[kjaups]

https://www.err.ee/1610011414/energiaettevotted-soovivad-et-riik-tagaks-gaasijaamadele-tulukindluse

Käed pikalt ette sirutatud...

Peame saama kasumit isegi siis, kui väga turule ei pääse
Alexela oli oma gaasi käpaga ka ju mingis teemas, siiani vist käive 0 ?

[Tanel]

Kogu see Eesti energiapoliitika on pekki keeratud, oma veerevate sidrunitega.
Sutt on puhas marionett, niite tõmbavad teised (ideoloogiliselt laetud) riigiaadlikud.

[anubis]

Eesti energiapoliitika pekkikeeramine on pidev töö millenimel tiblagaasi toetajad konservatiivid on aastaid head tööd teinud väga hea rahastusega.

[ref]

[Auron]

[Tanel]

ref, seda vastust jäädki ootama, sest oma ülemuste ideoloogiat pole koššer kahtluse alla seada.

[bladerunner]

Tanel, sellesama küsimuse oleks võinud samahästi ka sulle esitada, taod siin pidevalt oma põlevkivi rongi... mis on juba ammu jaamast lahkunud.

[Tanel]

Arutelu militaaris: https://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=9946&start=6975#p937266

[ref]

Tanel, see militaari arutelu on BS. Täpselt samas augus nagu argumendid stiilis meretuul katab aastase tarbimise. Hetktarbimine ja võrk on olulisemad kui tootmismeetodid, kuni rohepöörajad seda ignoreerivad ja teine pool samamoodi keeldub arusaamast, et "elektrimolekul" ei tea kust ta pärit on, ongi mingid imelikud mõtted...

Gaas jääb meile nii või naa, sellest pole pääsu isegi rämeda (tuule)ületootmise puhul kui me just ESTLINKe kinni ei pane. Ja varem või hiljem, kas otse või ringiga, tuleb see gaas ka venemaalt - geograafia ja geopoliitika paratamatus.

Kõikide mõistlike ja jätkusuutlike variantide osas on rong ammu läinud, jäänud on vaid kallid ning veel kallimad võimalused.

[bladerunner]

Just. Ja neid kallimaid võimalusi ei hakka erasektor eales realiseerima kui see neile ära ei tasu.
Üldiselt vahet pole milline uus tootmisüksus ehitatakse - tarbijal tuleb see igal juhul mingil moel kinni maksta.
Olgu see siis nähtav otseselt arvel või kaudse üldise maksuna.

Üldiselt nimetage mind pessimistiks aga arvestades kuidas meil asjad tuulikutega liiguvad, siis mul pole mingit erilist usku TEJ tulekusse lähima 20-30 aasta jooksul.
Selleks peaks esmalt praegune 40+ aastaste "põlevkivi" põlvkond eest ära surema. Siis on lootust.

[Tanel]

https://www.err.ee/1610013088/eksperdid-gaasijaamad-ei-valista-tuumajaamasid

[Dogbert]

[etk]

Juba taotakse varustuskindluse reaga arvel nende tühja seisvate fossiilijaamade eksistents kinni. Muutub vaid see, et vanad ja oma elu ära elanud jaamad asendatakse uuematega, mis oma reageerimiskiirusega ühilduvad paremini taastuvelektri süsteemi.
Fossiilienergia odavaks ei tee midagi nagunii aga seni kuni meil ei ole piisavas mahus välja ehitatud taastuvat ja salvestust peab see seal olema. Eriti kuna tuumajaamaga läheb lihtsalt väga kaua aega ja seni on vaja ka toime tulla. (Mitte, et tuumajaamad mingid õndsat odavust suudaks tuua, need nõuavad samamoodi toetuseid).

Üldiselt on päris naljakas, et meretuuleparkidele halvimal juhul 130 miljonit aastas maksta ajas kõik tagajalgadele (kuigi selle summa maksmiseks oleks pidanud elektri hind jääma alla 4s kogu elektri tootmise ajaks) aga fossiilielektrile sarnast summat maksta peale ei paista kedagi morjendama kuigi nende jaamade pakutav elekter jääb sinna 10+ sendi kanti parimal juhul ja kipub reaalsuses pigem 20 sendi kandis olema. Ideoloogilistel põhjustel ollakse nõus kõik majanduslik mõtlemine prügikasti viskama....

