Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
autor |
|
Hiid
HV Guru

liitunud: 23.03.2002
|
27.04.2025 16:24:00
|
|
|
Kui laed mingit teist seadet, siis on laadija. Aga võib ka toiteplokk öelda
_________________ Hapud viinamarjad |
|
Kommentaarid: 655 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
508 |
|
tagasi üles |
|
 |
elukaz
HV Guru

liitunud: 06.09.2004
|
27.04.2025 16:49:57
|
|
|
Mingil vanal ericssonil oli küll otseses mõttes laadija, üks stabikas tuli kõrgemaks vahetada et lõpuni täis saaks. Täna on liitiumakud ja laadimistarkus peab akuga ühes kestas olema et midagi põlema ei saaks panna.
_________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
Kommentaarid: 187 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
151 |
|
tagasi üles |
|
 |
napoleon
Unknown virus

liitunud: 08.12.2008
|
|
Kommentaarid: 77 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
60 |
|
tagasi üles |
|
 |
HDvurle
HV pensionär

liitunud: 03.04.2002

|
27.04.2025 17:30:44
|
|
|
Mnator kirjutas: |
napoleon kirjutas: |
Mida siinsed tähenärijad arvavad, kas läpakal ja telefonil on laadija või toiteplokk?
Iseenesest annab see ju ainult voolu välja, tarkus laadimiseks on seadme sees. |
minu jaoks on seadmes sees olev osa toiteplokk
väljas, eraldi olev osa on laadija, eeldusel, et ta pole puhtalt eraldustrahvo
tihtipeale ju seadmes endas võidakse muundada põhiline sissetulev toide veel õige mitmeks eri pingetega ja eri võimsusega toiteahelateks
ja "tarkus sees" --- see on väga ujuv mõiste, kuna paljud tarbijad ise võivad töötada suht suures pingevahemikus (mis tarkust sa teed integraalskeemile mis suudab töötada pingel näiteks kolmest voldist kuni kaheksateist voldini... või passiivelemendid, millel on antud vaid maksimaalne talutav võimsus...) |
Eesti keeles on trafo. Toiteplokk on läpakatel ja telefonidel ja muudel tarbijatel. PC sees on toiteplokk, mitte laadija.
Tarkust on vaja näiteks kiireks laadimiseks. Toiteplokk ja näiteks mobla suhtlevad omavahel. Kui mõlemad toetavad kiireks laadimiseks protokolli, siis laetakse kiiresti. Kui üks osapool protokolli ei toeta, laetakse aeglaselt.
EKI järgi on laadija puhul tegu isikuga.
https://arhiiv.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=laadija&F=M
_________________ Teie küsimused on vastatavad, kuid meie vastused on küsitavad.
IT uudissõnad. Pihuarvuti - pihkar, pihuarvuti kasutaja - pihkur. |
|
Kommentaarid: 21 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
16 |
|
tagasi üles |
|
 |
new1
HV kasutaja
liitunud: 02.06.2007
|
27.04.2025 18:39:54
|
|
|
Jerry kirjutas: |
Janis, ümberlülitusteks on olemas prioriteedi/pinge/koormusreleed. Automaatikaga saan ise hakkama . Kui tarbitav vool on 12,5A/230V siis kui palju on vaja paneele, et selle ära toidaks. Ideaaltingimustes. |
Selleks lahenduseks sobiks ehk mõni hübriidinverter, näiteks odavamast otsast midagi sellist link Seal 48V versioonil on kirjas, et töötab ka ilma akuta, ent ehk keegi teab öelda, et mida see täpsemalt seal tähendab, et mismoodi siis see tööprotsess seal välja näeks? Et ilma akuta, siis esmalt päikesepaneelidest muundatakse seesama 48V alalispinge aku klemmidele, sealt edasi inverter muundab selllesama 48V 230V võrgupingeks? Ja kui päikest ei paista ja võrguelektri pealt toimetab, kas siis esmalt muundab võrgupingest 48V alalispinge, siis omakorda uuesti sellest 48V-st 230V võrgupinge ja oleks see kahekordne muundamiskadu sees lihtsalt?
|
|
Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
tagasi üles |
|
 |
elukaz
HV Guru

liitunud: 06.09.2004
|
27.04.2025 18:49:23
|
|
|
Kasutan ise ka selliseid aga ikkagi veits risky lahendus, suvajuuser saab lifepo akusid 4.35 voldiga laadida ja noh, võib öelda et on samas kestas mitte eraldiseisva laadija küljest ei lähe juhe otse akuklemmidele.
Kiire-aeglane ei puhu väga pilli, aku kõrval peab olema pingekontroll.
_________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
Kommentaarid: 187 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
151 |
|
tagasi üles |
|
 |
napoleon
Unknown virus

