praegune kellaaeg 18.02.2026 11:36:43 |
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| Kas pooldad valitsuse energiapoliitikat ja kõrgeid energia hindasid? |
|---|
| Jah, tingimusteta! |
|
8% |
[ 6 ] |
| Pigem jah |
|
8% |
[ 6 ] |
| Pigem ei |
|
15% |
[ 11 ] |
| Kindlasti mitte! |
|
67% |
[ 47 ] |
|
| hääli kokku : 70 |
|
| autor |
|
kjaups
MeesKesTuliMetsast
liitunud: 02.02.2005
|
17.02.2026 07:17:52
|
|
|
etk, ausalt, lähed anubisega samasse listi, pole midagi teha.
Tutvu, mida nad pidid ehitama ja mis vahepeal välja tuli + ehitamine kui ei olnud lõpliku luba ja ehitus oli peatatud + see tsirkus, et ehitasime seal esimese valmis ja kõik kukub kohe kokku kuu toota ei saa + toetuste garanteerimine jätkuvalt + pärast läks maksumaksja raha ja case closed oli, et ehitatakse lisa radar
_________________
YAGA müügiputka - SNAP pildipank
M: 3D Touch V3.2 15€
M: Triumph Trident 660 2023a - AHVile 200€ alla |
|
| Kommentaarid: 170 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
3 :: |
139 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru
liitunud: 30.09.2001
|
|
17.02.2026 07:52:31
|
|
|
https://forum.fp.lhv.ee/t/eesti-energeetika/24132/7158
| tsitaat: |
See tekitab mõtteid, et kogu see Euroopa rohepööre on venemaa mõjutustegevuse vili. Ja väga pikaajalise (kestab tõenäoliselt juba 1970-datest kuni aastani 2022) ning strateeglise mõjutustegevuse vili. Rohepööre Euroopas ei ole ainult võitlus kliimasoojenemise vastu, rohepöörde ajalugu on palju pikem.
Ega Euroopas niisama selline asi ei tekkinud, et äkki kõik vasakpoolsed noored moondusid ümber “rohelisteks” ja hakkasid ägedalt tuumajaamade vastu võitlema. Tšernobõli õnnetus pakkus venemaale uue ajendi ja nii hakatigi Euroopat veelgi rohkem nügima “rohelisuse” poole, eesmärgiga müüa maagaasi. Euroopat nügiti juba enne Tšernobõli. Maagaasi hind seoti naftahinnaga ning kuna 1980-datel oli teadmine, et varsti nafta “lõppeb otsa”, ehk siis naftahinnad saavutavad stabiilselt kõrge hinna, siis paistis, et rahavoog, mis hakkab maagaasilt tulema, saab olema metsik.
Kuna nõukogude liidul oli kogemusi kuidas Euroopa noorkommuniste ja muid vasakäärmuslasi rahastada, ju siis rahastati ka igasuguseid “rohelisi”. See teadmine, et Saksamaal tuumajaamade vastu võideldakse, on juba 1980-datest nii, isegi enne Tšernobõli õnnetust võideldi.
Hiljem, kui tekkis kliimasoojenemise hüsteeria, siis sai ilusasti välja mängitud see põhimõte, et süsi ja pruunsüsi on paha, tuuma on paha, maagaas on aga “ajutiselt” hea. Ega venemaal lollid olda. Nad teadsid, et see maagaasi “ajutilisus” kestab aastakümneid, kui mitte üle saja aasta. Rohelised hakkasid ajama tuuleenergia-mulli ja päikeseenergia-mulli, aga venemaa teadis, et maagaasi vastu need 2 mulli ikkagi ei saa.
Erinevalt naftast, oli juba 1980-datel teada, et venemaal ja Kesk-Aasias on väga palju maagaasi. Vaja oli lihtsalt leida keegi, kes seda massiliselt ostaks. Ja vaja oli leida meetod, et kuidas ostja seotakse gaasi-lõa otsa. Tol ajal oli ka LNG tehnoloogia alles arenemisel ning kallis, seega gaasi gaasitranspordiks sobis toru, millega käib kaasas poliitiliselt väga siduv omadus. |
EDIT: https://www.err.ee/1609940909/ahti-asmann-millised-on-eesti-riigi-majanduspoliitilised-huvid
_________________
Hinnavaatlus.ee - leia parim hind!
HV valuutakalkulaator |
|
| Kommentaarid: 463 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
7 :: |
360 |
|
| tagasi üles |
|
|
etk
HV kasutaja
liitunud: 10.10.2006
|
|
17.02.2026 08:15:05
|
|
|
| elukaz kirjutas: |
| Ma siin mõni nädal tagasi uurisin et kust nüüd ja praegu elekter peaks tulema kui roheesmärgid täidetud, ühtegi realistlikku vastust ei tulnud.. kas vahepeal on maailmas midagi muutunud? |
Mitmeid vägagi realistlikke lahendusi on, need on ka siit teemadest korduvalt läbi käinud. Optimaalseimat raske hinnata ja kuna riik püüab jätta turu otsustada asju, siis saame veel aastaid nautida kalleid elektri hindu talvel.
| kjaups kirjutas: |
etk, ausalt, lähed anubisega samasse listi, pole midagi teha.
Tutvu, mida nad pidid ehitama ja mis vahepeal välja tuli + ehitamine kui ei olnud lõpliku luba ja ehitus oli peatatud + see tsirkus, et ehitasime seal esimese valmis ja kõik kukub kohe kokku kuu toota ei saa + toetuste garanteerimine jätkuvalt + pärast läks maksumaksja raha ja case closed oli, et ehitatakse lisa radar |
Ma ei vaidle vastu, et sellega käis paras tsirkus (nii riigi kui arendaja poolelt). Küll aga saab järeldada lõppvaates, et süüdlaseks ei saa piisavalt pidada arendajat, kui kohus neile õiguse andis saada toetust.
Kui sul kergemini reaalsust eirata aitab teiste "listi" lisamine, siis lase käia. Ei muuda vähem õigeks seda mis maailmas toimub, aitab sul vaid pead liivaalla pista ja eirata.
