Pole paha, 20 miilised ufod, selle suurusega võiks vähe selgemad pildid olla. Mis ühe kuu kraatri läbimõõt on?
Ma kardan, et need pole kalibreeritud. Kuna Kuul ei ole atmosfääri, siis igasugune kosmoseprügi tekitab Kuuga kokkupõrkel kraatri, nii et neid on seal mikroskoopilistest kuni suurimaks peetava, Kuu "tagaküljel" asuva Aitkeni kraatrini, mille läbimõõt on ~2500km (Kuu läbimõõt on seejuures suts alla 3500km) _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Lahutusvõime noh, kas ehk 20 miiline kraater võiks olla äratuntavam kui kahepixline plönn. _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Palju selles loos tõtt võib olla, seda ei tea ja pole seda YouTuberit enne vaadanud, aga omamodi huvitav. Mõningaid arvamusi olen ennegi näinud, et tulevikus on riigid kadunud ja valitsevad suured korporatsioonid (osaliselt see ongi juba praegu nii).
We Uncovered The Master Plan That Peter Thiel Doesn't Want You To See
Palju selles loos tõtt võib olla, seda ei tea ja pole seda YouTuberit enne vaadanud, aga omamodi huvitav. Mõningaid arvamusi olen ennegi näinud, et tulevikus on riigid kadunud ja valitsevad suured korporatsioonid (osaliselt see ongi juba praegu nii).
We Uncovered The Master Plan That Peter Thiel Doesn't Want You To See
Seal Guantanamos peavad päris head tingimused olema, kui tüüpi on nii kaua marineeritud ja ikka veel elus.
Ma ei usu, et nad päris "ise õhku lasid", lennukid polnud holograafilised ja isegi terroristid olid ilmselt päris, kuid see, kuidas see üritus jäi luurel "kahe silma vahele", võis küll olla veidi meelega, heameelega või kuidas iganes.
Viskan samuti siia, saab igaüks ise arvat nii kuis tahab. Paljud veel jätkuvalt usuvad, et rahasi välja ei pumbata (vahet pole kas Eesti/EU. see raha tuleb kõigi taskutest). Pealegi pole see ainus "ebaedu, nii juhtus" asi ja ikka on taustal "ausad riigimehed".
Nokkisin ajaviiteks spoilerisse pika täisartikli (tuli vbla veits segane, parem oleks originaalartklit näha)
Spoiler
* Ettevõtjad on loobunud 50 miljonist eurost.
* Kui turgu pole taga, pole ka edu loota.
* Kallis tootmine Venemaa külje all hirmutab investoreid.
Eesti sai Euroopa Liidult (EL) 340 miljonit eurot Ida-Virumaa põlevkivitööstuse vähendamiseks ja kliimasõbralikuma majanduse käimatõmbamiseks, paraku loobuvad just suurema toetusraha saanud ettevõtjad järjest euromiljonitest, sest plaanitud suurtootmisega näib üha võimatum edu saavutada, kuid mõned siiski üritavad.
«Hakkame tonnidesse jõudma,» räägib Eesti osaühingu ÄIO Tech asutaja Petri-Jaan Lahtvee tänavuse toodangu aastamahu lootusest. Fotol tema selja taga asuva 300-liitrise reaktori asemel pidanuks Ida-Virumaal juba 2027. aastal tööle hakkama 20 000-liitrise reaktoriga tehas, tootmaks pärmide abil toidu- ja puidutööstuse jääkidest tuhandeid tonne õli ja rasvu, mis pidid vallutama maailma, alistama keskkonnavaenuliku palmiõlitootmise ja saavutama majandusedu.
Aasta pärast ELi õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) 4,7 miljoni euro suuruse toetuse otsust loobus aga ÄIO Tech 2025. aastal toetusrahast, jätkab teadustööd, katsetab pisitootmisega Singapuris ning ootab riigiettevõtte Metrosert bioreaktori valmimist. ÄIO Tech pole suutnud seni suuredu valemit välja nuputada, kuid Lahtvee väljendas vankumatut usku, et lähiaastail see õnnestub (ettevõtte seisust on täpsemalt juttu tagapool).
Ettevõtted on loobunud 50 miljonist eurost
ÕÜFi rahapada jaotava Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EISA) andmetel on toetusraha, mis sai küll heakskiidu, kuid on projekti katkestamise tõttu jäänud välja maksmata, kokku ligikaudu 50 miljonit eurot.
Ise on oma projektide lõpetamisest teatanud VKG Plastic, EstProtein Foodtech, ÄIO Tech ja Glued Wood Factory. Neile anda otsustatud toetusraha kogusumma on umbes 44,4 miljonit eurot. Kes loobus ülejäänud ligikaudu kuuest miljonist eurost, ei õnnestunud välja selgitada, EISA keeldus nende nimesid avalikustamast.
