Liharünnakute põhjus pole mitte puudlik info vaid see, et Vene sõduri väärtus ülemate jaoks on null.
soldat on ju väärt rohkem kui mingi tank või lennuk. Rahasse pannes on tank või lennuk ju kallid, aga saab tootmisele tuure peale keerata ja neid rohkem toota.
Soldatiga jälle võid tuure peale keerata, aga eostamisest kuni rindele saatmiseni läheb 20+ aastat ja seda protsessi rahaga kiirendada ei saa.
Thanks captain obvious, mine räägi seda nüüd idanaabri suurele juhile ka.
Seda liharünnakute teemat tuleb vaadelda ka nõks propagandavõtmes, kus ukraina&lääs üritab infosõjas Venemaad demoraliseerida, hirmutada sealseid mehi, et neid ootab sõjas kindel lõpp. Vastuolu on silma hakanud ka asjaolus, kus vaatamata meie meediaruumi juttudele Venemaa liha ammendumisest, tilgub ikka aegajalt läbi kuidas Venemaa ei aja sugugi ainult piitsaga mehi sõtta, vaid värbavad edukalt ka vabatahtlike palgalisi - kuidas saab see võimalik olla, kui iga eestlane teab meie uudiste järgi kuidas iga vene mees peaks teadma, et sealt tagasi ei tulda ja juba esimese rünnakuga oled mullatoit.
Ju pigem ei ole mullatoit, ju tullakse ka tagasi, ju teenitakse ka raha, aumärke, kuulsust ja tehakse armees karjääri.
Ukraina SBU ise räägib oma võimude propale aegajalt vastu, a'la kuidas õnnestus lõpuks hävitada keegi oluline ohvitser või droonitajate punt, kes on pikalt peavalu tekitanud ja seepärast suur võit - kus need motiveeritud peavalu tekitajad siis tulevad kui üks suur loll vene liha kõik..
Samas vastukaaluna levisid miski aeg videod kuidas Ukraina jõhkralt tänaval ja kodudest noori püüab, peksa ja nuuti saavad ning väljaõppekeskusse saadetakse. Seda toetab ka ääri-veeri lääne meedia hala kuidas Ukrainal on mobilisatsiooniga probleeme. Arvatavalt on, arvatavalt tõsi on ka nende massiline desertöörlus ja lahingtsoonis allumatus käskudele ja ülematele.
Samuti Ukrainal endal vahva ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi nimeline, keda sõdurid tema sõjapidamiskunsti metoodika tõttu lihunikuks hüüdsid ja see ka lääne meediasse jõudis ning Kiievi pealikele ebamugavust tekitas.
Sõda ongi üks tapmine, ka USA kandis märkimisväärseid kaotusi Vietnami sõjas, kui õigustas Jaapani vastu tuumapommi kasutamist just elude päästmisega, kuidas muidu oleks tulnud veel aastaid liharünnakutega Jaapani saari alistada sinna koobastesse kaevunud keisriväe sõdalastest, kes motiveeritud kaitsma oma positsiooni surmani.
Samuti kuskil käis läbi miski number Prantsusmaa kohta, vist I maailmasõjas kaotasid nad 40% oma meessoost elanikkonnast sinna sõtta - ajalukku vaadata, mina ei saaks küll omistada liharünnakuid ainult ida või slaavi sõjapidamise kultuuriga.
Eesti kindralid on ka propagandat võimendanud ja Venemaa sõjapidamist hakklihamasinaga võrrelnud. Sunnib see küsima, kuidas Eesti kindralid keerulises olukorras käituksid, näiteks on kompanii kuskil seal moodsal kaitseliinil positsioonil ja vastane plaanib läbi murda, töötleb positsioone kaugtulega, droonide, rakettidega, sisuliselt kompanii hävitatakse - mida teeb Eesti staap kas printsipiaalselt ütleb hakklihamasinale EI, või kui on varuressurss olemas ja vajadus auk lappida, läheb järgmine sats augule ette vastasele rappida.
