[Equinox]

Keegi võiks teha küll, hea meelega vaataks.

[Auron]

Huvipärast, et teemat elavdada kuidas talvisel ajal autot ööseks hoiustate - soojas garaažis või lasete seista õues? Küsimuse point siis selles, et teatavasti ei mõju massina metallosadele just kõige paremini kui igapäev korjab auto vahvat soola tasuta külge ja siis öösi sulab ja siis siis järgmine päev uuesti ja nii nö. talve läbi. parem juba kui külmaga üks plänn küljes ja siis soojema ilma saabudes kukub ära (muidugi mingitel hetkedel ka pesud jne.). Ebamugav osa on muidugi hommikune lumi ja jää ja suurem soojendamine ja no eks osadel ka töökoha parkla kuskil uhkemas kohas hoone all kus plussis ja suurem asi küljest sulab. Aga just need kel valik?

[Sold OUT]

Aasta otsa õues, kord nelja-viie kuu tagant üks pesuring

Ouou competition 2026 https://www.upload.ee/files/18955628/PXL_20260106_053026983.mp4.html

[Prillpapa]

[Janis]

See on auto. Jumala suva kui see mingi 5 või 10 aasta pärast kuskilt roostetab. See ei ole mingi roosteprobleem vaid nii peabki juhtuma.

[jägaja]

Odavam on lasta autole korrosioonitörje teha, kui seda pidevalt pesta.

[Prillpapa]

korrosioonitõrje vist rohkem põhjale, karpide-uste sisemus jm kohtadele, päris värvkattele seda vist ei lasta..
Värvile on miskid keraamilised töötlused, mis pidada värvkatet kaitsma, klassikaline vahatamine kui seda regulaarselt teha, kaitseb samuti midagi.
Arvatavalt kõige juram teema on kivitäkked jm mis värvi kahjustavad või ratta alt paiskuv liiv mis koopaääri töötleb-kahjustab ja kus niiskus pääseb metalli roostetama - need roostekohad ei lähe garantii alla. Ei hakka ju iga täkke, või liiva kahjustuse pärast detaili või sõidukit üle värvima. Ju on selleks ka midagi mõeldud mis täkkekoha sulgeb-konserveerib vms. Peab vaatama mida Temu pakub

Muidu need korrosioonitõrjed ja keraamilised töötlused on ka miski intervalliga, kus tehnoloogia pakub ajaliselt piiratud kaitset ja x aastate järel tuleb uuesti maksta ja lasta üle käia. Mida iganes ka ei pakuta, taandub kõik rahale
Võibolla roostetav auto on vandenõu, umbes nagu ravimitööstus, kus ravimiäris suuri investeeringuid ei tehta vaktsiinide leiutamiseks, sest vaktsiin lahendaks probleemi ühe või loetud kordadega, vaid panustatakse ravimite väljatöötamisse, mis inimese häda hoiaks kontrolli all ja mida inimene ostaks elu lõpuni
Ka roostetav plekk sõiduki ümber annab tööd ja äri tervele reale äriharudele. Mõelda kui ei roostetaks, mis kahjud kaasneks varuosaplekkide tööstusele, keemia&värvisektorile, kahju kannaks ka need roostetõrjed-keraamilised töötlused kuni pesulateni välja..

[von Wu]

Loomulikult on roostetav auto meelega tehtud, st. ühelgi tootjal pole motivatsiooni, et pikalt üle garantiiaja kestaks. Sama, mis tehnika puhul.
Mitmed vanad autod roostetasid vähem kui kaasaegsed ja kui kaitsekiht järele andis, siis võttis läbiroostetamine palju kauem aega, sest plekk paksem.
Nt. 80ndate ja 90ndate Volvod ja Audid. Praeguseks 30-40 aastat vanad ja endiselt alles.

Roostevabast terasest autot ei jõuaks keegi kinni maksta, eksootilisematest materjalidest rääkimata.
Plastikust kattepaneelidega masinaid on ka tehtud, ei kestvat needki väga kaua.

