[netcat]

Siukseid tatte on juba aastaid näha olnud iga päev. Ühe ma tõstsin kraedpidi peatusest väljuva bussi eest ära ükskord. Tüüp ei viitsind aitäh ka öelda, lihtsalt imestas et mingi ootamatu displacement oli ja jätkas oma teed, kui tal kraest lahti lasin, nina endiselt telefonis.

[jägaja]

Vooruspoosetaja a on juht, kes sõidab 30. alas kolmekümnega, 50. alas viiekümnega ja nii edasi.

Sellise sõna sain tänahommikusest Vikerraadio saatest, peale poolt kaheksat liiklusinseneri intervjuust. Muidu oli tegu väga mõistliku jutuga, kes kirjeldas, et miks asjad on nii nagu nad on.

[Oisu.]

Õppige driftima
https://www.vg.no/video/355728/se-forbikjoeringen-alvorlig

[jägaja]

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120623468/ema-laks-marjametsa-ja-koju-ei-joudnudki-poeg-voitleb-selle-eest-et-surma-rohkem-uuritaks
Selliseid kohti oneestima teedel omajagu, peetakse jalakäija omavastutuseks tee ületamist

[Renka]

[jägaja]

tänks

[Oisu.]

Ime, et trahvi ei saanud. Siksis oli kell jäänud keeramata

Spoiler

AIVO HÄRMASTE ⟩ Uus jaburus Tallinna–Pärnu maanteel.

Tallinna–Pärnu 2+1 lõigul kehtestati veoautode möödasõidukeeld, et parandada ohutust.
Paraku see piirang kogub veokid pikkadesse kolonnidesse ja soodustab ohtlikke möödasõite.
Transpordiamet peaks otsust muutma ja piiranguid läbimõeldumalt kehtestama.
Kirjutama sundis mind päris kummaline, kui mitte öelda arusaamatu ja mittevajalik ümberkorraldus Tallinna–Pärnu maantee liikluskorralduses, kirjutab staažikas sõiduõpetaja Aivo Härmaste.

Tallinna–Pärnu maanteele on ilmunud alles üsna hiljuti veoautode möödasõidukeeld 2+1 sõiduradade alal. Miks oli sellist keeldu sinna vaja? Esmapilgul tundub kõik nagu õige ja mõistlik. Kuid tahtmatult meenub mõned aastad tagasi Tallinna–Tartu maanteel reedeti peale lõunat kehtestatud üldine veokite liikluskeeld, kui need suunati kitsale ja väga kurvilisele Piibe maanteele. Seda siis ka nn liiklusohutuse nimel, aga peapõhjus oli ilmselt ikka see, et maasturid saaksid puhkepäevadeks segamatult Tartusse liikuda. Need vastikud veokid ju segasid lubatust kiiremini kulgemist.

Õnneks siiski pisut tervem mõistus võitis ja selline jama piirdus ainult ühe aastaga. Nüüd Tallinna–Pärnu maanteel toimuv on aga üks ühele võrreldav kunagise «eesrindliku liikluskorraldusega» Tartu poole suunduval teel.

Veokid liiguvad meie teedel kindlasti mitte lõbusõitu tehes. Põhjus on ikka kaupade transport, seda ka seoses rahvusvaheliste vedudega. Üsnagi suur osa nendest veokitest ei kanna Eesti numbrimärki. Kui rahandust nimetatakse majanduse vereringeks, siis transporti peaks nimetama veresoonteks, mis seda verd edasi-tagasi kannab. Ei jõua ükski piimapakk või imiku hügieenitarve poodi, kui ei ole maanteetransporti.

Ka inimesed ise ei saa oma viimsele rahupaigale surnuaeda ilma transpordita. Selline lihtne asi peaks olema ka enam-vähem klaar neilegi tegelastele, kes lasid Tallinna–Pärnu maanteele veokite liikumist häirivad keelumärgid paigaldada.

