[kell100]

Keegi on viimasel ajal otsinud koju võrguprinterit? (Mustvalge laser). Kui mõni hea kasutaja on sellise leidnud, millega ta rahule on jäänud, siis palun kirjuta mõni rida.
Hinnaklass võiks olla kuni 150 ja hea oleks, kui saaks ka telefonist üle võrgu dokumente printida.
Eesmärk on põhiliselt laste koolitööd ja dokumendid. Neid pole palju, aga kuu jooksul oma 10-20 tükki A4 võiks olla.

Tänan!

[BA79]

Endal Xerox WorkCentre3025 MFP (kontorikombain), tegelikult enam ei soovitaks. Printer töötab, aga paberisöötja jamab vahel. Kui peaksin täna samaväärset printerit ostma, siis vaataksin midagi sellist:
https://arvutitark.ee/arvutid-ja-lisad/printerid-ja-skannerid/printerid/print-brother-mfc-l2800dw-mfc-laser-a4-1317138
Üks põhjus miks kontorikombaini soovitan on see, et iialgi ei tea millal läheb vaja skännerit. Suur pluss on kompaktsus, st eraldi lauapealset skännerit pole vaja. Mugav paberdokumentidest digitaalse koopia tegemise võimalus või näiteks fotode värviline skänneerimine otse arvutisse. Enda Xeroxil on Airprint tugi ja see töötab täiesti laitmatult, st saab iPhone'ga printida ilma lisaseadistuseta (ilma äpita otse) eeldusel et printer ja telefon on ühes ja samas LAN võrgus. Soovitatud Brotheril on lisaks AirPrintile ka Androidi tugi, st vajalik on Brother Mobile Connect äpp.
Muus osas kõik ühendusvõimalused nagu kontorikombainil olema peab: LAN/Wi-Fi/USB. Soovituslik printimismaht on tootja andmetel 2500 lehte kuus, mis tähendab seda, et see sobib kasutamiseks kodustes tingimustes või väike-ettevõttes. Suurema printimismahuga seadmete hind on kõrgem.

Üldiselt olen mõelnud, et mu järgmine printer võiks olla värvilaser, aga nende hinnad on juba kõrgemad ja selle peale mõtlen siis, kui praegune printer "töölepingu" otsustab üles öelda.

[trebla]

Minul ei tea mitu aastat (näiteks 8, aga vb ka kauem ) kasutuses Brother DCP-L2530DW.

Lähim samast perekonnast tundub hetkel olevat DCP-L2620DW
https://www.hinnavaatlus.ee/2761895/brother-dcp-l2620dw/

Ei oska DCP-L2530DW kohta midagi halba öelda. Prindin 10-20 lk kuus, vahest vaja midagi skännida, paar korda on vaja olnud ka otse paberkoopia teha. Prooviprindi telefonist tegi ka ära.
Hetkel sees kolmas kassett, poest tuli originaaliga, siis sai mingist kohalikust firmast analoog tellitud, töötas päris mitu aastat kuni sel kevadel ühe voolukatkestuste seeriaga kasseti chipi maha põletas. Seejärel sai Amazonist mingi 20 EUR kassett võetud ja sõidab taas.

[BA79]

Mul on ka originaalkasseti asemel analoog ja toimib. Hetkel ca 30% jäänud ja on olnud vajadust kassetti korraks välja võtta ja veidi loksutada/pöörata ümber mitu korda, et tahm oleks ühtlasemalt jaotatud. Väljatrüki kvaliteet kipub langema kui tahma on vähem kui 40% (võib-olla on see sõltuv printeritootja üldisest kvaliteedist ja ka sellest, kui tihti ja kui suures mahus printida). Igal juhul analoogtoonerid on suht odavad ja piisavalt kvaliteetsed, et originaal ei tasu väga ära. Isegi täitmise teenus on piisavalt kallis, et targem siis juba ise täita või osta uus analoog, kui olemasolev hakkab tühjaks saama. Keskkonnahoiu vaatest muidugi ei tasu toonereid koguda aga üldiselt ei tohiks keskmise printeri eluea jooksul vajadust rohkema kui kolme kasseti järele. Ettevõtetes, kus on palju printimist majandatakse täitmise teel, aga kodustes tingimustes see pole väga teemaks. Ise lasin täita ühe korra Phaser 3020 toonerit. Kahjuks printer ütles üles ja ostsin uue. Sellele lihtsalt ostsin analoogtooneri ja see kestab siiani. Orikas on musta kilekoti sees konserveeritult originaalpakendis ja see jääb mulle tagavaraks, proovin ükskord ka iseseisva täitmise ära, st ostan ainult tahma ja proovin videoõpetuse teel hakkama saada. Võib juhtuda muidugi, et täitmiseni ei jõua, printer ütleb enne üles... Prindin harva, kord kuus või vastavalt vajadusele ka kord kvartalis keskmiselt 2-4 lk, sõltub vajadusest.

[Anna tooli]

Kas Xeroxi masinatega polnud mingit teemat, et need salvestasid oma mällu iga dokumendi mis masinast läbi käis? Või oli see udujutt?

[BA79]

Ei tea, iseenesest pole midagi välja trükkinud aga kui mingi mingi tõrge on, et paberisöötja ei suuda paberit sisse võtta (paber kiilub kinni), siis trükib dokumendi lõpuni,kui tõrge on kõrvaldatud (seda juhul, kui toidet ei katkestata). Reeglina vahest piisab sellest kui paberisöötjale natuke kaasa aitan. Printeril on selline kiiks, et kui liiga palju lehti on paberisalves siis ei võta sisse ja kui on vähe lehti siis ka ei võta sisse, pean näpuga kaasa aitama (lükkama), siis võtab sisse ja trükib ilusti. Kui tõrge esineb siis on ca 5-6 sekundit viivitust enne kui printimise pausile paneb, kui saab selle aja jooksul paberi siis trükib, kui ei, tuleb piiksuga veateade ja jääb pausile. Minu Xeroxil on 128MB mälu. Staatiliselt vist ei jäta midagi meelde, st kui on füüsiline restart, siis on mälu tühi ja tuleb uuesti trükkida terve dokument.

[Anna tooli]

[SKG]

[laurx]

Ruuteritel on võimekus usb junne võrgus jagada. Asuse säästuruuter tegi mõnda aega tagasi ühe Happe odavsita täiesti viisakaks võrgukaks. Ehitas "installeri" isegi arvutite jaoks.

[kell100]

Väga tore, nii palju vastuseid!
Selliseid kasutuskogemusi ja soovitusi ma ootasingi. Tänan!
Kas tuleb veel mõni soovitus ja hoiatus? 😁

[BA79]

Graafikat/fotosid mustvalgelt tihti printida ei soovita. Mida rohkem tumedamat trükipinda seda enam tahma kulub, eriti kui musta/punast/sinist on kujutises palju. Kui on soov graafikat printida siis pigem kas tindiprinter või värvilaser ent siis värvilaseri puhul pead eelarvet minimaalselt kahekordseks tõstma. Tindikad on odavamad, aga tindikassetid ise võivad olla suht kallid kuna osade tindiprinterite tootjate ärimudel on selline, et printeri saad odavalt, aga kulumaterjalid kõrgema hinna eest. Analoogselt võib ka laserprinter olla odav, aga originaaltooner täishinnaga suht kirves.