[v2lk]

eino selle asja point ongi ju selles, et k2ib majast-majja. kui 3 maja eemal on ots ja vahepealsed elanikud ei taha, on 2 v6imalust
a) ka nemad n6usse r22kida
b) sorry, ei saagi

a 1 n2ide veel, näiteks mustam2e haigla ja mustam2e lastehaigla vahel on maaalune k2ik, ~500m silma j2rgi ja seal on kasutatud neid v6imendijubinaid, ei tohiks ju ka iseenesest probleemiks olla.

[Computer Doctor]

üks (ajutine) lahendus on Leased-line modemid s.t. modemit on omavahel pidevalt ühendatud. Odavamatest lahendust on tuntumad variandid:
2 modemit vastakuti - kiirus 56 kilo
ja 4 modemit vastakuti - kiirus 2x56 =112 kilo

Ja millalgi olid 2-e liinipesaga modemid Eestis ka täiesti liikvel - vähemalt paari on õnnestunud näha, proovinud pole. Ehk oskab keegi härradest E.T.-st või Starmanist või Tele2-st asja kommenteerida.

[v2lk]

krt, millest me siin r22gime. jutt nagu sellest, et kuidas saada midagi mis senisest kiirem, sa tuled modemitest seletama.

[Computer Doctor]

Tavamodemitest räägin. Teoreetiliselt on võimalik Leat-line-na tööle panna iga tavamodem, iseasi kas keegi selleks AT-commandid ja S-Registrid ka ära viitsib õppida...

Ja ka kiiruste vahe: tavamodem 56 kilo, ISDN 64 kilo

[Markos]

Leased linena kasutasime millalgi roboticsi x2 couriere, toimetas 56k peal kenasti. Neid kahe liiniga modemeid ei ole ise oma silmaga näinud, küll aga oli kasutusel kahe modemipaariga ühendus, ehk siis see millest jutt. ISDN'iga ple antud teemal midagi ühist. Üldiselt on tehnoloogia tiba edasi läinud ja leased line võib ehk riiulile panna, kuna sama vasepaari peal saab ja kasutatakse edukat VDSL'i mille ühe paari, so master ja slave modemi hind jääb 4-5k vahemikku. Vahemaa mida see katta suudab on kuni 1,2km ja kiirused keskmiselt 10-20Mbit/s. Hea on ka see, et transmissioon on rangelt sümmeetriline.

[v2lk]

a ytle, miks ei ole 128 ja/v6i 256kbps downstreamiga pakette? 64 ja siis kohe 512. kodukasutajale on 128 ja 256 just sellised starateegilised numbrid ju, misv6iksid sobilikuks osutuda.

[allakas]

Mul on asi päris hulluks läinud, nett kaob pidevalt.
XP teatab korraks, et "A network cable is unplugged" ja nett ongi kadunud.
Siis ei aita midagi muud kui restart (vahel ei aita ka see). Kas asi võib olla modemis? Modem on üldse mingi imelik asi (gadline), ka siis kui arvuti on välja lülitatud vilgub ETHERNET tuli meeleheitlikult. Endal oli enne Atlas ADSL, seega ei tea, kas see normaalne.

[kloss]

Njahh, päris huvitav thread. Juba lapsepõlvest saati on mind kummitanud teema detsibellidest. Eespool oli juttu, mis juhtudel on db kadu. Aga mis db kadu ? Püssipaugu valjusus on ca 100-150 db. Kui kaabel kaotab detsibelle, siis kas siis peaks suure detsibellide kao juures vait jääma ? Point selles, et kui hakata miskit db juttu mainima, siis ootaksin veidi täpsust.

Teiseks küsimuseks oleks see, et kust algab ning kus lõpeb kliendi vastutusala. Mina, kui klient, ostes teenusepakkujalt internetiühenduse, eeldan, et kuni teenusepakkuja viimase seadmeni(sh ka kaablini) on tegu teenusepakkuja probleemiga. Kui selgub, et probleem on minus, st oma lolluse/hoolimatuse tulemusena on kas korterisisene kaabeldus või arvuti läbi, siis pean väljakutsutud tehniku eest tasuma. Ja nii peakski see olema. Sest kaua teenusepakkuja jõuab kliente tasuta õpetada/aidata. Kui aga probleem teenusepakkujapoolne, st kaabeldus trepikojas, keldris või mujal, siis eeldan mittemaksmist ning seda, et ma ei peaks parandamist kuidagimoodi omaltpoolt pushima. See, millal remondimees hiljemalt minu probleemiga tegelema peaks hakkama, peab olema sätestatud lepingus. Kui tahad, et mees kohe kohale ujuks, siis tuleb teenusepakkujaga teha ka vastavasisuline leping. Ning tuleb ka rohkem klotsi välja käia. Tarbija saab täpselt niipalju, kuipalju ta maksnud on.