[greaper]

[ref]

etk, palun arvutust, et meretuul tagab hinna alla 4s kWh. Jah, meretuule omahind tuleb hetkel kuhugi 20-60 euro kanti (https://www.woodmac.com/press-releases/renewable-levelized-cost-of-electricity-competitiveness-reaches-new-milestone-across-global-markets-in-2025/) aga arvestades regioonis olevat ületootmist (https://www.zmescience.com/science/news-science/nordic-countries-built-so-much-renewable-energy-they-literally-have-to-pay-people-to-use-it/) ja eriti Taani kogemust (https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Electricity_price_statistics). Siis... 7 senti kWh pealt börsihinnakomponent on realistlikum (rajaja peab ka teenima) + maksud/võrgutasud lükkavad reaalhinna ~5x kõrgemaks (35 senti kWh pealt).

Arvestades Baltikumi võrgu kehva olukorda (https://elering.ee/sites/default/files/2024-11/Eesti%20elektri%C3%BClekandev%C3%B5rgu%20arengukava%202025-2034_.pdf) ja tänast poliitilist otsust lükata inertsi tagamine võrguomanikule, mitte tootjale, võib ju madala börsihinnaga vehkida aga kui lõpptarbja arve sellest hoolimata kordi suurem on, on see ju suhteliselt klassikaline hapud viinamarjad.

Lisaks - tänane "diil" pole ju 130 miljonit meretuulele, vaid 130 meretuulele + uued alajaamad + uued võrguühendused tuulele + uued gaasijaamad + stabiliseerimistasud. Meretuult gaasijaamata (täna ja praegu baltikumis) ei saa, lihtsalt ei toimi see elektrivõrk nii vaatamata mis tootmissaldod tulevad on vaja juhitavat võimsust võrgu toimimiseks. Saaks kui kohustada tootjat tagama kindlat sagedusvahemiku liitumispunktis igal ajahetkel koos lubatud nimivõimsusega aga see lükkaks enamiku tänastest taastuvtootjatest väga sügavasse auku.

[etk]

ref, võib-olla lugesid kehvasti, võib-olla sõnastasin kehvasti, võib-olla ka sina (nagu nähtavasti valdav enamus) oled väga valesti aru saanud kuidas see 2.6 miljardi number kokku saadi hinnakoridori reeglitest tulenevalt.
Selleks, et meretuulepark oleks saanud selle 2.6 miljardit 20 aasta jooksul ehk 130 miljonit aastas oleks eeldanud, et elektri hind kõigil neil tundidel, mil tuulik müüb elektrit oleks pidanud olema vahemikus 0-3.5 senti / kWh ja arvestades, et merel on tuulevaikust üksikud päevad aastas, siis see oleks pidanud tähendama, et sisuliselt kogu aasta peaks olema hind nii madal, et säärast toetust välja maksta.
See ei tähenda, et meretuulepark kindlasti hinna nii madalale viiks vaid pigem tähendab, et kogu see hüsteeria "meeletult suure" toetuse üle oli lihtsalt arulage ja on siiani, sest reaalsed numbrid oleks olnud pigem 10-30 miljonit aastas ehk palju vähem, kui praegu taastuvenergia toetuseid maksame (toetuseid, mis aegvuad valdavalt selleks ajaks, mil meretuulepark oleks valmis saanud). Eriti kui vähekenegi seda võrrelda fossiilenergiale jagatavate toetustega.

