[KillFrenzy]

[vigurvänt]

Telia e-poe info põhjal ei tööta Arrise litrid TG784 ruuteriga, aga ei tea, kas see on 100 % kindel või tasuks katsetada. Äkki keegi teab täpsemalt ja siis pääsen katsetamisest. Praegu on kasutusel X2 ruuter. TG784 jätsin alles, et äkki läheb kunagi vaja, kui X2 ootamatult otsad annab. Aga kui TG784 litritega hakkama ei saa, siis võibolla ostan mõne tulevikukindlama ruuteri (wifi 7 ?) tagavaraks. Midagi üürida ei tahaks. Konsulteerisin väheke ChatGPT'ga ja hakkas meeldima (v.a hind) TP-Link Archer BE550. Mul hiinlaste suhtes (veel) mingeid patriootilisi vmt tõrkeid ei esine, võimalik nuhkimine samuti nagu eriti ei häiri.

edit: Tegin ikkagi katse ära ja litter töötas TG784 küljes päris hästi.

[KillFrenzy]

Kui sa juba katseid teed, keera kaan maha ja vaata ega kondekad punnis pole, siis võib kohe minema visata. Toiteplokil läksid ka konded punni aga sinna sisse ilma lõhkumata ei näe.

[vigurvänt]

KillFrenzy, vana ruuter susises alguses vaikselt, kui käima panin. Kui soojaks läks, siis jäi vait, midagi hakkab vist tõesti tuksi minema. Mul on TG784 ruuterit ainult mõneks päevaks vaja, kui X2 ootamatult maha sureb ja kuni leian uue sobiva ruuteri.
Kondekate vahetamisega saan vast hakkama, mul on neid terve karbitäis erinevatest seadmetest kogutud. Isegi kondekate tester on olemas ja kõigi mahtuvus üle kontrollitud. Kunagi vahetasin ühel Epox emaplaadil enamus kondekaid välja, paaril arvuti toiteplokil samuti mõne kondeka välja vahetanud. Kasutasin ühte nõukaaegset jootekolbi, alles hiljuti hankisin selliste tööde jaoks väheke normaalsema töövahendi (TS101).

[kaabakas]

Taoline elektroonikakondekas on nii odav ja kättesaadav asi, et neid pole küll mõtet kuskilt välja korjata ega alles jätta. Rääkimata testimise vaevast ja niivõinaa juba töötanud piiratud elueaga jublaka eluaja küsimusest. Kui on väärt vahetamist, on väärt uue vastu vahetamist.
Kui jääb ette mõni lahmakam elukas, mille eest juba õllekasti osta saaks, siis kuskilt sealtmaalt paneb võibolla mõtlema juba. Sõltub olukorrast.

[avrn]

Ja ega need konded mahtuvuse kaotamise pärast punni ei lähe .....

[vigurvänt]

Nojah, emaplaadi konded läksid tuksi selle jama pärast: https://en.wikipedia.org/wiki/Capacitor_plague

Kui üksikut kondekat vaja, siis on mul lihtsam see karbist võtta, kui hakata mööda poode otsima ja aega raiskama. Eeldan, et kui on kvaliteetne konde, siis kestab veel aastaid. Hinnas ei olegi eriti küsimust. Kui neid korraga rohkem vaja, siis võib osta, nagu emaplaadi puhul tegin. Siis oli veel krooniaeg ja tundus, et päris palju raha läks kondede peale, selle eest oleks vist peaaegu uue emaplaadi saanud. Tevalost ostsin.

[kaabakas]

Kondekakatkust on 20 aastat möödas, see ei ole teema enam.

Kui kondekal on japsi firma nimi peal, siis midagi see üldiselt ikkagi tähendab, kuigi toodetud on nad kõik Hiinas praeguseks. Kui lugu peetud nime ei ole, siis pigem ei eelda leida kvaliteetset kondekat elektroonika seest, mis on reeglina mõeldud kaks aastat vastu pidama.

