[BA79]

mina634, Avalikust võtmest ja xpub aadressist olla selle valdajal väidetavalt võimalik privaatvõti tuletada. Avalik võti ongi kõigile nähtav, sest ilma selleta pole võimalik transaktsiooni teha konkreetsele BTC rahakotile.
Ligipääs xpub'le aga annab võimaluse näha/muuta kogu rahakoti sisu ja transaktsioonide ajalugu. Hetkel on krüptorahakotid kaitstud ainult sellega, et on privaatvõti, mis on krüpteeritud ja riistvaralisel rahakotil veel lisaks turvakiibil read-only, mis ei pidavat olema väljaspool seda kiipi eksponeeritav olema ega ole ka kopeeritav. Niikui keegi üritab turvakiipi sisse häkkida, nii kohe pidavat käivitama enesekustutusfunktsioon.
Kui kvantarvuti selle rahakoti seemnesõnastiku läbi hekseldab siis on lips läbi. Tavalise brute-force abil pidi aega võtma miljoneid aastaid, aga ehk see sõltub ka kvantarvuti arvutusvõimsusest. Praegused kvantarvutid seda siiski veel ei võimalda. Teoreetiline lahtimuukimisaeg olla loetav minutites, aga millal see juhtub,pole veel teada.

[mina634]

Ausalt öelda - lööks eCash oma L1-ga Bitcoinile silmad ette ja Solana oleks täitsa peksa saanud mõlemalt. Solanal on aadress ühtlasi ka avalik võti. (minuteada) Ja rahakott on tavaliselt ühe aadressiline. Pead käsitsi teise aadressi tegema.
--
Kui saadad ühest bitcoini aadressilt teisele aadressile bitcoini, siis see teine aadress on kulutamata UTXO ja on avalik võti maailmale veel teadmata - (mempool pole seda näinud). Seega ennem kvantarvuti saab pangad tühjaks teha kui sellelt teiselt aadressilt väärtusi kätte. Sest viimasel ajal on kõik bitcoin aadressid ise (topelt) räsitud avalikust võtmest ja seda ei saa kvantarvuti ja AI ka mitte veel pikka aega lahti.
Ja jällegi AES-256 võtmega krüpteeritud koodid - kui pikka parooli ei tea, siis kvant ja AI jaoks on see veel kauge unistus. Neil on see valmis (nii bitcoinil ja bitcoin cashil on valmis) aga kvantkindel seif on praegu väga kulukas - võrgutasu maksab topelt.

Pigem on kvantkindel ja AI kindel - eCash (bitcoinABC core või electrumABC wallet) - sest mempool sellele on ikka 1-3 sek kinnitusega. Ühekordne aadress + 1-3 sek. avalik võti kehtib ja eksisteerib mempoolis. Lollikindel. Pikka aega.

[napoleon]

Kvantarvutil pole vaja su rahakotti muukima hakata. Ta võib endale ise coine kaevata.
Aga ilma oled sa siis oma krüptost ikka kuna bitcoini väärtus muutub olematuks.

[Janis]

Kuidas see väärtus olematuks muutub kui ta saab vaid maksimaalselt 5% endale kaevata?

[BA79]

Janis, Kvantarvuteid ei saa olema 1-2 maailmas. Neid võib tulevikus kümneid tuhandeid olla. Ja kui panna nad kõik kaevandama, siis isegi võimaliku 5%-lise limiidiga saab see ruttu täis.
Iseasi on tegelikult see, et kaevandada saab ainult tehingute pealt. Kui tehinguid ei tehta, pole midagi kaevandada sest kaevandamine tehniliselt ongi transaktsioonide läbiviimine ehk kinnitamine.
See krüptovara mida selle valdaja hoiab oma rahakotis, seda enne kätte ei saa, kui too kas teeb tehingut või häkitakse sisse ja kantakse teisele aadressile.

Küsimus on selles, et BTC krüptovarahoidjaid on 2 tüüpi. Ühed ainult koguvad ja hoiavad ja teised müüvad iga võimaliku languse peale. Hetkel tundub, et pessimiste on rohkem, suhe 60/40-le.
Seepärast ka hind niipalju kõigub, et krüptovarahoidjad reageerivad iga globaalse sündmuse peale.
Need, kes koguvad pikaajalise investeeringuna, neid on raske veenda müüma. Seega jääb üle ainult pettuse (häkkimise) teel ära varastada. Umbes nii nagu praegu telefonikelmid fiat valuutat inimestelt välja petavad.