[laurx]

Korralik kate peale enne esinest talve. Soojas tuleb teha + seda tuleb regulaarselt uuendada. Pikendab palju. Uute autode roosretamisprobleem on pigem elektrijuhtmestikus. Igasugu pistikud on haavatavad + biolagunev juhtneisolatsioon.

[Prillpapa]

[laurx]

Plasti on lihtsam vormida. Materjaliteadus suudab järjest paremini ajastada selle, millal asi peab amortiseeruma. Seepärast vsnad b3/b4 kerega sudid veel sõidavad. Seal pole midagi kallilt katki minna.

99aasta diiselfordikusi käivitus nagu suvel. Ühte noKIA t saan käivitama minna kohe.

[londiste]

see ei ole ju raketiteadus.

plekk maksab, ja eriti tänapäeval mitte vähe. lisaks ka kaalub, mis seda rohkem autosse paigutades hakkaks mõju avaldama. teisest küljest on see lihtne ja odav töödelda, hooldada ja parandada. mitte ainult tootjale vaid ka auto omanikule. stantsimine kui hea lihtne tootmismeetod.
roostevabal terasel on küll korrosiooni osas eelis kuid see maksab oluliselt rohkem ning ei oma muid olulisi eeliseid tavalise terase kõrval. seda on raskem töödelda, pole nii lihtsalt stantsitav, raskem parandada. ka deformeerumise profiil on väga teine. eks seda kuskil kasutatakse ka - väljalaskesüsteem tuleb esimesena meelde. kere välispinnal on ka näiteid - cybertruck ja delorean.
praktikas vaadatakse metallidest pigem alumiiniumi poole, millel on rida negatiivseid külgi aga üks väga positiivne - see on kerge.
kui ka hinnaga arvestada, siis täna peaks juba süsinikkiud roostevabale terasele hinna poolest kandadele astuma. olles oluliselt kergem. jah, sel on teised probleemid, ennekõike on see rabe material.

tl;dr - materjalide osas kompromissidest ei pääse. tavaline teras on odav, kergesti toodetav, parandatav. ja alternatiivi otsides on liikuval asjal kõige oluliseks kriteeriumiks hinna kõrval lõpuks ikkagi kaal.

edit:
plastid on liiga nõrgad materjalid. eriti struktuursete osade valmistamise vaatepunktist aga tegelikult kehtib sama ka välispaneelide osas. eriti hiina autodel on seda hakatud märgatavalt kasutama aga seal on põhikriteerium puhtalt odavus.

[jägaja]

Ning terasprofilli on palju lihtsam ning keskkonnasõbralikum toota ja hiljem taaskäidelda, kui plastikuga võrrelda.
Isegi mu kunagisel 2002 prantslasel oli esiots plastikust tehtud. Roostetamise puudumine on plastiku puhul eelis. Avariisse sattude läheb plekk kortsu, taastamine on keeruline. Plastik ei pruugi aga puruks minna, tõmbad paika tagasi , ja ongi nagu uus.

[Prillpapa]

Euroopa autotootjad peavad disainis materjalivalikus lisaks kõigele eelnevale, kergus, töödeldavus, hind jm arvestama ka kuidas sõiduki amortiseerumisel kasutatud materjale on võimalik taaskasutada, käidelda, utiliseerida.
Süsinikkiud ja veel paarkümmend aastat tagasi palju lootusi pandud komposiitmaterjalid, on osutunud selles vaates probleemseks. Praktiliseks näiteks pidada olema tuulikute tiivikud mis on komposiitmaterjalidest ja mida ei suudeta taaskäidelda. USA-s maeti neid lihtsalt maha, mingid disainerid on tuulikulabasid taaskasutada bussiootepaviljonide katustel kui niisama tänavadisani elemendina.
Arvestades kuipalju maailmas autosid on, ja kui nende materjalid ei ole ümbertöödeldavad või on see liiga kulukas, võib vanal heal metallil olla ka selles vaates eelis.