Vanasti sõjakunst oli ka matemaatika, kus teatud standardolukordade lahendamise ressurss oli teada, a'la ründamisel on vaja 3:1 ülekaalu jm.
Kus on ette arvestatud ka vastavalt suuremate kaotustega ning planeeritud ka asendus kaotustele - kuidas nii saab, et saadad mehed kindlasse surma, paned uued asemele ja jätkad.. aga nii ongi paraku. Ja ka Eesti kus hoobeldakse kõrge kaitsetahtega, ometi vabatahtlikuks ei tehta ja jätkatakse sunnisüsteemi, kus nokuga sündinud on kahurilihakohuslased - tegelikult teatakse hästi kui soolikad lendama hakkavad, jäävad kaitsetahtest riismed.. ja võim saab loota vaid diktaadile-sunnile mehi hakklihaks saata.
Tahame või ei taha inimene on sõjas samasugune kuluressurss nagu moon, torud või muu tehnika, on alati olnud. On ka läänes, kui neid nurka suruda, läheb käiku kõik, et oma võimu ja positsiooni säilitada, nii tuumarelv kui inimesed.. _________________ ---
Venemaa ei aja sugugi ainult piitsaga mehi sõtta, vaid värbavad edukalt ka vabatahtlike palgalisi - kuidas saab see võimalik olla, kui iga eestlane teab meie uudiste järgi kuidas iga vene mees peaks teadma, et sealt tagasi ei tulda ja juba esimese rünnakuga oled mullatoit.
See on ainult tänu rahale. Isegi need kes saavad aru asja lootusetusest on nõus minema, kuna nende igapäevaelu on veel perspektiivitum.
Vene meedia on rangelt kontrollitud. Ega seda ikka naljalt pole, et seal tõtt räägitaks sõja reaalsusest. Ideoloogilistel põhjustel lähevad vähesed.
Prillpapa kirjutas:
Ju pigem ei ole mullatoit, ju tullakse ka tagasi, ju teenitakse ka raha, aumärke, kuulsust ja tehakse armees karjääri.
Hiljuti oli video sellest kuidas need aumärgid on müügil. Osta palju tahad ja riputa rind täis. Karjääri teevad ikka kõrgemad tegelased kes tagalas istuvad.
Prillpapa kirjutas:
Ukraina SBU ise räägib oma võimude propale aegajalt vastu, a'la kuidas õnnestus lõpuks hävitada keegi oluline ohvitser või droonitajate punt, kes on pikalt peavalu tekitanud ja seepärast suur võit - kus need motiveeritud peavalu tekitajad siis tulevad kui üks suur loll vene liha kõik..
Venemaal on eraldi grupid. Kõige madalamad on nn storm-z kes ongi hakkliha. Sinna pannakae vangid ja need kes eelnevalt sõdimast keeldunud või muidu ebamugavad tegelased kellest vaja lahti saada.
Siis on nn "muulad" kelle töö on käsitsi asju tassida rindele. Siis alles hakkavad tulema tavalised sõdurid kes on tavalises üksuses jne. SBU ei kiitle, et me täna hävitasime 5 muula ja 200 storm-z. Ohvitserid ja droonijuhid on ilmselgelt mitu kaliibrit väärtuslikumad sihtmärgid keda kõrvaldada, sest nende väljaõpe ja treening tähendab, et tänavalt kohe kedagi asemele ei pane.
Prillpapa kirjutas:
Samuti Ukrainal endal vahva ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi nimeline, keda sõdurid tema sõjapidamiskunsti metoodika tõttu lihunikuks hüüdsid ja see ka lääne meediasse jõudis ning Kiievi pealikele ebamugavust tekitas.
