[KillFrenzy]

[BA79]

Mulle tundus, et vahepeal oli 400 MBit/s hind mingi 27€. Võib-olla oli kampaaniahind, ei vaidle vastu, et see mida nägin oli ajutine hind.
Indrpo: varem või hiljem jõuame tagasi sinna seisu, kus hinnatundlikumad loobuvad netist selleks et ellu jääda. Tehnika on viimase peal 5G, igasugu nutiplutiseadmed (odavad nutitelefonid ja tahvelarvutid), LED ja OLED telerid, aga vaat netti ei kasuta sest vaja süüa osta ja ellu jääda. Sisuliselt tagasiminek 90-ndate seisu. See oli aeg, kus igal inimesel polnud taasiseseisvumise ajal isegi lauatelefoni, rääkimata internetiühendusega personaalarvutist ja mobiiltelefonist- Vaesem rahvas elas peost suhu ja elab siiani peost suhu. Selle vahega, et vahepeal muutusid osad teenused kättesaadavamaks aga nüüd nullib inflatsioon ja majanduslik seis selle kõik ära.

Ja see ei mõjuta ainult Teliat. Kõiki telkosid ja kaudselt või otseselt sideteenusseadmete müüjaid mõjutab . Jõuame sinna, kus kiire ja kallis mobiilne net/püsiühendus pole enam prioriteet, peaasi et saaks meilid loetud ja internetipangas arved makstud+ tuludeklaratsioon maksuametile esitatud. Lähedased/sõbrad tuttavad nendega siis tavakõned ja SMS sõnumid nagu vanasti 90-ndatest kuni nullindate keskpaigani suheldi enne sotsiaalmeedia võidukäiku.

[Dirty Harry]

BA79, siin tasub ka mõtelda, et mis asi ja millises ulatuses on kellelegi oluline. Diili kõnekaardil on kuu (30 päeva) kõnesid/SMSe (200 kõnet, 200 SMSi) 2€. 5€ eest saab juurde 4GB internetti, kehtib samamoodi 30 päeva. See on 7€ kokku kuus, sama palju kui pool liitrit kanget joodikukärakat. Valiku küsimus, kas kuu aega olla teistega kontaktis või üks õhtu juua. Selles kontekstis jääb mul natuke segaseks, et milles on probleem, kuna kasutatud jumala okei suure ekraaniga mobla saad mõnekümne euro eest ja sellega saad helistada, SMSida ja netti kasutada kolm aastat rahulikult. Kui android ülivana pole ja raud ka hull juust mitte, siis kauemgi. See, kes tänapäeval on füüsiliselt-vaimselt tavaline-keskmine-mõistlik täiskasvanu, saab üliodavalt onlines viibida. 5G ja 400 Mbit/s internetti, see on hoopis midagi muud ja nendele, kes tõesti vajavad seda. Suurem osa inimestest saavad oma online-elu, mis koosneb sotsiaalmeedivoost, mingitest veebilehtedest ja videost (on see lineaarTV, YT või PornHub - vahet pole), vabalt 10 Mbit/s ära mahutada, mis tänapäeval hea opekaga (nt antud teema puhul Telia) tuleb ikka peaaegu igalepoole ära.

Elasin ise vahepeal pool aastat 4G otsas - ei saanud kusagilt aru, et tehnika piiraks või et praegu 400 Mbit/s taga olles oleks midagi nüüd hullult erinevat. Lihtsalt, et kui raha oleks vähem, siis jah, videoteenuseid selle viinapudeli eest kuus ei saaks. Kui tahaks ka videot saada, siis peaks iga kuu jätma umbes kolm pudelit viina joomata. Valikud-valikud. Ning viina asemel võib kasutada midagi muud võrdluseks, minu mõnevõrra kriitilises peas kipub olema nii, et kes tõesti nälga jääb, siis seal on tihtipeale sotsiaalsed probleemid ja inimeste valikud mängus. Taaskord - terve inimese puhul, kellel kaks kätt ja kaks jalg küljes on ning pea töötab.

