Kliimamuutuste, rohepöörde ja energiapoliitika teema (Küsitlus: Kas pooldad valitsuse energiapoliitikat?)

:: statistika :: kasutajate nimekiri :: kasutajate grupid :: registreeri
profiil :: lemmikud :: logi sisse, et näha oma privaatsõnumeid :: logi sisse

Hinnavaatlus » Vaba Mikrofon » Kliimamuutuste, rohepöörde ja energiapoliitika teema (Küsitlus: Kas pooldad valitsuse energiapoliitikat?)

märgi kõik teemad loetuks
märgi mitteloetuks
vaata eelmist teemat :: vaata järgmist teemat
mine lehele eelmine 1, 2, 3 ... 380, 381, 382

Hinnavaatlus :: Foorum :: Uudised :: Ärifoorumid :: HV F1 ennustusvõistlus :: Pangalink :: Telekavad :: HV toote otsing

Samsung Galaxy A56 - Klickis vaid 319.99

Kas pooldad valitsuse energiapoliitikat ja kõrgeid energia hindasid?

Jah, tingimusteta!

[ 5 ]

Pigem jah

[ 6 ]

Pigem ei

17%

[ 11 ]

Kindlasti mitte!

65%

[ 42 ]

hääli kokku : 64

autor

sõnum :: teata moderaatorile	otsing:

ref
Kreisi kasutaja

liitunud: 10.08.2003

20.10.2025 13:18:10

630 kirjutas:

ref kirjutas:

630 kirjutas:

Sa ikka mõistad, et tootmised on eri hinnaga? Roheline pole turul sellepärast, et see on roheline, vaid sellepärast, et selle omahind on väiksem.

Ja endiselt, sa ei saa vist aru, et tarbimine ei ole stabiilne. Kui sul tarbimine on ..ütleme 800-1000 MW ja tipu ajal 1400 - siis kuskil peab olema reserv, et see tipp ära katta.
Ja tavaolukorras see reserv turul ei tegutse (hind ei luba). Selleks, et see reserv üldse oleks olemas - selleks tuleb seda doteerida - turutingimustel ei ole seda mõtet hoida.
Roheline ei puutu üldse asjasse.

Eeh? Et kui suvine tarbimine on 800MW siis peaks kah hoidma 1.4GW ootel (st. 600MW). See saartalitluse/sagedusreservi teema on ikkagi nii, et suvisel ajal makstakse paari soojuselektrijaama kuumana hoidmise eest, st peab valmis olema nii sagedust stabiliseerima (kohati mõnekümne MW raames, teoorias peaks paar akuprojekti seda aitama aga suuremate probleemide jaoks on ikkagi paar turbiini valmis kohe tootma).

Ja sa peaks teadma, et nordpool pole puhas pakkumine-nõudlus turg vaid hunnik reegleid mis seavad taastuvale eelise - räigelt üldistades pääseb kõigepealt tuul ja päike turule ning kui puudu siis tuleb keegi lisaks ning ajab hinna üles (sest viimase pakkuja tasu rakendub). Soojusjaama puhul on kõige efektiivsem (nii hinna kui keskkonna poolt) toota suures mahus baasvõimsust (nt 600MW meie tingimustel) ning siis taastuvast (ülekattega) katta kõikuv osa. Baasvõimsus tagaks sageduse ning juhitavuse/inertsi. Rikke korral sünkroonkompensaatorid ja gaasiturbiinid. Sellisel juhul oleks ka too baasivõimsus kordi odavam (üldistades - pole vaja 15 minutiks kuumaks kütta). Nordpool hetkel seda mudelit ei võimalda ning puudub poliitiline tahe selle muutmiseks.

Sa räägid tasakaalustamisvõimsuse tasust (sagedusereserv).
Mina rääkisin varustuskindluse omast.

Aga ei, ma ei vaidle üldse vastu, et tootmine peaks/võiks olla mitmekesine ja eriti bueno oleks, kui taastuvenergia läheks üldse salvestisse ja seda kasutatakse tippude katteks sealt (mingis mõttes oleme sinna poole teel ka, meil on see "baas" veel puudu) ja baasvõimsus/inerts oleks tagatud mingi enam-vähem mõistliku lahenduse poolt (pmst tuumajaam).

Häda on see, et Eesti (ega reform) ei tee reegleid. Meie baas on pmst turukõlbmatuks tunnistatud ja kui me just EUst ei taha lahkuda ja Hiina/Venemaa rahastusega ei lepi - siis
ei ole väga suurt sisu kiruda CO maksu, vaid tuleb leida mõistlikku hinna eest lahendusi.

