[Oisu.]

Pole ju vahet, kes Moskvasse läheb Kaljulaiul vähemalt tee selge
https://www.err.ee/1610016793/michali-sonul-voiks-kersti-kaljulaid-olla-presidendikandidaat

[jägaja]

[laurx]

Linnastunine tekkis meil hilja. Umbes sada aastat tagasi alles. Soviett aitas küll tugevasti kaasa aga liiga vähe aega on sellest möödas. Maakal pole midagi, mida linnakodu vastu vahetada ka.

[Rasmus]

[Rasmus]

[Auron]

[laurx]

Hetkel asjakohane tekst siledama ajuga lugejatele:

Spoiler

tsitaat:

POLIITIKARADAR | Helme unustab meelega, miks Ratas peaministriametist tagasi astus (39) Tänane menüü: EKRE tahab väga olla süvariigi kannataja. Mõttekoda pakub ideid riigi rahanduse remontimiseks. Eesti Pank peab eelarveseisu tulevikku kriitiliseks. Urmas Jaagant Urmas Jaagant urmas.jaagant@ekspress.ee Poliitikaradar Poliitikaradar FOTO: Delfi Meedia 9 min Tahad „Poliitikaradari“ uudiskirja oma postkasti? Vormista uudiskirja tellimus. Valimiste lähenedes tuleb periood, mil on kasulik tõsta avalikkuses üles erinevaid hinge peal olevaid probleeme, sest poliitikud on altimad neile reageerima või siis meedia rohkem huvitatud poliitikutelt nende kohta reaktsioone välja muljuma. Riigi rahandust puudutav pole mingi uus probleem, aga mitmest nurgast on see jälle tähelepanu saamas. Poliitikud peavad hakkama reageerima. Mõned poliitikud üritavad aga päris probleemidega tegelemise asemel ennast ohvriks mängida. Kes kiusab EKRE-t? Sel nädalal saime teada, et justkui EKRE olevat olnud tegelik põhjus, miks kukkus Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus. Ainult et see pole nii. Mis juhtus? Ringkonnakohus mõistis õigeks endise rahandusministri Martin Helme nõuniku Kersti Krachti, keda prokuratuur süüdistab toimingupiirangu rikkumises. Helme sidus välgukiirusel Krachtile esitatud süüdistuse Jüri Ratase valitsuse kukkumisega. Mis see skeem on? Helme vaatest selline, kus prokuratuur sekkus riigivalitsemisse ja sundis Porto Franco asjas kahtlustuse esitamisega Ratase valitsuse tagasi astuma, mis viis võimult ka EKRE. On see nii? Helme loodab, et inimesed ei mäleta, kuidas kahtlustuse sai toona ka Keskerakond, peaministripartei. Just see oli põhjus, miks Ratas otsustas tol ööl teatada oma tagasiastumisest. Ja tagantjärgi oli see õige otsus, sest kohus mõistis Keskerakonna ka süüdi. Aga. Helmel on õigus selles, et toona oli Krachti, Porto Francot ja Keskerakonda puudutav koos ühes ja samas kahtlustuses. Hiljem need asjad eraldati üksteisest. Seega on võimalik tõesti öelda, et kahtlustus, kus sees Krachti asi, oli see, millele Ratas tagasiastumisega reageeris. Kuid see on tegeliku asjade seisu moonutamine. Meenutus. Ka nüüd juba Isamaa erakonda kuuluv Ratas ise on kinnitanud, et astus tagasi Keskerakonnale esitatud kahtlustuse tõttu. Võibolla häirib Helmet asjaolu, et tol ööl peetud 15-tunnise arutelu käigus suutis Keskerakond sokutada end Reformierakonna kõrvale uude valitsusse, mis jättis EKRE pingile. Sinna kukkumisest pole EKRE tegelikult senini taastunud. Miks Helme seda teeb? EKRE ei saa ometi olla ainus partei, mis prokuratuuri suhtes kerkinud pahameelest kasu ei lõika. Eriti kui partei ise on alati levitanud jutte süvariigi olemasolust, mille osa on muidugi ka prokuratuur. Sinna otsa sobib kenasti kududa jutuke, kuidas prokuratuuri eesmärk oli toona EKRE võimult minema saada. NB! Ringkonnakohtu otsus Krachti suhtes ei ole jõustunud. Prokuratuuri antud kommentaarid on seni jätnud mulje, et pigem ollakse valmis riigikohtusse edasi kaebama. Uus mõttekoda, vanad ideed Poliitikud näevad enne valimisi palju vaeva, et luua muljet, kuidas nad on kuskilt avastanud mingi imelise viisi, mismoodi kulutada rohkem raha nii, et eelarvemiinus samal ajal väheneb. Aga selliseid imenippe ei ole, ükskõik kui palju mõttekodasid nende leidmiseks luua. Mis juhtus? Üsna värskelt asutatud Põhimõtte Koda avaldas raporti Eesti rahanduse väljavaadetest, mis kordas üle tuntud ideed, kuidas Eesti majandus- ja maksusüsteemi jätkusuutlikumaks muuta. Mis koda see on? Põhimõtte Koda on thinktank, mida rahastab ajalehega Postimees seotud Jaan