[Janis]

Eks see olenebki kus see karbik päriselt asub, nagu ka elektrilevi arvestiga - osadel on toas näiteks ja arvestini käib nende vastutus.

[indrpo]

Lepingud ju erinevad, mul on ka lõppjaotuskoht keldris, vasasemalt vask oli 6 ridamaja katust edasi kellegi teise seinal.
Samas kui maja eest ise optika puruks kaevan, ise maksan.
Seega sinu kinnistul toimuva eest maksad ikkagi ise.
Lepingus olev tähendab, et tavariket lahendab telia lõppjaotuskohani ise, ehk sinna on vastav teenus tagatud.

Elektriarvesti näitel on sama nagu Telia ONTiga, seade on nn võrguosa, kuid kliendi teritooriumil liini osa on kliendi vastutus ja elekterilevi puhul tihti on liitumiskoht õhuliini puhul posti otsas vahepealne kaabel kliendi oma, maakaabli puhul kinnistu piir taas.

Enefiti puhul on aga vaieldav, ja enamasti optikaga seoses rikked, torm, lumi, jää, optika õhuliinirullikult maas, enefit lahendab.
Samas ise tellid küttepuid ja veokas kast üleval selle minema sõidab, maksad.

[Janis]

Ma ju ütlesin kuidas elektrileviga on, viidi arvesti ka õue postile ära et jumala eest vastutama ei peaks. Optika puhul see karbike kuhu kliendina liituda saad nende piir

[indrpo]

Kordan, kaabel omal kinnistul/ruumides katki tehtud, maksad, vahet pole kus see "karbike/kilp" on.
Vastutus ei ole teenusepakkujal. Ja kui liitumiskarp on mitu maja edasi nõukaajal ehitatuna katustel, võib see mõningal juhul kaugemal olla.

Näiteks veeettevõtja pidas ridamaju mis on 100M pikad, nagu kortermajaks ja tahtis kanali ja vee liitumise nende otsa märkida. Ehk, et veetoru liigub läbi majade keldrite teise otsa ja kanal maja eest maaseest, kõik erakinnistud. Kui kuskil mingi rike, kõik majad maksavad, liitumispunktist alates.

Uued liitumised ja lepingud sisaldavad täpselt kusmaal on liitumispunkt ja vastutusala.

[Janis]

Jah, maksad sest nõutakse sisse teise vara rikkumine või siis enda oma
Mis segaseks jäi?

[indrpo]

Mul on jätkuvalt tunne, et sul on segadus, vii oma voolumõõtja või ONT tänavale, aga vastutusest see ei päästa.
ONT ei ole mingi piir.

[Janis]

Ma ei räägigi mingist ONTist, mul on see toas, minu ja võrgu piir on naabriga kahe peale valges karbis posti küljes. Sealt kõik edasi on minu ja naabri mure, kui karp oleks mul maja seinal, siis kuni sinnani ei ole see minu võrk ega minu vastutada, va päriselt vastutamine tegude eest ilmselgelt.
Telia karpe topitakse samamoodi ju eramajade seinale näiteks, sinnamaani on see nende võrk ja nende kulud jne.

[sakinaga]

[jägaja]

[Etz]

Mis muidu ONT’iga teha, kui leping lõpetada?

[KillFrenzy]

ONT on aadressiga seotud, ehk las vedeleb, kui üürikas.
Esindusse saab ka viia või elektroonikaromusse visata.

[indrpo]

Enamikel ONTidel kleebis, hoia omas asukohas. Järgmisel liitumisel kaugaktiviseerimine ja tehnikut ei vaja.

[jägaja]

KillFrenzy, sul on olnud huvi mingeid katseid teha Telia vörku sobivate SFPdega?

[Etz]

[ref]

[indrpo]

Igal juhul võib see sinna alles jääda, Telia säilitab aadressil ONT numbri, kui kunagi ise või keegi teine samal aadressil iseteeninduses liitub, on kiri automaatselt aktiviseeritav ja minutiga ühendus olemas.
Telia võrgu puhul aktiviseeritakse kohe, Corle, Elasa vms võrgu puhul 2-3 päeva kui varem oli seal teine operaator, Enefit puhul võib minna nädal kaks sõltuvalt mis päeval nende ühendajad kappi liiguvad.