Õiglase ülemineku fondi rahast loobunud või ilma jäänud ettevõtted
* EISA tühistas toetusotsuse
ÄIÖ Tech OÜ
Jõhvi puidu- ja põllumajandusjääkidest rasvade tootmise demotehas
Toetuse summa: 4,7 mln
Loobumise põhjus: Kallis tootmine keerukate järeltöötlus- ja puhastussüsteemide tõttu
Käive 2025: 28 €
Riigilt saadud toetused: 864 587 €
Kasum / kahjum 2025: –1 300 000 €
Tööjõukulud: 1 200 000 €
Omanikud: Petri-Jaan Lahtvee 28,37%, Nemailla Bonturi 28,37%, NFT.VC Fund I Ky 16,54%,Voima Ventures Fund III Ky 11,39%, AS SmartCap 6,59% (riigiettevõte), 2C Ventures Fund I usaldusfond 4,39%, Tallinna Tehnikaülikool 2,74%, Voima Ventures Fund 1,16%, Arbuust OÜ 0,45% (Armin, Nils Holger ja Susann Kõomägi)
EstProtein Foodtech OÜ
Jõhvi proteiinitehas
Toetuse summa: 10,1 mln
Loobumise põhjus: 50 kõrgepalgalise töötaja nõue ja tooraine (raps) veokulud
Käive 2025: 0 €
Riigilt saadud toetused: 0 €
Kasum / kahjum 2025: –75 020 €
Tööjõukulud: 0 €
Omanikud: Seneca Venture ApS 89% (Nicolai Winding Andersen jt), Capital Advisory OÜ 11% (Nicolaj Brask Christiansen 50%, Kristjan Torop 50%)
Glued Wood Factory OÜ *
Kohtla-Järve liimpuittoodete tehas
Toetuse summa: 13 mln
Loobumise põhjus: ei õnnestunud tähtajaks leida investoreid
Käive 2025: 0 €
Riigilt saadud toetused: 0 €
Kasum / kahjum 2025: 0 €
Tööjõukulud: 0 €
Omanikud: Andrew Paterson 100%
VKG Plastic OÜ
Kohtla-Järve plastjäätmete sortimise ja töötlemise tehas
Toetuse summa: 16,65 mln
Loobumise põhjus: kasumliku plastijäätmete sorteerimise ja plastitöötlemise tehnoloogia puudumine
Käive 2025: 0 €
Riigilt saadud toetused: 215 489 €
Kasum / kahjum 2025: –13 259 €
Tööjõukulud: 16 400 €
Omanikud: VKG GmbH 100% (Kristjan Piilmann, Margus Kangro jt)
Saatuslikuks sai lisatingimus
Glued Wood Factory kavatses rajada Ida-Virumaale liimpuittoodete tehase. Ettevõte loodi mõni kuu varem spetsiaalselt selle projekti jaoks. EISA kiitis heaks neile selle tarbeks ligi 13 miljoni euro toetuse andmise, kuid pärast positiivset otsust pidi tulevase tehase omanik Andrew Paterson tõendama, et suudab katta ülejäänud osa tööstusinvesteeringust.
Patersoni sõnul jäi esialgse otsuse ja tingimuse täitmise tähtaja vahele ligikaudu kolm kuud. Projektiasju ajas endine Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhatuse esimees Aigar Kallas. «Raha kogumine lühikese aja jooksul – kolm kuud esialgse toetuse andmise otsuse ja tähtaja vahel, mis ajaks oleksime pidanud tagama raha veel umbes 16 miljonit eurot – osutus võimatuks, tagantjärele mõeldes võib-olla mitte üllatavalt,» nentis Paterson.
EISA kinnitas, et ettevõte ei suutnud tähtajaks otsuses seatud kõrvaltingimusi täita ning rahastamisotsus tuli tühistada. 2024. aasta novembris alustati Glued Wood Factory likvideerimist. 2027. aasta juuniks oli kogu vara jaotatud ja bilanss nulli viidud.
Glued Wood Factory
Ettevõte asutati 5. juunil 2023. Omanik: Andrew Paterson, 100 protsenti. Osakapital: 2500 eurot. Varad 2023. aasta lõpus: 18 176 eurot. Kohustised: 73 578 eurot. Omakapital: –55 402 eurot. 2023. aasta kahjum: 57 902 eurot.
Heaks kiidetud toetus: ligikaudu 13 miljonit eurot. Lisaks tuli tagada umbes 16 miljonit eurot välisfinantseerimist. 2024. aasta bilansis olid kohustised juba nullis ning aruandeaasta tulemuseks märgiti 59 019 eurot kasumit. Esitatud aruanne ei selgita, millest see summa tekkis. 2025. aastal jaotati kogu vara.
Liimpuittoodete tehase rajamine ise osutus siiski põhimõtteliselt võimalikuks. Hiljem kiitis EISA heaks 13 miljoni euro suuruse toetuse Layerwood Productionsile, kes kavatseb rajada tehase Kohtla-Järve tööstusparki. Projekti maksumus on ligi 30 miljonit eurot, omainvesteering umbes 16 miljonit eurot. Plaanis on luua üle 60 töökoha.
Layerwood Productionsi tegevjuht Egert Parik ütles Postimehele, et sellise projekti puhul on määrava tähtsusega meeskond, kes oskab tööstust käivitada. «Et teha innovatiivset tehast, mis päriselt töötab, pead tundma turgu, masinaid ja puitu. Mida klient vajab.» Glued Wood Factory puhul sai tema hinnangul saatuslikuks, et asjaajaja nimi on küll puiduvaldkonnas tuntud, kuid ümarpuidu müügi, mitte tootmise asjatundjana.