See, et mingid reservvõimsused peavad olema on nagunii teada. Iseasi, kas neid peab olema GW ulatuses just gaasi näol kui suure tõenäosusega sobiks ka palju vähem mida toetaksid näiteks Energiasalve sarnased vesisalvestid, milledel oleks oma nimivõimsust võimalik ~24h jagu välja pakkuda. See tagaks küllaltki suure reservi, et siluda ära tuule ja päikese heitlikkus või vähemalt annaks piisava aja, et mõni avariijaam ellu äratada, isegi kui see on vana konserveeritud põlevkivi jaam vms. (See 24h ei ole seal mitte see hetk mil kindlasti vool võrgus otsa saaks vaid selle aja jooksul suht kindlasti toodab mingi osa ka tuul/päike ja need väiksemas mahus gaasijaamad ehk reaalsuses on rohkem aega, et saada kas välisühendustest või konserveeritud põlevkivijaamadest vool käima).
Võrk vajab investeeringuid samuti sellest hoolimata millega sinna elektrit toota. Olgu see kivi põletamine, gaasi põletamine või tuumareaktsioonidega vee soojendamine. Seega võiks lõpuks ära lõpetada selle jabura demagoogia justkui kõik võrgu kulud oleks taastuvelektri "süü".
Varustuskindluse tasu tegelikult peaks olema see, mille eest need gaasijaamad püstitatakse. See, et keegi midagi enamat püüab toetustena nõuda on juba paras kapitalistlik ahnus. Täitsa arusaadav ettevõtjate vaatepunktist, kes tahavad ju kasumit teenida aga ei rahvas ega riik peaks säärase asjaga nõus olema.
Sageduse stabiilsuse kulu paistad sa ka kuidagi liialdavalt just taastuvelektri selga ajama nagu ilma selleta poleks säärast asja tarvis. Kuni me ei ole tugevalt vahelduvvoolu liinidega ühenduses muu Euroopaga on see kulu meil sellest hoolimata, millega toodame elektrit. Kulu suurus võib väheke erineda aga kuna see on niigi väike komponent kogu elektrikulust, siis toimub jällegi mõttetu ülepaisutamine.

[ref]

etk, põhivõrgu osas, mittetäielik nimekiri 330kV muudatustest mis on otseselt seotud tuule- või päikesepargi rajamisega:
1. Harku-Lihula-Sindi 330kV ülekandeliin
2. Rehemäe 330 kV alajaam
3. Leila 330 kV alajaam
5. Kullamaa 330 kV alajaam
6. Lihula 330kV alajaam
7. Paide-Sindi 110kV ülekandeliin
8. Paide-Sindi 330kV ülekandeliin (mööndustega - amortiseerunud, vajas uuendamist)
9. Sopi 330kV alajaam
10. Mustaru 330 kV alajaam

Muud viimasel ajal tehtud põhivõrgu uuendamised/renoveerimised
1. Paide-Mustvee 330kV ülekandeliin
2. Koljala 330 kV alajaam

Ma hindu ei viitsi otsida.

Harku-Lihula-Sindi liin on osa Eesti-Läti ülekandevõrgust, alajaamad eelkõige taastuvtootjate ühendamiseks (päike, maismaatuul). Paide-Sopi-Sindi puhas tuule- ja päikesepargi vajadus.

Meretuul, nt Liivi lahes eeldaks kas Läti poolele peamist liitumist (mis seoks tootja Läti põhivõrguga ja tekitaks küsimusi, miks peaks Eesti maksumaksja midagi tagama?) või 300kV liini rajamist Lihulast kuhugi Sõrve kanti, Lihula 330kV alajaama laiendamist ning vähemalt üht 330kV alajaama Sõrve (tõenäoliselt kaks Saaremaale - Sikassaare 110kV kõrvale ka äkki üks?). Salv (tahavad ~2 miljardi jagu garantiid ja projekti tasuvusarvutused on tsipa küsitavad - aga las olla, kõik puhuvad mulli) eeldaks tõenäoliselt Paldiski-Harku või Paldiski-Kiisa 330kV liini ja vastava alajaama laiendamist ning 330kV alajaama rajamist Paldiskisse. Hiiumaa kanti meretuul tähendaks hiidlaste põhivõrguga ühendamist (see, kusjuures, on väga kaua oodatud ja tänuväärt plaan! vast üks mõistlikumaid... kusagilt jooksis läbi kunagi, et Sopi alajaama asemel saanuks 110kV põhivõrgu hiidlastele, aga polnud neile vist vaja?).

