[Tanel]

PRESSITEADE - Elektrum Eesti ja Olerexi koostöös rajatakse Eesti üks võimsaim ja kogu riiki kattev laadimispunktide võrgustik. Kolm aastat kestva projekti käigus varustatakse 62 Olerexi teenindusjaama ühtekokku 170 kiir- ja ülikiirlaadijaga, mille koguvõimsus ulatub 18,5 MW-ni.

Esimesed 300 kW ülikiirlaadijad on paigaldatud Olerexi Paide, Tartu, Rakvere, Võru ja Türi teenindusjaamades. Laadijate avamise puhul maksab elektriauto aku laadimine reedel, 20. juunil vaid 1 sent kWh eest ning juuli lõpuni kehtib tavahinnast 30% soodustus.

2025. aasta lõpuks on plaanis paigaldada veel 28 ülikiirlaadijat ning kogu taristu saab tänaste plaanide kohaselt valmis 2027. aasta lõpuks. Lähitulevikus saab seega elektriautot laadida pea kõigis suuremates Olerexi tanklates.

Vähem laadimisärevust
Elektrum Eesti juhatuse esimehe Agnes Maki sõnul ei keskendu loodav laadimisvõrk ainult tõmbekeskustele – uued laadijad jõuavad ka väiksematesse kohtadesse, suursaarteni ja piirialadele. See aitab oluliselt vähendada nn „laadimisärevust“, mis on täna paljude potentsiaalsete elektriautode ostjate suurimaks takistuseks.
“Tänu Olerexiga algatatud projektile ei erine elektriauto kasutusmugavus tulevikus enam oluliselt sisepõlemismootoriga autodest. Enamikesse Eesti põhimaanteedel tegutsevatesse Olerexi teenindusjaamadesse paigaldatavate kiir- ja ülikiirlaadijatega saab põgusa lõuna- või jalasirutuspausi jooksul oma auto aku täis laadida. Just seepärast oli meie jaoks partnerivalikul oluline, et piisav hulk kiirlaadimisvõimekuse saavatest jaamadest paikneks olulistes maanteesõlmedes ning pakuks lisaks tankimisele ka muid teenuseid,“ selgitab Elektrumi juht.

Olerexi tegevjuht Piret Miller lisab, et kuigi elektriautode omanikud on täna koondunud enamasti tiheasustusega aladele ja laadimine toimub peamiselt kodudes, on väga oluline teha kiirlaadimise võimalus kättesaadavaks ka maanteedel liiklemiseks ja pikemate vahemaade läbimiseks.

„Naaberriikides on elektriautod populaarsemad eelkõige seetõttu, et hästi arendatud laadimistaristu muudab nende kasutamise lihtsaks ja mugavaks. Elektrumiga koostöös rajatav laadimisvõrgustik kujuneb kõige laiaulatuslikumaks kiirlaadimisvõrguks Eestis, pakkudes laadimisvõimalust autojuhtidele tuttavates ja mugavates peatuspaikades. Kiirlaadimise hea kättesaadavus on oluline ka ettevõtetele, kes kasutavad elektrikaubikuid ja -veokeid ning vajavad igapäevaseks logistikatööks usaldusväärset partnerit. Meie eesmärk on muuta elektriauto kasutamine reaalseks valikuks ka piirkondades, kus laadimisvõimalused on seni olnud piiratud,“ selgitab ta.
Teenindusjaamadesse paigaldatavad 150 kW ja 300 kW võimsusega kiir- ja ülikiirlaadijad laevad 10 minutiga keskmisele elektriautole 100-160 kilomeetrit sõiduulatust sõltuvalt sellest, millist võimsust elektriauto laadides vastu võtab. Rajatav laadimisvõrgustik suudab samaaegselt teenindada kuni 170 elektriautot, pakkudes senisest märksa ulatuslikumat katvust ja laadimiskiirust üle Eesti.