Pariku sõnul on Layerwood Productionsil eellepped olemas umbes 76 protsendi tulevase toodangu kohta. Toorainet plaanitakse osta Eestist, Lätist, Poolast ja Skandinaaviast.
Proteiinisegud jäid Eestis tootmata
EstProtein Foodtech kavatses rajada Jõhvi umbes 30 miljonit eurot maksva taimse valgu tehase. EISA kiitis projektile heaks 10,1 miljonit eurot toetust. Ettevõtte enda vahendeid oli vähe, kuid suuremat osa ettevalmistuskuludest rahastas Taani emaettevõte Seneca Venture.
Seneca Venture teatas Postimehele, et EstProteini projekti jaoks ei olnud vaja uusi investoreid kaasata. Omanikul oli võimalus raha investeerida. Küsimus oli selles, kas pärast kõiki vahepeal toimunud muutusi soovib ta selle kapitali just Jõhvi tehasesse paigutada.
Seneca Venture’i esindaja Nicolai Winding selgitas, et taandumiseks ei olnud ühtainsat põhjust. Neid kogunes mitu ning koos muutsid nad projekti jätkamise omaniku jaoks vastuvõetamatuks.
Esiteks halvenes projekti ettevalmistamise ajal taimsete valkude turg. Hinna- ja nõudluskasvu ootused ei täitunud ning võimalikud kliendid olid pikaajaliste ostulepingute sõlmimiseks vähem valmis, kui varem eeldati.
Hiljem hakkas Venemaa piiri lähedus mõjutama kindlustust, rahastamistingimusi ja omaniku enda riskitaluvust.
Teiseks muutus hinnang Ida-Eestisse tehtava investeeringu julgeolekuriskile. Windingu sõnul nägi riskipilt 2022. aastal projekti hinnates teistsugune välja. Hiljem hakkas Venemaa piiri lähedus mõjutama kindlustust, rahastamistingimusi ja omaniku enda riskitaluvust.
Kolmandaks kasvas projekti kapitalivajadus, samal ajal kui oodatav tootlus vähenes. Oma osa mängisid ka tähtajad. Seneca hinnangul oli algne ajakava sellise keerukusega uue tööstusettevõtte jaoks põhjendamatult lühike.
«Kui tähtaeg sunnib sind lõpuks kas tegema investeerimisotsuse valel hetkel või loobuma, ning turuolukord liigub sinu vastu, on vastutustundlik otsus loobuda,» selgitas Winding Postimehele. Ta rõhutas eraldi, et toetuse heakskiitmine ja omaniku lõplik investeerimisotsus ei ole üks ja sama.
«Uute kapitalimahukate projektide puhul peavad korraga paigas olema tehnoloogia, turg, kapital, inimesed, asukoht ja risk. Kui kõik klapib, ehitad. Kui ei klapi, tuleb peatuda,» selgitas Seneca Venture.
EstProtein on likvideerimisel ning raha, mille ettevõte jõudis ettevalmistusse ise paigutada, on raamatupidamisliku väärtuse kaotanud. Selle aasta märtsiks olid lõpetamata projektiga seotud kulud jõudnud 75 020 euroni. Likvideerimisel kanti kogu summa maha. Aruandes on märgitud, et lõpetamata projektide kontol ei olnud vara, mis tooks tulu.
EstProtein Foodtech
Ettevõte asutati 29. mail 2023. Omanikud: Seneca Venture ApS 89 protsenti, osaühing Capital Advisory 11 protsenti. ÕÜFi heaks kiidetud toetus: 10,1 miljonit eurot.
31.03.2026 olid lõpetamata projekti kulud jõudnud 75 020 euroni ning need kanti täielikult maha.
VKG tehast ei jõutud projekteerima hakata
VKG Plasticu lähtekoht oli teistsugune, sest suure tööstuskontserni Viru Keemia Grupi (VKG) võime investeeringut rahastada ei olnud küsimus. Emaettevõte rahastas juba projekti ettevalmistamist. EISA kiitis heaks kaks VKG Plasticu projekti: 4,95 miljonit eurot plastijäätmete eeltöötluseks ja 11,7 miljonit eurot pürolüüsitehase rajamiseks. Kokku 16,65 miljonit eurot.
Ettevõtte 2024. aasta aruanne näitab siiski, et põhilisi tootmisotsuseid alles täpsustati. VKG viis läbi ühe tehnoloogia kontseptuaalse uuringu ning alustas samal ajal tehnilisi ja kommertsläbirääkimisi teise võimaliku tehnoloogiapakkujaga.
Toorme puhul analüüsiti hankestrateegiaid ja sõlmiti ühiste kavatsuste kokkuleppeid. Toodangu müügistrateegiat vaadati üle ja uusi võimalikke kliente alles hakati otsima. Ka detailplaneeringu algatamisega alles alustati.
Juba 2024. aasta märtsis hoiatas kontsern ministrit, et plastijäätmete tööstusliku pürolüüsi tehnoloogia areneb endiselt ning tehnoloogiline risk on suur. VKG märkis, et kavandatud toetuse määrast ja tähtajast ei pruugi piisata, ning palus suuremat toetuse osakaalu ja rohkem aega.