Ma ei tea palju sellel alust on. Olen lugenud, et see hüüdnimi tuli mineviku põhjal. Hetkel on tema jutt selline, et oma sõdureid ikka hoitakse, sest mingi tühja maalapi pärast pole mõtet neid ohverdada nagu venelased teevad.
Võibolla ainult suurema linna osas oleks olukord teine nagu Bahmutis oli. Hetkel ei näe ka, et keegi nõuaks tema eemaldamist oma ametist.
Prillpapa kirjutas:
Sunnib see küsima, kuidas Eesti kindralid keerulises olukorras käituksid, näiteks on kompanii kuskil seal moodsal kaitseliinil positsioonil ja vastane plaanib läbi murda, töötleb positsioone kaugtulega, droonide, rakettidega, sisuliselt kompanii hävitatakse - mida teeb Eesti staap kas printsipiaalselt ütleb hakklihamasinale EI, või kui on varuressurss olemas ja vajadus auk lappida, läheb järgmine sats augule ette vastasele rappida.
Kui tegu pole olulise linnaga, siis ei olegi mõtet neid seal hoida tule all suremas. Nagu ma aru saan, siis ka Ukrainlaste eesmärk ei ole tekitada mingit raudkindlat barjääri kust sääsk ka läbi ei pääse.
Eesmärk on veristada venelasi niipalju, et iga edenetud meeter tuleks võimalikult kõrge vere hinnaga. Vene inimressurss ei ole samuti lõputu nagu nende propaganda on edukalt suutnud paljude lääne inimeste peadesse istutada.
Kui nende ressurss oleks lõputu, siis milleks küsida põhja-korea sõdurite abi? Milleks saata karkudel haavatud kohe tagasi lahingusse?
Tomorrow, kle sa oled varsti nagu Eesti propameedia need "sõjablogjad" kes teavad mida Putin mõtles, kui valus tal oli ja kuidas ta närvi läks - tõeline selgeltnägijate koorekiht
Seda ma mõistan, kui ukrainlased taganema sunnitakse, on see alati neil planeeritud ja teadlik tegevus oma meeste elude säästmiseks. Kui ukrainlased rünnakuga vastu müüri verest tühjaks jooksevad on see kõik lääne süü, kes lubas aga ei andnud relvastust mis oleks vastase alistanud mehi ohtu seadmata.
Kui ukrainlased tabavad midagi mille kohta sõjalised eksperdid kulme kergitavad, et kas see oli ikka mõistlik ressursikulutus - on see alati mõistlik, sest on "sümbolväärtusega" ja kergitab Ukraina moraali selles raskes sõjas.
Saad ehk ise aru, et propagandal on alati vastus ja õigustus millele iganes..
Võtame näiteks klassikalise motiivi mida ka sõjapropagandas armastatakse kasutada, liiga noored või liiga vanad sõjas, nö lapsed ja vanurid - kui vaja kujutatakse seda kui tunnistust ülimast kaitsetahtest kus rahvas poisikesest taadini on õlg-õla kõrval oma maa ja rahva kaitsel.
Samas vastaspoole sama motiivi kohta saab kergelt kirjutada, kuidas see tunnistus nende nõrkusest ja elajalikkusest - kedagi ei säästeta, surma saadetakse nii lapsi kui vanu inimesi - mis rahvas ja võim see selline on kes nii oma rahvaga teeb.
Üks sama motiiv aga täiesti vastandlik kirjeldus - kumb on tõde, kumb vale
Tegelikkus on pragmaatilisem ja julmem, miks seda eirata ja asuda miskit propajuttu veeretama kuidas tegelikult venes on nii ja tegelikult ukrainas on naa - kus me teame kuidas on, teavad need kes seal kohapeal on, ülejäänud vohmivad tugitooli propagandasõda, mille puutumus reaalsusega on tühi usk ja soovmõtlemine..
Oisu. kirjutas:
Prantsusmaa rahvaarv 39 600 000.
Hukkunuid 1 397 800.
Haavatuid 4 266 000.