Aga kvaliteetne või mitte, kondekal on oma eluiga. Elektrolüüt aurab pikapeale ikka ära, ja sinna ta läheb. Pigem mängib rolli see, kui väga talle elu jooksul hagu antakse.

Mööda poode otsimisega on lihtne, iga kord kui midagi vaja on, võtad nii et paariks aastaks jätkub. Lüüte on igapäevases kasutuses üsna väike valik, ja väärtusi võib reeglina alati suuremaks teha. Üsna pädev ladu tekib päris kiiresti. Kui muidugi helitehnikat ja muud sellist palju läbi käib kus kondekas mujal kui toiteahelas, siis on teine lugu.

[vigurvänt]

Revideerisin väheke oma kondekavaru. Tevalost ostetud konded on igatahes Jaapani omad (Elna), mõned japside omad leidsin veel (Rubycon, Sanyo). Ülejäänud on valdavalt Taiwani, Lõuna-Korea ja Hiina toodang (Capxon, Samxon, Samyoung, Taicon, Elite jne). Leidsin ka ühe kondeka (Epcos, Jaapan), mis oli veidi punnis, ei tea kuidas see karpi sattus.

[Sold OUT]

Täname info eest

[vigurvänt]

[harakas]

Saime täna Teliast sõnumi. et Intenos on kaablitega midagi valesti.
Kuigi kõik töötas nagu ennegi, tegin igaks juhuks iseteeninduses diagnostika
"Diagnostika tulemus: kaablid on ruuteriga valesti ühendatud.
Selleks, et teenused ja seadmed töötaksid korrektselt, ühenda kaabel, mis on praegu ruuteri punases WAN-pesas, ümber kollasesse LAN-pessa.
Punane WAN-pesa ei ole mõeldud sisevõrgu seadmete ühendamiseks.
Kui soovid kaabliga ühendada rohkem kui neli seadet, on vaja kasutada lisaseadet - näiteks switchi. Vajadusel saad selle osta e-poest"
Tegelikult meil Inteno WAN pesas ühtegi seadet pole ja Switche on lausa 2. Tegin igaks juhuks ruuterile restardi ja sain Iseteeninduses uue teate "Tuvastasime viimase 48 tunni jooksul, et ruuteri WAN pesasse oli ühendatud sisevõrgu seade. Hetkel tõrkeid enam ei esine!"
Mida see nüüd peaks tähendama?

[kaabakas]

See tähendab et neil läks midagi sassi.

[harakas]

[indrpo]

Veidi levinud mure aga tihti suudavad noored oma vanematel ainsa digiboksi DSL ühenduse korral ruuteri WAN pessa ühendada, mõnikord isegi toimib aga peale toitekatkestust enam ei pruugi.
Automaat kontrollib kas WAN pesa on dsl ühenduse korral aktiivne või mitte ja vastavas olukorras saadab teate.
Kui see on viga ja reaalselt juhet pole wan pesas, siis ignoreeri. Seda enam, et kõik toimib.
Kuidas sulle sõnum saadeti, on arusaamatu. Ega sul rohkem teenuseid kuskil mujal pole?

[harakas]

[BA79]

[indrpo]

Ei need Telia ruuterid niisama sure, äike või toide.
VDSL võiks vähemalt 35b olla kui ruuterit osta.

[BA79]

[indrpo]

On kuni 1200M v35b on ikka parem.

[BA79]

Et, kui vahetan vana Inteno välja, peaks saama 200Mbit/s kui kasutan 35b profiili toetavat ruuterit? Kui nii, siis on isegi jumet seda proovida, sest 200Mbit/s on parem kui 50Mbit/s...

[indrpo]

Kiirust saad siis kui iseteenindus näitab, et saad. 400m võib saada kui parameetrid ja kaabel võimaldab.

