Liigne agarus on ogarus. Mõtte iseenesest pole ju halb. _________________ Alati teadke, et kuulujutte mõtlevad välja vihkajad, levitavad lollid, aga usuvad idioodid.
Kui prügikast on olemas, siis ei lenda ju ükski kilekott ega pudel metsa alla.
Aastate pikkune inimkogemus Tallinnlaste poolt väidab vastupidist. Prügikastid võivad ju olemas olla aga ikka neid ei kasutata.
Säärased nõuded ja asjad ei tulene iseenesest ja mingite ideoloogide soovist vaid tüüpilise inimese lollusest ja ükskõiksusest. Sarnaselt nagu kõiksugu hoiatused toodetel a'la ära pane kassi mikrolaineahju.
Konkreetne idiootsus, raisata raha sellisele "teavitusele"... eriti veel nõnda kiuslikult.
Plastist pudeli saab tühjaks juua ja ära täita (ok plastosakesi eraldub rohkem kui sellest tugevast nõust, aga hakata igalepoole termost vedama...osa odavat roostevaba pole ka ju ohutu )
Üldse see pakendi teema on üle võlli...kui pakendilt pole eristavav kood või pildipanga abil tootja pole ka lootust seda käidelda graanuliks ehk parim lahendus on see põletada.
Igasugu täidetavad nõud on seni mõistlikud kui nendega saad ise majandada...peab seda poemüüja näppima on kohe saastumise risk. Ei vaheta ta ju kindaid pärast igat klienti.
Selle ka see isikliku pakendi lollus ära kadus.
Mingid jobud loobivad endiselt plastpudeleid ja krõpsupakke autoaknast välja
Enamus rahvast ei loobi, ainult ekstra jobud. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Enamus plastsaastast veekogudes pärinevad Aasiast ja laevadelt.
Ja nende jobude pärast, kes prügi metsa alla veavad, ei peaks karistama tervet ühiskonda.
5% ei suuda kunagi tasandada 95%. See on nagu tegeleda küünla kustutamisega majas, kus on leegid katusest väljas ja arvata, et kui saad küünla kustu on maja päästetud.
mõnede arvates aitab kui see 5% surnuks maksustada, et 95% saaks reostada _________________ Kes meie maale tulnud on ja kellel siin ei meeldi –
me rajad lahkelt lahti on, las minna, kui ei meeldi /Hando Runnel
Ellu jääb see, kes oskab oma kätega midagi valmis teha
sakinaga, said järjekordselt valesti aru.
Ajudega valge inimene ei viska sodi maha ega veekogusse.
Probleemiks on, oma reeglite ja piirangutega peedistame/vaesustame tavakodanikku, seejuures tekitades saastet hoopis juurde.
Ei tea kas nii avalikult tasub ikka rassist olla.
Plasti jms prügi regulatsioonid on ikka kohaliku looduse ja elukeskkonna jaoks. Meid siin mõjutab väga vähesel määral kuipalju asiaadid plasti ookeani lasevad. Aga meid siin mõjutab väga palju kohalike poolt loodusesse visatud prügi.
The Helmholtz study, published in 2017, was widely misquoted by media as saying 90% of ocean plastic comes from just 10 rivers — eight in Asia and two in Africa. But what the authors estimated was just the plastic that washes in from rivers. They didn't count plastic that enters the sea from sources such as tsunami damage or fishing.
Plasti teema:
Vaatasin paari juustu, viineri ja üldse neid lihatööstuse pakendeid. Ok need tehti õhemaks ehk paras piin jalutada poodi ja osta rohkem kui 3 asja, et need käes koju tuua... pohh kuller toob (kojukande tellimusega kui veab 30-60min uksetaga).
Samas enamikel pakenditel pole mingit nähtavat koodi ehk puhas põletuse teema. Rahulikult võiks minna tavaprügi hulka, mille hulgast võetakse välja põlev kraam.
Nüüd läheb see kas ladestusse või kuubikuna hiina põletusse selle asemel, et Irus ära põletada.
Hiinas/Indias jookseb sellest suur hulk jõkke tagasi kuna tarneahel nii pikk....
Sama jant aafrikas riietega, sellest abist suur enamus saast mis tuleks ära põletada kohapeal.
Missugune see nähtav kood peaks välja nägema? Mõtled seda plasti tüübi numbrit kolmnurga sees, v? Paljudel pakenditel on see ikka sisse pressitud kuskile, eriti paksematel. Need mis paljast kilest koosnevad, on vist jah pigem põletus niiehknii.
sakinaga kirjutas:
Mõnede arvates peaks me reostama, sest teised reostavad ka. Kõlab nagu vene mentaliteet.
Kas sa oled näinud siin kedagi õigustamas plastjäätmete loodusesse loopimist?
Vastupidi, need millele tarvilikku otstarvet ei leidu, tuleks hunnikusse kogumise või arengumaadesse parvetamise asemel kiiresti kohapeal energiaks põletada, et oleks kindel et nad kuskile laokile ei jää.
Aga meil soovitakse sellele üha kaikaid kodarasse loopida, samas ringkasutusse võtmisega on nagu on, kui tegelikult seda materjali tarvis pole, siis lõpetabki see kusagil hunnikus vedeledes.
The Helmholtz study, published in 2017, was widely misquoted by media as saying 90% of ocean plastic comes from just 10 rivers — eight in Asia and two in Africa. But what the authors estimated was just the plastic that washes in from rivers. They didn't count plastic that enters the sea from sources such as tsunami damage or fishing.