Meessoost elanikkonnast ca 30%.
Ärme jää numbrimaagiasse kinni, ma ei suuda oma allikat leida, aga meelde jäi ja see 40% ja tundus šokeeriv. Siinsete faktišaakalite osas tuleks korrektne olla, ja mitte näiteks "40% meessoost" aga vbl "40% täiskasvnud meessoost", imikud ja raugad ei lähe arvesse, või muu arvutuse aluseks olev nüanss.. aga ka 30% oleks mitte vähem jõhker.. _________________ ---
Ushakov added that Putin even suggested that the U.S. and Russia could exchange movies promoting “traditional values shared by us and the Trump administration.”
Kui ukrainlased rünnakuga vastu müüri verest tühjaks jooksevad on see kõik lääne süü, kes lubas aga ei andnud relvastust mis oleks vastase alistanud mehi ohtu seadmata.
Kus nad seda on teinud? Ainus koht kus see võis tõsi olla oli 2023 aasta rünnak vastu vene kaitseliine lõunas. Muus osas on Ukrainlased vältinud sellist otserünnakut.
Oisu. kirjutas:
Selles valguses ligi 140 millise rahvaarvuga veremaa miljon meest kaotusena tühi tähi.
Ainult, et venemaal ei ole 140 miljonit meest. Neil on 66 miljonit meest.
Kui võtta sealt maha need kes on nooremad, kui 18 ja vanemad kui 65, siis jääb järgi 45 miljonit.
Üks miljon 45'st on juba palju suurem number, kui 1m 140m-st.
Rääkimata sellest, et vene rahvaarv kahaneb iga aasta umbes miljoni inimesi võrra, sest sünde on palju vähem kui surmi.
Vene enda rosstat prognoosib, et 2046 aastaks on venelasi 130 miljonit mis teeb -10m 20 aastaga ja see on veel ilmselt ilustatud prognoos.
„Miks te siia tulla tahate?” küsib haigla direktor.
Enne kui me vastata jõuame, käib nii tugev plahvatus, et kõik hüppavad toolidelt püsti.
Plahvatus purustab aknad ja klaas lendab tuppa. Kardinad lendavad üles.
- Pommiruumi!, hüüavad nad.
Õhku täidab lõhkeainete kipitav lõhn.
Haigla patsiendid ja arstid tormavad üle tänava pimedasse ja niiskesse pommivarjendisse Ukraina linnas Dopobillas, veidi üle kolmekümne kilomeetri kaugusel rindest.
Selgub, et sel päeval õhiti laskemoonaladu. Kas venelased selle taga olid, nad ei tea.
– See pole rindega võrreldes midagi, ütleb sõdur Ivan (49).
Sest ta on lähedalt kogenud sõja uusi relvi, mis külvavad vägivaldselt hirmu mõlemal pool rindejoont ja mille eest on peaaegu võimatu end kaitsta.
Ohuhoiatus on iseloomulik lärmakas ja sumin heli. Kuid selleks ajaks, kui seda kuuled, on sageli juba liiga hilja.
Sõja vältel on väikesed lõhkeainetega droonid, nn FPV droonid, muutunud üha arenenumaks ja jõudnud üha kaugemale.
Kuid neil on olnud ka nõrkusi. Raadiosignaalide elektroonilise blokeerimise abil on olnud võimalik saavutada teatud tasemel kaitset kohapeal olevatele sõduritele.
Raadioseiskumine on põhjustanud droonide signaalide kadumise või katkemise, muutes need peaaegu kasutuks.
Kuid nüüd on nii Venemaa kui ka Ukraina sõdurid hakanud droone juhtima habemenuga õhukese fiiberoptilise kaabli abil, mis tähendab, et drooni juhil on drooni üle kogu aeg täielik kontroll.
Uute droonide signaali segamine on võimatu, need ulatuvad sageli ka palju kaugemale ja neil on parem videokvaliteet – nii on drooni juhil parem täpsus ja ta saab hoonetesse lennata.