[BA79]

Ok, mõtlen testimise peale lähiajal, hetkel prioriteedid mujal.
Intenoga ei näita mulle iseteenindus hetkel rohkem kui 100Mbit/s aga kui panen Inteno asemele v35b toega uue ruuteri, kas siis võivad iseteeninduses ka kiirused muutuda? Kui ruuter ei mõjuta pakutavat kiirust siis pole mul ikkagi ruuterivahetusest kasu.

[VR53]

Mul oli 5a tagasi optiline Telia internet ja kaabel on endiselt alles. Kui nüüd proovisin uut paketti võtta, siis öeldi, et ONT on vana ja neil nüüd kasutusel uuem. Öeldi, et tehnik tuleb vahetab ONT välja 40€ eest. See ongi ainuke variant?

[indrpo]

VR53, Jah. tehnoloogia uueneb päevade, kuude ja kindlasti aastatega. GPON asemele on tekkimas XPON.

[sakinaga]

[KillFrenzy]

Seljuhul ei tea mille järgi nad oma piirkondi valivad.

[VR53]

Paar päeva tagasi helsitasin Tele2 ja küsisin Tallinna Kesklinnas asuval aadressil optika kasutamist üle Telia kaabli, siis öeldi, et kuna Telia tahab selle eest liiga palju raha, siis nad ei paku seda. Samas Enefiti kaabliga maapiirkonnas saab probleemideta.

[margus28]

Huvitav mis tehniline lahendus see "liiga palju raha" eest käiku läheks? Siin juba varem öeldi, et tehniliselt see polegi eriti reaalne:

[Sold OUT]

[KillFrenzy]

[margus28]

Kas Telia VDSLi saab kah Tele2 kaudu soodsamalt?

[RCC]

[KillFrenzy]

margus28, ei ole kuulnud, et sellist asja pakutakse.

Ja kui sa loed postitusi, siis ei taha igalpool tele2 isegi üle telia optika pakkuda.

[janz37]

Mida soovitate tänasel päeval Telia wifi ruuteriks? Need kaks mida Telia pakub rentimiseks dga4330 ja ED500 tunduvad juba aegunud/aegumas (hinnavaatluse järgi lisatud võrdlusse vastavalt 2021 ja 2019). Jube keeruline on tootjate EOL (st turvauuenduste välja laskmise) poliitikast aru saada, Zyxelil vähemalt mingi lehekülg olemas aga seal kah ei kajastu kõik tooted, näiteks LTE ruuterid.

Lisaks tahaks pigem osta, järelturult või uue, selmet igavesti renti maksta, kaotasivad ju väljaostmise võimaluse ära nüüd aasta tagasi. Mugavam on olnud võtta selline ruuter, mida Telia ka rendib ja toetab aga need kaks mudelit tunduvad juba aegunud, eriti kui hakata neid ostma järelturult.

Võiks ju võtta midagi https://www.getic.ee/shop/wi-fi-routers valikust, Mikrotik või Ubiquiti näiteks, tahakski teada kuidas kogemusi nendega. Huaweid pigem väldiks.

[Dirty Harry]

Kui viitsid süveneda, siis Mikrotik on hea valik igaveseks softitoe poolest. Ilmselt on neil ka EOL seadmeid, aga pigem aeguva raua tõttu, näiteks 2010. aasta RB750 vist saab RouterOS 6 LTSi isegi oma 32 MB RAMiga. Endal oli hiljuti RBM33G kasutusel, 2017. aasta mudel ja sai lõdvalt uusimat RouterOSi pluss kodukasutuses ruutis ca pool gigabitti (400/400 Mbps Telia) ära, kiiremaid kiiruseid ei proovinud. Ilma süvenemata saab ka Mikrotiki kasutada, aga siis varem või hiljem on mingi tavapäratu soov ja siis võib kehv lugu olla, kuigi LLMide abiga eks lahendab ära ikka.