Varustuskindlus ja sagedus on omavahel väga tihedalt seotud, miks need lahku lööd - no ju raha vaja vms, ei tea. Aga see selleks.

Suvel on vaja sageduse hoidmiseks ja Estlink kaablite rikke kompenseerimiseks neid jaamu kuumas hoida nii või naa, samal ajal õnneks veel tehakse ka sageduse stabiliseerimist. Tipu võimsust ei hoia keegi pidevalt taga... lisaks on meil Lätiga vahelduvvoolu liinid mis tegelikult mingi piirini stabiliseerivad/tagavad varustuskindlust. Meil omal oleks vaja, praeguste prognooside kohaselt, ca 1GW juhitavat, et katta lähima kümnendi vajadused.

Eesti poliitikud neid reegleid küll ei tee aga omavad võimalust arutelude algatamiseks ning teatavate muudatuste/erisuste saavutamiseks - paar võimalust lasti siin viimastel aastatel käest, ukraina sõja valguses saanuks kenasti erandid nii põlevkivile kui turureeglitele, et võita aega normaalse baasvarustuse tagamiseks. Miks seda ei tehtud - ju oli vaja liiga palju tööd teha, ei viitsinud

Asi mida Eesti saab NordPoolist sõltumatult teha on põhivõrgu liitumisega seotud tingimused - praegu ei ole päikesel-tuulel vaja tagada ei inertsi ega varustust. Inertsi annaks nõuda läbi võrgutintimuste, varustatuse osa on keerulisem; samas juba inertsi kohustuse panemine tootjale viiks päikese-tuule hinna kenasti kõrgemaks ja lubaks rohkematel juhitavatel võimsustel olla aasta ringselt konkurentsivõimelisem (mis äkki tooks ka paar mitte-maksumaksja investeeringut turule), pole mõeldamatu, et nii mõnigi suurem päikese-tuule pakkuja otsustab koos parema sageduse tagamisega investeerida ka varustusse (et tagada maksimaalne sloti koormatus).

Tuumajaama osas on nii pikalt tagumikku laiaks istutud, et on väga vähetõenäoline, et see ka lõpuks tehtud saab...

Veid mõtlemiskohaks - Norras tuli eelmine aasta keskmiseks elektri kWh hinnaks (koos võrgutasudega) ~10 eurosenti (~1.15NOK) ning kuigi seal taga on hunnik populismi peab keskmine norrakas seda ebamõistlikult suureks numbriks mis pärsib nii majandust kui kogu igapäevast elu. Seda riigis kus nt pealinna (Oslo) südalinnas on lubatud liigelda ja töötada vaid elektrisõidukitel (st. ka kopad-veokid-misiganes tehnika on elektril, diislil pole kohta isegi avariikaevetöödel). Keskmise pisikese kodu elektriarve aastas on ~800-900 eurot ja meie räägime siin järgmistest kümnetest eurodest võrgutasudele otsa. Päike-tuul võib ju suvel nulli kandis olla aga kui võrgutasu ise juba on 10+ senti... mis lootust meil siis kogu selle majanduse elus hoidmisega on?

Kommentaarid: 17 loe/lisa

Kasutajad arvavad:

0 ::

tagasi üles

Magic
HV Guru

liitunud: 28.12.2001

20.10.2025 13:21:25

Mõne mõttemaailm lihtsalt nii sodi, et kui kulu kirjutatakse teisele reale, siis seda pole

Kommentaarid: 234 loe/lisa

Kasutajad arvavad:

0 ::

200

tagasi üles

anubis
HV Guru

liitunud: 08.06.2002

20.10.2025 13:22:58

Auvere on hea, kindel ja soodne.

Kommentaarid: 334 loe/lisa

Kasutajad arvavad:

2 ::

0 ::

282

tagasi üles

Magic
HV Guru

liitunud: 28.12.2001

20.10.2025 13:32:15

anubis kirjutas:

Auvere on hea, kindel ja soodne.

Mis seal ilma süsinikutariifita häda? Rohedebiilsus sunnib ju jaama osakoormusele.
Kui hiina lubab alles 2050 mingit vähendamist teha ja USA saadab kõik pikalt, siis EL elab mingis debiilsuse mullis.

Kommentaarid: 234 loe/lisa

Kasutajad arvavad:

0 ::

200

tagasi üles

ref
Kreisi kasutaja

liitunud: 10.08.2003

20.10.2025 13:47:40

anubis kirjutas:

Auvere on hea, kindel ja soodne.