Hiljem otsustas VKG projekti mitte ellu viia. Kuigi ettevõte ei saanud ÕÜFist tehaste ehitamiseks kavandatud 16,65 miljonit eurot, kulus sama projekti ettevalmistamiseks muud riiklikku raha. VKG Plastic sai toetust EISA rakendusuuringute programmist.
VKG seltitas, et arendusprojekte viiakse ellu etapiviisiliselt ja järgmist etappi saab alustada peale eelmise etapi lõpetamist. VKG Plastic poolt arendatud plastijäätmete keemilise ringlussevõtu tehase projektis olid arendusetappi järgmised: kontseptuaalse uuringu teostamine ja tehnoloogia litsentseerimine (ehk RUP projekt) ja tehase projekteerimine, ehitamine ja käivitamine (ÕÜF projekt).
RUP projekti raames sai kõik planeeritud tegevused läbi viidud ja tulemuseed EIS-ile esitatud lõpparuandes. Projekti raames jäi sõlmimata litsentsileping tehnoloogiapakkujaga ja tasumata litsentsitasud, mis moodustasid peamise osa algsest eelarvest ja ka plaanitud toetusest. Kuna selleks hetkeks oli selgunud, et tehnoloogiapakkuja ei olnud suutnud näidistehases saavutada litsentsilepingus lubatud tootmisnäitajaid, siis ei olnud lepingu sõlmimine mõistlik.
Tehnoloogiaga ja näidistehasega seotud puudused said lõpuks otsustavaks ka ÕÜF projekti lõpetamisel. Kui plastijäätmete keemilise ringlussevõtu tehnoloogiad saavad küpsemaks, siis on võimalik saadud teadmisi ja kogemusi kasutada VKG projekti taaskäivitamisel. Siiani pole olulist läbimurret selle tehnoloogia arendamisel toimunud.
VKG Plastic
Ettevõte asutati 17.04.2023. 2026. aastal ühendati see Viru Keemia Grupiga ja kustutati äriregistrist.
ÕÜFi heaks kiidetud toetus: 4,95 miljonit + 11,7 miljonit = 16,65 miljonit eurot. EISA rakendusuuringute programmi raames tegelikult välja makstud eraldiseisev toetus: 215 489,40 eurot. Ettevõtte aruande järgi kasutati seda kontseptuaalseks uuringuks ja toormeproovide testimiseks.
Lõpetamata projekt bilansis: 423 035 eurot 2023. aasta lõpus; 749 874 eurot 2024. aasta lõpus; 905 170 eurot 2025. aasta lõpus. 2024. aastal andis emaettevõte VKG Plasticule 870 000 eurot laenu 12-protsendilise intressiga. 2025. aastal klassifitseeriti laen omakapitali vabatahtlikku reservi.
ÄIO Tech katsetab üha edasi
ÄIO Tech erineb neist neljast juhtumist kõige rohkem. Ettevõte ei lõpetanud pärast toetusest loobumist tegevust ja jätkab biotehnoloogiakatsetusi.
ÄIO ühe omaniku Petri-Jaan Lahtvee sõnul ei olnud loobumise põhjuseks investorite puudumine. «Ei olnud põhjus, et investoreid ei leidnud, meil oli lihtsalt fookuse küsimus. Samal ajal, kui saime toetuse, saime ka kindluse selle kohta, et Eesti valitsus toetab Metroserti biorafineerimiskeskuse rajamist, mis tegelikult on suht sarnane. Meie oleksime küll natuke suurema (neli korda suurema – toim) teinud.»
«See oli üks põhipõhjusi, miks otsustasime praegu ehitusega mitte edasi minna. Saime oma fookuse panna tootearendusele. Praegu kasutame väliseid tootmisplatvorme ja kui Metroserti oma järgmisel aastal valmis saab, saame edaspidi seda aktiivselt kasutada.»
Ettevõte rendib tootmisvõimsust Singapuris. Esimene ÄIO õliga toode turul on Eesti kosmeetikaettevõtte Tilk eksklusiivne «Skin Booster seerum Bio-fermented ÄIO RedOili, hüaluroonhappe, punavetika ja mustsõstraseemneõliga», 15-milliliitrine pudelike maksab 21.90 eurot.
Massituruni on veel minna. «Palmiõli on kõige odavam rasv, praegu me sellega veel ei konkureeri, see on meie eesmärk viie kuni seitsme aasta pärast,» ütles Lahtvee. «Kui räägime tootmisest, mis hakkab looma töökohti, siis loomulikult on meie eesmärk ka Eestisse tootmine tuua, küsimus on, kas esimene tootmine tuleb Eestisse või mitte.»
Tema sõnul sõltub asukoht elektri hinnast ja päritolust, tooraine kättesaadavusest jne. Praegu kasutab ÄIO Tech toorainena suhkrupeedi tootmise kõrvalsaadust melassi, Lahtvee näeb perspektiivse toorainena ka piimatööstuse kõrvalsaadusi. «Praegu võetakse vadakust valgud välja ja müüakse sportlastele väga kõrge hinnaga, juust on täna juba kõrvaltoode,» seletas ta. «Laktoosine suhkruvesi jääb üle. See antakse täna loomadele või põldudele väetiseks põhimõtteliselt tasuta ära. See on üks potentsiaalne kõrvalsaadus, mida on võimalik väärindada.»