[Janis]

Mis kuradi limiit? 95% on juba kaevatud ju

[BA79]

Janis, 95% on ringluses ja vahetab omanikku vastavalt turumuutustele. 5% on veel ringlusesse laskmata.

Tehniliselt ei muuda see midagi. Krüpto on oma olemuselt volatiilne ja ka suurel määral manipuleeritav sõltumata ringluses oleva krüptovara ühikute arvust. Sest allub inimpsühholoogiale.

Piiratud saadavus mõjutab ka väärismetallide ja maavarade hinda. Osa neist on raske kätte saada, osa lihtsalt on vähe, et ei suuda katta nõudlust.
Seepärast töödeldaksegi niipalju kui saab, maavarasid ümber. Ma olen YT-s isegi näinud, kuidas BMW või Mercedes, kumb neist oli, rakendab taaskasutust isegi vanade automootorite peal.
Vana sulatati üles ja valati uude vormi.
Piiratud ressurssidega maavarasid juba ka kasutatakse krüptovara tagatistena ja ma arvan, et tulevikus on väärt ainult need tokenid ja krüptomündid, mis on reaalselt mõne väärismetalliga seotud.
Kas BTC sellises uues majanduskeskkonnas suudab "ellu jääda", näitab aeg. Praegu on hind kunstlikult üles viidud, aga tulevikus see ei pruugi aidata.
Seepärast olen hakanud alustuseks ka kulla tagatisel tokeneid koguma. Ainult BTC peale kõik panused panna, on minu meelest ennatlik ja väga naiivne. Kui kukub põhja, pole kogutud bitoin'id midagi väärt.
Sest nagu öeldakse, kõiki mune ühes korvis hoida pole mõistlik. Kui korv katki läheb, oled munadest ilma.

[mina634]

Kvantarvuti ei ole kaevandamiseks mõeldud. Tal on oma muud asjad. Kaevandab ikka ASIC. Mis läheb igal kümnendil kulueffektiivsemaks - kui kiipe saab sama odavalt toota.
AI on selline, mis valiks pigem BTC kui kolmanda osapoolte tagatud kullavara, mis on kellegi firma keldris. Bitcoin on maailma esimene digitaalne raha, millel puudub kolmas osapool ja keskne juhtimine. Keegi ei saa muuta 21M kogust.

[sukelduja]

[mina634]

Jah, AES-256 on sümmeetriline ja seal on üks salajane võti (või paroolist tuletatud võti). Aga kui me räägime tänapäeva veebilahendustest, siis AES ei eksisteeri vaakumis – seda hallatakse tihti läbi asümmeetriliste võtmepaaride (nagu Bitcoini puhul) või on selle taga seemnefraas (seed phrase).

24-sõnaline seemnefraas ongi matemaatiliselt 256-bitine entroopia.

Kui ma ütlen, et AI või kvantarvuti on AES-ist kaugel, siis peangi silmas seda, et isegi Groveri algoritm suudab AES-256 turvalisuse taandada vaid 128-bitini, mis on ikkagi ründamatult turvaline.

Sinu norimine "mis salajasest võtmest sa räägid" on lihtsalt semantika – sümmeetriline võti ongi olemuselt salajane. Point jääb samaks: korraliku pikkusega (256-bitise) võtme vastu ei saa täna ei AI ega lähituleviku kvantarvuti.

[sukelduja]

[mina634]

See mida Luke räägib, see ei ole üldse see, mida meie kardame, vaid ikka need seadused ja poliitikud on tegelikult rahva petised:

Spoiler

https://www.youtube.com/live/HaoI4zsSWKM

AI ja kvantarvuti on ikka naljaasi - seaduste ja poliitikute kõrval..
--
Ei ole. eCash mempoolis on avalik võti ainult 1-3 sek. ja siis tehakse kinnitus. Kes kulutab, selle avalik võti on mempoolis väike hetk ja väärtused on juba teisel aadressil. [tehing on kinnitatud ja avalanche sõlmes tagatud - ja PoW teeb sellest 10min. lõpliku tehingu.. ja kui avalanche sõlmed keelduvad kinnitamast, siis tehingut ka PoW ei tee.][kvantarvuti ei saa lahti häkkimisel selle võtmega aadressi enam kulutada - sest avalanche konsensusvõrk keelab ära]
Bitcoin mempoolis on keskmiselt 10 min. vahel isegi tunde. Jah, see on bitcoini probleem. Ja kvantarvuti lähim "ülesanne".