Tanel, see on kohe päris huvitav kuidas vandenõuteoreetikud otsivad üha uusi ja uusi vandenõusid aga seda, mis nende nina all reaalselt lahti rullub eiravad iga hinna eest. Seda kuidas fossiili ettevõtted sadu miljardeid iga aasta PR ja lobby peale kulutavad viimased 50 aastat, et kliimamuutuseid eitada ja nende lahendusi eitada ja mustata, seda ei suuda kuidagi tunnistada.
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
|
kjaups
MeesKesTuliMetsast
liitunud: 02.02.2005
|
|
17.02.2026 08:32:51
|
|
|
etk, Aidu tuulepark arendati ajal, mil kehtis Eestis nn vana taastuvenergia toetusskeem (fikseeritud toetus iga toodetud MWh eest kuni 12 aastat). See skeem suleti uutele tulijatele 2016. aastal, kuid varem alustanud projektidele jäeti üleminekuõigus, kui nad täitsid seaduses sätestatud tingimused.
Kiirelt taotleti load piiridesse jäädes, toetus garanteeritud ja hakati veiderdama ja üle piiride ehitama ja rõhuma, et juba kõik oli lubatud.
Millest sa aru ei saa, täiesti JOKK skeem ja sa lihtsalt toodad iba siin.
Alguses raiud mingit õigusriiki ja siis keerutad tsirkust ja nüüd mingit PR paska.
_________________
YAGA müügiputka - SNAP pildipank
M: 3D Touch V3.2 15€
M: Triumph Trident 660 2023a - AHVile 200€ alla |
|
| Kommentaarid: 170 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
3 :: |
139 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 07.06.2002
|
|
17.02.2026 08:42:37
|
|
|
kjaups: mis jututvahemärgid mul puudu olid? Ära raiu kirvega omal põlve, eriti kui asjadest aru ei saa ja chatgpt promptimine üle jõu käib.
viimati muutis anubis 17.02.2026 08:56:11, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
Mnator
HV Guru
liitunud: 18.10.2007
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 07.06.2002
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
Auron
HV Guru
liitunud: 19.08.2003
|
|
17.02.2026 10:06:29
|
|
|
| Tanel kirjutas: |
 Spoiler
https://forum.fp.lhv.ee/t/eesti-energeetika/24132/7158
| tsitaat: |
See tekitab mõtteid, et kogu see Euroopa rohepööre on venemaa mõjutustegevuse vili. Ja väga pikaajalise (kestab tõenäoliselt juba 1970-datest kuni aastani 2022) ning strateeglise mõjutustegevuse vili. Rohepööre Euroopas ei ole ainult võitlus kliimasoojenemise vastu, rohepöörde ajalugu on palju pikem.
Ega Euroopas niisama selline asi ei tekkinud, et äkki kõik vasakpoolsed noored moondusid ümber “rohelisteks” ja hakkasid ägedalt tuumajaamade vastu võitlema. Tšernobõli õnnetus pakkus venemaale uue ajendi ja nii hakatigi Euroopat veelgi rohkem nügima “rohelisuse” poole, eesmärgiga müüa maagaasi. Euroopat nügiti juba enne Tšernobõli. Maagaasi hind seoti naftahinnaga ning kuna 1980-datel oli teadmine, et varsti nafta “lõppeb otsa”, ehk siis naftahinnad saavutavad stabiilselt kõrge hinna, siis paistis, et rahavoog, mis hakkab maagaasilt tulema, saab olema metsik.
Kuna nõukogude liidul oli kogemusi kuidas Euroopa noorkommuniste ja muid vasakäärmuslasi rahastada, ju siis rahastati ka igasuguseid “rohelisi”. See teadmine, et Saksamaal tuumajaamade vastu võideldakse, on juba 1980-datest nii, isegi enne Tšernobõli õnnetust võideldi.
Hiljem, kui tekkis kliimasoojenemise hüsteeria, siis sai ilusasti välja mängitud see põhimõte, et süsi ja pruunsüsi on paha, tuuma on paha, maagaas on aga “ajutiselt” hea. Ega venemaal lollid olda. Nad teadsid, et see maagaasi “ajutilisus” kestab aastakümneid, kui mitte üle saja aasta. Rohelised hakkasid ajama tuuleenergia-mulli ja päikeseenergia-mulli, aga venemaa teadis, et maagaasi vastu need 2 mulli ikkagi ei saa.
Erinevalt naftast, oli juba 1980-datel teada, et venemaal ja Kesk-Aasias on väga palju maagaasi. Vaja oli lihtsalt leida keegi, kes seda massiliselt ostaks. Ja vaja oli leida meetod, et kuidas ostja seotakse gaasi-lõa otsa. Tol ajal oli ka LNG tehnoloogia alles arenemisel ning kallis, seega gaasi gaasitranspordiks sobis toru, millega käib kaasas poliitiliselt väga siduv omadus. |
EDIT: https://www.err.ee/1609940909/ahti-asmann-millised-on-eesti-riigi-majanduspoliitilised-huvid |
Kirjutasin pmst samast asjast tükkaega tagasi. Piltlikult öeldes igasugu aku ja päiksepaneeli poliitikat ajab Hiina kuna neil üüratu kogus ehk strateegiline kogus vajalikke maavarasid. Venemaa ajab gaasi ja loomulikult ka naftaga sama poliitikat, et hoida Euroopat enda lõa otsas. Kõige efektiivsem müüginõks on ju see kui ostjal on tungiv ja eksistentsiaalne vajadus mitte moepärast. Ja Euroopa muutes ennast haavatavaks ja nõrgaks embast kumbast muutub nõrgaks ka muus nagu majanduslik konkurents mis tekitab surve osta ka muid kaupu venemaalt või hiinast kuna kodus tootmine on sigakallis. Lisaks inimeste rahulolematus mis loob soodsa pinnase üldiseks destabiliseerimiseks jne.