Wifi - tiku wifi on "okei", suvalise hiinaka (TP-Link) oma oli parema leviga. Samas wifi ongi wifi, kõik "oleneb". Kuid üldine kogemus on mul, et Mikrotikil on see kasutatav - kui on suuremad soovid, kehvemad olud, siis on teised tootjad paremad. Omal on tiku purke majapidamises mitu ja wifit tuleb igast august.

Asusse õiged mudelid on ka entusiastide punutavate Merlinite poolt kaua toetatud.

Huaweid, TP-Linki ja muud puhast hiinakat ma ei paneks oma kogu võrguliiklust juhatama.

[T1000]

Need Telia pakutavad seadmed saavad ju ka täna turvauuendusi ning ilmselt saavad veel aastaid.

Mikrotiku puhul räägib kindlasti oma kasuks hind. Kaks head tulevikukindlat lahendust:

AX2 - https://mikrotik.com/product/hap_ax2
AX3 - https://mikrotik.com/product/hap_ax3

Wifi poolest on AX3 ilmselt natukene parem (välised antennid) ja võimaldab tundlikumat vastuvõttu. Praktikas on ka AX2 hea levialaga ning 400-500Mbit/s jookseb puhtalt läbi.

Kui vaja, et 1G wifist läbi käiks siis ilmselt valiks https://mikrotik.com/product/chateau_pro_ax või juurde AP https://mikrotik.com/product/audience.

Mikrotiku puhul toimib kõik out of the box kenasti. Wifi nime/parooli määramine on samuti lihtne, natuke vajab seadistamist IPv6 osa kuid midagi keerulist see ei ole. Heaks abiks on https://help.mikrotik.com/docs/ ning muidugi YT.


Isegi VPN (põhineb moodsamal Wireguardil) on Mikrotiku puhul click and play.

Spoiler

Link

[janz37]

Heameelega võtaks mõne Telia ruuteri aga ma ei näe et nende ruuterite puhul oleks vajalik selgus minu investeeringu jaoks.

Leidsin allika https://www.silicon.co.uk/security/inteno-router-flaw-opens-up-home-networks-to-hackers-197133 mis väidab, et Inteno ruuteri toetamise poliitika on Telia laadsete ISP -de kehtestada. See oleks ju ok kui Telia seda kuskil ka päriselt ütleks, et mitu aastat veel vms. Kahjuks mina pole sellist allikat seni leidnud, küsin ka Telialt üle, äkki ikkagi küsimise peale avaldavad.

Veel üks vanem allikas mis viitab et Inteno poolt on segasevõitu uuenduste avaldamine https://sintonen.fi/advisories/inteno-cwmp-certificate-validation-vulnerability.txt

Tore oleks kui oleks ametlik lehekülg nagu näiteks Zyxelil on https://www.zyxel.com/global/en/support/end-of-life

[kaabakas]

Kui tahad oma ruuterit, ära osta Telia oma, sellega saad ainult ruuteri omamise ja Telia ruuteri negatiivsed küljed. Raud ei vea poweruseri jaoks välja, soft on nuditud, ja kust ja kuidas ja kui kaua uuendusi saad, kes teab.
Telia ruuter on üürimiseks, ei ole vaja leiutada ega pead vaevata, lihtsalt töötab, ja kui kalab, vananeb, või tugi läinud, lähed esindusse ja vahetad välja.

[Dirty Harry]

[Tomorrow]

Telia vaidleb vastu: koduinternet ei ole kallis, see maksab vähem kui tass kohvi
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120409739/telia-vaidleb-vastu-koduinternet-ei-ole-kallis-see-maksab-vahem-kui-tass-kohvi

Kas sa näe. Uus kuu, uued vabandused miks Eesti kaabli internet nii kallis on.
Nüüd on vabandus see, et väidetavalt Lätis ja Leedus saab kiiret internetti ainult suurlinnades, aga kuna meil saab seda ka kolkakülas, siis seepärast on meil nett kallim.