Mis on siis alternatiiv mille annab max 3a jooksul võrku panna ~300MW eest ja mis ei viiks elektri koguhinda (elekter+võrk) veelgi ajuvabamaks? Tänane 1EUR per kWh on "hea" näide...

Ennetavalt nimekiri asjadest mis ei sobi aga on realistlikud (kas ehituses või ehitatavad):
tuul-päike - pole juhitav
keemiline salvestus - tagab "tootmise" lühiajaliselt aga ei suuda tagada inertsi, viib hinda üles
mehhaaniline salvestus - tagab "tootmise" lühiajaliselt ja viib hinda üles
gaas - sobib lühiajaliselt, CO2 ja asjad; hinna viib kah üles
välislingid - muudab olukorda (stabiilsuse osas) veelgi hullemaks, eriti kui tegemist alalisvoolu lingiga...

Kommentaarid: 17 loe/lisa

Kasutajad arvavad:

0 ::

tagasi üles

anubis
HV Guru

liitunud: 08.06.2002

20.10.2025 14:27:21

1/4 ajast on katki. Juhuelekter.

Kommentaarid: 334 loe/lisa

Kasutajad arvavad:

2 ::

0 ::

282

tagasi üles

etk
Aeg maha 1p

liitunud: 10.10.2006

20.10.2025 14:57:09

Janis kirjutas:

etk kirjutas:

Täpselt sama tasu eksisteeriks ka siis, kui ei oleks mitte üht watti taastuvelektrit meie võrgus.

Ei tea mismoodi?

Siis ju poleks seda probleemi olemaski. Oleks stabiilne tootmine planeeritud mitte et ala iga tund kukub kuskil lambist mingi kogus päikest ära kas vea või pilvede tõttu.

Janis, meenuta nüüd mille jaoks see saartalituse võimekus üldse on. Seda on tarvis sõltumata sellest, millega me siin toodame elektrit, sest see on meie väikese võrgu üleval hoidmise tagamiseks. Isegi kui meil oleks 100% juhitav, a'la see õnnistatud ja püha põlevkivi, siis oleks täpselt sama saartalituse võimekust ikka tarvis juhuks kui välisühendused ära kukuvad või mõni jaam ootamatult maha läheb. Enne oli suurt idapoolne võrk meil puhvriks olemas, nüüd ei ole. Seega peame ise selle tagama. Sarnaselt sagedusele. Ehk vahet ei ole millega me siin elektrit toodame, need kulud tuleb meil ikkagi katta. Aga vähemalt on lobbistid head tööd teinud (ja nagu PM artiklist näha teevad siiani), et suudetud panna nii sagedus kui saartalitus üks-ühesesse seosesse inimeste peades roheelektriga.

Tanel kirjutas:

630 kirjutas:

Tanel kirjutas:

Elagu Reform, kes on Eesti energiajulgeoleku ja konkurentsivõime pekki keeranud. Koerjumalad on ka tuumajaamade vastased, seega lähikümnenditel midagi paremuse poole ei lähe.
https://majandus.postimees.ee/8344819/graafik-eesti-on-uks-enim-importelektrist-soltuvaid-riike-euroopas-elektrit-saame-eksportida-vaid-odavalt

Lisaks: https://www.err.ee/1609832211/jargmisest-aastast-tekib-elektriarvele-kaks-uut-rida-ja-neljaeurone-lisakulu

Mis see reformiga seotud on?

Vaata mis on toimunud tuuleparkide ja taastuvenergia toetustega, mida maksame praegu ja maksame tulevikus.
Mereparkide osas taheti/tahetakse garanteerida tootlus omadele jopedele aastakümneteks maksumaksja kulul.
Rääkimata üledimensioneeritud võrkude jaburatest kuludest, mille kõik kinni maksame.