Kui nüüd keegi üritab öelda, et tegelikult suurriikidel - eriti nagu Hiinal ja Venemaal globaalset huvi ei ole enda positsiooni maailmas tugevdada vaid see on vandenõuteooria siis nojahh...
|
|
| Kommentaarid: 155 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
132 |
|
| tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
17.02.2026 10:31:45
|
|
|
| etk kirjutas: |
| Auvere on disainitud oma täisvõimsusega olema 90%+ töökindlusega siis kui juhtimiskäsk tuleb. Ehk kui võrguoperaator teeb plaane, kui palju voolu tarbijatele kust saada, siis ta teab, et sellega justkui võiks arvestada. |
Parimal juhul eksitav väide. Soojuselektrijaamad Eestis on projekteeritud ja ehitatud tagamaks baasvõimsust, ehk, et olla erinevate tootmisplokkide lõikes 24/7 töös. Need õnnetud soojusvahetid on samamoodi ehitatud ja projekteeritud arvestusega, et täistsükleid on minimaalselt ja katlad lähevad kinni peamiselt korralisteks hooleteks. Hetkel hoitakse kohati katelt kuumana ja müüakse kahjumiga (et hiljem see loodetavasti tagasi teenida) kuna puhttehniliselt on enesetapp katlal maha jahtuda lasta...
Hetkel on kõik soojusjaamad kasutuses sisuliselt stabiliseerimisreservina (seda ka põhiturul) mis tähendab oluliselt sagedasemat tsüklit mis vähendab eranditult kõigi komponentide eluiga (üldistades - soojusjaama komponentide eluiga loetase tsüklites, paralleel on nt lennundusega - igal komponendil on oma nn. rotatsiooni eluiga, mida rohkem rotatsioone seda kiiremini saab elu otsa. Teine paralleel võiks olla nt akudega - täistsükkel on see milles eluiga saab arvestada).
"Juhtimiskäsk" ei ole mingi asi mis kusagilt vahelduvvooluvõrgus tuleb, selle määrab inerts ja nn. turule toodud jaamad on omavahel elektromehaaniliselt seotud, pargid-tuulikud-salvestid on elektrooniliselt seotud ja seeläbi vajavad jah "käsku", klassikalise generaatori puhul (soojusjaamad) määrab tootmise inerts, mitte "käsk".
Veidi mõtteid mõlgutades - kui soojusjaama osas peaks siis võrguoperaator saama eeldada, kas siis sama eeldus võiks iga tootja osas paika pidada? Klassikalise võrgu puhul küll aga NordPooli piirkonnas kehtivad tootjatele erinevad reeglid - tehisliku inertsiga tootjal puudub kohustus tagada tootmine ükskõik millises ajaraamis, see silutakse sagedusreservi turuga, seega on loodud õunad-apelsiinid-banaanid olukord kus eelistatakse ühte gruppi tootjaid teistele (arvestades tehnilisi piiranguid) teiste arvelt (ignoreerides teistele kehtivaid tehnilisi piiranguid). Turg. Noh, mis teha.
| anubis kirjutas: |
Lepime kokku, mina võtan oma kodu puurkaevust 30 liitri ja Magic võtab siit basseinidest. Siis joome kuu aega liiter seda vett päevas, iga korda filmides.
 |
Kuidas on mainitud pilt seotud Auvere soojuselektrijaamaga? Või Eesti või Balti soojuselektrijaamaga? Kui niiväga tahad settebasseini näiteks tuua siis võiks vähemalt täna kasutatava näiteks tuua - 2016 aastast on settebassein ammendunud Estonia kaevanduse kambriplokkides. Poolkoksi ja suures osas tuha eraldus vee abil lõppes 2001-2002 aastal, sealt maalt edasi on kasutuses kuiveraldus ja parem/efektiivsem kütuse kasutus mis naljakal kombel muudab jäätmete kasutuse (näiteks tsemendi tootmisel) kordades keerulisemaks... Kogu põlevkivi tööstuse sulgemine (mis siin plaanis on) toob omakorda kaasa meeletu hinnatõusu ehitussektoris, sest too neetud tuhk (mida tekib täna rohkem kui kasutada saab, kahjuks) on oluline sisend nii tsemendi tootmisel kui pinnase stabiliseerimisel. Oma "toorme" kadumisel on vaja seda hakata sisse vedama mis muudab materjalide tootmise ebamõistlikult kalliks (ehk, et enam ei tooda vaid toome raske raha eest sisse) ning naljakal kombel saastab ka rohkem... Aga rohe saagu pööratud!
Põlevkivist saab ka oluliselt rohkem kasulikke asju teha kui elekter aga ikka vaja binaarset lähenemist - keelame kõik ära, tapame ka niigi pisikese keemia ja osa ehitusmaterjalide tööstusest...
Ja vaatamata betooni suurele keskkonnajäljele on tegemist asendamatu materjaliga igasuguse tööstuse juures - katsu tuulikut ilma vundamendita püsti panna, isegi paneelipargid vajavad vundamente (parimal juhul vaid alajaamale, halvimal juhul vaja ka pinnast stabiliseerida...).
Lõpetuseks - Kohtla-Järve ja kokku saamine ja vee joomine oli ju teemaks, kadusid radarilt kui konkreetne ettepanek laual oli... Lähinädalatel keeruline aga märtsi teine-kolmas nädalavahetus tehtav, anna teada kumb paremini sobib.
Edit:
Ma korra olen juba numbrid läbi käinud, ikka tahetakse ignoreerida - https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=11719179#11719179
_________________
Elektri hind koos tasudega |
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 30.09.2001
|
|
| Kommentaarid: 463 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
7 :: |
360 |
|
| tagasi üles |
|
|
Mnator
HV Guru
liitunud: 18.10.2007
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 07.06.2002
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
etk
HV kasutaja
liitunud: 10.10.2006
|
|
17.02.2026 15:06:47
|
|
|
| Auron kirjutas: |
Kirjutasin pmst samast asjast tükkaega tagasi. Piltlikult öeldes igasugu aku ja päiksepaneeli poliitikat ajab Hiina kuna neil üüratu kogus ehk strateegiline kogus vajalikke maavarasid. Venemaa ajab gaasi ja loomulikult ka naftaga sama poliitikat, et hoida Euroopat enda lõa otsas. Kõige efektiivsem müüginõks on ju see kui ostjal on tungiv ja eksistentsiaalne vajadus mitte moepärast. Ja Euroopa muutes ennast haavatavaks ja nõrgaks embast kumbast muutub nõrgaks ka muus nagu majanduslik konkurents mis tekitab surve osta ka muid kaupu venemaalt või hiinast kuna kodus tootmine on sigakallis. Lisaks inimeste rahulolematus mis loob soodsa pinnase üldiseks destabiliseerimiseks jne.