ÄIO Tech
ÕÜFi heaks kiidetud toetus: 4,7 miljonit eurot.
2024. aasta lõpus: 17 töötajat, 5,22 miljonit eurot raha pangakontodel ja 5,55 miljonit eurot omakapitali. Aasta jooksul kaasas ettevõte ligikaudu 6,1 miljonit eurot konverteeritavate laenude ja investeeringute kaudu. ÄIÖ Tech on saanud aastail 2017-2026 riigi vahendusel erinevaid toetusi ligi 1,9 miljonit eurot.
2025. aastal kapitaliseeriti arenduskulusid 1 394 464 euro ulatuses. Ettevõte jätkab tegevust ka pärast 4,7 miljoni euro suurusest ÕÜFi toetusest loobumist.
EISA raputab ka endale tuhka pähe
Miks nõustus riik rahastama projekte, mille puhul osa küsimusi olid veel lahtised?
EISA ei eita, et positiivseid rahastusotsuseid tuli teha ajal, mil kõik tulevase ehituse eeldused ei olnud veel täidetud. Põhjus oli programmi ajakava. Projektid pidid esialgu valmima juba 2027. aastal. Kui EISA oleks nõudnud, et enne taotluse esitamist oleks kogu omafinantseering olemas, ehitusprojekt valmis ja kõik muud ettevalmistused tehtud, oleks otsuseid saanud teha oluliselt hiljem.
Ettevõtja oleks pidanud sel juhul enne toetuse saamise kindlust kulutama ettevalmistuseks märkimisväärselt omavahendeid. Seetõttu lubati osa tingimusi täita pärast EISA positiivset rahastusotsust. Esialgset tähtaega muudeti hiljem. Nüüd võib ÕÜFi suurprojekte ellu viia kuni 31. augustini 2029.
Jana Toom: üleminek lonkab kõikjal
Euroopa Parlamendi liige Jana Toom (KE) oli õiglase ülemineku teemal europarlamendi ettekandja ning tutvunud sarnaste programmide elluviimisega eri riikides. Tema hinnangul ei ole Eesti erand.
«See üleminek lonkab kõikjal,» ütles Toom Postimehele. Tema sõnul on üks probleem see, et ülemineku tulemust on raske üheselt mõõta. Hinnangud põlevkivitööstusega seotud töökohtade arvule erinevad ning puudub ühtne pilt sellest, kui palju töökohti on kadunud, kui palju juurde tulnud ja mis on juhtunud tootlikkusega.
Toom toob näiteks majutusprojektid. Tema andmetel lisandub fondi toel umbes 800 uut majutuskohta. Kaks projekti, Sillamäel ja Narvas, said kokku ligikaudu 12 miljonit eurot ning peaksid looma kokku umbes 80 töökohta.
Toom kahtleb, kas Ida-Virumaa praegune turistide arv tagab nii suurele hulgale uutele majutuskohtadele piisava täitumuse. Rahajagamise tempot peab ta liiga kiireks. «Minu meelest nägigi see just nii välja, sest kui Ida-Virumaale määrati valitsuse eriesindaja, oligi tema ülesanne sisuliselt raha võimalikult kiiresti välja jagada. Ta jagaski selle laiali,» ütles Toom.
Kuna kogu see struktuur on väga kohmakas, oli hiljem raske pidurit tõmmata ja hinnata, kas liigume üldse õiges suunas.
Tema sõnul ei tekkinud probleem täna. Euroopa peamised poliitilised otsused tehti enne täiemahulist sõda Ukrainas, koroonapandeemiat ja sellele järgnenud majandusmuutusi. «Ja kuna kogu see struktuur on väga kohmakas, oli hiljem raske pidurit tõmmata ja hinnata, kas liigume üldse õiges suunas,» ütles Toom.
Sarnaseid juhtumeid on leitud ka teistes Euroopa Liidu suurtes tööstustoetuste programmides. Sel aastal auditeeris Euroopa Kontrollikoda innovatsioonifondi. Algselt välja valitud 228 projektist 20 katkestati enne toetuslepingu sõlmimist ja veel 20 pärast lepingu sõlmimist.
Audiitorid leidsid, et osa katkestatud projekte olid vähem küpsed, kui esialgne hindamine näitas. Põhjused olid tuttavad: lisarahastust ei saadud kokku, kulud kasvasid, partnerid lahkusid, tehnoloogia ei töötanud, ostjaid ei leitud või tekkisid probleemid lubade, taristu ja tarneahelatega.
Veel 39 miljoni euro saatus sõltub uuringutest
Nelja katkestatud projekti lugu ei tähenda, et küsimus oleks lõplikult lahendatud. Kolmele omavahel seotud projekti tarbeks – osaühingule Fibrecta, osaühingule Fibrecta Solutions ja Tekstiili Taaskasutuse osaühingule – on heaks kiidetud veel 39 miljonit eurot toetust, igaühele 13 miljonit. Sillamäele kavandatakse tekstiilijäätmete ümbertöötlemise keskust.