[Janis]

[indrpo]

BA79, 90ndatel oli lauatelefoni järjekord, teises pooles tuli riigi poolt seadus, et kõik kes soovivad, peavad lauatelefoni saama, kus iganes.
Said, kes kaabliga, kes RAS1000 või GSM raadiolahenduse. Hind 99EEK, sama mis täna memmekestel alles, eraldiseisvalt 6.33€ Hind pole muutunud, enamikel siis täna koos internetiga tasuta, enam muidugi lauatel erakliendile ei pakuta. Lisaks sai siis 90ndate lõpus 100EEK maksta "nädalavahetuse" piiramatut minutipaketti dialup jaoks. Oli siis raha kuni 64Kbit/s jaoks, on ka täna võimalik sama raha 20Mbit/s eest maksta.

[RCC]

jah, kujutad ette, aga argument 64>20 on muu maailma kaasaeguse võrdluses ikka väga nadi. aga eestis nii ongi. tänane tehniline tase 20! aga mis ulatus on oluline - kaasaegsus on oluline. st mitte aasta 2005, vaid 2025. see aga ei ole tehtav kuna puudub riik, millel oleks tahe ja kompetents peal selle, et hoida erafirmadest monpole

[indrpo]

Sama raha eest arvestades 2000 vs 2025 palgavahet, peaks olema täna see 20Mbit/s ka vähemalt 55€
Täna kes saab, saab selle raha eest aga 1Gbit/s
Ehk, et kiiruse kasv on 64Kbit/s > 1Gbit/s
Juhiks tähelepanu, et need kes tol ajal said RAS,GSM lahenduse oli nett kas 19000Kbit/s või 9600Kbit/s
Ehk RCC on täna samas olukorras kus kaablit ei saa ja üle õhu on väiksem kiirus kui kaabli klientidel, seda nüüd täpselt ei saagi aru, kui palju vähem, andmed on salastatud.

[RCC]

aga kirjutame võrdluses ikka muust maailmas ka, ega eesti ei ole ju ainus riik planeedil. kasvõi lätlaste 17 eurot gigabiti eest. ja see 55 on ju alates sellest aastast, mis ta enne oli, aga mis ta mujal olnud on pikki aastaid.
tänane olukord ei ole salastatud. üle õhu kiirus oleks 20/5, ehk 5 megabitti, mis on tõesti terve megabitt suurem kui kaabli omadel vs 20/4. see on ikka metsik progress võrreldes 1996 nda aasta infobox bbs - 19kbps modem. ja hind 16 eurot! - ehk 5 megabiti eest, mis on ju 5x kehvem ühendus oleks 1 euro odavam kui lätlaste gigabit. mul on nii kahju et telia ärimeistrid pole sinna küüseviha sisse ajanud, nad kooriks sealt metsiku varanduse. 5mbps oleks 17, 50 oleks 170, 500, 1700, ja gigabit 17 000!

[indrpo]

RCC, Siis kui lätlased ka maapiirkondadesse investeerima hakkaks, oleks teenuse hind sama, see, et suurlinnades on lihtne võrk ära teha ja soodsat teenust pakkuda, on muidugi võimalik, vaata nagu STV. Lätis on suuremas osas võrgu omanik riik, ja üldine seis on kehvem.
Siin on ikka suur osa ka väiksemaid asulaid optika saanud, või vähemalt kiire vase.
Lätis on hind igal tehnoloogial sama, olgu siis 12M ADSL või 100M optika.
Aga ei näe vajadust sellel teemal uuesti argumenteerida, mujal võib olla mitu erinevat olukorda, eestis on nii, et turg ja võrk paneb asja paika.

[RCC]

viimane lause ütlebki kõik, ei näe vajadust, ah las olla ja lause lõpp on pirn! eestis on nii, et on 1 monopol - tõsi nüüd on teine veel. turg ei pane paika, sest turuosalised ei taha või ei oska, vms. kui ikka 100k klienti päevapealt kõik kinni panevad, siis see "turg paneb asja paika" jutt kaob kohe ära

[BA79]

[indrpo]

BA79, Asoh, et maainimene netti ei vaja ja polegi üldse inimene? Paneme bussid seisma, postkontorid ja poed kinni, võtame neti ära, mis veel?
Sõidad maale leviauku või?