Kui nüüd keegi üritab öelda, et tegelikult suurriikidel - eriti nagu Hiinal ja Venemaal globaalset huvi ei ole enda positsiooni maailmas tugevdada vaid see on vandenõuteooria siis nojahh... |
Kui väheke ajaloos tagasi vaadata, siis päikesepaneelide ja tuulikute ning akude asja hakkasid ikka lääneriigid ajama. Hiina lihtsalt nägi selles võimalust juhtimine üle võtta kuna lääneriikides oli vaja poliitmänge mängida ja lasta fossiili lobbil oma dominantsust hoida. Hiina, kes on olnud koguaeg nafta importija, sai varakult aru, et oma puhas elektritootmine ja transpordi iseseisvus on strateegiline eelis. Pani sinna oma fookuse taha ning nüüdseks nopib töö vilju.
Ilmselgelt on suurriikidel omad huvid. USA ja EU mängis siinkohal lihtsalt vabatahtlikult kaardid Hiina kätte. Üsna silmakirjalik on nüüd süüdistada Hiinat siin selles.
Toormaterjalide osas ei ole Hiinal muud eelist, kui välja ehitatud ümbertöötlemisvõimekus. Tooret leiab mujal ka küllaga. Probleem peamiselt ikka rahas: mujal on kulukas seda hõredalt pinnases leiduvat tooret kaevandada ja rafineerida. Kui Euroopa suurimaid rafineerimis/töötlemisvõimekusi on Silmet, siis see võiks ilmestada kuivõrd vähe on investeeritud sellesse tööstusharru siin vs Hiinas.
| ref kirjutas: |
| etk kirjutas: |
| Auvere on disainitud oma täisvõimsusega olema 90%+ töökindlusega siis kui juhtimiskäsk tuleb. Ehk kui võrguoperaator teeb plaane, kui palju voolu tarbijatele kust saada, siis ta teab, et sellega justkui võiks arvestada. |
Parimal juhul eksitav väide. |
Ise koguaeg nõuate, et põlevkivijaamad on juhitavad ja kui ma siis neile viitan kui juhitavatele, siis järsku on tegu eksitava väitega...
Need numbrid sul küll hästi välja nopitud, et üldpildist tiba eksitavam mulje jätte, kui asi oli.
http://riigikontroll.ee/uudised/auvere-elektrijaam-pole-endiselt-saavutanud-tookindlust-ning-jaam-vajab-veel-vahemalt-10-0
| tsitaat: |
Enefit Poweri andmetel on Auvere elektrijaamas üleandmise järel 5 aasta ja 5 kuu jooksul olnud 97 erakorralist riket ning rikete tõttu oli seisakuid 531 päeva ehk kokku ligi 1,5 aastat. Kui lisada siia juurde ka plaanilised hooldused, mis kestsid nimetatud perioodil kokku 193 päeva, on jaam seisnud 724 päeva. Võrreldes algselt planeerituga seisis jaam 3,7 korda rohkem.
Ehkki projektikohane töökindlus pidi olema 92 protsenti, on tegelikkuses jaama töökindlus 2018.–2023. aasta lõikes varieerunud vahemikus 51%-st kuni 88%-ni.
|
Läheb üsna täpselt kokku sellega, mis siit nähtav: https://kasauvereonkatki.ee/
Ehk reaalne on kaugel 92%-st.
Sinu tookorde arvutuse valelikkuse ilmestamiseks rõhutasin olulisi sõnu: "algselt planeerituga". Keeg ei planeeri tuulikuid ega päikesepaneele 100% ajast töötama. Ehk sinu võrdlusnumbrid 40% ja 12% taastuvatele on puhas demagoogia.
"Õunu õuntega" võrrelda tahad, siis pead panema kõrvuti kui palju prognoositi aastas tuulikust/paneelist voolu ja palju reaalselt sealt saadi. Ja julgen väita, et see vahe on kindlasti väiksem kui Auvere 3.7x möödapanek.
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
17.02.2026 15:40:30
|
|
|
| etk kirjutas: |
| ref kirjutas: |
| etk kirjutas: |
| Auvere on disainitud oma täisvõimsusega olema 90%+ töökindlusega siis kui juhtimiskäsk tuleb. Ehk kui võrguoperaator teeb plaane, kui palju voolu tarbijatele kust saada, siis ta teab, et sellega justkui võiks arvestada. |
Parimal juhul eksitav väide. |
Ise koguaeg nõuate, et põlevkivijaamad on juhitavad ja kui ma siis neile viitan kui juhitavatele, siis järsku on tegu eksitava väitega...
Need numbrid sul küll hästi välja nopitud, et üldpildist tiba eksitavam mulje jätte, kui asi oli.
http://riigikontroll.ee/uudised/auvere-elektrijaam-pole-endiselt-saavutanud-tookindlust-ning-jaam-vajab-veel-vahemalt-10-0
| tsitaat: |
Enefit Poweri andmetel on Auvere elektrijaamas üleandmise järel 5 aasta ja 5 kuu jooksul olnud 97 erakorralist riket ning rikete tõttu oli seisakuid 531 päeva ehk kokku ligi 1,5 aastat. Kui lisada siia juurde ka plaanilised hooldused, mis kestsid nimetatud perioodil kokku 193 päeva, on jaam seisnud 724 päeva. Võrreldes algselt planeerituga seisis jaam 3,7 korda rohkem.
Ehkki projektikohane töökindlus pidi olema 92 protsenti, on tegelikkuses jaama töökindlus 2018.–2023. aasta lõikes varieerunud vahemikus 51%-st kuni 88%-ni.
|
Läheb üsna täpselt kokku sellega, mis siit nähtav: https://kasauvereonkatki.ee/
Ehk reaalne on kaugel 92%-st.
Sinu tookorde arvutuse valelikkuse ilmestamiseks rõhutasin olulisi sõnu: "algselt planeerituga". Keeg ei planeeri tuulikuid ega päikesepaneele 100% ajast töötama. Ehk sinu võrdlusnumbrid 40% ja 12% taastuvatele on puhas demagoogia.