Ettevõte teeb koostööd Aalto Ülikooliga. Tehnoloogiline skeem plaanitakse lõplikult kokku panna pärast materjali retsepti selgumist, seda tulemust oodatakse selle aasta sügisel. Rahastusotsus on seega juba olemas, kuid vastus küsimusele, kas tehnoloogia töötab kavandatud kujul, peaks selguma hiljem.
Ida-Virumaa omavalitsused soovivad samal ajal veel pikemat toetushorisonti. Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esimees Dmitri Dmitrijev tegi ettepaneku sõlmida riiklik Ida-Virumaa arengulepe, mis kestaks 2040. aastani.
Edu tagavad toimiv turg ja tootmisprotsessid
Üks Postimehe allikas, kes tunneb Ida-Virumaa tööstust aastaid, peab kõige kindlamaks projekte, mille taga on olemasolevate turgude ja toimivate tootmisprotsessidega tööstusomanik.
«Kui projektil on globaalne omanik, kel on turud olemas, tootmisprotsessid kuskil käimas, siis selliste projektide realiseerimise tõenäosus on üsna suur. Aga on väga palju projekte, mida tehakse nii, et tulevad projektimeeskonnad kokku, üritavad projektipõhiselt toimetada, võib-olla on seal tehnoloogia- ja turunõudluse probleem juures ja selliste projektide elluviimine käib hoopis teistel alustel. Sisse tuleb oluliselt rohkem ja teistsuguseid riske: kas finantseerimine suudetakse kokku panna, kas tehnoloogia on rakendatav, kas turud võtavad sellise toote vastu ja nii edasi. Projektid, mis on üles ehitatud projektimeeskondade peale, on palju suurema riskiga ja investeeringud võivadki jääda tegemata.»
------------------------------------------------
Õiglase ülemineku fond
(Summa, miljonid eurod)
Euroopa liidu toetusraha, sh 340
ettevõtlusmeetmed 240
sh välja makstud 70
Kõigi projektide summa kokku 528
Toetusest loobumised, summa kokku, sh 50
teadaolevad loobujad 44,4
salajased loobujad 5,6
Viskan samuti siia, saab igaüks ise arvat nii kuis tahab. Paljud veel jätkuvalt usuvad, et rahasi välja ei pumbata (vahet pole kas Eesti/EU. see raha tuleb kõigi taskutest). Pealegi pole see ainus "ebaedu, nii juhtus" asi ja ikka on taustal "ausad riigimehed".
Ausatele riigimeestele meeldib ka raha. Toodud projektid on nn rohepöörde projektid, ka meite kõige ettevõtlikum erakond Reformierakond sättis end aegsasti kliimaministeeriumisse sisse EL-i rohepöörde rahajõe teele.. julgeks arvata kus enam motiveeris see raha aga mitte niivõrd rohe. Niipea kui euroopa majandused end kiduma sanktsioneerisid ja tekkis üleüldine tung rohepöördega minna edasi aeglasemas tempos ehk isegi pausile panna aga samal ajal hakkas buumima kaitsetööstus, sedagi mitte nö alt üles õhinapõhiselt vaid EL-i prioriteetide pööre kirjutada järgnevatel perioodidel sajad miljardid koos lõdvendatud reeglitega euroopa musklisse aitamiseks.
Üllatus-üllatus samad näod kes just olid vibus rohepöörama, on nüüd kaitsetahte pusadega sõja-mürsutööstuse startupid, arendajad, investor-patrioodid - jällegi, kas tärganud patriotism&sõjamees või ikka samad ärimehed kelle siht on äri edendada ja euroopas on selleks lihtsaim viis panna käpp peale mistahes toetusfondidele - nina on tuules mistahes sektorit ka rahasadu ei tabaks.
Sealjuures kaitsevaldkond on isegi magusam, erinevalt roheteemadest kus euroopa ja kohalikud bürokraadid mõõdavad&kontrollivad kõike ja peab pingsalt bürokraatiarida järgima ja nõudeid täitma. Kaitsevaldkond on tundlik valdkond ja seal ei lasta tihti isegi riigikontrollil endal rahakasutusele pilku heita, kui keegi julgebki kas meedias või kadeda konkurendina osutada, saab kergesti vaigistada sildistades tundliku info lekitamises "millest võidab ainult kreml".
Isegi kaitseala minister ise on kaamerate ees tunnistanud, et ka riigil endal ei ole täit ülevaadet kui tõhusalt ja ausalt kaitseks eraldatud rahaga ringi käiakse - riigi institutsioonid saavad endale seda lubada, sest meie riigi seaduste järgi riigi poolseid rikkumisi, lohakust isegi kuritahtlikust ei karistata. Olgu külmladu, enda sõjalaeva uputamine või mistahes - kollektiivne süü ja vastutus, õpikoht, võtta uued maksumaksja miljonid ja proovida järgmine kord paremini.
Kaitsevaldkonna startup-id sugugi mitte kõik ei oma usku oma unikaalsesse tehnoloogiasse, vaid samamoodi äri, näidata kiiret innovatsiooni ja üritada end mõnele suurele euroopa või maailma sõjatööstusekorporatsioonile maha müüda. Ka see äri võib olla ülitulus, kus miljonitest võib "kasvatada" miljardi otseselt lubatud reaalset sõjakola riigile-kaitseväele andmata.
