[Janis]

Äripinnal olen kohanud ja kasutatnud, päris hea oli kaevata seal

[Oisu.]

Kaasomand ei sega liitumist.

[kjaups]

No ma olen aru saanud, et sisse tuleb ühe arvesti tagant kogu majale ja see suudab end tunniliselt ära manageerida.
Selle otsas on iga korteri oma arvesti ja need loevad lihtsalt öö ja päev kw/h.
Üldelektri arvestist pole kuulnud ehk läheb jagamisele kõigi korterite vahel mis jäi alles, kui korterite arvestite kw/h kogused on kokku löödud.

Muutub lihtne asi ehk kui mw/h hind on ikka laes, siis piirab kasutust palju saab. Samas, kuigi ise võid enda tegevusi piirata või vastavalt võimalustele ümber mängida, siis saad ikka kuu keskmise järgi ning kuu teistel suva ja tipu ajal tarbivad, siis jagad nendega seda rõõmu.

Arvestit ennast vahtides, siis no mina ei saa aru, et mis valemiga see saab aru, et kas on öö või päev, sest ees jooksevad seosetud täistunnid ja kuupäevad.



Eelmistes elukohtades (9k panelka ja Hrutšovka) olid ilusti korterid oma arvestiga ja tagusid vastavalt oma elule. Üldelekter oli ka eraldi.
Summa järgi vaatan, et ma maksan ca 15,3A eest, samas kui mul oleks korteri põhine arvestus, siis juba iga kuu 7€ arvelt maha.

Ühistul käivad ka hübriidid/elektrikas lutti otsas ja see läheb üldarvesti alla, nendest tipptunni imejatest ei pääse, pole nutilahendusi siin vaid läheb keskmise järgi ning üks kuu maksad topelt ja järgmine kuu midagi, sest tundub, et arveldamine käib kuu maas ning keskmine käib ka üles alla.

[ref]

kjaups, üldelekter tulebki sul selle Eleringi arvesti ja korterite enda arvestite vahelt. Öö/päeva korrektselt arvutamise eest peaks vastutama haldusfirma poolt tehtav regulaarne käit (kas see ka nõutud on - ei tea, mu piiratud kokkupuude on, et 2x aastas kontrollitakse paigaldis üle ja halduse elektrik vastutab).

Küll aga - kui täna on ühistus paigaldatud autolaadja otse üldise tarbimise võrku (läheb üldelektrist), siis selleks peab olema ühistu liikmete luba/nõusolek/kokkulepe, siiani kokku puutunud paigaldajad on reeglina pannud eraldi mõõtja liinile peale, sest muidu on paras segapuder kogu kulu arvutamisel.

[Scott]

[kjaups]

ref, mingi junn on seal vahel mis loeb üldist tarbimist.
Scott, vabandus, kWh ja mWh. Oli kiire, läks kaldkriips refleksist nagu km/h

[rex]

[Scott]

kjaups, hea, et kirjaviga. Megavatttund on tegelikult MWh, mitte mWh, mis on millivatt.

Aga näiteks paljudel soome elektritarbijatel on nii-öelda kW/h ühik igapäevane asi, mida jälgida. Kui tippajal pesumasin huugab, boiler kütab ja juhtud ka veekeetjat kasutama, näeb müüja suure võimsuse kasutamise ära ja lisab järgmis(t)ele kuu(de)le piraka ülekoormustasu.

[netcat]

Kui kõik jälgivad, et nad tippajal ei tarbiks siis kuidas sellest üldse tippaeg saab?

[elukaz]

Fixi vennad ei tea et see on tippaeg ja mõni ajab kiusu et oma fiksiga just max börsi ajal rauad punaseks ajada.

[rex]

Varsti on akuparke rohkem kui tarbijaid ja lükkavad graafiku kenasti sirgeks. Mitte küll odava taseme peale...

[netcat]

[-Koppel-]

Kus need akupargid on? Pole kuulnudki, et kuskil oleks.

[avrn]

[napoleon]

[ref]

napoleon, löön ja kõvasti. Ega sagedus ju tööd tee, vool teeb. Elektromehaanika (genekad) lähevad kah kenasti lappama kui sagedusega mässama hakata.

