[KillFrenzy]

napoleon, milleks sa pead igas teemas suva plära ajama lihtsalt?

[napoleon]

KillFrenzy, mis siin suva plära oli? Jah, sain aru et keegi teab kus ta asub ja mis seal täpselt on. Mina ei tea. Aga see ei muuda fakti, et oma krundil võid teha mis tahad kui pole mingit lepingut, et seal kellegi teise kaabel on mida sa torkida ega lõhkuda ei tohi.

[KillFrenzy]

[pppd]

kaabel on loomulikult Telia oma ning ma tahaks täitsa kohtuda mõne maaomanikuga, kellele Telia aastakümneid tagasi suvaliselt maha küntud kaabli eest mingit talumistasu maksab. Päris kõike sellega siiski teha ei saa, kitsenduste kaardil on ilge punane soolikas (loomulikult natuke vales kohas, nagu alati). Optika vedamine on optika vedamine, jutt algas siiski sellest et "mul on kaabel, mille kaudu telia mulle enam teenust pakkuda ei taha". Kui keegi tahab tarkust jagada, siis heameelega loeks midagi praegu veel kasutatavate (või analoogsete) dslamide kohta, millised need on ja kas neid saaks ainult kolahunnikust?

[-parun-]

[Xim]

Otsin endale võimalikult värsket ruuterit telia vasetehnoloogia peale. DSL port peab olema sisendiks. Mida soovitaksite? Kas ala hiinast mingi uus ruuter osta? Praegune Inteno ruuter minestab ära kui mitu asja wifit kasutab.

[Sold OUT]

Miks mitte eraldi wifi AP siis panna?

[Dirty Harry]

[KillFrenzy]

pppd, 1-2 vaja on, siis võta planet VDSL2 convertertid, praegune kliendiruuter hakkab koos nendega tööle. Suht kallid muidugi ja kasutatuna väga ei leia.

Muidu ilmselt kõige mõistlikum oleks a la Huawei MA5616. Aga sul vaja komplektset seadet, koos liinikaardi ja vajaliku kaablijupiga sinna külge. Ning 230V plokiga.

Suht ökonoomne pill, aga siiski kulutab aastas üle 400kWh, mis maksab lõpuks 100€.

[XeStAiSy]

Tarkusekuul tuletame meelde, et tarkade seadmete taga võivad ennast peita veelgi targemad küberpätid. Tänapäeval saab näiteks pea iga kodumasinat wifi-sse ühendada, aga kas ikka tasub?
Juba sellepärast tasub telia valguskaabel võtta mina teadsin seda 10 aastat tagasi et igasugu smart junni ikka mitte wifitada. Telia käest saad valguskaabliga 3 välist ip lihtsalt panedki ühe wifi ruuteri smart junnide jaoks ja teistega võid lihtsalt midagi muud teha. Smart junnide wifit ikkagi sisevõrku toppida ei tasuks.

[BA79]

[KillFrenzy]

Maailmas on DSL väga populaarne.

Lihtsalt järelturu DSL ruuterid ei ole populaarsed.

[von Wu]

[BA79]

KillFrenzy, OK Ei vaidle. Aga ma küll ei näe, et suur valik DSL pordiga ruutereid saada oleks. Pigem tundub, et 4G/5G ruutereid on suurem valik ja muidugi ka tavalisi ruutereid, aga mitte DSL pordiga ruutereid.

[KillFrenzy]

[bladerunner]

Nüüd tsiteerid juba iseennast ja vaidled iseendaga?

[KillFrenzy]

bladerunner, sina ka brutus?

Vastus oli loomulikult BA79'le.

Siiamaani on vanemad foorumikasutajad aru saanud, et ei pea eelmisele postile vastates tsiteerima, aga ju siis mitte.

