[laurx]

Minipci-e, msata..

[laurx]

videokaarte korjab veel keegi?
https://icecat.biz/p/msi/v310-003r/graphics+cards-v310-003r-21572646.html
pilditu.

[laurx]

Kas keegi kohub huvitavaid lenovo läpakaid? Waux enam mitte..

[von Wu]

Milline täpsemalt pakkuda on?

[laurx]

X60 või x61 tablet.

[shaolin]

Ma kogun ja taastan retroarvuteid.

Ehk siis käin jootekolviga kõigel kallal, mis ei eelda BGA jootejaama kuna mul seda pole..
Katkine retroarvuti pole mingi probleem vaid on mulle õnnistus, kuna neid saab palju soodsama hinnaga ning tohutu lisarõõm kui midagi saab oma kätega tööle tagasi...

Kollektsiooni kõige esimene masin läheb ajas 1990ndate algusesse, kui koolides olid veel Jukud ja Yamaha MSXid.
Minu lapsepõlve kõige esimene arvuti, mida nägin on minu jaoks tundmatu - mille isa tõi töölt korraks koju ja värvitelekale jootis RGB sisendi, et seda kasutada.
Jah sellel ajal olid koolides veel mustvalged Jukud - kas see värve ka tundis, mul info puudub. Siiski Yamaha MSXid olid värvilised.

Minu lapsepõlve enda isiklik esimene arvuti oli ZX Spectrum 48k Leningrad, metallist ja musta värvi korpusega - olin siis ehk vaid 12a vana.
Välja nägi täpselt selline https://k1.spdns.de/Vintage/Sinclair/82/Clones/Russia/LENINGRAD/Black-01.jpg
Muidugi seda ei lubatud kohe koju viia ja sain seda kasutada vaid ema töökohas. Loeti sõnad peale, et kui hästi ei õpi, siis arvutit ei saa kasutada.
Mu ema töötas telekaparanduses Orbita Service laohoidjana ning kuna oli erialalt elektroonik, siis lisaks parandas ka ise raadioid ja võimendeid.
Kui keegi on sel ajal elanud, siis olid Raatuse tänava ääres metallist kaarhallid ja kõige taga üks eraldi (hiljem seal elasid veidi Jehoova Tunnistajad).
Sellel arvutil oli täpselt sama Zilog Z80 CPU nagu Yamaha MSXil. RAM suurus 48kB (48 kilobaiti).
Storage seadmeks kassettmagnetofon. Kaasa tuli ka joystick, mis võis olla kempston liidesega.

Kõige esimene mäng seal kassetil oli Mr Wong's Whoopy Laundry.
Kuna mängimisest tüdinesin ära juba vaid 1-2 nädala pärast, siis paralleelselt avastasin, et seal sees on mingi Basic.
Meenus, et kodus vedeleb riiulis raamat Ü. Kaasik, J. Kiho, M. Koit "Kuidas Programmeerida", vedasin raamatu ema töökohta ja hakkasingi arendama.
Aastal 1992 ei olnud mingit internetti ühelgi lihtsurelikul ja alles 26. märtsil 1992 ühendati Tallinn ja Stockholm satcomi abil üleilmsesse arvutite võrku.
Modemiga sissehelistamine oli ilmselt ka vaid väga vähestel eliitsetel väljavalitutel...

Seega sisuliselt käisin läbi kõik Tartu raamatukogud ja laenutasin absoluutselt kõike, kus räägiti Basic programmeerimisest.
Ka kõik venekeelsed ajakirjad laenutasin endale, kus olid sees basic programmide koodid.
Tõenäoliselt oli 3 varianti kuidas koodi saada - laenutamine, paljundamine või vihikusse kirjutamine.
Seejärel üritasin neid oma Spectrumi peal kohandada Sinclairi Basicule.
Enamik süntaksist ega käskudest ei töötanud, oli palju äraarvamist ja leiutamist, mida miski teeb.
Kuna leidsin üles ka oma esimese raamatu, siis olin kleepinud sinna sisse paberilehti ja kirjutanud osaliselt ümber Sinclair Basicu keelde.
Osaliselt olin lisanud juurde ka omalt poolt lisafunktsioone...

Kuna lapsena sattusin ka mingitesse mängude tubadesse, kus olid Spectrumid aga floppy draividega ja lugesid mänge sekunditega, siis see oli üks mu lapsepõlve unistus.
Üks mängude tuba oli kusagil vana kaubamaja kõrval teenindusmajas ja teine kusagil vanalinnas ning neil olid 5.25" floppy draivid.
Tegemist oli ilmselgelt ida-euroopa toodanguga - üks tuntud masinaid oli Pentagon ja mingi teine ka, mille nimi enam meelde ei tule..
Minu Spectrumiga oli kaasas ka brožüür kus räägiti, mis versioone ja laiendusi saab osta.
Oma spectrumi müüsin ühele koolivennale maha, kes kirus seda ilmselt maapõhja kuna seal oli pool plaati kiipe läbi läinud.
Põhjuseks labori toiteplokk ja ju siis oli reguleerimisnupp valesse kohta sattunud...

Minu teine arvuti oli IBM PS/2 Model 30 286-10MHz, 2MB RAM, 30MB HDD - pärit Norrast Lillehammeri olümpiamängudelt.
Selle peal õppisin juba Turbo Pascalis ja C++ peal progema. Hiljem läks see jäätmejaama koos hilisema IBM model 80'ga.
http://www.computinghistory.org.uk/det/2585/IBM-PS-2-Model-30-286/

Vahepeal läks mitukümmend aastat mööda.
Minust tarkvaraarendajat ei ole saanud, olin mõnda aega lennundusinsener. See läks loomulikult juba suht ruttu üle ITks, kuni jõudsin infra- ja võrgumaailma.
Kui kellelgi on vaja suuremat WIFI planeeringut, mõõtmist, siis mul on full-stack komplekt ja oskused olemas - Hamina Planner Plus, Hamina On-Site ja Oscium Nomad.