Palle poolt mainitud monitooringuteema polegi nii lihtne kui esmapilgul tundub. Kui panna ca 10000 kaablimodemit monitooringusse, siis NMS(network management station) poolt pole probleemi ent inimesed sellist andmehulka naljalt ära ei seedi. Suur hulk nendest oleksid kodudes olevad modemid, mida niiehknii pidevalt välja lülitakse. Seepärast monitooritaksegi vaid backbone'i(keskseadmete vaheline võrk) + tähtsamate(loe rohkem maksvate, või loe endale monitooringuteenuse tellinud) klientide seadmeid. Tasuta lõunaid pole lihtsalt olemas.

[High-Q]

[kloss]

dBmv - M.O.T.T, st asjadest rääkides tuleks kasutada täpseid termineid.

Aga kui üldse mingitest dB'dest rääkida kliendiga, siis ta loodab ta teada ka mingeid piire. Nt 1000000 juures on 4dBmv kaduvväike ja ei huvita kedagi. Seega, mis siis oleks hea signaal ja milline halb ?

[High-Q]

Vastavalt sideameti seatud ettekirjutustule on normikohane TV kanali signaalitugevus 60-77 dBmV (detsibelle mikrovoldi kohta), stereoraadio 50-70dBmV.
Lisaks sellele on olemas ka ettekirjutatud numbrid, palju võib olla maksimaalne signaalitugevuse erinevus kogu ulatuses, siis naaberkanalite vahe või minimaalne kandja-müra suhe.
Minule siia lasnamäe koju kunagi mõõtes jõudis 67 dBmV, mille võtab sutsu maha esimene jagur TV ja DATA jagamiseks ja teine jagur TV ja FM jagamiseks, aga see on muidugi mu enda mure, kuidas ma seda RF-i kodus jagan.

ahjaa, signaali mõõdetakse vist otse jaotustapi otsast või siis kohe sissetulevast kaablist (mis tegelt peaks andma enavmvähem sama tulemuse, sest kümnekonna kaablimeetri sumbuvus on korraliku kaabli korral väga väike), kõikvõimalikud jagurid-tv-pesad jäetakse mängust välja.

[ihvike]

mV - millivolt ikka?

Aga, High-Q, räägi, mis seal Starmanis vahepeal tehtud on - mul ka juba mõni aeg selline probleem, et signaal kaob modemist paarikümneks sekundiks. Eriti tihti seda ei juhtu, nii umbes 10 korda päevas või nii. Segama pole veel jõudnud hakata igatahes. Kas see võib olla tingitud sellesama signaali nõrkusest või hakkab modem ära vajuma? Modem on see vana Gadline.

[High-Q]

mikrovolt ikka, ma ei oska seni kuidagi "mikro" tähistust klaviatuuril näha sellepärast paningi sulgudesse.
kas modem teeb selle jooksul resa kah? gadline'l oli vist RDY tuluke, mis offline state'is ära kustus ja vilkuma hakkas. gadline'e vahetatakse jah praegu tasuta uuemate webstaride vastu, umbes nagu discontinued product vms.
sel gadline raisal puudub veebimenüü kah, et saaks normaalselt nivoosid kuskilt lugeda. näeb ainult seda, mis keskseadmesse jõuab ja see on väga subjektiivne tulem. Kui mingi aeg mustamäele tallinnasse satud ja oled ka lepinguomanik, siis tari stuff kaasa, saab ära vahetatud. Siis kui uus tööle saadud, saab mingeid numbreid lugeda ja sellest järeldusi teha.
Kuigi, kui väga helpdeski peedistad, siis saad vennikese koos vahetusmodemiga koju tellida (öeldes, et katkeb raibe ja hakkab vist otsi andma), siis saab signaali kah mõõta.

[airm]

Varem kirjutatud jura ei viitsi läbi lugeda.
Aga nüüd hiljutine kena db jutt on huvitama hakanud.

Pannakse kaabel koju. Ühendatakse ära, aga mõõtma vist keegi ei hakka?
Lihtsalt vaadatakse, et töötab(kui mulle pandi ära, siis mõõduriista ei näinud).
Aga noh töötab ka muuseas. See selleks.

