[Tanel]

Tehnoloogiasektorit on tabanud koondamiste laine. Ettevõtted põhjendavad muutusi üha sagedamini tehisaruga. Aastaid on Eestis räägitud programmeerijate puudusest. Kas peagi võib neid hoopis olla üle?

Kõige valusamalt on muutus tabanud noori. Eestis on IT-s töötavate alla 25-aastaste hõive kolme aastaga vähenenud ligi veerandi võrra.
Kas Eesti võib end varsti leida olukorrast, kus programmeerijaid ei ole enam puudu vaid üle?

Loe edasi: https://www.err.ee/1610182030/tehnoloogiasektorit-tabanud-koondamiste-laine-on-pohjustanud-tehisaru

[Equinox]

Ega jah, täis C-kat on olemas, vaid käruload ära teha ja rekkat sõitma minna. Kui seal ka isesõitvad autod tulevad varsti siis variant veel poodi riiulite peale kaupa tõstma minna. Kui seda ka ei saa enam siis sitt võibolla vaja visata kuskil. Eks näha ole.

[Kyami]

Eks ta nii ole... 2020 kui chatgpt tuli oli suht ok veel ainult tekstipõhine xd ja siis peale koroonat/koroona ajal käis plahvatus ära ning kõik kasutavad Codex / Claude ja asju pildi video ja kooditegemiseks... 2026 läinud suht normiks kuid siin on üks aga kriitiline mõtlemine + ülevaade koodile + ja parandused tuleb endal teha. Noh sellest ei hakka rääkima et esialgne prompt võiks olla mõistlik mitte ala "tee mulle see ja see ning no mistakes kah sinna otsa".

AI-ga saab teha asju aga reaalsus on see et kui turvaline see lõppkokkuvõttes on lihtsurelikule ja ka profidele...

Kusjuures tegin ise ka Codex / Claude abiga ühe lehe suht kena näeb välja aga sh kasutasin ka inimjõu abi xd Lihtsalt tahtsin näha kas ja kuidas koostöös suudavad teha mmorpg-le marketplace lehel spetsiifilise, mida saaks tegelt kohandada kõigile mängudele - päris palju olen seadnud nii et hardcode ei oleks nii palju - v.a. post listings asjad mida tuleks tulevikus kui kood githubi läheb ümber teha.

[Priido]

[degrass]

See on süvenev trend ja see puudutab rohkem või vähen igat valdkondkonda. Oluline on siin erialane täiendõpe, oma õppimisvõimet joosvalt treenida ja ise aktiivne olla ning mitte ootama jääda.

Samas on tegemist väljakutsega, sest LLM integratsioon ettevõtete töövoogudesse on alles algusjägus.

[woox2k]

Hirmus suure hooga hüpatakse selle AI rongi peale. Esialgu on kasud küll head, väike arv kogenud töötajaid teeb AI abiga suure meeskonna töö ära. Aja jooksul hakkab neid kogenud töötajaid ka vähemaks jääma ja uusi peale ei tule, kuna juuniorite töö teeb AI ära. Praegu pole veel näha, et lähitulevikus AI päris ilma kogenud käitajata asjadega hakkama hakkab saama.
Lisaks ei ole veel ka teada, mis AI hind hakkab olema. AI ettevõtted tahavad ka lõpuks teenima hakata ja kuna see on loodud inimesi asendama, siis selle hind jääb ilmselt tulevikus suhteliselt lähedale samaväärset tööd tegeva inimeste tiimi hinnaklassi.

[Tanel]

Siia lisaks sellised uudised - järjest "paremaks" läheb.
https://www.err.ee/1610183587/tehisaru-muudab-noortele-esimese-tookoha-leidmise-keerulisemaks
https://www.err.ee/1610183437/eelnou-lubab-eestisse-tuua-ule-2500-el-i-valiste-riikide-oskustoolise

[DVDRW]

Tulevadki ajad millest ammu juba räägitud, et enam tulevikus ei peagi keegi tööd tegema, robotid teevad töö ära.

[Tanel]

Ja kes tooteid/teenuseid ostab ja mis raha eest?

[DVDRW]

Kodanikupalk ettevõtete tuludest.
Kahtlustan siiski, et Eesti on viimaseid riike kus see tuleb.

[ahvilõust]

[Kristoferr]

Uus suund on igal ettevõtlikul noorel oma ettevõte/startup ja neile, kes ei viitsi/ei taha/ ei oska, siis elektrikud/torumehed/mehaanikud jne ei kao kindlasti veel kuhugi. Tippspetsialistid, kes ajaga kaasas käivad võivad ka suht rahulikud olla. Ajapikku saab probleemseks ilmselt tippspetsialistide järelkasv.
Riigi mätta otsast on samuti probleemne. Tööjõumaksutulud kukuvad kokku. Raha voolab riigist välja. On vaja muudatuste peale mõtlema hakata.

[degrass]

[psauce]

Ma julgen arvata, et kodanikupalk ettevõtete tuludest ei hakka kindlasti juhtuma. See on unistus mida müüakse, et pööbel vastu ei hakkaks ja laseks ehitada andmekeskusi ning maksaks kinni kallineva elektri.

Asi jääb alati nii, et kahjud sotsialiseeritakse ja kasumid privatiseeritakse ehk siis maksumaksja rahadega taotakse asjad kinni (igasugused hüvitised jms firmadele) ning hiljem igaüks vaadaku ise.