[maty]

Pole päris koduinternet, aga ühes tootmisettevõttes on Telia VDSL kaabliga internet ja ruuteriks Genexis ED500, oskab keegi öelda, on seda võimalik bridge mode'ks teha?

[jägaja]

Telia oskab öelda.
Täpsemini, nende tarkvara, nende ruuter, nad saavad soovi korral kõike teha. Ärikliendi puhul ka võivad vastu tulla.

[indrpo]

Saab ikka, AIP teenus, paned oma seadme selle otsa avaliku IPga.
samal ajal võiks telia ruuteri vahetuse teha uuema vastu.

[margus28]

siin vist oli küsimus, kuidas Telia ruuteri sees olev ÜKS avalik IP enda seadmesse saada, AIP pakub Telia hinnakirja [1] järgi:
5.11.2. 1 kuni 5 avalikku IP-aadressi (AIP) 11,37 €/kuu

Mul hoopis küsimus, milleks Telia ruuter vajalik, kui see piirab tegevusvabadust (ilma täiendavat pappi tasumata)?
Ega ma ei tea, võibolla Äriinternet ongi karm ja seal muudmoodi ei saa.

Kodune 200/50 Mbit VDSL töötab igatahes selle BRIDGE seadmega väga edukalt:
https://datagate.ee/serverid-toiteallikad-vorgutooted/vorgutooted/4g5g-ruuterid/zyxel-vmg4005b50a-vdsl2-17a-bonding-and-35b-single-line-bridge-2y-warranty/

Üle kahe aasta tagasi oli selle hind uuena veel alla 100€, nii et Telia ruuteri rendi raha on tasa teenitud ja edasi on ainult võit (kuniks VDSL lõplikult sulgetakse või karp ära sureb).

__________________
Kasutatud materjalid:
[1] https://www.telia.ee/hinnakirjad?name=telia_eesti_teenused_ari_yldosa_hinnakiri

[Sold OUT]

Sest Telia ruuteriga saad kvaliteetsemat teenust nagu siin härrad on korduvalt maininud, bitid ja baidid on puhtamad ja supporti saad ka. Oma ruuteriga saad viirused ja pahavara

[margus28]

nojah, pole kordagi supporti vaja läinud, speedtest näitab stabiilselt 200/50. Kuna pole "kvaliteetsemat" teenust kunagi saanud, siis ei oska ka sellest puudust tunda.

Telia turvavõrku mul tellitud pole, nii et ma pole kindel et tehniliselt üldse mingi vahe hetkel on "viiruste ja pahavara" suhtes oma vs telia seade.

[kaabakas]

Kõige lihtsam klassikaline lahendus - üks avalik ip läheb ruuterile lani poolele, eks ise tead kas pordi või vlani või mille peale, aga ära sisevõrguga kokku lase. Vastavatele masinatele siis teised avalikud aadressid, ja ruuterile pandud avalik on gateway aadress.
Tänapäevasem teha eraldi sisevõrk ja destnattida vajalik liiklus sinna sisse.

Kas Telia ruuter võimaldab seda üldse teha, ei tea, aga kui mitte, paned enda oma, klienditeeninduse hala pole vaja kuulata. See üks Telia ärikliendi ruuter, mida ma nii 15 aastat tagasi nägin, sellele nad polnud nõus mulle isegi parooli andma, rääkimata sellest, et klienditeenindaja oleks aru saanud, mis mul üldse mureks on.

Laiemalt, umbes pooled korrad Telia klienditeenindusega suheldes tuleb paraku see meelde https://xkcd.com/806/ - arenemisruumi on.

[indrpo]

AIP eeldab vastavaid ruutinguid mida võid ka oma seadmes teha kuid Telia standardina pakub oma ruuterit vahele, puhtalt kaugtoe mõttes+ruuteril on juba neli porti kuhu saad oma 4 AIP ip seadet otsa panna, viienda jaoks sw ikka vahele vaja.
Aga jah, 1 staatiline või dünaamiline, oma ruuter või too bridge mode zyxel, vahet pole, toimib. Telia ruuterit vase puhul sillaks ei saa.