"Õunu õuntega" võrrelda tahad, siis pead panema kõrvuti kui palju prognoositi aastas tuulikust/paneelist voolu ja palju reaalselt sealt saadi. Ja julgen väita, et see vahe on kindlasti väiksem kui Auvere 3.7x möödapanek. |
Viitad juhitavale tootmisele kui millelegi mis peab käsu korras end sisse-välja lülitama. Juhitav võimsus/tootmine tähendab elektrivõrgus võimalust, projekteeritud võimsuste piires, muuta tootmist üles-alla vastavalt tarbimisele, mitte, et "täisvõimsusega olema 90%+ töökindlusega siis kui juhtimiskäsk tuleb". Auvere on projekteeritud töötama ~200MW - ~300MW vahemikus paari tosina MW jagu hetkelise kõikumisega, seda soojas reziimis, ehk, et peale töötemperatuuri saavutamist. Juhitav võimsus ei tähenda, et momentaanselt on võimalik toota või tootmisplokki maha jahutada, füüsika ei luba. Ainus jaam mis on projekteeritud tulema kiirelt võrku on Kiisa avariijaam, see liigub ka samakiirelt võrgust ära/jääb seisma.
Eksitav on siin viide justkui peaks Auvere suutma lühikese etteteatamisega toota 300MW võimsust 92% ajast. Ei, see 92% on kenasti meedias muutunud ma ei tea mille mõjul - rikkekindlus tootmisperioodil on 92% (mida jah pole saavutatud). 92% kogu aasta lõikes (nagu siin ka väidetakse) tähendaks maksimaalselt 29 päeva maasolekut terve aasta peale, olukorras kus iga-aastane korraline hooldus (millega projekteerimisel arvestati) on ca 6 nädalat ei ole mitte mingi nurga alt võimalik saavutada 92% valmisolekut aasta jooksul. Ehk, et eesmärk on 92% töökindlust va korralised hooldused. Ehk, et Auvere peaks olema ca 44-45 nädalat aastas valmis tootma. Viidatud veebileht paneb ühte patta nii plaanipärased kui rikkelised katkestused öeldes, et "ei ole üleval" ja see on konkreetselt vale. Samamoodi on pandud piiratud tootmisvõimsus planeerimata rikke alla - kui EL-i nõuded muutusid ja bürokraat riigi tasemel jama korraldas 2017 - et seda oleks pidanud kuidagi kohvipaksult ette nägema ja aasta 3-4 varem muutma? 
Aga kui vaja kõike demoniseerida siis ju kõlbab ka korralised hooldused panna erakorralistega samasse patta... Ja samal ajal ignoreerida nii Eesti kui Balti soojuselektrijaamade tööd ning ka Iru plokke, mis aitavad võrku nii töös hoida kui tagavad kriitilise varustuskindluse välislinkide purunemisel. Vaikides lasime 1.2GW Balti elektrijaama tootmisvõimsusest aastat 5 tagasi kinni panna ja nüüd helbime tagajärgi (mis oleks veelgi hullemad kui Auveret poleks).
Eelnevas postitused olnud numbrid tuule ja päikese kohta on saadud võttes aluseks NordPoolile deklareeritud ühendatud võimsused tootmisakende sees vs tegelikult toodetud kogused turule. Paneeli/tuuliku tootmine on reeglina suurem aga teps mitte kõik ei jõua turule - osa läheb omatarbeks, osa on jõuga piiratud jne. Turu poolt vaadates pole vahet - võimsus on, aga tootmist pole. Muu maailm võrdleb samamoodi ja täiesti normaalsed numbrid on kuhugi 30%-70% kanti tuulepargil ning 10% ja 40% vahel päikesega. Selle alusel tehakse planeeringud - mitte keegi ju ei planeeri müüa 90% paneeli toodangust? See oli vast võimalik kusagil aastat 30 tagasi kui oldi segmendis ainuke paneeliomanik... kui siiski. Ka 80% on ju soovunelm... Tänasel turul kus suvel on tihti hind negatiivne on mitte-doteeritud pargil mõistlik mitte müüa ja seeläbi on osa tootmist maas mis on täiesti mõistlik arvestades füüsikat jms "pisiasju".
Aga jätkuvalt - kui päikesel-tuulel on OK/kosher saada muhedamaid reegleid füüsikaliste piirangute tõttu (mis btw on väga mõistlik), siis miks ei kehti samad reeglid teistele? Soojusjaam on vähem saastavam ning oluliselt odavam pideva opereerimise tingimustes (tulenevalt füüsikalistest piirangutest).
_________________
Elektri hind koos tasudega |
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
etk
HV kasutaja
liitunud: 10.10.2006
|
|
17.02.2026 16:21:48
|
|
|
ref, su pahameel oli siis sõna "täisvõimsus" üle mitte "juhtimiskäsk" ? Kohe kuidagi ei lugenud enne seda välja su kirjutisest. Keskendusid just "juhtimis" ja "käsk" sõnadele salati koostamisele.
Jah, "täisvõimsus" võis olla kehvasti valitud aga kuna kontekst oli võimsus, millega võrguoperaator saab arvestada, see baastootmine, mida niiväga armastad rõhutada, siis ju tegelikult kõik õige. Baaskoormuse tootmisega võrguoperaator arvestab Auverelt teatud mahtu ning kui siis see ära kukub ootamatult, siis see on probleem. Vs, tuul/päike võrguoperaator juba teab, et teatud aegadel sealt polegi midagi loota seega ei arvesta ka selle toodanguga järgmiste päevade plaane tehes.
Kui võtta Eleringi dashboardilt andmed, siis 2025 tootsid
- tuulikud võrku 1 823 252.46 MWh elektrit. Tootjad ise ennustasid, et toodavad 2 284 803.65 MWh ehk reaalsus oli ~80% ennustusest. Elering ennustas, et tuulikud toodavad 2 434 457.87MWh ehk reaalsus oli ~75% ennustusest.
- päikesepargid 1 371 482.33MWh elektrit. Tootjad ise ennustasid, et toodavad 1 035 058.93 MWh ehk reaalsus oli ~132% ennustusest. Elering ennustas, et päikesepargid toodavad 1 382 273.79 ehk reaalsus oli ~99% ennustusest.