Aga sõda pidavatki suur äri olema. Bill Gates isiklikult ennustab sõda teise ringiga, kus juhitamatu tehisintellekt põhjustab majanduses liiga kiireid muutusi, suured inimhulgad jäävat tööta-sissetulekuta ja sellised protsessid varasemas ajaloos on toonud riikidele juhitamatuid kriise ja riikide vahel pingeid mis viivat sõjani.
Samamoodi majanduslik kasvuloogika toetab samuti sõdu, kus sõdades lammutatakse loodud väärtused ja stagneerunud institutsionaalsus ning tavaliselt pärast suuremat sõda tuleb stabiilsem majanduskasvu periood, kus kõigile jagub tööd ja lõhutud infrastruktuur, tööstus, elu tuleb uuesti üles ehitada ja edu kasvatada saavad nii ärid kui indiviidid.
Ukraina suunal juba midagi sarnast on märgata, kus ka osad Eesti investeerimis ja ehitussektorifirmad üritavad positsioone sisse seada veel enne kui sõda on lõppenud. Sest juba täna on lubatud kuidas Ukraina ehitatakse solidaarselt üles igal juhul, äri jaoks ei ole vahet kas ülesehitusraha maksab Venemaa sõjakahjudena või euroopa paari kümnendi pikkuse abina - see on ripakil raha, ole ainult see õige mees ja korja ära. _________________ ---
Mitmeid selleteemalisi filme/seriaale ilmunud. On see teoreetiliselt üldse võimalik?
tsitaat:
Kommentaar Jaan Tõnissoni asutatud ajalehest ajakirjaniku poolt eestlasteks nimetatud kohalike elanike autoostuhuvi suurenemisest.
Ulme? Ei.
----
Raport toimumisriigist
Sõda ei alanud plahvatusega.
See algas esmaspäeva hommikul kell 7.42, kui ühe kindla riigi elektriautod korraga omanike käskudele allumast lakkasid.
Ekraanidele ilmus vaid üks lause:
„Süsteemi uuendatakse. Palun oodake.”
Siis läksid uksed lukku, roolid pöördusid ise ja autod hakkasid liikuma.
Algul arvati, et tegemist on tarkvaraveaga. Mõne minuti pärast sai selgeks, et autod ei sõida juhuslikult. Nad liikusid kolonnidena sildadele, tunnelitesse, lennujaamade juurdepääsuteedele ja sõjaväeosade väravate ette.
Sajad autod parkisid end risti üle põhimaanteede. Tuhanded moodustasid linnade ümber tihedad metallvööd. Mõni peatus keset ristmikku, teine surus end vastu eelmist, kuni kogu tee oli täidetud juhitamatute masinatega.
Päästeautod ei pääsenud läbi. Politsei ei jõudnud sündmuskohtadele. Sõjaväekolonnid seisid ummikutes, mida polnud võimalik tavapäraste vahenditega kiiresti eemaldada.
Seejärel kustusid laadimisjaamad.
Koos nendega kadus elekter osast linnast, mobiilside hakkas katkema ning makseterminalid lõpetasid töö. Inimesed seisid lukustatud autode kõrval, telefonid käes, ja ootasid endiselt, et keegi saadaks paranduse.
Parandust ei tulnud.
Autodest, mida oli aastaid müüdud vabaduse, mugavuse ja rohelise tulevikuna, oli üheainsa käsuga saanud okupeeriva armee esimene laine. Need ei tulistanud ega plahvatanud. Neil polnud seda vajagi.
Nad lihtsalt seisid õigetes kohtades.
Seejärel algas teine faas.
Teesulgudeks kuhjatud autod kuumenesid ükshaaval. Kõigepealt kostis aku põhjast terav sisin, siis paiskus salongi valget mürgist suitsu ning hetk hiljem lõid leegid läbi katuse.
Sildadel, tunnelites ja hoonete maa-alustes parklates süttisid korraga sajad masinad. Neid polnud vaja kuhugi lennutada ega lõhkeainega täita. Piisas sellest, et kahetonnine ratastel aku oli juba õigesse kohta sõitnud.
Tuletõrje ei pääsenud ligi, sest teed olid teiste autodega suletud. Üks põlev masin kuumutas järgmist, kuni parkimismajadest said ahjud ja tunnelitest mürgise suitsuga täidetud lõksud.
Hommikul olid need olnud inimeste autod.
Õhtuks olid neist saanud kaugjuhitavad barrikaadid, suitsukatted ja tulekolded.
Riik polnud kaotanud lahingut. Riik oli usaldanud oma tänavad, liikumise ja masinad tarkvarale, mille viimast käsku ei andnud enam tema ise.
Miks peaks võimatu olema, eriti tehisintellekti ajastul kus inimressurssi helged pead ei pea keerulisi operatsioone 1-2 vektoriga nuputama, vaid tehisaru võib vaevata eesmärgi saavutamiseks kombineerida kümneid võimalusi, seda isegi käigult. Kui kuskile häkkimine ei õnnestu, proovib järgmised 150 võimalust kuniks saavutab ligipääsu mis eesmärgile lähemale viib.