Ma pole seda seadet näinud, millega mõõdetakse kaabli-signaali.
Kas otsast mõõdetakse tugevust,
või mõlemast otsast lihtsalt vaadatakse, kui palju jama on vahepeal?

[High-Q]

teatud tehnikutel on olemas spetsiaalne mõõteriist (eks ta kallis ka ole, igaühele ei võimalda osta), mis suudab mõõta erinevate sageduste (ja teatud sageduste peal istuvad tele, raadio või datakanalid) nivoosid. Enamik on küll ainult pärikanali omi, ehk siis sagedusvahemik ~80-850. Pistab riistapuu kaabli otsa ja mõõdab ja saab tõesti teada, kas näiteks soome tv3 või vene discovery tuleb sulle koju õige tugevusega. saatjad töötavad 24/7, keegi ei pea teisest otsast midagi erilist mõõtmiseks tegema.
Väga erinevaid tugevusi ei saa olla, nimelt on igas trepikojas (kui maja väiksem, siis maja peale) jaotuskapp, kus toimub signaali jagamine. See on aga ehitatud selliselt, et arvestades majavõimendit ja ka eelnevat võimendust, saaks iga klient normikohase signaalitaseme. Pole võimalik, et korralike kaablite ja ühendustega saaks naaber sinust oluliselt paremat või halvemat signaali.

[iguaan]

sama jama oli ka mul selle starmani Webstar modemiga detsembri paiku. päevas pidi modemile tegema miski 6x restarti (toite juhe modemist välja ja ootama miski paar minutit). kadus selline asi u jaanuari lõpuks. nüüd on aeg ajalt ikka sellist mäkra mänginud see modem (2e nädala jooksul vähemalt korra ikka niimoodi jukerdab)

[allakas]

[eents]

[tahanteada]

No kui telekal on mõni kanal kehv, siis pole sel juhul küll mingit internetti oodata
Lihtsalt seetõttu, et teleritel esineb selline asi, nagu AVR ehk siis automaatne võimendusregulaator ning uuematel - kallimatel teleritel veel täiendavalt "signaalitöötlus". Seega kui pilt "lahja", on signaalitugevus igatpidi "audis"
Samas pole kuulda olnud, et odavamatel modemitel AVR olemas oleks - tõenäoliselt on tegu aint tehases määratud standardsignaalitugevusega, kui see olemas, on internet , kui ei ole, siis pole

Aga annab Starman edaspidi modemitega kaasa AT-commandid, S-Registrid jms, kuna ehk mõnel mudelil on võimendusnivoo"ise määratav"

[High-Q]

igal modemil on sisseehitatud võimendi olemas ja pole see nii lahja midagi, normaalseks tööks +/- 15dBmV. Siiski, kui pilt natuke lahja tundub, siis modem võib veel täitsa toimida. Ainus, et ülessuund on signaalikao suhtes tundlikkum, modem peab ju tagasi karjuma ja kui kõvasti kadusid (või vähe võimendust), siis ei jõua keskseadmeni või isegi vastuvõtjateni mitte midagi.

[airm]

High-Q kella 22.10.2004 10:19 jutt käib ka Wifi kohta.
(piirid on 20dB=0.1mW) Kui sellest üle ei lähe õhus(saatjast 1 m kaugusel olev võimsus), siis keegi kallale ei tule.

Ilusti punaseks värvitud jutt saatja/vastuvõtja kohta.

[namstoop]

Njaa, mul näiteks on selline fenomen, et teleka võtab kõik kanalid vastu, aga nt videomakk ei suuda ETVd ja Neloneni ja veel paaril pilti kätte saada (see käib tegelt üsna närvidele, vahel tahaks ka ETVst midagi linti võtta). Ilmselt siis kehvema võimsusregulaatoriga. Ükskord sai kogun mingi tehnik kohale kupatatud Starmanist, sest muud pildid olid ka kehvaks muutunud, aga ei old sest abi suurt sittagi. Net õnneks ikka tiksub. Mustamäel asun.

[kaiowas]

to tahanteada: Mis sa oled mingi +/- elektroonika müügimees, et sellist jama suust välja ajad va ? Kui "mõnel" kanalil on pilt kehva, siis viitab see pigem müra olemasolule sellel sagedusel ja nivooga pole siin midagi pistmist. Täpselt genereeritud müraga võib sul mõne kanali pildi täiesti pekki keerata ja samas võivad kõrvalkanalid jääda kristallseteks. AVR ja muu superautomaatikaga(tm) telekad tahavad väga head signaali saada selleks, et nad üldse midagi näitaksid, sitast saia nad teha ei oska mitte.

[voyager_est]

[walpurg]