[margus28]

osta.ee-st 1..10€ DG301 saab kah OpenWRT-ga vase sillaks (järele proovitud): https://blog.nns.ee/2017/07/13/flashing-openwrt-on-inteno-dg301/

lihtsalt sealt tuli mingi max 125 Mbit kiirust läbi vist (200 kindlasti mitte).

[KillFrenzy]

[margus28]

siin kiirustest polnud juttu, palju vaja: kui 125/50 on piisav saab soodsa lahenduse, 200/50 puhul tuleb rohkem välja käia.

[BA79]

margus28, Kui vajadus on, aga liinipikkus ei luba, siis ei saa kiiremat ühendust ka siis kui on specile vastav ruuter. Minu teada on 200 Mbit/s max liinipikkus 200m. Kellel on pikem siis saab niipalju kui torust tuleb (100/25), aga max'i ilmselt mitte.

[KillFrenzy]

BA79, miks sa postitad postitamise pärast? Kahekordselt paned mööda oma kelpaga.

~400m on see number 200/50 jaoks.

[kaabakas]

https://meta.wikimedia.org/wiki/Cunningham%27s_Law

[BA79]

https://www.google.com/search?q=vdsl2+400m+speed&oq=vdsl2+400m+speed

Vastus: At 400 meters, a VDSL2 line can deliver practical download speeds ranging from 90 Mbps to 185 Mbps, depending on the profile and line conditions. Because VDSL2 speeds degrade significantly over copper distance, the exact performance varies based on the standard used by your ISP.

https://www.google.com/search?q=v35b+vdsl+profile+distance

The VDSL2 Profile 35b (Super VDSL/Supervectoring) is optimized for short copper loops. It delivers maximum speeds on lines shorter than 250m to 300m after which the speeds progressively drop as the physical distance to the DSLAM (street cabinet) increases.

Reaalsetes oludes ikka 200m annab paremad väljavaated 200MBit/s VDSL2 peal.

Ja mina olen loll, kui sellest on siingi varem kirjutatud, et Teenuspakkuja ei hakka iga 200m peale DSLAM kappe paigaldama ainult selleks, et kõik 200Mbit/s kiirust saaksid. Kes on 200m raadiuses, on õnnelik, kes jääb raadiusest välja, on õnnetu.

[KillFrenzy]

[Sold OUT]

Tal ju kiiritab, ei julge 5G sisse lülitada kodus

[RCC]

teliat ka ei koti? miks ta siis neid "meie investeerime" uudiseid treib?

[-parun-]

Kas selline fiiber sobib Telia interneti jaoks? Täna käis Telia tehnik naabrile netti panemas ja nüüd avastasin et minul on ühendus kadunud. Pistik on keskuses sees, nähtavasti läks minu fiiber katki selle paigalduse käigus. Vahetaksin ise ära.

https://www.oomipood.ee/product/59598_gby_optiline_kaabel_single_sc_apc_sc_apc_simplex_10m_valge

[kaabakas]

Tarvis on et otsad oleks samas suuruses, ja kaabel ja ots samat värvi. See viimane ei pea 100% nii olema, aga lihtsuse mõttes - võta katkine kaabel poodi kaasa ja sebi samasugune.

[KillFrenzy]

-parun-, 99% sobib. SC APC on tavalahendus. Ehk mida juba öeldi, suurus SC ja värv roheline ehk APC. Muidugi pole tavapärane, et patch nüüd katki läks niisama.

[jägaja]

Vöimalik, et kusagilt paindus sinu optikapatch viisil, et valgus ei pääse sellest läbi (optikakiul on painderaadius oluline). Sellist asja on ette tulnud. Kuid kui see on kusagil kaablikanalis sees ja midagi näha pole, siis on diagnoosida lihtsam uue optikaga.
Neid oomipoes müüdavaid olen kasutanud, töötavad küll.

[siinus]

Kas Telia ise ei peaks tagama oma võrgu töötamise kuni ONTini?