Ääsmäelt algavat 2+1 teelõiku läbib iga päev ligi 10 000 sõidukit (nagu mäletan kusagilt loetu põhjal). Samuti olen lugenud, et umbes 25 protsenti nendest on raskeveokid ja bussid. Samadest allikatest mäletan, et aastatel 2023–2025 on seal registreeritud ligi 60 liiklusteemadega seotud kindlustusjuhtumit. Üks inimene on saanud ka kannatada. Sellise intensiivsusega tee kohta on tegemist päris rahuldava statistikaga. Muide, kindlustusjuhtumite hulka liigitub ka näiteks pragu esiklaasis. Seega vaid veerand sõidukitest on veokid, mis veavad midagi. Midagi, mis meie niigi kehvas seisus majanduse toimimiseks vajalik on.

Enne seda eespool nimetatud 2+1 sõiduradadega teed kulgeb täiesti korralik 2+2 sõiduradadega tee. Veokite kiirus on seadusega piiratud 89 km/h. Bussid tohivad liikuda üldreeglina kiiremini.

Keskmiselt hoiavad veokijuhid liikluses kiirust umbes 85 km/h piires. Selline kiirus on lihtsalt optimaalne ja kõige ökonoomsem viis toimetada. On ju kütusekulu peamisi veotranspordi kuluartikleid. Oletagem siis, et veokite kiirus kõigub 80–90 km/h. Tõepoolest, selleks et sõita autorongiga mööda ühest pisut aeglasemast sõidukist, kulub üsnagi palju aega. Samal ajal sulgeb see sõiduk möödasõiduvõimaluse ka sõiduautodele. Ilmselt sellest loogikast lähtudes veokitele see möödasõidukeeld seatigi.

Keelates raskeveokitel möödasõidu seal, kus see neile võimalik oleks, koondame nad lihtsalt pikka kolonni.

Paraku ma ei mõista, kuidas see, et sõiduautod peavad mingi ajavahemiku pisut aeglasemalt sõitma, liiklust ohtlikumaks muudab. Sõita lubatud 100 kilomeetrist tunnis 10 kilomeetrit aeglasemalt ei ole ju mõjuv põhjus represseerida tööd tegevaid veokijuhte!

Sellele eelneval 2+2 radadega teelõigul saavad veokid möödasõitu sooritada piiranguteta. Seal peavad kiirustavad sõiduautojuhid taluma, et enne veoki manöövri lõppemist nad mööduda ei saa.

Tõsiasi on aga see, et kui seal 2+2 ja edasi 2+1 teel raskeveok aeglasemalt liikuvast sõidukist mööda ei saa, siis reaalselt saabub uus möödasõiduvõimalus alles Pärnu läheduses. Tahaks teavitada ametnikke sellest, et veokijuhtidele kehtivad sõidu- ja puhkeaja seadused. Seda siis kõikidele veokijuhtidele üle Euroopa. Iga kaotatud sõiduminut on tegelikult kulla hinnaga. Nendele, kes ei ole asjaga kursis, olgu öeldud, et veokijuhtide lubatud järjestikune sõiduaeg on väga rangelt limiteeritud.

Lubatust aeglasemalt ei sõida mitte ainult veokid. Liiga palju on meil neid B-kategooria juhte, kes tunnevad ennast elu peremeestena, kui nende sõiduki taha on kogunenud pikad kolonnid kiiremini sõita soovijatest.

Kogu selle pika selgitava jutu mõte seisneb selles, et keelates raskeveokitel möödasõidu seal, kus see neile võimalik oleks, koondame nad lihtsalt pikka kolonni. Kümmekond veokit (maksimaalselt lubatud pikkusega 18,75 meetrit) moodustavad mitte vähem kui kilomeetrise kolonni. Sellisest kolonnist möödumiseks peab sõiduautojuht tõsiselt kiirusega patustama. Vastassuunast aga on tulemas palju sõidukeid. Selline õnnemäng, kas jõuan või ei jõua, on aga lihtsalt riskimine eluga.