[BA79]

KillFrenzy, Miks sa arvad, et 99% seas pole neid, kes natuke rohkem mõtlevad ja saavad aru, et ruuteril ja ruuteril on ka vahe?!?
Ma pole mingi arvutivõrgu tippspetsialist, aga niipalju kui mulle vaja läheb, olen hakkama saanud ja ise endale ka seadistanud.
See, et keskmine koduperenaine või teleteenuse kasutaja seda ei oska, on tegelikult täiesti ootuspärane. Kõik ei peagi IT- ja võrguhaldust oskama.

Ruuteri päritolumaa on tegelikult suhteliselt teisejärguline kui nagunii kõik tuleb suurest Hiina Rahvavabariigist... No OK, kui nii võtta, et keskmine kodukasutaja lepib ISP seadmega, laseb tehnikul ka ära seadistada siis see on tema valik, aga on ka neid, kes tahavad oma käe järgi ära seadistada, niipalju kui see võimalik on. Sest tihtilugu on tegelikult nii, et kolmanda osapoole võrdväärne seade on odavam, seda enam nagu praegu on aktuaalne üürimine vs kasutaja enda poolt valitud seade.

von Wu, Muidugi aga lõppkkokkuvõttes ei muutu ju kasutaja jaoks suurt midagi, vahet pole, kes on tootjafirma. Garantiid pole ju. Vahepeal näiteks taoti kui rauda, et Hiina konkreetse telefonitootja tooted on suur oht, ent võimaliku tagaukse olemasolu kasutamiseks Õunatelefonidel Suure Lombi taguse maa julgeolekuteenistuste jaoks on tegelikult siiani küsimärgi all. Osad ütlevad et on, ametlikult on see ümber lükatud jne. Kunagi ei saa kindel olla, seda lihtsal põhjusel, et nende väidete tõesust ei saa tavakasutaja kuidagi kontrollida vaid peab siis kas usaldama või mitte usaldama meedias kirjutatut (aga mis ka omakorda võib olla teadlikult eksitava sisuga). Kes kontrollib kontrollijat? Täpselt samamoodi nagu oli ühes vanas filmis "Riigi vaenlane"- mis on nüüd nutiseadmete näol tegelikult ka realiseerunud. Lutikas võib olla nutikell, telefon, GPS seadmed ja muud internetivõimekusega "targad koduseadmed".

[Dirty Harry]

[XeStAiSy]

Asjad võivad hiinast tulla kuid vahe on kas lääne firma või kohalik. Siiski inimesed on ära harjunud kõik sodi mis sealt tuleb on ok kuid lähemal vaatlusel kui 100% hiinakas siis on tegemist veebipoodide, veebipoodide näol cräpp tooteks. Isegi lääne tooted hiina veebikates on suure küsimärgiga. Seda enam et hiinlased on lastud ka amazoni minge lugege neid kommentaare. Imbuvad nigunii cräpp tooted igalepoole.
Kaotajaks jäävad ikkagi ostjad sest toode on kuskilt põranda alt saadetud. Kuna nad saadavad sulle paki põranda alt millel fake toote tuvastust ei tomugi. kuidas eraisik suudab seda ja teadmisi neid kontrollida ,et millega tegu. Eraisik ju ei saa midagi teha mis saadeti sinule. Sa võid tühja paki ka saada ja absoluutselt oled jõuetu sellevastu.

Kui ruuterit tahad siis osta näiteks https://www.getic.ee/ ja saad asja mis on õige asi. Mitte sellise mis kohe lakkab toimimast. Garantiid saad ka mõne euro eest pikendada. Kuid kunagi pole vaja läinud sest kõik toimib mida ostnud.

ainuüksi "fiiberinterneti" valmidus lisab nende eramaja tüüpi kinnisvarale hea 15k, Paar tuhhi on vähe. Tavaliselt ISP küsib 15 tuhhi fiiber vedada.