Laadimistaristu laieneb hoogsalt
Elektrum Eesti juhatuse liikme Andrus Liivandi sõnul on Eestis täna registreeritud ligi 10 000 elektriautot. Kuid Euroopa kliimaeesmärkide saavutamiseks peaks elektriautode kasutuselevõtt olema tänasest palju hoogsam. Selleks, et elektriauto muutuks enamikele eestimaalastele päriselt igapäevaseks valikuks, peab laadimistaristu areng muutuma oluliselt hoogsamaks. Tarbijad vajavad tema sõnul elektriautodele üleminekuks julgustavaid sõnumeid kõigilt osapooltelt, lisaks laadimistaristu arendajatele ka autotootjatelt-müüjatelt, laadimise asukohapartneritelt, kinnisvara arendajatelt ning riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt.

„Elektrumi enam kui 50 miljonit euro suurune investeering loob kümnendi lõpuks üle Eesti enam kui 1000 Elektrum Drive laadimiskohta. Juba 2025. aasta lõpuks on Eestis 330 Elektrum Drive’i laadimiskoha, 2026. aasta lõpuks üle 600 ja 2027. aasta lõpuks juba 800 laadimiskohta. Euroopa Autotootjate Liit (ACEA) on toonud välja vajaduse tagada Euroopa transiitkoridoride ääres iga saja kilomeetri tagant piisav laadimistaristu nii sõiduautodele kui ka veokitele. Elektrumi ja Olerexi koostööprojekt toob meid selle võimaluse loomisele väga lähedale,“ sõnab Liivand.

Projekti toetab ka Euroopa ühendamise rahastu Connecting Europe Facility, mis panustab 38 300 kW võimsusega ülikiirlaadijate võrgustiku rajamisse 1,9 miljoni eurot.

Allikas: Elektrum

[Outenter]

Täitsa on ju siis lootus, et aastaks 2030 on loodud piisav infrastruktuur, et võib hakata isegi elektriauto peale mõtlema.
10 minutiga 150km jagu akulaadimist on hea reklaamlause aga reaalsuses pole vist keegi nii laadimisfänn, et iga natukese aja tagant laadimispeatus teha. Pealegi lähevad sellised pidavad kohvipeatused lõppkokkuvõttes rahaliselt väga kallisteks. Poole tunniseks laadimispeatuseks pole vist kellegi asjalikul kannatust - kui sul on sõites nii palju aega raisata siis ilmselt poleks tegelikult sõita olnudki vaja.

Tuleks nüüd akutehnoloogiad ka järgi, et saaks sõita nagu normaalse autoga - maanteel ühe tankimisega 1000km

[Tanel]

Käid neljakesi Tikupoisis söömas, 60 eurot minimaalselt läheb

[indrpo]

Varsti oleme euroopas, 20+ äppi laadimiseks erinevates jaamades.
Aga no lõppkokkuvõttes lae kodus sest laadijas on hind sama mis kodu vs. "tanklakohviga".
Alexela vist oli nüüd tulnud paketiga, et lae koduse elektrihinnaga.

[Outenter]

Laadimise enda hind mind niiväga ei kõiguta, küll aga ajakulu.

Mul on vaja käia suht tihti nii Riias kui Vilniuses.
Selleks, et kell 10:00 Riias koosolekul olla peab kusagil 6:00 paiku kodust välja sõitma. Kui selgub, et vahepeal on vaja paarkümmend minutit juhtme otsas istuda siis on jama.
Vilniusesse sõit veniks vähemalt poolt tundi pikemaks kui mitte rohkem ja arvestades sellega, et Vilniusesse sõites on päris palju mööda kõrvalteid sõitmist kus ei ole eriti isegi bensiinijaamu siis elektriautoga kõlab see asi eriti kahtlasena.

Ja kui kõik laadimispunktid on hõivatud siis ootad nagu vene ajal bensiinisabas, et laadija vabaneks. Kehva õnne korral võib saada kiirest, 20 minutilisest laadimisest, 20 minutiline ootaminine + 20 minutiline laadimine

[Sahasrahla]

Nii kunst, kui ka tehnoloogiline areng on meil ajale jalgu jäänud.