Aga minnes tagasi kogumise juurde, kuidas see algas?
2024 detsembris leidsin ebayst ZX Spectrum 128k +3, mis on 3" floppy draiviga, katki ja odavam kui teised alternatiivid.
Töötavad floppyga +3 versioonid maksavad kusagil 350..500€ sõltuvalt sellest, mis veel kaasa tuleb ja konditsioonist + lisaks saatekulud ja impordimaksud.
Kuna ei raatsinud katkise asja eest täishinda välja käia ja see praktiliselt seisis, siis tegin müüjale mingi pakkumise ja sain hinnaks $107, mis koos shippingu ja vat'iga tuli 173.31€.
Tehtud, makstud, tellitud, mõeldud ja jäin kuuks ajaks ootele. Paralleelselt tellisin omale ka 93.47€ eest gotek draivi, mis käib floppy asemele ja loeb sdcard pealt mängude floppy imageid sisse, mida saab oled menüüst klahvidega valida.
Ma olin ostu tehes juba 200% kindel, et parandan selle ühel päeval varem või hiljem ära.

See Spectrum tuli hoopis Egiptusest ja on kahekeelsete romidega - klaviatuuril on inglise ja araabia tähestik.
Hullumeelselt oli pakitud 10 meetri mullikile sisse, kuna tegemist on jah suht rabeda ja õrna asjaga, mis peksmist ei taha.
Välja näeb täpselt selline: https://www.ebay.com/itm/365291304916
Gotek tuli UKst https://www.ebay.com/str/retroreadyone..

Saabudes oli Spectrum katki mitmes mõttes - välise koha pealt olid klaviatuuri kinnitused puruks.
Kõigepealt oli puudu toiteplokk, mille pidin tellima. Vajalik oli +5, +12 ja -12V. Ostsin spetsiaalsed DIN pistikud ja ehitasin toitekaabli.
Seejärel ehitasin ka RGB-SCART kaabli, mis kasutab DIN pistikut veelgi rohkemate pinidega.
Kuna mu telekal scart sisend puudus, siis ostsin suvalisest kohast SCART-HDMI adapteri.
Selgus, et tegemist on adapteriga millel puudub RGB, aga selgus, et klahve vajutades tulevad spectrumi helid - järelikult arvuti ise töötab - hea uudis.

Sain kusagilt veel ühe adapteri aga seekord RGB sisendiga, aga ei saanud ka sellega pilti ette ja konstanteerisin peale chatgpt'ga konsulteerimist, et tõenäoliselt on tal video dekooder katki.
Seejärel tellisin uued kondekad (nagunii ära kuivanud), video dekoodri kiibi, vahetasin kõik ära. Ikka sama lugu - pilti ei tule. Vahetasin ära kõik transistorid. Ikka pilti pole.
Konstanteerisime chatgpt'ga, et tõenäoliselt on kõige haruldasem kiip vigane ja see ei annagi RGB pilti välja.
Masin jäi seisma sügiseni. Siis avastasin kusagilt sirvides, et on olemas expansion baysse käiv ZX-VGA-JOY interface - ehk siis VGA kaart spectrumile.

Konsulteerisin jälle chatgpt'ga, et kas see võiks töötada ja pakkus, et on tõenäosus jah kuna ta läheb sellest ULA kiibist mööda ja suhtleb otse Z80 CPU'ga.
Ostetud 67.79€ eest, testitud - VGA kaudu arvuti töötab (peale hullu klemmide puhastamist)!!!
Ehk siis selgus, et mul on täiesti töötav Spectrum ja ainuke asi mida pole on see väkane kehva kvaliteediga RGB.
Esimesel testimisel nägin araabiakeelset liikuvat demo ja araabiakeelset menüüd, kust enter klahviga läheb inglise keelsesse tavalisse menüüsse.

Seejärel tellisin ka kvaliteetse kempston liidesega arcade tasemel joysticku 40.90€ eest.
Kuna vanade zx spectrum 48k rom faile mu gotek välja ei lugenud, siis hankisin goteki asemele Div-TIESUS divmmc laienduskaardi (hind umbes 75€ koos shippinguga Hispaaniast).
Selleks, et seda saaks lisaks VGA kaardile kasutada, tuli võtta ka port expander, mis splittis expansion bay kaheks.
Alles siis kui divmmc adapteri tööle sain - oli mul täisväärtuslik Spectrum, mis jooksutab ka kõiki 48k formaadis mänge.

Kuna divmmc kahekeelse topeltromi süsteemiga ei tööta, pidin araabiakeelse modi eemaldama.
Samas dokumenteerisin selle ära, juhuks kui vaja kunagi taastada.

Selle hinda ma kokku polegi suutnud arvutada aga see on ikka päris üüratu summa sellise vanaraua kohta...
Aga kõige väärtuslikum on see eneseteostuse ja retro kogumisväärtus enda jaoks, et taastasin oma lapsepõlve kõige esimese arvutikogemuse.

Näidiseks üks pilt mängust Target Renegade: https://photos.app.goo.gl/Jx4yMoTnZzKucWHQ8

Aga mu järgmine projekt saab olema - arvake ära mis?
Lisaks veel olin lapsepõlves näinud arvuteid Atari ja Amiga, millest samuti midagi tahaks veel oma kogusse kunagi hankida.