Toon täiesti reaalse juba toimunud näite elust enesest.

Oktoobrikuu viimasel päeval alustasime sõitu Tallinnast Pärnu poole kella 11.00 ajal. Enne selle 2+1 teelõigu lõppu oligi koondunud kolonn kuuest veokist. Möödasõitu teha ei jõudnud. Minu ees liikus veel viis sõiduautot, kes samuti ei jõudnud veokitest mööda sõita.

1+1 radadega teelõigul on sellisest kolonnist möödumiseks vaja, nagu juba korra mainisin, vanajumala enda abi. Nii me siis tiksusime Märjamaani, kus algab 2+2 maantee ehitus. Enne selle lõppu ei avane mingit möödasõiduvõimalust ka teoreetiliselt. Loomulikult, kehvema närviga ja raskema jalaga sõiduautojuhid sooritasid nii minust kui teistest eesliikujatest möödasõite, aga kuni Pärnuni nad ikkagi veokitest mööda ei saanud.

Tavaliselt kulub, arvestades praegu teel toimuvaid ehitustöid, Tallinnast Pärnusse sõiduks pisut alla kahe tunni. Sellel korral kulus üle kahe ja poole tunni. Julgen arvata, et minu taha kogunes kolonni kilomeetritepikkune rivi sõidukeid.

Küsin nüüd liikluskorralduse loonud asjapulkade käest, kas tõesti on niisugust asjade arengut võimatu ennustada enne piirangu kehtestamist? Selle täiesti totra regulatsiooniga lihtsalt kiusate väga ja väga paljusid sõidukijuhte ja rohkem isegi sõiduautodega liikuvaid inimesi. Kui veokid ei oleks koondatud liikuma ühte kolonni, siis liiguksid nad hajusamalt ja aeg-ajalt avaneks siiski neist möödasõiduks võimalusi.

Tooksin siin välja ühe mitte reatöötajast transpordiametniku selgituse, mille leidsin ajakirjandusest. Jutt käib möödumisest ja möödasõidust. Kes veel ei tea, siis liiklusseaduse järgi on need erinevad mõisted. See mees on vist üks nendest selles ametkonnas töötavatest inimestest, kes saavad liiklusseadusest ja liikluse toimimisest tõepoolest ka aru. Küllap ta ka ennast selle tsitaadi järgi tuvastab.

Ütlemine ise on selline:

Reavahetus ja möödumine:
1. Vahetan rida ehk sooritan reavahetuse – näiteks teiselt sõidurajalt esimesele sõidurajale või vastupidi.
2. Kuna sõidukid sellel rajal, mille kasuks rada vahetasin, liiguvad kiiremini kui naaberrajal, siis möödun sellest sõidukist, mille taga asusin enne sõiduraja vahetust.
3. Jätkan liikumist ja millalgi, kui tekib vajadus, vahetan uuesti sõidurada.

Ka veokitele ei ole kahe või mitme pärisuunarajaga teedel keelatud sõidurada vahetada. Seega möödasõitu justkui ei toimugi. Sellist manöövrit nimetatakse möödumiseks. Liiklusmärk 313a «Veoautode möödasõit keelatud» möödumist ju ei keela.

Meie riigiteedelt vaatab vastu tohutu hulk igasuguseid mittevajalikke piiranguid. Massiliselt ülearuseid liiklusmärke ja tahvleid.

Ehk on tõesti vaja meile kõigile väga olulises ametkonnas teha pisuke verevahetus. Võib-olla pääsevad siis mõjule kainema mõistusega ja läbimõeldumalt tehtud otsused maanteeliikluse korralduses.

Aga lõpetuseks soovin kõigile ohutut liiklust ja jõudke kõik tervelt koju vaatamata sellele, et mingid tähtsad tegelased üritavad seda keerulisemaks ja närvilisemaks teha.

https://arvamus.postimees.ee/8580638/aivo-harmaste-uus-jaburus-tallinna-parnu-maanteel