See tähendab, et relv on lühikese ajaga lahinguväljal domineerivaks muutunud.
Sõja alguses tappis enamikku sõduritest suurtükivägi, kuid nüüd on toimunud monumentaalne muutus.
Droonid vastutavad nüüd 70 protsendi surmajuhtumite eest.
Uued pildid rindejoonelt näitavad, kuidas tuhanded need habemenuga õhukesed kaablid levivad nagu ämblikuvõrgud – neid kaableid on kasutatud uute droonide juhtimiseks.
Ja just täpselt nii juhtuski sõdur Ivaniga, kes sattus haiglasse.
Pärast mõnetunnist pommivarjendis veetmist taanduvad tema ja sõdurid tagasi haigevoodisse.
Ivan oli soomuki juht ja tema ülesanne oli päästa vigastatud kaasvõitleja rindelt.
– Me sõitsime autoga ja äkki toimus tohutu valgussähvatus – siis see plahvatas.
Neid oli tabanud fiiberoptiline droon.
Ivan jäi ellu, kuid kannatab endiselt põrutuse all.
– Uued droonid muudavad sõda, see on nüüd palju ohtlikumaks muutunud, ütleb Ivan.
Uute fiiberoptiliste droonide tegevusraadius on sageli 10–15 kilomeetrit, kuid katseid tehakse ka palju pikemate tegevusulatusega.
Samal ajal on tulnud teateid, et FPV droonid on tabanud sihtmärke 20–30 kilomeetrit rindejoone taga.
Dnipro sõdurite kalmistul lehvivad sajad lipud, millel on pildid sõtta astunud ja langenud noortest ja vanadest meestest.
Nataša (40) kõnnib ettevaatlikult oma abikaasa Anton Horbenko hauale, enne kui kükitab ja nutma puhkeb. Ülejäänud pereliikmete sügavad nuuksatused täidavad kalmistu.
15. mail tappis ta fiiberoptilise drooni rünnaku tagajärjel.
– Ta püüdis oma hirmust mitte rääkida, ta püüdis mind alati rahustada ja öelda, et kõik saab korda, ütleb Nataša.
Anton oli juht ja peaaegu ees, kui droon tema juhitud autot tabas. Neil olid elektroonilised segajad sisse lülitatud, aga tulutult.
„Rahva parimad mehed on siin,“ ütleb ta.
Kui droonide eest on end nii raske kaitsta, räägivad sõdurid VG-le, et nad püüavad pidevalt leida uusi viise surmast pääsemiseks.
Eespool sõitvate autode esiistmetel võib vabalt olla haavlipüssiga juht, kes üritab neile lähenevaid droone alla tulistada.
Samuti ehitavad nad kalavõrkudega suuri tunneleid, et proovida luua droonide ja enda vahele barjäär, kuid uued droonid suudavad hiilida võrgu aukudesse ja lennata oma sihtmärkide poole kiirusega 60–100 kilomeetrit tunnis.
Sõdurite sõnul muudab need droonid nii hirmutavaks ka see, et nad ulatuvad nii kaugele tagala logistikateedele, et on sõjapidamisel neist täiesti sõltuvad.
See raskendab sõdurite rotatsiooni rindelt ning ka laskemoona ja toidu täiendamine on muutunud palju nõudlikumaks.
Sõdurid on öelnud, et nad on kuid kaevikutes lõksus olnud ja abi pole saanud.
Andrej (44) arvas, et tema aeg on käes.
Dnipro haigla ees süütab ta sigareti. Tema silma ees on must laik. Säärel on immitsev haav. Tema käsivart hoiavad koos metallnõelad.
Ta ei saa enam kunagi parema silma nägemist tagasi ja tema naine Ina aitab teda ratastoolis istudes.
– Ma tahan, et sõda lõppeks võimalikult kiiresti ja võiduga. Sest palju mehi sureb, ütleb ta.