Üldises pildis tehnoloogia areng ei muuda senituntud pilti, kus jõu&vägivalla teema jääb samaks - riigid võimud taotlevad selle monopoolset kasutusõigust nn "riik kui vägivallamonopol". Sarnaselt tänasele, kus inimese tapmine, inimrööv, identiteedi võltsimine, varjatud jälgimine jne-jne mida üldises kuvandis peetakse ebamoraalseks kuni keelatuks-karistatavaks - tegelikkuses seda ei ole, küsimus on kes seda tohib teha, tavaliselt riigil on õigus inimesi surmata, inimröövida, varjatult jälgida, eirata sõnumisaladust, võltsida nii füüsilise-, kui juriidilise isiku identiteete.
Arvatavalt sama loogika kehtib ka tulevikus, kus tehnoloogia "iseeneselik kaos" võib olla riigi kontrollile allutatult olla tõhus valitsemishoob, nt kui saab rahvarahutused maha suruda seisates sõidukid ja inimesed ei saa koguneda, või režiimi kukutamist plaaniv põrandaalune grupeering leiab end nutilukkude tagant mis ei avane millele järgneb koha ümberpiiranud režiimi eriüksuse korraldus alla anda ja käpad üleval väljuda.
Üldiselt riigid võimud omale uusi tõhusamaid valitsemishoobi tahtes, teevad seda läbi ühiskonna hirmutamise, a'la USA kus terrorismi kõrghetkel kaotas terrorismi läbi elu mõni tuhat inimest, ent igal aastal USA ebapiisava meditsiinikindlustussüsteemi läbi lahkub enneaegselt 100 000 elu.
Või meie enda kodune tung superandmebaaside, sideandmete igavese kogumise-säilitamise, üleriigilise jälgimis-numbrituvastusvõrgustiku järele - riik kommunikatsioonis "müüb" seda alamate kaitse sildi all, kuidas püütaks pedofiile, avastataks raskeid kuritegusid, kuni kaamera vaateväljas kukkunud vanurile appitormamiseni.
Stsenaariumid kus terroristid või jokker sepitseb lihtsalt kurjusest pahandusi riigi&alamate koosluse vastu, on pigem muinasjutulised konstruktsioonid, mille eesmärk on võimule anda juurde neidsamu kurjuse vahendeid, et saada ära hoida hüpoteetilist kurjust, kuigi praktikas need vahendid esmajoones lähevad käiku oma alamate allutamisel võimule.
Sarnase stsenaariumi võiks Eesti kohta teha tänapäevasema julgeoleku kontekstis. Eesti idapiiril on puhkenud piirivalvete vahel tulekonflikt ja olukord on eskaleerumas, tuleb uudiseid kuidas Venemaa sõjaväebaasidest suunduvad piiri suunas sõjaväekolonnid, nende eesmärk on teadmata. Võivad tulla tulejõuga piirivalvele toeks aga on oht, et tungitakse üle piiri. Eesti valitsus on tõstnud häiretaseme kõrgeimaks, sõjaväebaasid evakueeruvad oma statsionaarsetest baasidest, reservistidel palutakse oola ootel mobilisatsiooniks. Valitsus on teadmata asukohas turvapunkris "konsultatsioonides liitlaste ja sõpradega".
Olukord võib eskaleeruda loetud tundidega, piiritsoonis võib puhkeda õhuvõitlus, Balti õhuturbe lennukid on täisrelvis ja vene föderatsiooni lennukid olla samuti õhus ja valmis õhutoetust pakkuma.
Ent juhtus midagi ootamatut, Eesti Tesla omanikud on sotsiaalmeediasse postitanud kuidas nad ei kontrolli enam oma Teslasid, sõiduk palus juhil sõidukist väljuda ja sõiduk sõitis omapäi minema. Teslade kolonnid liikuvat idapiiri suunas, juba olevat kaitseliidu blokkpostides nõutust, mida ilma juhtideta Tesladega teha - kas lubada läbi või tõkestada, osad tagumised Teslad ei jää enam järjekorda ootele vaid navigeerivat alternatiivseid teekondi blokkpostidest mööda, isegi põlluteid mööda olla läbipääs leitud.
Esimesed Teslad on blokeerinud ida-eesti teed ja läbipääsud, ja sõidukeid tuleb aina juurde, olla nähtud ka juba Läti numbrimärgiga Teslasid - paar teed on juba sadade meetrite ulatuses Tesladega barrikateeritud ja selle harutamine võib võtta päevi, päästeteenistus tunneb muret - võimaliku süttimisohu korral oleks see naftaterminali mõõtu tulekahju mille kontrolli alla saamiseks võib kuluda päevi..
Valge Maja säuts avab teemat, Trump koos Eloniga reageerisid, kasutades Tesla ja Starlinki telemeetriat blokeerides eos võimalikud Venemaa ründesuunad ja võites sedasi aega juurde Eesti ja euroopa sõprade "konsultatsioonidele" ja NATO artiklite avamiseks
Oleks nagu sama asi nagu Taneli tsitaadis ent meie hinnang sellele võib olla hoopis teine, kui üks jutustus tekitab tehnoloogiahirmu, võib teine pälvida virtuaalsed suudlused kangelaste Trumpi&Muski varvastele _________________ ---
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Spoiler 