Võrdlus kohviga on kah täiesti elust irdunud. Jah kui sa kõnnid iga päev kohvikusse ja tellid omale kalli cappuchino vms, siis ühe kuu peale tuleb see kallim, kui Telia eest maksmine.
See "võrdlus" ei arvesta loomulikult seda, et sa saad osta koju võrdlemisi odava kohvimasina ja paki filtrikohvi, kus iga tassi omahind on sentides, mitte eurodes. Kohvimasin ise on ühekordne väljaminek. Vee ja elektrikulu on marginaalne.
"Võrdlus" ei arvesta ka seda, et Telia interneti kasutamine ei ole nii, et suvalises maakohas annad teada, et soovid tellida ja siis tulevad ja panevad tasuta paika ja hakkadki ainult 28€ kuus maksma.
Ei. Kõigepealt maksad heal juhul ainult liitumistasu ja tehniku tunnihinna. Siis kui paigas on ja sul juba oma ruuterit pole pead veel juurde rentima ruuteri. Juhul kui tahad üle kaabli ka telekat vaadta, siis tuleb digiboksi rent samuti juurde ja koos sellega kohustuslik põhipakett.

Mina näiteks maksan 47€ kuus Telia eest. Mitte 37, mitte 27, vaid 47 ja ma ei saa selle eest isegi 100/100 kiirust pealinnas.

Vähemalt on mul soe tunne, et minu internet on ikka odavam, kui iga päev kohvikus käia vms ja, et lõunanaabritel on asjad ikka kehvemad, kui meil vaatamata odavamale hinnale

[KillFrenzy]

[olc]

[A.S.]

Aga siis jääb sul neti jaoks ju veel rohkem raha üle, võid lausa topelt maksta.

[olc]

[ref]

[olc]

[BA79]

Alushind võib Eestis olla konkurentsivõimeline, aga tehnoloogia vaates oleme siiski mahajääjate seas, ennekõike optika leviku osas. Varsti mädaneb vaskpaarivõrk ära (VDSL), mobiilne net on täis müüdud ja umbes ja siis on kööga internetiga siinmail.

[indrpo]

Vaadake, Jürgen Ligi ütles, et me ei saa toiduainete käibemaksu madalamaks teha nii nagu mujal riikides. Kohalikud kauplusteketid on rahahaiged koid ja võtavad siis selle tulu ikka vahelt omale ja toiduhinnad ei lange, lambajutt, kõike saab teha ja kokku leppida.
Nüüd kui Riik on toetanud Enefiti jms. teisi ettevõtteid operaatorineutraalse võrgu rajamisel mille turuosa ütleks, et on tuntavalt ka juba päris hea. Siis Riigiettevõte Enefit koorib ligi 40% koduinterneti kuutasust ikka oma võrgu rendile, (see jupp tänava otsast kapist mööda poiste majani) sõltub muidugi paketist jms. aga see ütleb ainult ühte, interneti kuutasu ei saagi enam langeda kui mõni säästupakkuja müüb netti omahinnaga, põhikulud on veel kaugemal kui enefiti kiud.

Need meie kallimad hinnad näitavad ikkagi täna, et 5G on pea kõikjal normaalse kiirusega, ei mingeid ülekoormuseid. Need kes tajuvad reede õhtul kodus aeglust, on lihtsalt 4G ruuterite otsas ja pole 5G kiiruseid näinud, muidugi karumetsas leiab ka auke.
Tahaks leviauke näha siis piisab kui kuskile siit väljapoole reisid, see on kõigile tajutav erinevus kes vähegi telefoni käes on samal ajal hoidnud.
Optikaga on sama lugu, maapiirkondades on ikka asi tõsiselt parem kui mujal. Loomulikult võib tõde ja õigus olla nii, et Indrek saab aga Andres ei saa aga eks see levik ongi nii, et üks ei lase teisel kraavi kaevata või siis ei ole see ikkagi nii tiheasustus, et saaks, aga mitte ilma rahata. Nagu elektritki.

[kaabakas]

Tahaks leviauku näha, siis piisab kui reisid rongiga Tallinnast Tartusse.