Andrei jalad hakkavad värisema, kui ta üritab jutustada, mis juhtus.
– Mu kaks sõpra tapeti.
Esmalt tabas üks fiiberoptiline droon soomustransportööri, mida ta juhtis.
Ta roomas välja ja otsis kraavis varju, suutes vältida mitmeid teisi talle lähenevaid droone. Andrej roomas enne ohutusse kohta jõudmist 600 meetrit tagasi.
– Droonid on pidev oht, me ei saa sõdureid kaevikutest välja. See on lihtsalt liiga ohtlik.
Ta ütleb, et seal on sõja pidamine muutunud võimatuks.
– Ainult Jumal saab meid kaitsta. Ma ei saa aru, kuidas ma ellu jäin.
Ukraina ja Venemaa vahel käib praegu äge võidurelvastumine. Tapjadroone on mitmel kujul.
Peaaegu igal õhtul lähenevad Kiievile Venemaa pikamaadroonid. Tavaliselt lendavad need etteantud marsruuti pidi ja enamik lastakse alla, kuid mõned jõuavad sihtmärgini ja tekitavad tohutut kahju, nagu VG hiljuti ise koges.
Pärast rünnakut jäid maha sellise Venemaal toodetud Shaheedi drooni jäänused, mis suudab lennata mitusada kilomeetrit ja on pakitud 50 kilogrammi lõhkeainega.
Kuid esirinnas on just FPV droonid üliolulised. Nii Venemaa kui ka Ukraina tootjad töötavad pidevalt selle nimel, et suurendada oma lennuulatust, suurendada tootmist ja muuta need võimalikult surmavaks.
Ukraina võimud väidavad, et nad tootsid eelmisel aastal 2,2 miljonit FPV drooni, lisaks 100 000 suuremale pikamaa droonile. 2025. aastaks on nende eesmärk suurendada FPV droonide arvu 4,5 miljonini.
Sõjauuringute Instituudi uuringu kohaselt on nii Venemaa kui ka Ukraina võidurelvastumas tehisintellekti integreerimises tapjadroonidesse, mis võimaldaks neil sihtmärke täpselt kindlaks teha ja ise lennata.
Aga praegu on vaja inimesi, kes neid haldaksid.
Ja see vajadus on suur, sest Ukrainal on raskusi piisava hulga sõdurite värbamisega.
Pealinnas Kiievis ühes kasutusest kõrvaldatud laos istub Inna (37) raadiopuldiga ja õpib FPV drooni lendama. Tema ümber teevad mitmed teised sama.
„Me oleme sõjas, seega tahtsin oma teadmisi täiendada,“ ütleb ta.
Praksuval videoekraanil navigeeritakse drooni tasasel ja rohelisel maastikul, suundudes sihtkoha poole.
– Ma pole kindel, kas ma tahan rindele minna, aga kõik Ukrainas peaksid saama sõjaväelise väljaõppe, ütleb ta.
Sõda on riigile nii jõhker ja nii palju on tapetud, et igaüks peab panustama, usub ta.
Õues asuvas saalis lendavad droonid läbi tohutu takistusraja.
Sumin ja intensiivne heli, mis tekitab sõdurites tugevat hirmu, on üle jõu käiv.
– Rinne läheneb aina lähemale, seega peame rohkem pingutama, ütleb Inna.
Venemaa vallutab Ukraina pinnal positsiooni, samal ajal kui nende sõjamasin edasi surub.
- Samal ajal käivad rahuläbirääkimised. Kas teil on usku, et need suudavad edu saavutada?
– Ma ei usu, et Putin peatub, mitte enne, kui ta on vallutanud kogu Ukraina.
Ainus, mis teda peatada saab, on tugev sõjavägi, rohkem tehnoloogiat – ja rohkem võitlusvaimu, usub naine.