Tõnissoni fond. Selle fondi üks põhirahastaja on omakorda ettevõtja Margus Linnamäe, kes rahastab ka Postimeest ja toetab Isamaa erakonda. Põlvenõksu järeldus siit on muidugi lihtne - see on Isamaa ja selle vaadetega seotud mõttekoda. Aga. Kui vaadata poliitikasoovitusi, mida Eesti riigirahanduse olukorra lahendamiseks värskes raportis pakutakse, on keeruline kujutada ette Isamaa erakonda neid toetamas ja ellu viimas. Mis soovitused on? Pensionide külmutamine näiteks kaheks aastaks, et vaadata üle senised indekseerimise valemid. Probleem Isamaa vaatest: ükski erakond ei näpi pensione, ei Isamaa ega keegi teine. Eraraha kaasamine haridusse, teatud erialadel võiks olla rohkem tasulisi õppekohti, eelarvest rahastatud õppekohtadel õppijal oleks ajaline kohustus töötada erialasel tööl. Probleem Isamaa vaatest: tasuta kõrgharidus oli IRL-i ehk Isamaa eelkäija valimislubadus. Omavastutuse suurendamine tervishoiusektoris ehk inimene peaks ise maksma rohkem ravi eest. Probleem Isamaa vaatest: enda nägemuses parempoolse majandusvaatega partei pole seni tõtanud kaitsma igati parempoolset ideed suurema eraraha kaasamisest tervishoidu. Maksureform - otseste maksude osakaalu suurendamine, kapitalimaksude osakaalu suurendamine, ettevõtte tulumaksu kehtestamine ilma eranditeta, astmeline tulumaks. Probleem Isamaa vaatest: pole kunagi toetanud astmelist tulumaksu, rääkimata siis ettevõtete tulumaksust, samuti tugeva eraomandi kaitsjana pole partei toetanud varamakse, nt kinnisvaramaks, vaid vastupidi, toetanud kodualuse maa maksuvabastust. Mis see kokku tähendab? Ideed on kõik mõistlikud ja arutamist väärt. Aga selle raporti pinnalt on küll keeruline öelda, et Põhimõtte Koda ajaks kuidagi Isamaa asja. Nimetatud ideede pardalevõtmine nõuaks Isamaalt väga suurt pööret oma senises poliitikas, mille mahamüümine oma valijatele oleks väga raske ülesanne. Aga. See ei pruugi tähendada, et Isamaa seda ei võiks üritada. Ajad muutuvad, parteid muutuvad ning näha on, et senised lähenemised Eesti majandusprobleemide lahendamisele ei ole toonud tulemust. Isamaalt hakatakse valimiste eel kindlasti nõudma lahendusi eelarveprobleemidele, riigirahanduse kordasaamise on Isamaa ka ise seadnud oma prioriteediks. Mis saab edasi? Võib-olla näeme Isamaa totaalset muutumist enne 2027. aasta riigikogu valimisi. Aga võib-olla ei muutu ka sellest raportist mitte vähimatki, sest kõik need ideed on ammu teada, nagu on ammu valmis kaustade viisi põhjendusi, miks neist ühtegi teha ei saa. Keskpanga kasvav mure Eesti riigieelarve seis saab tuld igast suunast. Põhimõtte Koja raportile lisaks kordas ka Eesti Pank taas üle, et Eesti liigub kiirelt kraavikursil. Mis juhtus? Keskpanga president Madis Müller kirjutas blogis, et riigi rahandus tuleks viia jätkusuutlikumale rajale juba enne 2029. aastat ning seada võlaankur, millest peetaks kinni sõltumata valitsuskoalitsioonist. Sama ideed esitles ta täna ka riigikogu ees. Tsitaat. Madis Müller, Eesti Panga blogis: „Kuivõrd oleme varem näinud, et riigieelarve seaduses sisalduvate piirmäärade täitmiseks on lõdvendatud [eelarve]reeglit ennast, mitte aga kohandatud eelarvet, siis on asjakohane lisada, et kui toimiksime praegu samamoodi, liiguksime kindalt edasi majandust koormava võlaspiraali suunas.“ Mis see tähendab? Poliitikud lihtsalt ei suuda kuidagi eelarveseisu parandada. Võlgu võetakse aina rohkem ning kui tulevad ette seadusega paika pandid piirid, muudetakse neid piire, et saaks laenu võtta. Kas see jätkub? Kindlasti. Pole ühtki põhjust arvata, et kui eelmine valitsus on saanud oma lubadusi täita laenurahaga, sooviks järgmine valitsus ise sedasama mitte teha. Seepärast pakubki Müller, et kõigil erakondadel tuleks ühiselt kokku leppida see punkt, kust edasi võlga enam ei kasvatata. Kas see võiks juhtuda? Jah, Rootsi suutis sellise ankru luua, jah, Soome suutis samuti. Aga Eestis praegusel poliitilisel maastikul? Ei paista suurt lootust selleks. Sest kuidas saab üks poliitik leppida, et tema konkurent sai kasutada valijatele kingituste ostmiseks laenuraha ja tema nüüd järsku enam ei saa

