Selline 50m diameetriga kivi. Liigub 13 km/s. Kokkupõrke energia 7,7 Megatonni. (Nagu tuumarelvadel. Sama skaala nagu Tunguusi meteoriit 1908: https://en.wikipedia.org/wiki/Tunguska_event)
Teeb kaks lähenemist maale - December 17, 2028 on 7,7 miljoni kilomeetri kaugusel. (5 korda lähemal kui Veenus näiteks)
Ja teine lähenemine Detsember 2032, on nominaalselt 123 tuhande kilomeetri kaugusel (Poolel teel kuule ehk ca keskel kuu ja maa vahel)
Ega ta ilmselt päriselt ikkagi pihta ei tule meile. Hirmu meeldib meediale külvata - teistpidi pealkiri, et "Asteroid 97% tõenäosusega ei põrku maaga" ei sisalda kuidagi samaväärset särtsu.
Oota, kas sellepärast täna kukubki elektri börsihind kella 6 paiku ~20€/MWh? _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Oli see lind? Oli see lennuk?
Ei, see oli nali, mis üle pea lendas... _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
No tugev laks on juba siin viimased 24+ tundi möllanud, lõpuks jõuab uudistesse ka Praeguseks pole sealt enam suurt midagi alles, KP ka ära kukkunud koos kõige muuga. _________________ LehesFoto - Täis suvaklõpse ja muud
Isiklikult ma neid "ootame" asju väga ei vaevu lugema.
Kui ACE või DSCOVR laksu ära mõõdavad siis teab, et ~30 min pärast tabab maad. Mis enne seda toimub on kogemuste peale suht 50:50 ennustamine. _________________ LehesFoto - Täis suvaklõpse ja muud
G4 torm jäi ikkagi ära, nii et polegi väga kahju nende pilvede pärast. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Misvärk selle punanihkega on, see eeldab et mida kaugem objekt seda kiiremine eemale lendab, aga mis kinnitab et see reegel ka äärealadel kehtib? _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Misvärk selle punanihkega on, see eeldab et mida kaugem objekt seda kiiremine eemale lendab, aga mis kinnitab et see reegel ka äärealadel kehtib?
Sa pead silmas seda, et mõni lähemal asuv objekt (galaktika) võib kiiremini eemale lennata (s.o omada suuremat punanihet) kui enamus teisi samal kaugusel olevaid või mida täpselt?
Et tegelikult ei asu need eriti suure punanihkega galaktikad nii kaugel kui tema punanihke järgi arvutatakse, mõni lihtsalt kimab eemale teistest kiiremini mingil muul põhjusel ja temalt meieni jõudev valgus pole seetõttu nii vana kui oletatakse? _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