[SSD]

[kaabakas]

Milleks meile maainimesed, toit tuleb tänapäeval ju poest, mitte põllult... Sööge saia, kui kuulsat tsitaati meelde tuletada.

Leviauke see-eest leidub küllaga, kui linnast välja minna. Vahepeal tundub lausa, et ükskõik kuhu ma lähen, tuleb väliruuteri konsultatsiooni anda. Rääkimata minu vanast lemmikust, Tallinn-Tartu rongist, kus tee peal mitu pikka auku.

[Janis]

[RCC]

ba mõtles ilmselt seda, kuidas seda optikat maetakse, kuid kasutada seda ei saa. see nagu see telia 50 milli investimise müüt

[indrpo]

[BA79]

RCC on põhimõtteliselt õigesti minust aru saanud. Just seda ma mõtlesingi, et optikat on veetud ka sinna, kus nõudlust pole või jääb lõppklient magistraalist liiga kaugele, et keegi seda viimast otsa rajama ei hakka (vaatamata sellele, et klient isegi võib-olla tahaks kui liitumisega seotud kulutused mõistlikud oleksid).

indrpo Ei, ma ei arvagi, et maainimestel pole õigust netti saada aga on küllalt näiteid, kuidas netti on veetud "pärapõrgusse" ilma, et see tasuv oleks. Väikelinnades on palju rohkem potentsiaalseid kliente, aga nendega keegi ei arvesta. Mastideni on ju optika veetud ja seega üle õhu saab, aga linnades jälle on see probleem, et maste igale poole ei pane ent samas erinevad takistused, kas kunstlikud ehk siis inimese poolt rajatud ehitised või looduslikud nagu mäed, metsatukad, pargid vms siiski segavad.
Ma arvan, et mujal maailmas seepärast maapiirkonnad peavadki mobiilse netiga leppima sest optika rajamine sadades kilomeetrites on kulukam, kui linnades kus on vahemaad lühemad ja potentsiaalsete klientide kontsentratsioon suurem. Linnades elab ju väiksemal maa-alal palju rohkem inimesi seega investeeringud ongi madalamate kuludega linnas, kui maal (tervikuna võib maapiirkonnas olla rohkem rahvast nagu Eestiski, et Tallinnas on ca 400 000 inimest, ülejäänud üle Eesti, ent samas on see enamus siiski hajutatult üle riigi). Teiste riikide telkod järelikult selle järgi vaatavadki, et kus rohkem rahvast, sinna rajame sest see on kasulikum ja rajamise kulu km kohta tuleb ka odavam.

[ressi]

Kuidas Google Tv'ga teleril saaks muuta Google Tv avalehte nii, et ekraanil kuvataks äppide valik ülemisse ritta kohe menüü alla järgmiseks?
Praegu on mul nii, et menüü all on järgmisena kas Youtube'i või Telia Tv soovitatud valikud, mitte need äpid, mis on lemmikuks tehtud või mis on ise Telia Tv äpp või Youtube'i äpp jne.
Need äpid ise on soovitatud osade all järmise reana.
Kas nii on üldse võimalik teha Google Tv avaekraanil või on see ainult siis, kui on tavaline Android Tv?

[bladerunner]

"App only view" on juba sees ?

[ressi]

[Renq]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120381040/telia-ostab-ara-eesti-it-firma-hakkame-nuud-pakkuma-lahendusi-mida-ei-suuda-eestis-keegi-teine

[Oisu.]

Telo on Dual SIM.
Olen klient Eesti Telias ja Norra Telias.
Kui SIM halduri alt on mobiilne andmeside Norra Telia märgitud, siis Eesti Telia numbrilt ei vali Eesti numbrit välja ja ühendust ei saa
Kas see Telia petukõnede süsteem teeb seda v on millegis muus asi?

[napoleon]

Proovi kas siis toimib kui VoLTE välja lülitad.

[Oisu.]

VoLTE on sisse lülitatud