Ehk kui sa püüad väita, et Auverel ei saagi arvestada kogu aastat vaid ainult seda perioodi, mil ta ennustati turul olema, siis pead sama ka tuulikute ja päikesepaneelidega tegema ning võid seega prügikasti visata oma 12% ja 40%.
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
|
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
|
17.02.2026 16:24:13
|
|
|
Palju selle PV tootmise tasakaalustamiseks maksta tuli?
Ilus number toodeti rohkem kui vaja aga kui seda vaja pole ja tuleb peale maksta et see toodang kuskile ära mahuks, siis nagu pole väga tähtsust sellel
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
17.02.2026 17:10:23
|
|
|
| etk kirjutas: |
Kui võtta Eleringi dashboardilt andmed, siis 2025 tootsid
- tuulikud võrku 1 823 252.46 MWh elektrit. Tootjad ise ennustasid, et toodavad 2 284 803.65 MWh ehk reaalsus oli ~80% ennustusest. Elering ennustas, et tuulikud toodavad 2 434 457.87MWh ehk reaalsus oli ~75% ennustusest.
- päikesepargid 1 371 482.33MWh elektrit. Tootjad ise ennustasid, et toodavad 1 035 058.93 MWh ehk reaalsus oli ~132% ennustusest. Elering ennustas, et päikesepargid toodavad 1 382 273.79 ehk reaalsus oli ~99% ennustusest.
Ehk kui sa püüad väita, et Auverel ei saagi arvestada kogu aastat vaid ainult seda perioodi, mil ta ennustati turul olema, siis pead sama ka tuulikute ja päikesepaneelidega tegema ning võid seega prügikasti visata oma 12% ja 40%. |
See on turule tehtud pakkumised, mitte potentsiaalne võimsus vs reaalselt toodetu. See on omaette mõõde mis näitab ühelt poolt pakkumise usaldusväärtust ja teiselt poolt ette ennustamist. See on OK mõõde aga sellesse konteksti ei anna nt siin seda Auvere jauramist panna - vingutakse ju selle üle, et Auvere katki ega saa turule pakkumist teha... Kui jõuga asju võrreldavaks teha peaks vaatama sisuliselt hetke, et "mitu korda Auvere enne lubatud sloti lõppu katki läks". Ma hetkel ei viitsi neid andmeid kaevata aga kuhugi 90%+ suurusjärku tuleks nii saadavus (vb isegi 99%+), kuna meil on pakkumine päeva lõikes ja Auvere pole igal päeval 24/7 müümas ning puht tehniliselt katab vahel ka Eesti soojuselektrijaama mingi plokk turult kukkunud Auvere ära.
Näiteks päikese kontekstis - kui pargil pole dotatsiooni peal siis suure tõenäosusega ei tasu suvel miinusega müüa (teatud juhtudel saaks aga las ta olla), seega tehakse NordPooli pakkumised minimaalselt mingi mõistliku numbriga ja kui turuslot tuleb väiksem - ei müüda. See on see potentsiaalne tootmine vs tegelik tootmine mõõde mis täiesti rahulikult annabki "tootmise" kuhugi sinna 10% ja 40% vahepeale, lisaks võrgu(-segmendi) hooldused mis ei lase alati turule ning ka tegelikult pakkumise-nõudluse suhe kus lihtsalt ei mahu; s*tt ilm vs peaks nagu päikest paistma jne. Lisaks ka akusalvestus (mis täna on järjest enam tasuvam) jms pisiasjad mis mõjutavad (akudega läheb tegelikult see arvutus hägusamaks - majanduslikult võib ju vahel mõistlik ka turult miinusega osta + oma tootmist lisaks lükata).
Viimase osas - hetkel on päikesel turule pääsemisel eelis ja sellest tuleb ka see 132% - reaalselt tähendab see ületootmist mis poleks ju nagu vahelduvvooluvõrgus võimalik - tootmine ja tarbimine on alati tasakaalus... Siin tulevad NordPooli reeglid mängu - väiketootja osas on alati ostukohustus ja nende tootmist on keeruline prognoosida + üledimensioneerimine (mille osas vähemalt Saaremaal paar väiketootjat mööda päid-jalgu kah said, anti võrku rohkem kui kokku lepitud oli) ning seetõttu tõmmatakse juhitavat otsa maha (muud pidi ei saagi), mis aga omakorda mõjutab tegelikku tasu mida juhitava jaama omanik saab.
Ehk, et ringiga jälle tagasi alguses - meil kehtivad ühtedele tootjatele ühed reeglid mis ilusasti arvestavad tehniliste piirangute ja füüsikaga ning teistele tootjatele kehtivad reeglid mis nendega (so. teiste tootjate kitsendustega) ei arvesta ning sunnivad kohanduma esimese grupi iseäärasustega... Kui omal ajal oli peamine argument, et see aitab uutel tootjatel turule tulla ning tootmist mitmekesistada siis nüüd oleme olukorras kus hädasti on vaja nii sagedusreserve kui stabiilsust aga soodustatud tootmised seda ei paku ning piirangute tõttu ei ole mitte mingi nurga alt mõistlik ehitada uut juhitavat tootmist...
St. on aga maksumaksja dotatsiooniga (mida me nüüd teemegi). Ehk, et aastat 20 tagasi hakkasime maksumaksja abiga ehitama uutel tehnoloogiatel tootmist, panime vanadele lisakohustused (ja maksud), nüüd aga peame rajama uusi nn. "vana tüüpi" tootmisi ja kuna see pole turutingimustel majanduslikult mõistlik peab maksumaksja õla alla panema... Tsiteerides üht kollast ebapopulaarset vanameest "üks kuramuse s*tt diil tehti ikka".
_________________
Elektri hind koos tasudega |
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
Mnator
HV Guru
liitunud: 18.10.2007
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 30.09.2001
|
|
17.02.2026 17:26:57
|
|
|
https://forum.fp.lhv.ee/t/eesti-energeetika/24132/7201
| tsitaat: |
Kõige suurem vale, mida poliitikud ajavad, on see, et räägitakse (aritmeetilisest) keskmisest elektrihinnast. Tarbija jaoks oleks vaja rääkida tarbimisega kaalutud keskmisest, siis oleks hoopis teised numbrid.
