[degreal]

[incx]

Päris naljakalt mul nii endisel aadressil Tallinna kesklinnas (eeternett tuppa) kui nüüdses Viimsis (fiiber tuppa) mõlemas pakutakse, aga enne vaja enda rauda täiendada - ainult 10G RJ45-t ei osanud oodata, pole majas enam ühtegi sellist switchi ega porti.

Gigabiti kiiruste osas - üks koht, kus ma Telia üle kurta ei saa, alates 1G launchist (~2017?) saadik mõlemas eelviidatud asukohas vahelduvalt 1G kasutusel olnud ja tulnud/läinud stabiilselt > 9xx Mbit/s.

[tshw900]

[Sahasrahla]

Millest võib sõltuda kaasaegseima lahenduse kättesaadavus?
Isiklik arvamus:
1. kinnistu kasutajate arv ja nende järjepidev teenuse kasutus (lojaalsus);
2. magistraalvõrgu ristumiskoha ja ärivajadusest tuleneva tarbija vahetu lähedus.

[Sold OUT]

Kui mu aadressil peaks hakatama pakkuma 1G või 2.5G kiirust, kas siis tuleb mingi teade või peab iga kuu telia kodulehele minema kontrollima igaks juhuks?

[indrpo]

Eks see laieneb suurematest piirkondadest sujuvalt edasi aga kui sul on 1G tellitud ja tallad, soovin kiiremat internetti, aitab kaasa.
Mingit teavitust ei tule ilmselt, kui valmis siis kuvab iseteeninduses.

[Sold OUT]

mul vaid 400

[somnambuul]

Mulle tuleb mingi CAT tuppa ja telia leht pakub 2.5G-d. Aga tegelt tahaks hoopis mingit 50/50 ühendust 10 euro eest...

[Optimist]

Mind hakkas huvitama, miks ikka üle 400mbit/s kätte ei saa. Nokkisin RT-AX82U, menüüdes jäi muude asjade kõrval silma ka "Parental Controls - Web & Apps Filters". Lükkasin selle välja, hops 926/527 mbit/s. Palju parem aga kuna mul oli vase porte puudu, siis nabisin 5a vana ruuteri asemele uuema rohkemate portidega Asuse RT-BE88U (3x1.5Ghz vs 4x2.5Ghz, rohkem RAMi ja mõnusad 2x10G + 4x2,5G + 4x1G). Tõstsin vana ruuteri seade 1:1 üle kaasa arvatud see "Parental Controls - Web & Apps Filters" = enabled. Tulemus 948/949 mbit/s. Igast Trendmicro AI protectid jms jama oli ka sisse lülitatud. Ehk siis uuemad Asuse ruuterite featuurid ei vea kahjuks vanematel mudelitel enam välja.

[Dirty Harry]

[BA79]

Otseselt ei puutu Teliasse, aga tundub, et riik on hakanud raha lugema s.t internetivõrgu arendamise toetust enam niisama ei loobita: https://www.err.ee/1609769493/riik-hakkab-lairibavorgu-ehitajatelt-noudma-reaalseid-liitumisi

Kas ja kui kiiresti see optika levikut nüüd parandab, aga igasugustele nn "tühjadele" aadressitele või 1-2 taluga küladele, kus potentsiaalseid liitujaid pole, enam paigaldama ilmselt ei hakata. Mina hellitan lootust et uued tingimused panevad side-ettevõtjaid ja võrguarendajaid mõtlema selle peale, et liitujaid on rohkem asustatud punktides ja arendus on tasuv ainult seal, kus on liitujaid rohkem kui 10 ehk siis väikelinnade ja alevike eramupiirkonnad ja suuremate linnade piiriäärsed asumid kus potentsiaalsete klientide arv võib ulatuda mõnekümnest mitmesjani.

Muidugi kui sideettevõtjale uued tingimused ei sobi siis jääb arendus seisma, aga kui sideettevõtja kindlasti tahab raha saada, siis ilmselt ei jää midagi üle, kui peab arendama, sest kortermajade piirkonnad on juba enamuses kõik ära "võrgutatud" ja peab paratamatult siis vaatama sinnapoole, kus varem võrguarendus oli kas prioriteetide nimekirjas viimane või üldse maha kriipsutatud.

[olc]

Riigil peenike pihus ja kuidagi on vaja viisakalt ära öelda, et raha ei ole?

[BA79]

Minu arvates vahet pole, kas on rahapuudusest uued reeglid kehtestatud või saadi aru, et sellisel kujul toetuste eraldamisega projektid ei õigusta ennast. Kui suur hulk kasutajaid on ikka aeglase neti peal siis see tähendab et üldises kontekstis on optika kasutajaid vähem, kui olema peaks. Kui õigesti mäletan siis olla paika pandud üldises plaanis niimoodi, et 95% kodudest saaks vähemalt 100Mbit ja enam. Järelikult seda eesmärki pole täidetud ja sellisel kujul seda ei saagi täita. Toru võib vedada ükskõik millisele aadressile k.a sinna kus pole tarbijaid-mis kasu on taguda rinnale et niimitmesse kohta kusagile a la' "pärapõrgusse" on veetud optika kui seal pärapõrgus metsa sees kedagi ei ela või on 2-3 majapidamist, milles elavad vanema põlvkonna inimesed, kellele seda gigabitist kiirust vaja ei lähe.

Uusarendustega on teine lugu muidugi ja niipalju kui ma aru saan siis uusarenduste projektides on optika juba n.ö sisse kirjutatud ja just selle mõttega, et noored kes endale uut elamist ostavad siis ka kiiremat internetti kasutavad-püsiühenduse olemasolu on samuti suht atraktiivne ostuargument mõne jaoks. Samas kõik ei ela uusarendustes. 80% elamufondist on nõukogudeaegne, kuhu optika tuleb projektipõhiselt sisse vedada-kortermajadega on enamasti ühelpool-nüüd ootavad järge vanemate majadega eramupiirkonnad. Nõukogude ajal puudusid paljudes elamupiirkondades isegi telefoniliinid s.t isiklikku telefoni igalühel ei olnud. Isegi meie pere sai fikstelefoni alles taasiseseisvunud vabariigi esimese 2 aasta jooksul, tänu millele sai võimalikuks ka faksmodemiga internetti sisse helistama hakata (Minu internetikasutuse ajalugu algab aastast 1999, kui sain elu esimese personaalarvuti koos vajaliku riistvaraga).