[Janis]

Ei pruugi olla Telia võrk ju

[siinus]

Me räägime Telia Koduinterneti teemas ja räägime Telia internetist. Võrgu toimimine võiks olla ISPi probleem.
Fiibri otsa on mõeldud Telia poolt antud ONT. Sinnamaani vastutab ISP.

[Janis]

Kui ma enefiti võrgu otsas endale telia liitumise teen, siis mul ei olegi telia koduinternetti?

[siinus]

Ma ei saa su küsimusest aru, aga
Kui sa tellid oma koju Telia koduinterneti, siis teenuse toimimine peaks olema Telia mure. Vahet ju pole kelle fiibrit see Telia rendib.
ISP tagab sulle teenuse kuni lõppseadmeni, mis üldiselt on ONT. Mõnel juhul ka nende pakutud ruuterseade.

[Janis]

No mulle anti kaabel kilekotiga kätte näiteks ja öeldi et auk on postil, tee ise mis tahad. Ja alles siis sain ISP kutsuda ning nende mure mu kaabel pole kohe üldse, enefiti oma ka mitte enam. Kõik siinkandis said nii.

[siinus]

a ok. Ma ei teadnud et Telia sellise üleperse lahendusega pornot teeb

[KillFrenzy]

Mis see telia ja persed asjasse puutuvad kui võrk on enefiti või corle oma?

Lepingus on kirjas, kes kuhu maani ja mille eest vasutab.

Või kui oled eramajas, telia kaabli taga, siis hoovis ja toas olev osa on sinu vastutada.

[siinus]

toas olev osa pole jutuks olnud.
Kui tuleb Telia tehnik mulle koju ja paneb fiibri otsa ONT'i, siis sinnamaani on tegu Telia võrguga ja sinnamaani peab ISP tagama ka mulle võrgu toimimise. See mis sealt edasi toimub, on mu enda asi. Aga fiibripoolest pole küll kliendi asi et mis toims. Kas mõnes lepingus on kirjas et "as-is"?

Fiiber võib olla kelleiganes oma, aga miks see peaks klienti kottima kui ma olen Telia interneti tellinud? Maksan teenuse eest, mitte infrat...

[Janis]

No ma siis võtaks sügavasse metsa ka optika, mis mind see infra kotib, anna teenust.

[siinus]

no mine siis võta ja kaaguta seal edasi.

[Janis]

Võtangi, tehnik pidi juhtme tooma

[RCC]

[Janis]

Ei arvad et pead ju, sa võid kui endale niiväga tahad, neil muidu ikka väga pohui sinust ja su hädast kui raha pole.

[RCC]

raha on neil 1,5 miljardit, 10ne a jooksul

[Janis]

Mis sa teiste raha koguaeg loed? Keegi ei pea oma teenitud kasumist kellelegi heategevust tegema hakkama, kui tahad siis peadki ise kinni maksma. Täpselt nagu elektrivõrguga on.

[KillFrenzy]

[indrpo]

Nii võiks vastutusalaga liikuda ka lõppseadmeni.
Telia paigaldab üüriruuteri, üüridigiboksi, paigaldab kaabli lauaarvutini.

Korteri puhul on välisuks.
Eramaja puhul kinnistu piir.
Seal võib klient vabalt kas "kaevata" või närilised juhtmete kallal toimetada, parandus on tasuline.

Millest teema algas, on minu kahtlus, et parandus on Telia töö, kui ühendus kadus peale tehniku visiiti naabri juurde, siis trepikojas lahendab selle Telia.

On palju teisi lahenduspiire, kui trepikojas toimetab el kilbis kuri naaber ja kaabli hekseldab, on see kliendi tagantjärele arve lahendamise küsimus, niisamuti kui KÜ teeb remonti ja peaks ette teavitamata rikke põhjustama. Kui keldris sidekappi keegi rüüstab, Telia tegeleb.
Enefit õhukaabel mis tormiga rikneb, vormistamine käib läbi operaatori ja edastatakse võrgu omanikule lahendamiseks.

