[netcat]

Sa pingutad niiet pihik lõhki, aga ikka aru ei saa - hiir võib valida kuhu ta s*tub, aga kui elevant talle kõrgelt pähe laseb, on ta ikkagi kõrvuni s*ta sees. Teeb või ei tee ta siis selle saris*ttujaga tegemist.

[elukaz]

Mis sittumisest te räägite? CO2 on täitsa puhas ja ohutu. Vahet pole mis sa külaendliga kokku lepid, põud võtab kõigil vilja ära. Ja sitt on väetis.

[renx09]

kas HV reklaamib Xiaomit või teeb seda Klick? suudad vahet teha? kui ei suuda, siis on midagi väga katki

[Betamax]

Ja seda räägib mees, kes teeb äri oma hiinlaste toodetud 3D printeri ja kilode kaupa Hiinast tellitud plastikuga, mis mitte ühestki otsast vaadatuna pole loodussõbralik. Selline tüüpiline "käige minu sõnade, mitte tegude järgi" tegelane.

[Magic]

[Tanel]

Enam vähem kõik meie ümber on Hiinaga seotud.
Küsimus on selles, justkui meie võimuses oleks kliimat oma majanduse surnukskägistamisega muuta. Ei, ei ole.

[anubis]

[bugbrake]

Tanel kui kaua seda majandust meil siin on kui enam kliimat ja loodust meie ümber ei ole
Ma saan aru, et meie põlvkond ei pea nende tagajärgedega tegelema, selles mõttes tõesti on kõik hästi.

[Betamax]

[pppd]

vabandan teie vastastikusele sitaloopimisele vahele segamise pärast, aga kas siinkohal ei oleks korrektsem võrrelda CO2 heidet per capita? Ei ole hetkel aega täpsemaid või värskemaid numbreid otsida, aga wikipedias toodud 2023 aasta andmete järgi oleme me Hiinaga suht samal pulgal...

[elukaz]

[bugbrake]

elukaz, sellega ma olen päri, et see kliima päästmise rong on läinud (et peatada soojenemine) aga me ju ka ei tee plaane kohanemiseks selle tagajärgedega.

[Magic]

[Tanel]

Point on selles, et isegi kui anubis eneka teeb (lõpetab igasuguse tarbimise), ei muutu maailma kliimas midagi.

[netcat]

[ref]

Per Capita. Kuramuse Palau! (https://en.wikipedia.org/wiki/Palau).

Natuke adekvaatsem võrdlus oleks kaubavahetuse suhtena (https://ourworldindata.org/consumption-based-co2) aga see peegeldab eelkõige suurte majanduste tootmise liigutamist kolmandatesse riikidesse (köh Rootsi metsatööstus ja kogu Brittide rasketööstus...) ega näita võrdlemisi uute majanduste osakaalu... Lisaks on see vaid CO2 fookus. Palju meil on regulaarset raskemetallide või üldist kemikaalide reostust (ehk, et palju nt meil on puhast põhjavett vs mõni arengumaa/arenev majandus)? CO2 muudab inimeste elu ebamugavaks aga üldine planeet väga ei hooli (tal on isegi tsipa parem kui meie asjad kokku pakime ja üht või teistmoodi lahkume), raskemetallid aga mõjutavad üldist bioloogilist elu ja planeeti (piirkonniti) oluliselt rohkem.. aga see pole ju enam meie probleem

[netcat]

https://www.err.ee/1609801941/kliimaministeerium-tallinnasse-kerkivasse-loodusmajja-ei-koli

Taga targemaks... Ehitavad kaadervärgi valmis ja siis häda, keda sinna sisse panna..

[Magic]

raiskav disain nii või naa... liimpuidu koht pole otsestes välistingimustes...fassaad seal vajab ka hooldust juba 10 aasta vaates....

vaja oleks olnud betoonpunktrit mitte loodusmaja

[sakinaga]

[ref]

sakinaga, kas lihtsam oleks lahendada globaalset probleemi murdosa või kahekohalise protsendi kaupa? Samas kuniks kõigile ei kehti samu reegleid on see arutelu suhtkoht perspektiivitu...

[Tanel]

Tuletan meelde, et kui stigmatiseeritud CO2 päästust rääkida, siis terve Eesti aasta koguse toodab Hiina 57 minutiga.

[netcat]

Pisike Peeter tuleb ikka esimesena surnuks kägistada.

[Dogbert]

[sakinaga]

[Tanel]

sakinaga, täpselt nii ongi.
Hiina lubab CO2 neutraalsust 2060 alates ja vastavalt viimasele kliimaleppele võib saastada aastani 2030 kuni jaksab (1-2 söejaama nädalas).
Selle ajaga jõuab EL pankrotti minna.