The air quality index in Kiev hit 306, far exceeding the safe norm of 50, prompting authorities to advise residents to wear masks and keep windows closed due to hazardous combustion products in the air.- Kyiv Post
Venemaa naftatulud kukkusid järsult, riik on sunnitud eelarve turgutamiseks müüma kulda.
Juunis langesid Venemaa föderaaleelarvesse nafta ja gaasi müügist laekuvad maksutulud aastavõrdluses enam kui kolmandiku võrra.
Nafta- ja gaasitulud vähenesid 495 miljardi rublani (5,3 miljardit eurot), mis on 34% vähem kui 2024. aasta juunis. 2025. aasta kuue kuuga koguti kokku 4,73 triljonit rubla ehk 51 miljardit eurot, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 17 protsenti nõrgem tulemus. Juunis langesid igakuised tulud viimase kahe ja poole aasta madalaimale tasemele — eelmine miinimum registreeriti 2023. aasta jaanuaris.
Vähema laekumise peamine põhjus on endine: nafta maailmaturuhindade langus tugeva rubla taustal, kirjutas Kommersant. Majandusministeeriumi andmetel oli Uurali nafta barreli hind dollarites mais keskmiselt kõigest 52,1 dollarit, võrreldes eelmise aasta mai 67,4 dollariga. Mai hind on võrdluses selle pärast, et ettevõtted arvutasid juunis makse eelmise kuu nafta hinna ja rubla vahetuskursi põhjal.
1. juulil teatas ministeerium Uurali juuni keskmise hinna ja see tõusis Lähis-Ida kriisi toel 59,8 dollarini barreli kohta. Tänaseks on Uurali hind siiski juba 3-4 dollari võrra odavnenud.
Lisaks naftahindadele mõjutab Kremli tulusid aga ka rubla tugevnemine, kuna barreli hind rublades on väiksem kui mullu, siis langevad vastavalt ka ettevõtete poolt naftaärilt makstavad maksud.
Gaasi tootmise ja müügi eeldatavat maksutulu 2025. aastal on Vene valitsus vähendanud 10,9 triljonilt rublalt 8,3 triljonile rublale (89 miljardit eurot) ehk peaaegu veerandi võrra. Venemaa nafta aasta keskmise hinna prognoosi on korrigeeritud 69,7 dollarilt 56 dollarile barreli kohta.
Maksude vähenemise taustal ei oota rahandusministeerium juulis täiendavaid nafta- ja gaasitulusid. Seetõttu teatas ministeerium neljapäeval, et eelarve täitmiseks tuleb asuda kulla ja valuutade ostmise asemele neid realiseerima. Ministeeriumi andmetel eraldatakse operatsioonideks 7. juulist kuni 6. augustini 18,8 miljardi rubla ehk igapäevaselt 820 miljoni rubla väärtuses teisi valuutasid. Eelmisel kuul osteti seevastu valuutat 1,5 miljardi rubla eest päevas.
Seni on kasutatud sõja ja sanktsioonide käes vaevleva majanduse lappimiseks Venemaa Rahvusliku Heaolu Fondi varasid, kuid need on praeguseks järsult vähenenud. Kui fondist kantakse raha riigieelarve täiendamiseks sama moodi nagu varem ja nafta hind ei tõuse, siis saab see üks Venemaa majanduse tähtsamaid kassasid peagi tühjaks.
Fond on üks võtmetegureid tagamaks, et sõja majanduslikud tagajärjed ei ole mõjutanud tavaliste venelaste igapäevaelu. Fondil oli sõja alguses likviidseid ehk kiiresti kasutatavaid varasid ligi 10 000 miljardit rubla ehk ligikaudu 110 miljardit eurot. Mai lõpu seisuga oli sellest alles vaid 2843 miljardit rubla ehk umbes 30 miljardit eurot.