Ühesõnaga kui toas mure, siis maksab, kui tuppa uus paigaldus siis maksab.
Keegi küsis TV teemas, kas võib ise fiibri tuppa vedada, muidugi võib. Telia kirjadega kapp on kas ukse taga kilbis või korrus all/ülevalpool.
Niisamuti Enefiti kätte antud patch mida võid ise kapist majja kõrisse panna sest tihti Enefit tahab postist maja seinale paigaldada.

On erinevad liitumis kampaaniad kus miski asi tasuta, tuleb ka nendest juhinduda.

[sakinaga]

Enesekindlalt paugutad siin indrpo, aga kas lepingusse oled vaadanud? Minul on eramaja ja ei ole krundi piir vastutuse piiriks. Ei ole ka kogu fiiber ONTini Telia vastutada. Seinal karbik, kuhu tuleb maa alt kõrist fiiber sisse, selleni vastutab Telia, edasi minev jupp fiibrit on minu vastutada.

Kõri lõhkumise korral loomulikult lõhkuja käest küsitakse remondiraha tagasi, see on omaette teema.

[Janis]

Eks see olenebki kus see karbik päriselt asub, nagu ka elektrilevi arvestiga - osadel on toas näiteks ja arvestini käib nende vastutus.

[indrpo]

Lepingud ju erinevad, mul on ka lõppjaotuskoht keldris, vasasemalt vask oli 6 ridamaja katust edasi kellegi teise seinal.
Samas kui maja eest ise optika puruks kaevan, ise maksan.
Seega sinu kinnistul toimuva eest maksad ikkagi ise.
Lepingus olev tähendab, et tavariket lahendab telia lõppjaotuskohani ise, ehk sinna on vastav teenus tagatud.

Elektriarvesti näitel on sama nagu Telia ONTiga, seade on nn võrguosa, kuid kliendi teritooriumil liini osa on kliendi vastutus ja elekterilevi puhul tihti on liitumiskoht õhuliini puhul posti otsas vahepealne kaabel kliendi oma, maakaabli puhul kinnistu piir taas.

Enefiti puhul on aga vaieldav, ja enamasti optikaga seoses rikked, torm, lumi, jää, optika õhuliinirullikult maas, enefit lahendab.
Samas ise tellid küttepuid ja veokas kast üleval selle minema sõidab, maksad.

[Janis]

Ma ju ütlesin kuidas elektrileviga on, viidi arvesti ka õue postile ära et jumala eest vastutama ei peaks. Optika puhul see karbike kuhu kliendina liituda saad nende piir

[indrpo]

Kordan, kaabel omal kinnistul/ruumides katki tehtud, maksad, vahet pole kus see "karbike/kilp" on.
Vastutus ei ole teenusepakkujal. Ja kui liitumiskarp on mitu maja edasi nõukaajal ehitatuna katustel, võib see mõningal juhul kaugemal olla.

Näiteks veeettevõtja pidas ridamaju mis on 100M pikad, nagu kortermajaks ja tahtis kanali ja vee liitumise nende otsa märkida. Ehk, et veetoru liigub läbi majade keldrite teise otsa ja kanal maja eest maaseest, kõik erakinnistud. Kui kuskil mingi rike, kõik majad maksavad, liitumispunktist alates.

Uued liitumised ja lepingud sisaldavad täpselt kusmaal on liitumispunkt ja vastutusala.

[Janis]

Jah, maksad sest nõutakse sisse teise vara rikkumine või siis enda oma
Mis segaseks jäi?

[indrpo]

Mul on jätkuvalt tunne, et sul on segadus, vii oma voolumõõtja või ONT tänavale, aga vastutusest see ei päästa.
ONT ei ole mingi piir.

[Janis]

Ma ei räägigi mingist ONTist, mul on see toas, minu ja võrgu piir on naabriga kahe peale valges karbis posti küljes. Sealt kõik edasi on minu ja naabri mure, kui karp oleks mul maja seinal, siis kuni sinnani ei ole see minu võrk ega minu vastutada, va päriselt vastutamine tegude eest ilmselgelt.
Telia karpe topitakse samamoodi ju eramajade seinale näiteks, sinnamaani on see nende võrk ja nende kulud jne.

[sakinaga]

[jägaja]