[Betamax]

[RCC]

ma kohe mitte ei usu, et eestis kuskil see fiiber üldse on

[High-Q]

Betamax, kas sa tead, et kinnisvara jaoks on olemas sihuke asi nagu hindamisakt. Ja see ei ole mingi pastakast välja võetud asi, vaid täitsa ametlik dokument ja seda saab teha ainult vastava kvalifikatsiooniga kinnisvarabüroost. Selle alusel sa saad laenu (näiteks kasvõi renoveerimiseks), selle alusel müüd jne. Justnagu kanalisatsioon või vesi või kasvõi merevaade, on ka side täitsa arvestatav faktor kinnisvara väärtuse kujundamisel. Mida aeg edasi, seda tähtsamaks on see muutunud. "Valmidus" (ma ei räägi siinkohal konkreetsest ühendusest, operaatorist või kiirusest) on väärtus kinnisvarale. Kui keegi pööritab mõnesaja euro peale silmi, et endale koju lasta fiiberühenduse võimaluse luua, siis minule on see arusaamatu, sest see on puhtalt investeering tulevikku. Hinnad ainult tõusevad.

[avrn]

[Betamax]

[Dirty Harry]

Kui elukoha valimisel on kaalumisel kaks elamist, mis on väga sarnased ning ühel on optika (vahet pole, kelle oma) ja teisel "ausõna Telia 4G on okei aga Elisaga ei saa isegi helistada" juhtmevabadus - vabalt saab küsida mitu tuhat rohkem hea netiühendusega elamise eest. Makstakse ka.

[napoleon]

Ise ka maksaks pigem rohkem ja saaks fiibriga liitumise võimaluse kui ostaks sellise, kus fiibri võimalust pole ja pole ka teada, kas ja millal üldse tuleb.
Aga noh kahte muus osas täpselt samaväärset objekti on raske leida, seega raske hinnata palju see reaalsuses müügihinda mõjutab.
Müüd muidugi kinnisvara mitte hindamisakti, seal olev number on mingi indikaator, aga ei näita seda mis hinnaga tegelikult diiliks läheb.

[kaabakas]

Hindaja sellega tegelebki, et leiab samaväärseid objekte, võrdleb neid, ja hindab palju erinevused müügihinda mõjutavad.
Kui teil on hindamisakte käest läbi käinud, siis selle sisuline peatükk on selline - viimasel ajal on selles piirkonnas müüdud selliseid ja selliseid sarnaseid objeke sellise ja sellise hinna eest. Objektid erinevad selliste ja selliste omaduste poolest, mis mõjutavad hinda nii ja nii palju üles või alla.

Kas ja kui palju hindaja valguskaablist lugu oskab pidada, ei tea arvata. Oletatavasti on vaja, et hindaja jagaks midagi maaelust ja sidekvaliteedist, mis meie linnakeskse ja pealiskaudse elu juures sugugi garanteeritud ei ole. Mina kui inimene kes järgmise viie aasta jooksul maale elama tahab jõuda, võin öelda, et fiibri olemasolu on minu jaoks vabalt kaks tuhat väärt, kui mitte kümme. Sest kui seda olemas ei ole, siis minu esimene aasta maal kulub niivõinaa fiibriprojekti korraldamise peale. Kahe tuhande eest seda ilmselgelt tehtud ei saa, ja seda aega ja vaeva võiks ka kindlasti kuhugi mujale paigutada.

Mis puudutab numbrit hindamisakti peal... Tehniliselt on ta tõesti ainult number, aga 99% juhtudel mitte ainult. Ostjad võtavad reeglina pangalaenu, ja pank ei anna sulle naljalt laenu suurema summa peale kui aktis kirjas on. Ja kui müüjal ka pangalaen objekti peal on, siis ega ta ka ei taha sellega miinusesse jääda. Ja kui isegi laene pole, käib akt üldiselt müügi juurest ikkagi läbi, ja seal olev number ankurdab inimese ootused paratamatult enda külge ära. Kui ikka nii ja nii palju väärtuseks arvatakse, siis kui paljudel on rahast nii savi, et seda võiks tuhandete kaupa lihtsalt maha visata üle makstes või odavalt käest ära andes.