Mingi vahe autotootjad lausa ise rõhutasid kuidas uue sõidukeid projekteeritakse teadlikult tarbeesemena 10 aastat ja kuni max 200 000km vastu pidama, misjärel läheb sõiduk ümbertöötlemisse ja eelmise jäädet kasutatakse uuema säästlikuma-parema ehitamisel.
See tundub isegi tõsi olema.. kui saaks garantiiaja ka 10 aasta peale, võiks ka tarbija vaatest sellisel skeemil jumet olla.

Kuigi viimastel aastatel on rohepoliitika vaatest hakatud rõhuma ka teisele suunale, kus juba toodetut hoida maksimaalselt kaua kasutuses ja selle võimaldamiseks kohustada tootjaid seadmeid disainima nii, et need oleks kergemalt ja odavamalt remonditavad..
Auto puhul oleks tore teada kas ostad selle kuni 10 aastat kestva või selle mis on mõeldud remontimiseks..

[mikk36]

[jeesus188]

Autod lageda taeva all....kui kunagi rikkamaks saan, siis ehk saab katusealuse ka valmis see aasta....see pigem lumevabama auto nimel. Jääb ikka lahtiseks ühes suunas ja tuul käib läbi
Jazzis saab juuu kuukaardi ka võtta, kellel aega palju, saab iga päev autot pesta. Ca 500€ aastas
Ma käin siis kui aega ja meeles....võiks tihedamini

[Prillpapa]

[Kassmees]

[Janis]

Pestud ja pestud on vahe. 2-5 eur on muinasjutt

[Auron]

5 kulliga "ära pestud" isegi talutaval tasmeel küll ei saa. Isegi kui keraamika peal siis nö. füüsilist puudet tahab ikka kuna muidu hiljem hall kiht paska ikka peal kui kuivab. Aga nende mündikate harjadega ei kannata nühkida kuna need liiva täis eelmiste nühkjate poolt. Sama värk a'la sirkli automaatpesuga - puhtuse mõttes peseb hästi aga kurat kraabib ka kõvasti.

[Prillpapa]

Kindlustus hindab "Ühtlaselt pleekinud värv (harjapesu tagajärjel hõõrdunud värv)" loomulikuks kulumiseks.
https://www.citadeleleasing.ee/files/uniDocument/31/Soidukite_kulumise_juhend.pdf

Mul ise pesemisele ei ole tavaliselt aega raisata, möödaminnes kui järjekorda ei ole ja ootama ei pea laskunud kuskilt automaatpesulast läbi..
Vanasti viitsisin kodus ka survepesuriga võimelda, aga selleks ka mul vaja pikendust lahti rullida, voolikukäru harutada ja pole enam väga viitsimist leidnud.

Lisaks mul maja vesi pinnavee ehk salvkaevust ja autopesu teen suht lähedal, kui miskit šampooni-keemiat kasutada, vaatan ikka, et see mul imbub seal pinnasesse ja võib kaevuvette jõuda. Kunagi 15 aastat tagasi õnnestus miski sakslaste rohešampooni peale sattuda kus oli konkreetselt kirjas et rohekeemia satikaid-konni ei tapa ja on veekogudesse sattumisel ohutu, edaspidisel keemial ei ole sarnast veenvat juttu etiketil kohanud ja skeptilisem selles suhtes, et kas tasub kaevuümbrust suvalise sodiga leotada

[von Wu]

[Janis]

Jah, siis kui puhta autoga minna

[jägaja]

Saab kenasti 6 euro eest pestud. MPV tahab rohkem raha saada, 8.

Pesulates on nii, et mitmetes jookseb kell palju kiiremini või on aeg lühem euro kohta. Sellistes ma ei käi, kui selline sigadus selgeks saab.

[Betamax]

Põlva iseteenendusega pesemise kohas läheb iga tsükli peale minimaalselt kaks korda. Ehk siis 8 eurot. Kui auto mustem, siis isegi rohkem.