Liivi lahe meretuul võib vajada ka Kilingi-Nõmme 330kV alajaama laiendamist - ma kiiruga ei leidnud, mis selle maksimaalne läbilase on aga hetkel on ta maksimumi peal, nii, et rohkem sealt läbi ei mahu ja alajaam on võrdlemisi uus (2019a renoveerimine). On ka Eesti-Läti neljas liin planeerimisel mis peaks minema läbi Saaremaa ja tooma 330kV põhivõrgu sinna - selle peamine motivatsioon pole teps mitte Eesti-Läti ühendus, vaid see läheks Liivi lahe meretuulele. Jah, see kataks Liivi lahe liitumisvajadused aga on otseselt seotud uute tootmiste rajamisega ning need investeeringud tulevad, praeguse seisuga, ülejäänud vajaduste arvelt.

Eelnev on suht eranditult 330kV põhivõrgu osas (mis on hetkel suht viisakas seisus), aga on ka 110kV võrk mille investeeringud on minimaalsed - peamiselt on raha läinud 330kV võrgule ja selle laiendamisele. 330kV põhivõrk on olnud fookusega ida-virus, sest peamine tootmine on seal, uute, hajali asuvate, tootmiste rajamine eeldab võrgu märkimisväärset ümberehitust. 110kV võrk on seal kus suurem tarbimine (nt Tallinn) ja selle hooldamise ning renoveerimise edasilükkamine ähvardab eelkõige tarbimist. Täna on seda venitatud ja eelkõige uutele tootmistele liitumise võimaldamise arvelt (ja need uued võimsused ei ole gaas, põlevkivi ega muu kuri "fossiil").

Eelnev on tegelikult lihtsustatud kokkuvõte - kui vaadata kasvõi tänast põhivõrku ja nende "jooni" siis - suuremate ja olulisemate tootmiste juurde on vaja mitut paralleelset liini (hoolded/rikked), seega eelpool mainitud 1-2 lisaliini/alajaama on absoluutne miinimum ega taga tegelikult varustuskindlust. Suhtkoht samal põhjusel (+ siin-seal poliitika) lähevad uued gaasijaamad ida-virumaale ning ka Fermi eelistaks ida-virumaad oma projektile. Samal põhjusel kerkivad Ristile ka mitu 330kV alajaama.

Ehk, et tehtud projektid näitavad, et võrgu kulu läheb peamiselt siiski taastuvprojektide järgi, mitte amortisatsiooni alusel...

Ääremärkusena Salv annaks stabiilsust ~500MW jagu ja eeldab pidevalt odava elektri olemasolu, seega sobib pigem lühiajaliseks stabiliseerimiseks (pmst sama mis Kruonis aga kallim). Kiisa 100MW akuparki tuli odavam kui Salv ja kui seda mingil põhjusel on vaja laiendada on see ka odavam kui Salv... Lisaks pole võrku vaja meeletult ringi ehitada, seega Salv on lihtsalt liiga kallis, et majanduslikult mõistlik olla ning sellega saaks kokku võtta enamuse täna välja käidud energeetikaprojektidest - lihtsalt liiga kallid, et ilma maksumaksja rahata majanduslikult otstarbekad olla.

[Tanel]

https://www.facebook.com/share/p/18Vt8wWunA/

[greaper]

[ref]

[anubis]

Sinisilmne ootus tuumajaama osas põrkub esimese reaalsusega täpselt sel hetkel kui kõigevastased kisa tõstavad.

Siis on muidugi huvitav vaadata, kuidas kõigevastased konservatiivid järsku peavad vastastele VASTU rääkima.

Nii see kaardimajake igakord lagunebki neil. Odav populism põrkub reaalsusega.

[Plin500]

https://www.err.ee/1610015041/kliimaministeeriumi-hinnangul-eesti-ettevotted-tasuta-kvoote-juurde-ei-saa

[Mnator]

https://www.err.ee/1610015353/raport-norra-kalakasvandused-saastavad-fjorde-reoveega-vorreldavate-jaatmetega

[degrass]

[elukaz]

Viimasel elektriarvel oli energia rida alla viiendiku kogusummast, näeb välja nagu hirmus uute jaamade ehitus käib. Samas ridahaaval vaatad, igaüks kraabib midagi omale ja kõik kulub jooksvalt ära.