Misasi seal Taneli pandud pildil valesti tsiteeritud oli? Oligi ju öeldud, et "river-borne plastic". See ongi täpselt sama asi mis "just plastic that washes in from rivers". Kas sa ei saa sellest aru või? Kui uuring uuris jõgedest tulevat plasti, siis miks nad oleks pidanud rääkima plastist, mis mingit muud teed pidi tuleb?
Missugune see nähtav kood peaks välja nägema? Mõtled seda plasti tüübi numbrit kolmnurga sees, v? Paljudel pakenditel on see ikka sisse pressitud kuskile, eriti paksematel. Need mis paljast kilest koosnevad, on vist jah pigem põletus niiehknii.
Saaks ju teha tingimuse, et tootja peab pakendile panema a'la värvilise kleepsu kus peal kirjas, et "VISKA MIND OLMESSE", "VISKA MIND PAKENDISSE", "VISKA MIND PABERISSE", "OLEN TAASKÄIDELAV PLASTMASS" jne. A'la nagu on pääsukese kleeps või mingi "EESTI TOODE" vms. praegu. Siis ei pea inimene mõistatama, et kas antud juhul käes olevatest kahest visuaalselt ja tunnetuslikult samasugusest tootest üks on taaskäideldav aga teine pole. Ei oleks ka seda kus satub üks väike pakk tarbija teadmatusest "valesse kasti ja prügivedaja hõõrub käsi ja kirjutab mitmekordse arve.
Missugune see nähtav kood peaks välja nägema? Mõtled seda plasti tüübi numbrit kolmnurga sees, v? Paljudel pakenditel on see ikka sisse pressitud kuskile, eriti paksematel. Need mis paljast kilest koosnevad, on vist jah pigem põletus niiehknii.
Saaks ju teha tingimuse, et tootja peab pakendile panema a'la värvilise kleepsu kus peal kirjas, et "VISKA MIND OLMESSE", "VISKA MIND PAKENDISSE", "VISKA MIND PABERISSE", "OLEN TAASKÄIDELAV PLASTMASS" jne. A'la nagu on pääsukese kleeps või mingi "EESTI TOODE" vms. praegu. Siis ei pea inimene mõistatama, et kas antud juhul käes olevatest kahest visuaalselt ja tunnetuslikult samasugusest tootest üks on taaskäideldav aga teine pole. Ei oleks ka seda kus satub üks väike pakk tarbija teadmatusest "valesse kasti ja prügivedaja hõõrub käsi ja kirjutab mitmekordse arve.
Pakend märgistamise idee on mõistlik ja teeks tädi Maali elu oluliselt lihtsamaks.
Samas, vaadates, kuidas mingi seltskond, näiteks siin, sellistele ideedele seni reageerinud on ...
Tegelikult on juba praegu arvestatav osa pakedeid märgistatud, kas siis kohustuslikus korras või tootja enda poolt. Lihtsalt tarbija peab oskama vaadata. Seega see jauramine on suures osas ideoloogiline. _________________ All it took was for a lot of seemingly decent people to put the wrong person in power, and then pay for their innocent choice.
Tegelikult on juba praegu arvestatav osa pakedeid märgistatud, kas siis kohustuslikus korras või tootja enda poolt. Lihtsalt tarbija peab oskama vaadata. Seega see jauramine on suures osas ideoloogiline.
Arvestades kuipalju erinevaid pakendeid liigub tarbjakäest läbi siis eeldada, et peaks otsima kuskilt luubiga koode ja omama kaasas A4'lja kus iga kood iga erineva materjali kohta lahti seletatud on BS. Ainuükski plastikut on vist 7't liiki - nii vaatad, et kolmnurga sees number 5 - ahahh - polüpropüleen - ja nüüd tuleb tädi maalil ikka koolitunde võtta - AGA kas see palstik on see plastik mida >TAASKUTATAVASSE< plastiku sekka võib visata? aga ostad Nõo rulaadi - kurat pakendil pole mingit märget - mis nüüd saab? Liiatigi olukord kus tänapäev ühe patuna koosneb pakend tihtipeale mitmest erinevast materjalist a'la pappkarp millel ühes otsas plastmassist aken ja teises otsas vahapaberist lint ümber ja siis veel kuskil mingi klepsulärakas - seriously?
Ehk siis kõigepealt peaks minema määgima tootjate uksetaha, et need teeks kõik võimaliku, et õigesti sorteeritaks mitte pole vaja kaakuda kõpptarbija kallal kellel paljudel juhtudel pole isegi valikut. Tuletame meelde, et probleem pole mitte selles, et inimesed taaskasutatava mandi metsalla viskavad vaid, et EL'i arvates ei satu piisavalt taaskasutusse.
Auron, minu meelest sõltub väga palju inimese peakujust. Kas tarbija soovib oma prügi sorteerida või mitte. Me võime kõik pakendid suurelt märgistada, kui tarbija sorteerida ei suvatse, seda ei tehta.
Siin riigis on võimalik kõik olemejäätmed muretult sorteerida. Prügikastide juures on selgitav plakat. Konteinerid on märgistatud. Kord aastas tuleb prügifirma läbi ja viib tasuta ära vana mööbli jms kola. Sellest hoolimata leiab mingi osa inimestest, et kõige lihtsam on vana telekas tänavale tõsta ning oma olmeprügi põõsaalla viia. Päeva lõpus on inimene see, kes teadlikult oma elukeskkonda reostab. Sest nii on mugavam. _________________ All it took was for a lot of seemingly decent people to put the wrong person in power, and then pay for their innocent choice.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Spoiler 