eCash (XEC) - bitcoinABC - on siis sisse ehitatud APow kaitse. 51% võrgukaitse, topeltkulutuse kaitse ja 1-3 sek. tehingu kinnitus, mis nõuab terve sõlmede 51% XEC koguseid - mis on eelnevalt kaks nädalat pidanud olema plokiahelas. Seega bitcoini edasiareng on eCash võrk. + muidugi ka 51% PoW võimsust on vaja. Pane siis kvantarvuti ostma tohutuid XEC, ootama kaks nädalat ( ja hinnad ei tõuse?) ja veel võtma 51% ASIC arvutite PoW enamusvõimsuse? Millest me räägime? [kvantarvuti - koos AI-ga ei jõua turult odava hinnaga korraga XEC-i ära osta, et saada eraldi PoS ülekaalu ja veel enamuse ASIC võimsusest? Mis te tahate kosmosejaama ehitada? et kätte saada minu XEC-i? Nojah, kui solana ja ethereumi rahakotid tühjaks tehakse ja siis tormatakse ostma XEC-i kokku..] [ja ma tahaks seda oma silmaga näha...]

[BA79]

mina634, 21M kogust muuta ei saa, aga saab muuta selle omandiõigust. Kasvõi nii, et läbi mitme juriidilise keha ostab kõigilt ära.
Põhimõtteliselt umbes samamoodi nagu aktsiaseltside puhul: Kellele kuulub enamus, see dikteerib tingimused.
Vähemusosanikud võivad oma sõna öelda, aga nendega ei pruugita arvestada.
Nii ka BTC puhul. Kui mingi organisatsioon ostab üles nt 70% kogumahust, siis see annab sellises ulatuses BTC omanikule suured võimalused turuga manipuleerida.

Maailmas on triljonites sularaha käibel, aga mingit stabiilsust pole selle paberiuga suudetud tagada. Seega põhimõtteliselt kogus ei loe.
Krüptol on ka see eelis, et ühte "münti" on põhimõtteliselt võimalik jagada ka tuhandete osanike vahel (nt 60 000 inimest kõik ostavad BTC'd 1 euro eest).
See vähendab nn" emissioonikulu" aga tekitab juurde digiprügi, sest transaktsioonid tuleb kõik eraldi kinnitada. Väiksemates summades küll korjatakse kokku ühte blokki, aga siiski, pudelikaela oht jääb ikka eksisteerima.

Ja veel üks asi- Kas BTC puhul pole olemas sellist riski, mis siis saab, kui mempool võrk maha kukub, kasvõi suure koormuse või küberrünnakute tõttu? Siis ei saa ju tehinguid algatada ega kinnitada...

[mina634]

BA79, sa vaatad Bitcoini läbi aktsiaseltsi prilli, aga see ei tööta nii. Bitcoin ei ole Proof of Stake, kus raha hulk annab hääleõiguse. Isegi kui sa ostad 99% müntidest, on sul täpselt 0 häält võrgu reeglite üle otsustamisel – seda teevad tuhanded sõlmed üle maailma, kellel pole võib-olla ühtegi münti.

Mis puudutab 'mempooli kukkumist' – mempool ei ole firma server, see on hajutatud andmekogu. See on umbes sama nagu öelda, et 'mis saab, kui maailmas järjekorrad maha kukuvad?'. Järjekord võib pikeneda, aga süsteem ei kao kuhugi. eCashi-sugused lahendused ongi aga loodud selleks, et need järjekorrad oleksid sekundi-pikkused, mitte päevade-pikkused.

Ja bitcoinil on L2 kiht, kus tuhanded väikesed tehingud toimuvad sekunditega ja on võibolla 7 sendilise maksuga keskmiselt.

[OPollo]

[mina634]

Sa tainas, mine sinna kohta! mina ei kukuta midagi - mina lõbutsen. AI on siin teemaks.