Üks aga on, Telia liigub järjest XPON peale, ehk võibolla on vahepeal Adrani ONT vajadus tekkinud ja siis tuleb ikka tehnik kes korjab vana ära ja paneb uue.
Kuigi Telia jagab onte tasuta siis mingis piirkonnas on need taaskasutatavad ja mingit 60€ junni utiili viia ei maksaks, kui seda saab veel taaskasutada.

Lisaks näiteks kes kasutavadki OP vaba võrku ja sitsivad täna Telia, homme Tele2, Elisa ja siis uuesti Telia, võtad sahtlist välja ja ootad millal operaator vahetub, on lihtsam kui koguaeg tehnikut oodata.

[sakinaga]

XPONiga tuleb võimekus oma pulka ka kasutada või jätkuvalt Telia ONTi vaja ning enda pulka saab vaid häkkidega? Tagurlik värk meil siin.

[jägaja]

Telia võiks ikka tarbijate soovidega kaasas käia ja sobivat SFP pulka ka siis pakkuda.
Ahh, ei saa, siis pole neil võimalik su võrgu toimimist jälgida

[indrpo]

Oma pulkadega ei soovitaks jännata. Mõni klient on saanud juba kõne kes kogu PON võrku häirib.

Samas saaks, äriklientidele on mõttepausil. Rendipulk ja pane oma karpi, lõpetad, tagasta.

Eraklientidega toimetamine SFP pulgaga on keerukam ja hetkel protsentuaalselt mitte arendust vääriv lahendus.
See ei ole ainult see, et anname pulga vaid pikk arendus alates vormistamisest kuni üleandmiseni.
Telia ei taha mingeid käsitöid teha vaid automaatika peab taga olema.
Pealegi, igal aadressil kus paigaldus toimub, võiks ONT jäätavalt seinal olla, klient tuleb, klient läheb. SFP on pigem eri äri keiss.

See on minu arvamus kogu tagasisidest, mitte Telia arvamus, seega ärge hakake mu õla peal nutma.

[jägaja]

indrpo, sul omal peak ka Unifis SFP toimetama

[sakinaga]

[indrpo]

[RCC]

[Janis]

Kas kasum ei peaks tähtis olema?

[RCC]

kindlasti , aga miks sa ei esita omale küsimust, kuidas saab olla ühe riigi nett ühe erafirma käes (vangis)

[Janis]

Ei ole ju, sa võid midagi muud ka valida.

[indrpo]

Isegi kui Telia võrk oleks riigi omanduses, siis lüpsaks riik veel rohkem, võrdluseks vaata Elektrilevi ja Eesti Energiat.
Võrku küll uuendatakse aga samal ajal mädaneb ikka suur osa nõukaaegsest võrgust järjest ära.
Riik võtab tulust suure osa välja ning rahvale keevitatakse aga järjest võrgutasusid juurde, "et vaja on võrgu uuendusteks" raha juurde.
Ka Enefit on hea näide, 12€ selle kiujupi igakuine rent mis kulgeb asula kapist kliendi räästasse. Sisuliselt Pool kliendi neti hinnast.

[Dirty Harry]

[olc]

Miski kampaania käima läinud. Sama raha eest poole kiirem terveks aastaks.

[Dirty Harry]

[RCC]

[Janis]

4g paugutab paremini ju kui starlink ja ei ole mingit piirangu üllatuse võimalust ka - osadel hädad et teatud teenused ei tööta
Ja millisel teisel ruuteril vms netiseadmel on 200w toitekas veel kaasas? Tundub kulukas värk

[ref]

[indrpo]

Minu põhinurin selle Enefit hinna osas on see, et nemad ehitavad ülisoodsa ja kergelt katki mineva õhuliinivõrgu, küll jäide, linnud või närilised maja tuulekastis, tormid jms. on need rikkepõhjused kus operaatori tehnik lendab probleemi lokaliseerima ja edastama.
Corle ja Elasa jms. on omajagu soodsama kuutasuga kuid nemad ehitavad korrektse maakaablivõrgu ja otsastavad majas sees NGOga optika, praktiliselt 0 riket, ainus oht kopamees või majas remondimees.