Juhuelekter ei taga meile odavat hinda

Tanel, kas sa oled põhjalikult konservide vandenõuteoreetikute ohver või lihtsalt trollid? Mis krdi toetuste sahekrdamisest sa räägid. Kui on mingi sahkerdamine, siis mine ja teata järelvalve organitele, kaeba kohtusse. Meil on kõik need instantsid olemas, et säärast korruptsiooni ohjata. Sarnaselt on sul võimalik ise neile toetustele kandideerida, ole aga nõus äriplaan kokku panema ja ehitama tootmist.
olulisim küsimus nende toetuste puhul on aga ju ühiskondlik kasu, sest see on see mille jaoks meil riik üldse on ja mille jaoks meilt raha kokku korjab. Kui selle toetusraha eest saab tagada rahvale ja ettevõtetele suurema hüve, kui toetuse enda kulu, siis on ju eesmärk täidetud. Näiteks see palju vihatud meretuuleparkide toetus. Selleks, et seal reaalselt see 130 miljonit (~2x niipalju kui saartalitus maksab) € aastas välja makstaks oleks pidanud koguaeg elektri hind olema 0-3.5 sendi vahel. Reaalsuses on hind aasta keskmisena ligemale 10 senti/kWh. Ja see toetus lisab ~1.5 senti ehk tarbijate, ettevõtete vaates oleks elekter ~10 sendi asemel ~5 senti. Võrgutasud jms lisada, siis oleks ikkagi tegu umbes veerandi suuruse kulude langusega hoolimata toetusest. Seda langust ju konservid nõuavad, väites, et ettevõtted vajavad soodsamat elektrit. Aga ei, kuna ei ole põlevkivi, kuna ei ole nende idee, siis on vaja maha teha ja ära tappa. Ei huvita konserve reaalne majandus ega inimeste heaolu. Mitte kusagilt ei paista seda huvi välja.
PS Tanel, kuna sa selle kiuslikult määratud tähtajatu staatus maha võtad. Muuseas ole hea ja näita mis krdi reegli vastu eksisin, et selle määrasid.

ref kirjutas:

Soojusjaama puhul on kõige efektiivsem (nii hinna kui keskkonna poolt) toota suures mahus baasvõimsust (nt 600MW meie tingimustel)

ref, baasvõimsusena oleks muidugi fossiilse omahind odavam võrreldes vaid lühikeste jupitamistega. Aga ka siis oleks see kallim, kui tuul ja päike. Ja ka kallim, kui meie praegune. Me saime seda ju alles mõni aasta tagasi kogeda kui sunniviisiliselt nad baaskoormust pakkuma pandi läbi universaalteenuse. Selle hind oli 15-20 senti ja isegi CO2 tasu ära võttes oleks see ikkagi olnud 8-12 senti. Mida on rohkem, kui meil sel aastal keskmine börsi hind on olnud. Arusaamatuks jääb see suur fossiili igatsus ja mis täpsemalt tekitab selle armunud unistuse justkui oleks võimalik kivi põletades saada soodsam hind kuigi sisuliselt kõik andmed vastupidist näitavad.

ot:

Spoiler

ref kirjutas:

Varustuskindlus ja sagedus on omavahel väga tihedalt seotud, miks need lahku lööd - no ju raha vaja vms, ei tea. Aga see selleks.

Sest tegu on väga erinevate võimsustega. Üheljuhul piisab mõnest megavatist, teisel juhul peab olema käepärast sadu megavatte põhimõtteliselt.

ref kirjutas:

Eesti poliitikud neid reegleid küll ei tee aga omavad võimalust arutelude algatamiseks ning teatavate muudatuste/erisuste saavutamiseks - paar võimalust lasti siin viimastel aastatel käest, ukraina sõja valguses saanuks kenasti erandid nii põlevkivile kui turureeglitele, et võita aega normaalse baasvarustuse tagamiseks. Miks seda ei tehtud - ju oli vaja liiga palju tööd teha, ei viitsinud

Ega nii kergelt neid erandeid ei antud ka.

ref kirjutas:

samas juba inertsi kohustuse panemine tootjale viiks päikese-tuule hinna kenasti kõrgemaks
....
Veid mõtlemiskohaks - Norras tuli eelmine aasta keskmiseks elektri kWh hinnaks (koos võrgutasudega) ~10 eurosenti (~1.15NOK) ning kuigi seal taga on hunnik populismi peab keskmine norrakas seda ebamõistlikult suureks numbriks mis pärsib nii majandust kui kogu igapäevast elu.

Soovitad muuta meie praegu odavaima elektri kallimaks, muutes seeläbi kogu elektri kallimaks ja püüad väita, et see on siis parem majandusele? Peab ikka "loogika" töötama selle jaoks.

ref kirjutas:

meie räägime siin järgmistest kümnetest eurodest võrgutasudele otsa. ....võrgutasu ise juba on 10+ senti...

Mis kümnetest eudorest jutt käib? Kus sa selle 10+ sendise võrgutasu leiad? Kas argumendid on tõesti nii nõrgad, et nende vähegi seeditavateks tegemiseks on vaja reaalsust sedasi moonutada?

tsitaat:

Kui keskmise tarbija kuine kogus on 250 kilovatt-tundi, siis hakkab ta maksma koos käibemaksuga umbes 1,8 eurot.
Seega oleks 250 kilovatt-tunnise kuise tarbimisega lõppkliendil kulu umbes 2,3 eurot koos käibemaksuga.