[Betamax]

[indrpo]

Hea lugeda, et Telia = Optika aga täna õnneks see nii pole, veidi tuleb juba vaadata, kelle optika ikkagi toas on. Lõppmängus pole muidugi oluline, põhiline et normaalset netti saab.
Aga noh, täna ostetakse kinnisvara vist täiesti huupi, kui palju on lugusid, et elektriga liitumine maksab 20k+ ja siis proovitakse meedias asja soodsamaks saada.

[Betamax]

Ära kaldu teemast kõrvale... Elekter ei puhu praegu mingit pilli antud juhul.

[indrpo]

[Betamax]

Mis ajast Telia kinnisvara väärindamisega tegeleb?

[Dirty Harry]

[Betamax]

See ongi see lisaväärtus, millega Telia hinnatõusudel räägib?

[indrpo]

Õige, täiesti offtopic.

[Dirty Harry]

[Betamax]

Äkki näitad kinnisvara, mille väärtus mitu tuhat eurot kallim Telia interneti tõttu.

[Sold OUT]

Kas see Telia on meiega praegu siin samas ruumis?

[Etz]

No kui mul on laual, kaks võrdväärset objekti, ühel optika sees ja teisel mitte.
Siis, võite koom korda arvata, milline neist valituks osutub, isegi kui selle eest rohkem küsitakse.

[kaabakas]

Kui maja ostmise küsimus inimestel üle jõu käib, siis võib ju ka mõelda, kas fiiber on kellelegi argument korteri üürimisel.

[napoleon]

Kortermajadesse enamasti ikka vähemalt ühe ISP kaabel tuleb, üürika puhul käib coax ka kui fiibrit pole.
Kui kortermajja ühegi ISP kaabel ei tule, siis ilmselt pole kaabliga neti puudumine selle üürika ainus miinus.

[harakas]

[BA79]

Kui aus olla, siis ca 20 aastat tagasi praegusesse elukohta kolides ei osanud undki näha, et võiks kodus optika olla. Peamiseks kriteeriumiks ikka sauna olemasolu ja eraldi toad.
Aga kui tänapäeval peaks uuesti kolima siis sooviks küll kiirema neti olemasolu- ma pole niisugune tehnofiil, kelle jaoks see oleks absoluutne prioriteet, kuid kiire internet annab kindlasti boonuspunkte kui on valida kas optikaga eramu või ilma. Samas peamine on ikkagi asukoht. Tänapäeval on ju tegelikult nii et nii maal, kui linnas elamisel on omad plussid ja miinused. Linnas võib transpordi arvelt kokku hoida, ent alati pole näiteks kinnistu üldsuurus kiita, maal jälle sõltud transpordist ja kütusearvetest. Internet on küll väga oluline, aga seejuures loeb siiski kasutusmaht- kelle jaoks töövahend, see loomulikult eelistab stabiilset ja kiiret internetti. Kusagile suvilasse selleks et seal telekat üle veebi vaadata või lihtsalt väiksemas mahus tarbida siis pole kiirus nii primaarne. Aga nagu teada on siis maakohtadeski kiire internet nagu loterii- on asukohti, kus sellega on kõik OK ja on ka asukohti, kus see jätab karjuvalt soovida.

[Sold OUT]

Uues kohas pakub kuni 2.5gbit aga mul suva. Saan 400-500mbit 4g/5g ka hakkama. Teleka vaatamiseks nii palju pole vaja

[Inspiro]

[KillFrenzy]

[Inspiro]

[RCC]

sekundeerin, onul on vist koguaeg kuuvarjutus.

[Tomorrow]

Milline üllatus. Vikationu tuleb teistele õpetama kuidas asjad nende sektoris käivad. Seda siis koos pangetäie sõimu ja roppustega. Pange igno listi ja säästate närvirakke.