[Oisu.]

Mida rohkem raha ringluses, seda kõrgem inflatsioon ja seda kergem laene teenindada. Vist

[degrass]

[Oisu.]

Kas võõkeelsetelt ei võetud ära valimisõigus

[greaper]

[Oisu.]

[netcat]

[jägaja]

Juba ainuüksi asjaolu, kuipalju auru, komisjone, vaidlusi läks muulaste valimistemaatika peale, tõestab veenvalt, et riik on saanud kahju.
Nii moraalset kui rahalist kahju.

[netcat]

Kindlasti tõestab keegi ära, et selles on süüdi muulasi mittesallijad, muidu poleks ju mingeid vaidlusi olnudki.

[Rasmus]

[Rasmus]

[Betamax]

EKREIKE on süüdi.

[netcat]

[HPN]

[Longero]

HPN, Jah. Ma saan Idavirust aru, et seal raske eesti keelt õppida jne. Küll ei saa ma sellistest tüüpidest aru kes aastaid elavad keskkonnas kus valdavalt eesti keel ja ikka mitte tuhkagi ei oska (ei taha osata).
Krt, on ju selliseid kes mitukümmend ja rohkem aastat eestlaste keskel elanud ja oskavad parimal juhul ”tere, kartul, leib, jne” öelda.... peab ikka täielik põmmpea olema . Ega keegi (vähemalt mina) ei naera nende üle kes aktsendiga räägivad, eesti keel ongi raske keel, põhiline on end arusaadavaks teha.
No ja on veel üks omaette jonnipunnide seltskond kes põhimõtteliselt keelduvad rääkimast... miks nad siin elavad ei saa aru, selliste koht olekski omaenda kodumaal mis on suur ja lai.

[somnambuul]

Eesti keelt on raske õppida, ümberringi keegi ei räägi jne jne. Samal ajal inglist oskavad küll.

[Betamax]

Kadaka turu müüjad õppisid omal ajal isegi soome keele ära, sest oli vaja. Nii kaua, kuni kakskeelsust lubame riigi tasandil, midagi ei muutugi.

[Etz]

[Longero]