Võrgutasud on ju ka kenasti Elektrilevi lehel üleval ja need algavad 2.6/4.6 sendist, mitte 10+ sendist.

ref kirjutas:

Mis on siis alternatiiv mille annab max 3a jooksul võrku panna ~300MW eest ja mis ei viiks elektri koguhinda (elekter+võrk) veelgi ajuvabamaks?

Ennetavalt nimekiri asjadest mis ei sobi

No kui sa välistad juba asjaliku põhjenduseta lahendused ära, siis ega ei jäägi variante jah

Tuul ja päike on vägagi mõistlik alternatiiv ja suudavad ka koos salvestustega tagada sageduse, kui seda vastavas mahus rajada. Gaasi (bio+sünt) kõrvale ja saab ka varustuskindluse tagatud. Kuna tuul ja päike on odavaim elekter tootmise vaatest, siis viib ka hinna alla.
Põlevkivi ei ole reaalsuses odav. Olgu seal CO2 tasu või mitte, odav ta ei ole. Kuni põhjamaade soodsam elekter meie turule tungib ei pääse need turule nagunii. Olgu meil omal tuult ja päikest või mitte. Lisaks on enamus olemasolevast võimsusest amortiseerunud ja seega peaks ehitama uued, mida keegi turupõhiselt ei teeks, sest jällegi, nii kalli elektriga lihtsalt ei saa piisavalt turule.
Oma tuumajaam teoorias võiks pakkuda piisavalt soodsat elektrit, et mingil määral konkureerida põhjamaadest tulevaga. Aga selleks ajaks (15-20 aasta pärast) on ka see juba küsitav, sest ega teised paigal ei püsi. Need rajavad meie ümber soodsamat tuule elektrit ja nende olemasolevad tuumajaamad pigem pakuvad siis soodsamat elektrit kui praegu. Lõunanaabrid samuti rajavad tootmist juurde ehk ka sealt tuleb soodsama hinna surve. Rääkimata siis riikliku toetuse või rahavoo garantii vajadusest, ilma milleta ei ole lootustki, et meile tuumajaama rajataks. (IMO pole toetus saatanast kuni selle tulemusel riik/ühiskond suuremat kasu saab aga kuna siin suured toetuste vihkajad, siis tundub oluline ära märkida.)

Kui päriselt tahta soodsat elektrit ja pigem enne pensionile jäämist, siis ainus reaalne variant ongi tuul ja päike ning nende tootmise silumiseks keemiline ja hüdro salvestus. Kõrvale (bio)gaasi elektrijaamad või koostootmisjaamad nö juhitavaks võimsuseks. Päike ja tuul oma tootluse vastandlikkusega peaks ära katma märtsist/aprillist kuni jaanuarini. Jaanuarist märtsini saab gaas/koostootmine turule tugevamalt.

Kommentaarid: 44 loe/lisa

Kasutajad arvavad:

0 ::

tagasi üles

Janis
HV Guru

liitunud: 30.11.2005

20.10.2025 15:02:41

etk kirjutas:

Janis kirjutas:

etk kirjutas:

Täpselt sama tasu eksisteeriks ka siis, kui ei oleks mitte üht watti taastuvelektrit meie võrgus.

Ei tea mismoodi?

Siis ju poleks seda probleemi olemaski. Oleks stabiilne tootmine planeeritud mitte et ala iga tund kukub kuskil lambist mingi kogus päikest ära kas vea või pilvede tõttu.

Mismoodi see asjasse puutub?

Kommentaarid: 206 loe/lisa

Kasutajad arvavad:

3 ::

5 ::

172

tagasi üles

anubis
HV Guru

liitunud: 08.06.2002

21.10.2025 10:36:38

link Juhuelekter vs "juhuelekter" link

Kommentaarid: 334 loe/lisa

Kasutajad arvavad:

2 ::

0 ::

282

tagasi üles

näita postitusi alates eelmisest:

Hinnavaatlus » Vaba Mikrofon » Kliimamuutuste, rohepöörde ja energiapoliitika teema (Küsitlus: Kas pooldad valitsuse energiapoliitikat?)

mine lehele eelmine 1, 2, 3 ... 380, 381, 382
[vaata eelmist teemat] [vaata järgmist teemat]

lisa lemmikuks

näita foorumit:

sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis

Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.