Kui meil oleks näiteks 2x rohkem tuulikuid, siis jaanuari-veebruari hind sellest eriti alla ei tuleks, kuna just kallimatel hetkedel on tuule tootlikus olematu (valdavalt alla 20% nominaalvõimsusest)
Näiteks 19.jaanuar kl 7:00-st kuni 21.jaanuar kl.10-ni oli Eestis tuuleenergia tootlikkus 0 -1% installeeritud võimsusest. |
https://forum.fp.lhv.ee/t/eesti-energeetika/24132/7209
| tsitaat: |
| Nende akudega on selline lugu, et nad lähevad ka ju tarbimise kasvu alla ja neid on juba kokku ilmselt 200MW jagu ja 100MW veel ehituses. Nad hakkavad koormama päris korralikult päev ette turgu ja sellega odavamate veerandtundide hindu kergitama. Samas nad orienteerivad ennast põhiliselt sagedusturule kuna sealt saab veelgi paremaid hindu ja päev-ette turule tulevad ainult veel kõrgemate hindade korral. Tuli ka uus mõiste välja eilses riigikogu komisjonis - alternatiivhind (oportunity price) millega nad ei peagi põhjendama nordpoolile oma tegelike kulusid vaid lihtsalt näitama ette kõrge sagedusturu hinna. See paistis olevat suur üllatus isegi riigikogu liikmetele Eplerile ja Kadastikule, et hakati lisaküsimusi selle rakendamise kohta esitama. Vot nii - need suured investeeringud ju tuleb siiski tarbijal kõik kinni maksta erinevate skeemide kaudu. |
_________________
Hinnavaatlus.ee - leia parim hind!
HV valuutakalkulaator |
|
| Kommentaarid: 463 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
7 :: |
360 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 30.09.2001
|
|
| Kommentaarid: 463 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
7 :: |
360 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 07.06.2002
|
|
17.02.2026 18:06:52
|
|
|
Mingi väite kinnitamiseks LHV foorumi postitus on..huvitav.
Üks isik siin alles väitis, et kuna chatgpt asjast aru ei saa siis temal on õigus vms.
Elame huvitaval ajal. Isegi meemiallikas "oma peaga mõtlemine" on juba keeruline.
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
|
etk
HV kasutaja
liitunud: 10.10.2006
|
|
17.02.2026 18:21:59
|
|
|
ref, räägid ju koguaeg, et tootmine ja tarbimine peavad olema tasakaalus seega on ju just oluline päev ette turg ja sinna tehtavad ennustused. Auvere võrgust ära kukkumine lükkab selle pikakas ajaks paigast ära. Pole oluline vaid see üks tund, mil ära kukkus vaid kogu periood, millal see baasvõimsus on puudu.
Õigemini, kui püüad toetada väidet, et tegu on "juhitava" võimsusega, mis peaks tagama baaskoormust ja seeläbi on kuidagi parem "juhitamatust" taastuvenergiast, mis on "ette ennustamatu", siis peab ka vastavalt hindama, mitte silma kinni pigistama.
Päikese osas tundub, et sa ei vaevunud rida lõpuni lugema: süsteemioperaator ise ennustas päikese osalust väga täpselt, ~1% veaga.
PS, selle demagoogia võiks ära lõpetada justkui sagedusturgu ja varustusreservi turgu ei oleks tarvis, kui ainult põlevkivi jaamad oleks. Neid oleks täpselt samamoodi vaja, sest need tulenevad rohkem Veremaa võrgust lahti ühendamisest, kui meie kohalikest tuulikutest.
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
|
Auron
HV Guru
liitunud: 19.08.2003
|
|
17.02.2026 18:30:35
|
|
|
| etk, mis sest päikseturu ennustamisest kasu on? Samahästi võiks päiksepaneelid kaevata maasisse kahe meetri sügavusele - siis saaks peale veel kartuli ja peedi istutada ja kõik on kõige paremas korras kuna "on ju teada" et need paneelid seal ei tooda. Kui roheuhhuud pole aru saanud siis probleem on selles, et meil ei ole piisavalt elektrit just talvisel ajal kui on vaja kütta ja tarbimine suurem. Ei ole näinud ühtegi lahendust selleks kuidas roheuhhuundusega lahendada talvel energia defitsiiti, sest päiksepaneel talvel ei peagi tootma ja kuramuse tuul ka ei taha korraliku külmaga puhuda.
|
|
| Kommentaarid: 155 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
132 |
|
| tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
17.02.2026 19:22:03
|
|
|
| etk kirjutas: |
ref, räägid ju koguaeg, et tootmine ja tarbimine peavad olema tasakaalus seega on ju just oluline päev ette turg ja sinna tehtavad ennustused. Auvere võrgust ära kukkumine lükkab selle pikakas ajaks paigast ära. Pole oluline vaid see üks tund, mil ära kukkus vaid kogu periood, millal see baasvõimsus on puudu.
Õigemini, kui püüad toetada väidet, et tegu on "juhitava" võimsusega, mis peaks tagama baaskoormust ja seeläbi on kuidagi parem "juhitamatust" taastuvenergiast, mis on "ette ennustamatu", siis peab ka vastavalt hindama, mitte silma kinni pigistama.
Päikese osas tundub, et sa ei vaevunud rida lõpuni lugema: süsteemioperaator ise ennustas päikese osalust väga täpselt, ~1% veaga.
PS, selle demagoogia võiks ära lõpetada justkui sagedusturgu ja varustusreservi turgu ei oleks tarvis, kui ainult põlevkivi jaamad oleks. Neid oleks täpselt samamoodi vaja, sest need tulenevad rohkem Veremaa võrgust lahti ühendamisest, kui meie kohalikest tuulikutest. |
Esiteks on päevane ette turg liiga lühike soojuselektrijaama jaoks - kui täielik optimaalne üleskütmine võtab katlal kuhugi päeva kanti siis kella 1ks tehtud esimene pakkumine saab turule tulla kusagil lõuna ajal järgmisel päeval (sõltub ilmaoludest). See tekitab olukorra kus nt paukuva pakase ja tuulevaikuse korral on meil hinnahüpe garanteeritud, sest esimene päev on vaja katel soojaks kütta (see ei tule tasuta) ja alles edasi on optimaalne/puhtam põlemisprotsess. NordPool soodustab küll pikka blokki pakkumiseks aga see on päeva lõikes, kui soojuse jaoks (vastavalt tehnilistele ja füüsikast tulenevatele piirangutele) oleks nt 7-päevane pakkumusvariant (ja nt müüks kuni 50% turust pikalt ette) kasvõi ainult talvisel perioodil siis see annaks puhtama opereerimise (kõik need kuumaks kütmised paiskavad rohkem heitmeid kui stabiilselt jooksutamine - optimaalse temperatuuri juures on põlemine puhtam ja tehnika säilib kauem/on vähem rikkeid.
