[Tanel]

Prantsusmaa kehtestas Aasia väikepakkidele 2-eurose käitlustasu. Itaalia tegi sama. Rumeenia läheb kaugemale, 5 eurot paki kohta. Eesti? Eesti arutab.

Ainuüksi Shein ja Temu saadavad Saksamaale 400 000 pakki päevas. Euroopa Liitu sisenes 2024. aastal 4,6 miljardit väikese väärtusega pakki, see on 12 miljonit pakki iga päev. Üle kolme korra rohkem kui 2022. aastal. Üle 91% neist pärineb Hiinast.
Need ei ole lihtsalt numbrid. Need on 12 miljonit korda päevas, mil keegi Euroopas ostab toote, mis tõenäoliselt ei vasta ühelegi meie ohutusnõudele, mille eest pole korrektselt makse makstud ja mille tootmistingimused paneksid igaühe punastama.

Soome tolliamet avaldas numbrid, mis peaksid olema häirekella asemel sireenid. 2022. aastal saabus Soome 850 000 saadetist väljastpoolt EL-i. 2024. aastal — 28,2 miljonit. 2025. aasta prognoos: 50 miljonit. Isegi tegelik 2024. aasta number näitab kasvu üle 33 korra kahe aastaga. Prognoos aga annab kasvunumbriks 60 korda kolme aastaga.

Eesti numbrid on proportsionaalselt sama hirmutavad. Maksu- ja Tolliameti tollikorralduse teenusejuht Kaari Lainevool tõi ERR-ile välja, et 2025. aasta maist hakkasid lennukid saabuma otse Hiinast Eestisse. Saadetiste maht hüppas 50 000-lt kuus 420 000-le. See on kasv 8,4 korda viie kuuga.

Loe edasi: https://www.e-kaubanduseliit.ee/uudised/12-miljonit-pakki-paevas-ja-eesti-vaatab-pealt

TÄIENDUS: https://www.e-kaubanduseliit.ee/uudised/euroopa-valiste-saadetiste-maksustamine-alates-1-juulist-2026

26 märtsil saavutasid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu ajaloolise kokkuleppe ELi tollireformi osas. Tollireform on plaanitud 2028 aastasse, mis on eelkõige seotud kolmandatest riikidest (eelkõige Aasiast) imporditud e-kaubanduse nõuetele mittevastavate mahtudega ja nende ohjamiseks. Antud meetmed on ajutised meetmed leevendamaks probleemi kuni 2028 tollireformi toimima hakkamisena.

[1dumbpcuser]

[mikk36]

1dumbpcuser, ei, see on selleks et sa ostaksid vähem, kuna toode muutub kallimaks.

[CALEB]

Sellised maksud on kellegi taskute täitmiseks. Tarbija ei võida midagi.


Toode läheb kallimaks > ostetakse vähem > tootja leiab mooduse toote hinda alandada, et müüginumbreid taastada. Hinna alandamine saab toimuda kvaliteedi arvelt. Ka tootmistingimused halvenevad.

Tulemus? Sama raha eest, millega praegu saab kahtlase kvaliteediga tooteid, saab tulevikus oluliselt kehvema kvaliteediga tooteid.

[ummiq]

[Outenter]

Muidusööjad ehk lihtlabased vahendajad, kes ise midagi ei tooda ega reaalselt ka väärinda ega oma pahatihti ka reaalselt laoseisu, on kõvasti lobitööd teinud, et inimestel oleks ikka kallim otse osta sedasama jama mida nemad korraliku vaheltkasuga tahaksid meile müüa.

Konkreetne näide:

ESP32-C3 kontollerid (tänu ühele projektile kasutan neid palju)
Aliexpressi 10ne lot u. 25 euri. transa alla 2 nädala.

Eestist kohapealt ostes olen isegi kunagi 6.5 euriga saanud, nüüd alla 7.5 pole isegi kohanud ja üldiselt on tarneajad 1 - 2 nädalat eestist ostes. Oomipoest (neil õnneks on vahel päris eksootilisi asju kohe riiulist saada) saab 8.5 raha eest kohe kätte Seeed studio oma.

Ma ei usu, et kelellegi kõlaks mõitliku mõttena tellida kaup Eesti vahendaja käest, maksta 8 eurot tükist ja oodata kauba saabumist 1 - 2 nädalat, selle asemel, et tellida hiinast, maksta 2.5 euri tükist ja oodata 1 - 2 nädalat?
Projekti enda maksumuses on aga tugev vahe, et kas 30 kontrollerit maksavad 75 euri või 255 euri.

[CALEB]

Point on see, et iga maks mis tuleb lisaks, on järjekordne kivi tarbija kapsaaeda.

See "tarbija heaks" tegutsemine on möga.
Näide - Aliexpressist ostes on mingi tehnikavidina hinnaks näiteks 20EURi, sama vidin ka Eestis kohapeal müügis, hinnaga u. 85EURi. Keevitatakse mingi maks otsa, et tarbija ei ostaks kräppi hiinast. Ostab ikka, sest esiteks, ikkagi tuleb hiinast ostes mitu korda odavam, teiseks, see on see sama kräpp, mida siin kordades kallimalt müüakse. Aga see lisamaks - selle peab tarbija maksma omast taskust. Kas see maks läheb hiina toodete kvaliteedi või vabrikute töötingimuste parandamiseks ?

See ei ole sama mis käibemaks. Käibemaksu võib riik panna peale nendele toodetele, mida kohapeal toodetakse ja turustatakse, kasutades riigi ressursse, infrastruktuuri ja seadusandlust.
Mujalt tellitud kauba ostmine on sama nagu reisil olles asjade ostmine - nende pealt ju ei pea oma koduriigile maksu maksma, need on toodetud teiste ressursside ja infra arvelt, kõik juba hinna sees. Topeltmaksustamine on röövimine.