Fond võib tühjaks saada juba selle aasta lõpus, kui Venemaa kasutab seda oma eelarvepuudujäägi katmiseks. Sel nädalal heaks kiidetud eelarveraamistiku kohaselt peaks riigieelarve puudujääk olema 3800 miljardit rubla ehk veidi üle 40 miljardi euro. See on rohkem kui fondis allesjäänud raha.
Frankfurdi lennujaamas nägin just mingit meeleavaldust, kus kari idioote kandis plakateid sõnumiga "Venemaa ei ole meie vaenlane" ja "Ukrainat toetades saadame oma lapsed surma" Pealuudega laastatud maa piltidega piketeerimised. Mitmed tüübid proovisid seda asja seal korralikult filmida (tellitud filmimine) ... üsna kindlasti mingi venelaste kinnimakstud üritus. Kamba juht oli mingi pikajuukseline hipi superman-i kostüümis, et te mõistaksite kui debiilne see kõik välja nägi.
Mõtleson, et jagan teiega maailmas nähtut.
The Kremlin is trying to draw another country into its war against Ukraine — this time, Laos, according to the Main Intelligence Directorate of the Ministry of Defense on Telegram.
In addition to the large-scale involvement of mercenaries from African and Asian countries, as well as units from North Korea, the Kremlin is exploring the possibility of involving so-called partners in the war under the guise of humanitarian projects in Russian regions bordering Ukraine.
According to Ukrainian intelligence, Laos is the latest country that Russia is attempting to involve in the war.
According to the NATO chief, China would start by seeking to grab Taiwan - while ensuring the Kremlin dictator simultaneously attacks NATO territory, amid fears Putin is anyway eyeing the Baltic republics Estonia, Latvia and Lithuania, formerly part of the USSR.
According to the NATO chief, China would start by seeking to grab Taiwan - while ensuring the Kremlin dictator simultaneously attacks NATO territory, amid fears Putin is anyway eyeing the Baltic republics Estonia, Latvia and Lithuania, formerly part of the USSR.
A serious incident occurred on Sunday afternoon, July 6, 2025, when a ship sailing off the coast of Yemen, approximately 95 kilometers southwest of the port of Hodeidah, came under attack by the Houthies from small boats and unmanned aerial vehicles (UAVs). There are no Greek nationals among the crew, and the ship is now sinking.
...
tsitaat:
Massive IDF strikes now on Houthi targets
Israeli air force is carrying out widespread airstrikes against ports in western Yemen, according to Defence Minister Katz.
The ship Galaxy leader, which was hijacked by the Houthis 2 years ago, is being struck.
Ega muidu tibla mingile demo veokile ainult 2tk ei pannud. Iraanil vist olid teatud mudelid nn sahtlis rekka kile all peidus ja siis neid mahtus rohkem
Germany says the Chinese military fired a laser at a German aircraft taking part in an EU operation in the Red Sea. The German foreign ministry called the incident "completely unacceptable" and summoned the Chinese ambassador in response.
Sakslane saab korralikult pikku mune selle hiinlaste kintsukraapimise eest
Uskumatu, et see tiblapugemine neile midagi õpetanud pole... Kallas vähemalt proovib kisa teha...
Nõrk kroon on toonud kaasa Norra uue hävituslennukiprogrammi kõrgema hinna.
Norra F-35 hävitajate ostude eest makstud valuutapomm muutus 30 miljardit kallimaks.
Nõrk Norra kroon on muutnud Norra hävituslennukite hanke 29,5 miljardi krooni võrra kallimaks võrreldes 2012. aastal oodatud summaga.
Lennuki ostmise otsuse langetamisel võeti aluseks dollari vahetuskurss 6,47 krooni. Tänapäeval maksab üks dollar 10,12 krooni.
https://e24.no/naeringsliv/i/pPa8JW/valutabombe-for-norske-f-35-kjoep-ble-30-milliarder-dyrere
Ukraina õhukaitse teatel ründas Venemaa kolmapäeva õhtul Ukrainat 728 drooni ja 13 raketiga.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.