[napoleon]

Jep, tibla keeles pole vaja. Est ja Eng

[jägaja]

[Betamax]

Palju see õnnetu projekt meile maksma on läinud?

[lurr]

Hea foorumlane Fucs vastab:

Postitas Fucs » 25 Mär, 2026 21:49

https://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=53892&start=495

[jägaja]

lurr, sellise ajatempliga postitust pole.

https://forte.delfi.ee/artikkel/120482219/geenius-arvamus-ohuteavituse-esimene-proovikivi-toestas-et-riik-on-kaki-kokku-keeranud

[Scott]

[jägaja]

Polnud ju võimalik hoiatusest välja lugeda juhtunu olemusest, ehk hoiatus oli pealiskaudne, ei edastanud piisavalt arusaadavat infot, ja kõik, kes lugesid meediat, said auvere korstna rünnakust teada.
Ülejäänud sajad aga helistasid 112, et mis nüüd lahti.

[lurr]

Jep, seal käib suht tihe modereerimine ja ümbertõstmine.
Loodetavasti ei pahandata et siia teksti panen, nüüd ta lõimes pealkirjaga "Ukraina droonid ja raketid...."

Eesti ohuteavitussüsteemi terviklik väljaarendamine sai alguse 2021. aasta juunis, saades suurema tõuke 2022. aasta alguses muutunud julgeolekuolukorra tõttu. [1, 2]

Rahastus ja kulud.
Süsteemi arendamiseks on eraldatud vahendeid mitmes etapis:

* Algne investeering (2022): Lisaeelarvega eraldati 4,5 miljonit eurot asukohapõhise SMS-teavituse (EE-ALARM) loomiseks ja sireenivõrgustiku paigaldamiseks 22 Eesti linna.

* Täiendav arendus (2025): Valitsus eraldas täiendavalt 3,67 miljonit eurot uue põlvkonna tehnoloogia (cell broadcast ehk taskusireen) kasutuselevõtuks alates 2027. aastast.

* Ülalpidamiskulud: Süsteemi iga-aastased haldus- ja hoolduskulud on prognoosi kohaselt ligikaudu 500 000 eurot. [1, 3, 4, 5]

Olulised verstapostid

1. Süsteemi valmimine: EE-ALARM SMS-teavituse võimekus saavutati 2023. aasta jaanuaris.

2. Sireenivõrgustiku rajamine: Töö algas 2022. aastal ning 2025. aasta lõpuks oli paigaldatud 121–125 sireeniposti.

3. Täiemahuline testimine: Süsteemi on korduvalt testitud, viimati laiaulatuslikult 18. märtsil 2026, mil kontrolliti kõiki kanaleid üle riigi. [1, 2, 6, 7, 8]

[1] [https://tvpworld.com](https://tvpworld.com/77266311/estonia-b ... tallations)
[2] [https://www.siseministeerium.ee](https://www.siseministeerium.ee/sites/d ... 022024.pdf)
[3] [https://news.err.ee](https://news.err.ee/1608565156/alarm-sy ... ary-budget)
[4] [https://news.err.ee](https://news.err.ee/1609766379/estonia- ... ert-system)
[5] [https://www.olevalmis.ee](https://www.olevalmis.ee/en/news/public ... 20reliably.)
[6] [https://kriis.ee](https://kriis.ee/uudised/paasteamet-tes ... 7C%20Kriis.)
[7] [https://www.facebook.com](https://www.facebook.com/paasteamet/pos ... 730426959/)
[8] [https://www.facebook.com](https://www.facebook.com/koerukogukond/ ... 209600513/)

Süsteemi arendamist on saatnud mitmed tehnilised ja logistilised väljakutsed, alustades tarneahelate kriisist ja lõpetades tarkvaraliste kokkujooksudega.
Suurimad tõrked ja tagasilöögid

* Tarneahelate kriis (2022–2023): Algselt plaaniti sireenivõrgustik valmis saada varem, kuid ülemaailmne komponentide puudus ja sõda Ukrainas takistasid seadmete tarnet.

* Sõnumite viibimine (Latentsus): Esimeste testide ajal selgus, et asukohapõhise SMS-i saatmine tuhandetele inimestele korraga koormas sidevõrgud üle. Sõnumid jõudsid pärale tundidepikkuse viivitusega, mis eluohtlikus olukorras on lubamatu.

* Seadistusvead telefonides: Paljud kasutajad ei saanud teavitusi, sest telefonide tarkvara (eriti Androidi vanemad versioonid) liigitas kriisiteavitused spämmiks või blokkis need asukohapõhiste piirangute tõttu.

* Sireenide "vaikus": Paigaldamise algfaasis selgus, et betoonhooned ja tihe asustus summutavad heli oodatust rohkem, mistõttu tuli planeeritud mastide asukohti ringi mängida.

* Süsteemi "kokkujooksmine" suurtestil (2026): Viimasel märtsikuu testil tekkis SMIT-i ja mobiilioperaatorite vahelises liideses tõrge, mistõttu osa sihtrühmi jäi teavitusest täielikult ilma.

Mis täna valesti läks?

Tänane (25. märts 2026) suur test on toonud kaasa palju kriitikat, kuna süsteem ei toiminud ootuspäraselt. Kuigi ametlikku põhjalikku analüüsi veel koostatakse, on esialgse info põhjal selgunud järgmised kriitilised kohad:

1. Sõnumite viibeaeg: Paljud inimesed said ohuteavituse SMS-i alles 30–60 minutit pärast õppuse algust, mis päris kriisiolukorras oleks liiga hilja.

2. Süsteemne viga SMIT-i liideses: Esialgsetel andmetel tekkis tõrge SMIT-i hallatavas keskseadmes, mis edastab info mobiilioperaatoritele. See tekitas "pudelikaela", mistõttu masspäringuid ei suudetud piisavalt kiiresti töödelda.

3. Asukohapõhisuse ebatäpsus: Teavitusi said ka inimesed, kes viibisid väljaspool testpiirkonda, samal ajal kui osa ohualas olijaid jäi sõnumita.


Riik on sellesse süsteemi investeerinud miljoneid eurosid just seetõttu, et SMS-põhine lahendus on praegu peamine kanal. Tänane ebaõnnestumine kinnitab ekspertide varasemat hoiatust, et tavaline SMS-tehnoloogia ei ole massiliseks ja koheseks teavituseks piisavalt töökindel. See on ka peamine põhjus, miks on otsustatud liikuda edasi Cell Broadcast tehnoloogia poole, mis ei sõltu võrgu koormusest.

Tänane (25. märts 2026) ohuteavituse testimine Ida-Virumaal ja Narvas erines tavapärastest rutiintestidest, kuna langes kokku reaalse sündmusega Auvere elektrijaamas. See tekitas kohalike seas omajagu segadust.

Teadete sisu näited.

Narva ja Ida-Virumaa elanikud said täna peamiselt kahte tüüpi EE-ALARM teavitusi:

* Päästeamet: Auvere elektrijaama korstent tabas droon. Palume sündmuskohale mitte minna! Täiendav info: kriis.ee. [1, 2, 3, 4]

* Kaitsevägi: Venemaa Ukraina-vastase agressioonisöja töttu on piirkonnas kaasnev droonioht. Kui näete, varjuge ja helistage 112. Lisainfo KRIIS.EE ja 1247 .