[taavi]

ta pigem räägib sellest, mida mikroinvesteerimise nime all pakutakse

[Betamax]

Bladerunner, lugemisoskus puudub? Kus kohas ma kirjutasin, et kaupmees selle ümardatud summa endale saab?

[RassK]

Ei maksa ka tasusid sellelt ümmardatavalt osalt keegi.

[Betamax]

Pangad pakuvad makseterminalide rentijatele ja/või süsteemi kasutajatele erinevaid variante. Üks on kindel tasu, mis iga suvalises suuruses kaardimakse pealt läheb. Teine on sõltuv tehingu summast, ehk teatud summast alates on ühekordne tasu suurem. Ja siis on mingid paketid kindla tasuga sõltuvalt maksete arvust kaardimaksete arvust. See oli muidugi aasta-poolteist tagasi. Võib-olla on vahepeal midagi muutunud.
Ma ei ole muidugi kindel, millisel tehingu etapil see ümardamine toimub ja investeering arvutatakse. Kas sel hetkel, kui maksad (terminalis on näha ümardatud summa) või hiljem panga poolel, kui makse on toimunud.

[RassK]

Seal ei ole kaardimaksega mitte mingit pistmist peale summa arvutamise. Ümmardus võetakse eraldi kandega kontolt.

[netcat]

Võetakse, ei võeta - kasusaaja on pank ikka, ei? Ma väga ei näe sellise sendi kaupa kogumise teenuse mõttekust indiviidi jaoks. Inimene, kellel on iga sent arvel, ei saa endale sellist asja lubada; inimene kellel ei ole iga sent arvel, ei näe mingit kasulikku efekti ja võiks juba suuremate summadega korraga säästa või investeerida.

Iseasi, kui saaks määrata, et need ümardatud sendid jooksevad automaatselt kuskile heategevuseks hoopis. See annaks vähemalt mingi massiefekti. Hööveldad miljoni makse pealt 1 sendi ja kusagil on miljon.

[Markos]

[netcat]

Purk võib ju kiiresti täituda, aga kui ta on täidetud 1-sendistega siis on sellest täis purgist rohkem tüli kui kasu. Mul on praegugi riiulinurgas alles üks selline 1-sendiste kogumik ja midagi teha ei ole nendega, ei maksa nii tihti sularahas, et ära kuluksid, isegi poe annetuskasti neid toppida tundub kuidagi ebaviisakas

[Markos]

[netcat]

Vahet ei ole kas purk on virtuaalne või füüsiline, ma räägin purgi koguväärtusest.

Mina ei saa aru sellest, kuidas selline sendi kaupa kogumine kedagi motiveerib, kes pole väike laps ja ei kogu endale max mingit järgmise jäätise või kinopileti raha. Kogud, kogud aasta aega, ja siis näed et pole ikka mingit mõistlikku summat saanud. Isegi kui see teenib intressi, siis kindlasti tagasihoidlikku, aga nii väike summa ei avaldaks muljet isegi siis kui see aastaga duubeldada õnnestuks. Ühesõnaga, minu tees on, et inimene kogub, näeb et pärast tükki aega kogumist ikka on ainult peenraha ja pettub kogu ürituses.

Lihtsalt liiga väikese algkapitali pealt ei anna investeermine mingit efekti jõukuse kasvatamisel, on minu point

[bladerunner]

Eks see sõltub ennekõike sinu kaarditehingute arvust. Mõni teeb kindlasti mitu tehingut päevas, neil mingi € päevas koguda pole probleem. Iga kuu lõpus võid ju säästetu kuhugi fondi/sambasse edasi suunata?

Kogu selle sendikogumise mõte on ennekõike kujundada inimestes säästmise harjumust.

[Markos]

[RassK]

Aasta peale tiksub neid sente mitusada euri kokku. Tuleb sealt ümmardamise pealt iga kuu, tulevad kiirreservi (rahakoguja) pealt intressid. Lähevad kõik indeksisse edasi. Mina ei saa kurta ühesõnaga.

[rtfm99]

[netcat]

Siis peab küll kõvem ostleja olema. Ma arvutasin just, et isegi kui ma iga päev midagi kaardiga ostaks, tuleks ikka ümardamise pealt alla 100 euro aastas kokku keskmiselt. Aga tegelikult muidugi on neid päevi, kus ma kaardiga üldse ei vehi, palju rohkem kui neid kus vehin.

PS investeerimise mõttes, kui juba on eksperimentaalselt selge, et see paarsada eurot sealt ümardamisest kogunemas puudujääki ei tekita, kas siis poleks targem see kohe korraga indeksisse lükata kui ta kuskil tarbetult vedeleb, et kauem jõuaks kasvada, mitte sendi kaupa aasta läbi tilgutada?

[RassK]

Kuidas sa seda ette arvestad? 100 makset võib tuua 1€ aga võib ka tuua 99€.
Eks kui on ette teada, et võib kohe investeerida, siis muidugi on seda ka targem teha. Ta võib küll suht olematu olla aga väike boonus ikka kui see võimalus juba olemas on. Muidu ilmselt jääks jooksevkontole, kus liiguks pigem tarbimisse.

[Magic]

Kes tahab annetada, siis võimalus ju olemas: https://www.cooppank.ee/eraklient/igapaevapangandus/kaardid/kaardivagi
See summa seal muidugi väike...