[rex]

Utoopilises tulevikus saad energiat laseriga optilisest kaablist ja siis valid värvi järgi teenusepakkuja.

[kjaups]

[netcat]

See tuhandeeurosed hinnad jäävad minevikku kõlab rohkem nagu ähvardus.

[jägaja]

jah, 4000+ tuhandeeurosed, tere tulemast.

[rex]

[kjaups]

rex, palju neid hulgi on?
Mis see Auvere oli, 26.5MW...

Sitt ongi see, et hea äriline laks. Hind madal, paneme end turule tarbijana sisse ja kergitame miinimum hinda. Hind laes, müüme kallilt ja teenime vahelt. Mingit silumist selle väikse peeretusega pole loota, sest on kohe otsas. Ja kui reaalselt on jaamad/kaablid rivist väljas päevi/nädalaid, siis need akupargid on samas seisus, biizdetz, paberil ilus jutt, reaalsuses õnnetu pask ja rohehullult maha maetud raha...

[-Koppel-]

Kuidas see kalkulatsioon on. Artiklis on juttu kahe 100 MW akupargi ehitamise toetamisest 85,6 miljoni euroga. Ilmselt on seal toetajaid veel, ehk kogukulu on suurem.

Arvutame aga nii, selle raha eest saabki ehitatud kaks parki. Ca 43 m€ ja 100MW.
Mitu korda peab seda tühjaks ja täis pumpama näiteks hindadega ERR veebist praegu. Päeva keskmine 98€ MWh ja Maksimum 227 MWh.

Pumpad keskmise hinnaga täis ja maksimum hinnaga müüd tühjaks. 129€ MWh pealt võitu. 100 MWh haam siis vastavalt teenib sada korda niipalju. 12900€

43m€ tagasi teenimiseks on vaja seda teha 3333 korda. Kas see on reaalne, et akud kestavad niipalju tsükleid? Ma ei usu. Ma olen kuulnud, et 1000 tsüklit on reaalne.

[elukaz]

Võimsus on 100MW, maht 200MWh.

Samas ei saa seda täies mahus spekuleerimiseks kasutada kui see ka stabiilsusreservina peab töötama.

[rex]

Samas kuu-paar tagasi oli see Kiisa pargi arendaja tõesti uudistes, nutuvõru ümber suu, kuna mingi äririsk (mingi toetuse äralangemine vms) oli realiseerunud või ähvardati sellega.

[-Koppel-]

Häid fakte on kuidagi tüütu leida selle Kiisa akupargi projekti kohta.
On ERR uudis, et 200 miljonit €... aga see on vaid pealkirjas ja äkki toimetaja on valesti aru saanud. Kulu kohta mingit täpset numbrit ei leia.
https://www.err.ee/1609477304/kiisal-sai-nurgakivi-ligi-200-miljoni-euro-eest-rajatav-akupark

[Janis]

Kelle najal see reserv siis püsti peaks seisma? Meil on seda vaja mitte ärimeestel

[-Koppel-]

Aga kas on meile vaja ja kas keegi leiab palju maksumaksja selle teenuse eest maksab? Või on see riigisaladuseks kuulutatud?

[rex]

Kui jääme reaalsuse juurde, et tuumajaamal kohe homme linti ei lõigata ja kuni EU-s oleme, kägistatakse põlevkivienergia CO2 tasuga surnuks, tuleb alternatiive otsida ja kasutusele võtta.

[-Koppel-]

Ma saan aru, et Elering ostab Balti ühiselt sagedusreservide võimsusturult (BBCM – Baltic Balancing Capacity Market) ja siis Kiia akupargi omanikud müüvad seda teenust sellel turul.

https://elering.ee/reguleerimisteenus

[rex]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120417129/elektrimuuja-prohmakas-klientidele-saadeti-tegelikkusest-oluliselt-suuremad-arved

Jälgige siis ikka, et tootmisele nii suurelt peale ei peaks maksma.