Või võtame nii - katla kuumaks kütmine võtab 24h, kas on mõtet teha pisikest pakkumist 15min peale? Või isegi 1h peale? Kui meil on 15-20 tundi korralikku tuult (mitte tormi, tormiga asjad ei toimi), siis kas on mõtet katelt tuliseks ajada viimase 4 tunni pärast? Noh, kui makstakse siis ju ikka võiks Aga kes maksab?
Kui too õnnetu Auvere kõrvale jätta - meil on 1.6GW põlevkivijaamu veel (jah, sellest osa on hetkel stabiilsus- ja sagedusreservis) mis toimetavad kenasti. Kuna aga sellest tippude ajal ei piisa ja muud tootmist ka pole ongi hapu seis kui 300MW tootmist maas. Pole näha ka, et maksumaksja abita midagi lisaks tuleks mis ei sõltu ilmast ja oleks ka midagi enamat kui (laias laastus) binaarne on/off.
Teiseks - süsteemioperaatori dashboard on põhivõrgu osas, selle projektsioon/ennustus tuleb selle pealt palju põhivõrku on planeeritud mahtu, mitte palju operaator eeldab tootmist (sest seda ta ei kontrolli), tootja lubab, põhivõrk piirab. Tuule osas on tootja üle lubanud selgelt rohkem kui päikese (viimases peaks tootja isegi optimistlikum olema). NordPooli pakkumised/aktsepteerimised/slotid oleks parem näitaja aga kahjuks ei anna NordPool neid numbreid isegi anonüümselt välja 
Pole kusagil öelnud, et sagedus- ja reserviturgu pole vaja - küll aga lahendatakse see elektromehaaniliselt seotud võrkudes teistmoodi - tootja pole kunagi 100% võimsuse peal, parimal juhul on reserv kaetud kõigi tootjate poolt (kui üks kukub siis inerts jagab koormuse teiste vahel ära, jah tsipa keerukam ja eeldab ka alajaamade ja jaotuse lülitusi aga laias laastus nii ta toimib), 100% soojuse (või soojus + hüdro või isegi 100% hüdro) puhul tähendab see seda, et enamus sagedust tagavaid jaamu on juba soojad ja toodavad mingi koguse ise ja suudab piisavalt kiiresti reageerida vajadustele.. Meil on hetkel osa Narva jaamade võimsusest sarnaselt turul - kuna hetkel on hinnad kõrgel saavad ka toota, kui hind langeb siis nende elekter turule ei pääse ja hoitakse katelt niisama tulisena (köetakse õhku) "juhuks kui". See on kallim kui toota ja varu hoida...
Ehk, et lugesid jälle seda mida oma mätta jaoks tahtsid. Teeme siis lühidalt:
Mitte niivõrd hüpoteetiline nõudlus: 1.4GW
600MW baasvõimsust soojuse pealt (1.6 MW jaam, 650MW varu Estlinki ärakukkumise jaoks, 200-350MW - osad plokid/katlad hooldes/reservis), 700MW Estlink (+300MW transiiti; Estlink võib vabalt olla põhjamaade tuul või isegi hüdro), 100MW tuult-päikest 24h lõikes paukuva talvise paksega.
Tuule-päikese kõikumine tagatud 600MW baasi pealt (see isegi ei köhata kui midagi ära kukub), Estlink 1 või 2 kukkumine lükkab võrdlemisi lühikese ajaga (siin on sünk. kompensaatorit vaja, ideaalis lätlasi-leedukaid tegelikult) kuni 650MW varuvõimsust turule.
Suvel, nt nõudlus: 800MW, Estlink 2 hooldes
300MW baasvõimsust (+350MW varu Estlink 1 jaoks), 250MW - 500MW kohalik päike/tuul (Estlink 1 võib rahulikult transiiti teha). Ükskõik milline pargi ärakukkumine on kaetud Estlik 1 varu pealt. N+2 on vähetõenäoline. 350MW varu on juba soojas ja katlad teenivad mingitki kasumit/ei küta tühja.
---
EDIT:
Suvine varu võib rahulikult olla akude pealt, las kuum päike kütab akud täis ja öösel varu kenasti olemas, lühiajalise inertsi jaoks on 300MW rohkem kui küll ja otsest fossiili pole tingimata vaja varu hoidma... talvel on see keerulisem!
---
Ideaalis võiks see baas olla kaetud tuumaga aga lühiajaliselt peab sinna tulema gaas (ja mitte soojus vaid turbiin, see praegune plaan on lauslollus aga noh, poliitikud).
Ääremärkusena - päikesega annab kusjuures kenasti sagedust tagada - üledimensioneerimine (korraga lubatakse turule kindel osa võimsusest) + ideaalis mingi akusalvestus kohapeal (halenaljakas variant kus "päike läheb pilve taha"), lubaks ilusasti vähendada reservivajadust ja vb isegi 100% mingitel hetkedel ära katta... Aga seda lühiajaliselt ja siis oleme tagasi selle peal, et keegi kusagil hoiab katelt kuumana ning kütab ilma soojaks... Pumphüdro on Leedukatel suvel edukam reservi turul kui meie põlevkivi ja teoorias kuluks Paldiski Salv ära aga nemad eeldavad hunnikut riigi garantiisid näidates küsitavaid numbreid tasuvuse osas (annab vaielda kelle poole need kaldu aga riigilt tahetakse garantiisid ja maksumaksja peab arvestama kuluga ükskõik kellel tasuvuse osas õigus on).
_________________
Elektri hind koos tasudega |
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 30.09.2001
|
|
| Kommentaarid: 463 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
7 :: |
360 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
| lisa lemmikuks |
|
 |
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