[napoleon]

[netcat]

[miga]

Netlix teatas, et teeb 1:10 stock spliti 17.11 - Aktsia hind hetkel 1118.86$
Pange kukrud sooja.

[julmu]

[degrass]

RBB kirjtab: Dentists expect billions in loss of pensions
https://www.rbb24.de/wirtschaft/beitrag/2025/12/zahnaerzte-altersversorgung-versorgungswerk-berlin-brandenburg.html

[netcat]

[degrass]

[Longero]

Kes te siin rohkem kogenumad. Mis te arvate mõttest, oleks mõistlik tegu ettevaatuse mõttes kogu oma portfel suurte pühade ajaks (jõulud kuni uus-aasta) maha panna ja selleks ajaks näit kulla ETF ligi võtta. Pärast pühasi taastaks vana seisu uuesti.
Mõte siis selles, et suurte pühade ajal võib jumal teab mis juhtuda ja kulla ETF tõenäoliselt hirmsalt suurt liikumist ei tee.

[Magic]

puhad hakkasid ikka väga vara

[Longero]

Magic, No, ega sinna palju aega enam pole, vahepeal peab surnuaias ää käima ja küsida võib varem kui jõlulaupäeval.
Ära talla tuult... mis mis arvad mõttest ?

[salatoimik]

Buy high, sell low

[Taux007]

[napoleon]

[Longero]

Taux007, tänud selgitamast. FI "hea tava", möhh, ega ma palunud ju mingeid aktsiaid jms soovitada, kas lihtsalt foorumis arvamuseavaldamine ka sinna kuulub.
napoleon, Küll väga harva kuid pühade ajal/nädala vah kipuvad ootamatud asjad juhtuma, hetkel võiks nagu eeldused selleks olemas olla.

[Taux007]

Jah, FI tegeleb praegu paraku sellise initsiatiiviga, kus "finfluencerid" ja kõik muud "soovitajad" oleksid vait ja ei räägiks inimestega investeerimiseks. Sh näiteks ei tohiks isegi üldistavalt foorumis öelda "noorele inimesele võiks sobida indeksifond pikaajalise investeeringuna". Liigume rõõmsalt tagasi kiviaega.

[Markos]

[netcat]

Lihtsalt anekdootliku kogemuse mõttes, olen kaks korda juba (kui seda, mis koroonaga juhtus, mitte lugeda) peale aastavahetust indeksis olemisega piki lõgemeid saanud. Lähen kolmandale katsele praegu. Isiklikust kogemusest lähtudes ei usu, et jõulude ajal midagi juhtub, aga mis uuel aastal juhtuma hakkab, seda ei ennusta, lihtsalt palvetan.

Ei soovita kellelegi midagi, FI!

Taux007, ja sul ei tasuks eeldada, et kõik aktsiatega tegelejad on 10+ aasta perspektiiviga "passiivsed" investorid

[degrass]

[Longero]

[netcat]

Ära nüüd ütle, et sa pole jõuluklassikaga kursis...

[napoleon]

[Longero]

[netcat]

[napoleon]

[salatoimik]

[Taux007]

[netcat]

[Markos]

[netcat]

Ei tasu arvata, et ainuüksi paroolide ära kaotamine tootluse garanteerib. Ega diskleimerit "Past performance is not indicative of future results" ilmaasjata välja ei mõeldud. Uudistesse pääsevad ainult need ärasurnud investorid, kelle kontod metsikult kasvanud on. Luuseritest lihtsalt ei kirjuta keegi.

[Markos]

[netcat]

Kas sa tead, et näiteks aastast 2000 kuni 2012 indeks sisuliselt üldse ei kasvanud? Sul oli 12 aastat hiljem ikka täpselt sama palju... või noh... ma ei tea tegelikult peast, mis selle perioodi inflatsioon oli. AI väidab, et 33% (ilmselt käib see USA kohta..), ok Statistikaameti ostujõu kalkulaator näitab, et Eestis 64% - niiet... tore, kui otsustasid oma parooli just selleks ajaks ära kaotada ja siis alles läksid vaatama, et palju pott kasvanud on...

[Taux007]

II pensionisammas on täpselt selline investeering, mida võib indeksifondi pikemaks ajaks jätta tööle. Igakuised automaatsed investeeringud + pikk periood.
Raske on üldse investeerimise kontekstis keskmisel inimesel näha seda olukorda, kus korra investeeritakse suurem summa ühel konkreetsel ajahetkel, mistõttu pole ka mõtet jaurata, et vaata näiteks kuidas Jaapan oli 30a miinuses või SP500 2000-2012 ei liikunud kusagile. Neid, kes selle investeeringu seal tipus tegid on oluliselt vähem kui neid, kes pidevalt erinevatel aegadel investeeringuid tegid, sh madalamate hindade pealt. Lisaks on pidevalt SP500 2000-2012 vahemikus ostnud investorid tänaseks päris heas seisus, sest väga madala hinnataseme pealt sai akumuleerida osakuid.

Aga mõistan, et siin on vist isiklik draama halvasti ajastatud turu ja suurema summaga.

[taavi]

All in on ühe õnnemängu elementidega tegevusega seostuv mõiste
Kogu portfell maha ja kulda