[indrpo]

Vaadake, et akusid lõhki ei lae.
Pesumasinad ja õhksoojuspumbad möllavad terve pühade aeg, isegi tuld ei viitsi enam katlasse teha.
Delfi saaks kindlasti uudise teha, elektrihind tõuseb päeval sest.... üks memm pani kohvikeetja käima.

[Betamax]

Ma üritan oma telefonil akut 105% peale laadida. Pidi võimalik olema.

[Tanel]

Tee nagu Põlva Passati vennad, kalluta telefoni.

[Wusses]

[Betamax]

Kuidas ma külmkappi elektripistiku jaoks pesa saan panna? Krt, keeruline tundub.

[Janis]

Krutid lambi asemele selle pistiku ülemineku ja sinna topid laadija

[Wusses]

[elukaz]

Juhe peab kindlasti ülespoole keerama, tavaline lapiti laadimine ei lase külmas ka midagi juurde, aga üle paari protsendi nii ei saa, laadimiskontroller on ikkagi telefonis ja ilma factory resetita keeldub liigset laengut läbi laskmast. Aga mikouuniga saab sellest mööda, see laeb akut otse

[jägaja]

[new1]

Heaküll, aitab mölast, teema juurde tagasi

[Betamax]

Öösel ei olnud asjadel, millel pinge sees, pinget sees.
https://www.delfi.ee/artikkel/120427574/tallinna-tabas-oosel-ulatuslik-elektrikatkestus

[netcat]

Miskse led-lauakaunistuse juhe on adapterisse mineva pistiku sellesamuse lõõtsa või kuidas seda kutsutaksegi, juurest ära murdunud. Enamik vasktraate pooleks. Kuidas sellist asja parandada? Lahti see otsik muidugi ei käi. Mõtlesin, et lõikaks selle lõõtsa lõhki ja kooriks ümbert ära, ja siis... tinutaks kinni need traadid ja paneks isoleeri ümber, või kuidas see käib, kodanikud asjalikud elektrikud, viitsib keegi võhikule seletada?

Ainult mingeid jooteriistu majapidamises pole 20 aastat enam olnud, kui neid on vaja, siis sama soojaga küsiks kohe ostusoovitust ka, kõige parem kui kohe sellisele komplektile kus kõik tööks vajalik on olemas. Just selliste pisitööde jaoks

[jägaja]

ma just nii olengi teinud, kui natikenegi mingitki traati on adapteripoolses otsas alles.

termokahanev on möistlik igale traadile ümber panna. ma enda lahenduse mäkerdasin selle "lōōtsa" asemel silikooniga kokku, et oleks jätkamise koha pealt tagatud murdumiskaitse.

See lööts ongi tegelikult murdumiskaitse, leevendamaks ühenduskohtades tekkivat väändumisstressi.

[Janis]

[avrn]

[jägaja]

avrn, ma saan aru, et probleem on toiteadapteris eemaldumises. Sa ei saa ju seda pistikuga asendada

Muidugi iga adapteri saab lahti käima panna, ning sellele hiljem uue karbi ja juhtme külge ehitada.
Ma küsin siis nii, et asju tasub küll parandada minema viskamise asemel, kuid kui palju oled sa nõus investeerima, kuna lmselgelt kipub ise tehtava remondi maksumus olema suurem kui selle jõulutule asendamise hind uue vastu?

PS. Jootekolviga tinutamine osutub siis vajalikuks, kui sul pole võimalik nii pikki otsi saada, mida kokku keerata võimalik.
Neile paned tinutamise asemel aga ühenduseks peale termokahaneva tinaga remondijätku. https://www.oomipood.ee/product/st_ass_hst2_1_2_7_1_0_5_1_5mm2_juhtme_jatk_punane_ise_jootuv_termoruus

[Dogbert]

[jägaja]

Dogbert, sellistel ei ole siiski sellist DC pistikut, nagu välja pakutud. neil on standardine 2pin pulka kõrvuti püsti. Selle 2 pini kaudu liigub lisaks toitele ka digitaalne info, et neid tulede tööreziime muuta.
Adapter on selline jah, millele sa viitasid.

[avrn]