liitunud: 08.12.2008
|
27.04.2025 19:58:45
|
|
|
No endal peab ka natuke tarkust olema, et teada mida sellisega tohib laadida ja mida mitte.
Tädimaali võib kõige lihtsamasse AA pulkade laadijasse ka mittelaetavad alkaline patareid toppida ja siis imestada, miks imelikud asjad juhtuma hakkavad Onu Heino tuleb siis asja uurima ja paneb need tagurpidi sisse et ehk nii töötab
|
|
Kommentaarid: 77 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
60 |
|
tagasi üles |
|
 |
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
|
Kommentaarid: 204 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
5 :: |
170 |
|
tagasi üles |
|
 |
pppd
Kreisi kasutaja
liitunud: 21.06.2004
|
28.04.2025 10:34:55
|
|
|
Huvitav kas sellist asja ainult kontrolleri kujul ei ole olemas, et saaks universaalseid tenne (ja suvalist olemasolevat boilerit) pruukida?
|
|
Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
tagasi üles |
|
 |
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
|
Kommentaarid: 204 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
5 :: |
170 |
|
tagasi üles |
|
 |
Prillpapa
HV kasutaja
liitunud: 04.06.2022
|
|
Kommentaarid: 20 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
20 |
|
tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru

liitunud: 01.10.2001

|
|
Kommentaarid: 465 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
12 :: |
7 :: |
358 |
|
tagasi üles |
|
 |
Dogbert
HV Guru

liitunud: 03.05.2004
|
28.04.2025 12:04:09
|
|
|
napoleon kirjutas: |
Mida siinsed tähenärijad arvavad, kas läpakal ja telefonil on laadija või toiteplokk?
Iseenesest annab see ju ainult voolu välja, tarkus laadimiseks on seadme sees. |
Tehniliselt on tegemist toite adapteriga, mis 230V või 110V võrgupingest telefonile või arvutile sobiva toitepinge teeb. Kaasaegsed PD standardile vastava toitepinge vastavalt adapteri otsa ühendatud seadme poolt esitatud "tellimusele" ja adapteri võimekusele. Seejuures on PD adapterid arvutite ja telefonide vahel ka ristkasutatavad, lihtsalt telefoni omast ei pruugi arvutile piisata aku laadimiseks või aku laengu säilitamiseks arvuti töö ajal.
Kummagi seadme puhul kasutatakse adapterist saadavat pinget esmajoones seadme tööshoidmiseks.
Toiteplokk on seadme sees ja võtab adapterist tulevat pinget vastu ning teeb selle seadmele "söödavaks".
Laadija on seadme sees, võtab toite toiteplokist ja otsustab aku laadimise või mittelaadimise üle vastavalt vajadusele.
Ainult et kui kellegagi räägid, siis on vastastikuste arusaamatuste vältimiseks lihtsam mõlemat "laadijaks" kutsuda, sest adapterist rääkimisel ei pruugi päris igaüks aru saada, mida sa mõtled selle all.
_________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus. |
|
Kommentaarid: 33 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
32 |
|
tagasi üles |
|
 |
elukaz
HV Guru

liitunud: 06.09.2004
|
28.04.2025 12:48:32
|
|
|
Hakkab tulema
Seal aint konks
tsitaat: |
Väljundpinge [VAC]: 120 kuni 350 (VAC). |
et pilves ilmaga seisab ilmselt tühja, 2kW tenn võtab 120V juures üle 500 vati.
Kui nüüd leiaks siukse mis nullist alates väljundit annab siis ongi õige asi. Võiks ju öelda et alumine ots ei küta midagi aga päeva lõpuks on saadaval mingi kogus energiat ja madala tootmise maha lõikamine annab väiksema lõpptulemuse.
_________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
Kommentaarid: 187 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
151 |
|
tagasi üles |
|
 |
napoleon
Unknown virus

liitunud: 08.12.2008
|
28.04.2025 13:27:40
|
|
|
Dogbert kirjutas: |
napoleon kirjutas: |
Mida siinsed tähenärijad arvavad, kas läpakal ja telefonil on laadija või toiteplokk?
Iseenesest annab see ju ainult voolu välja, tarkus laadimiseks on seadme sees. |
Tehniliselt on tegemist toite adapteriga, mis 230V või 110V võrgupingest telefonile või arvutile sobiva toitepinge teeb. Kaasaegsed PD standardile vastava toitepinge vastavalt adapteri otsa ühendatud seadme poolt esitatud "tellimusele" ja adapteri võimekusele. Seejuures on PD adapterid arvutite ja telefonide vahel ka ristkasutatavad, lihtsalt telefoni omast ei pruugi arvutile piisata aku laadimiseks või aku laengu säilitamiseks arvuti töö ajal.
Kummagi seadme puhul kasutatakse adapterist saadavat pinget esmajoones seadme tööshoidmiseks.
Toiteplokk on seadme sees ja võtab adapterist tulevat pinget vastu ning teeb selle seadmele "söödavaks".
Laadija on seadme sees, võtab toite toiteplokist ja otsustab aku laadimise või mittelaadimise üle vastavalt vajadusele.
Ainult et kui kellegagi räägid, siis on vastastikuste arusaamatuste vältimiseks lihtsam mõlemat "laadijaks" kutsuda, sest adapterist rääkimisel ei pruugi päris igaüks aru saada, mida sa mõtled selle all. |
Aga kas need laboriseadmed millel saad pinget ja voolu kruttida on toiteplokid või adapterid kui terminitega pusse ei taha panna?
|
|
Kommentaarid: 77 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
60 |
|
tagasi üles |
|
 |
Etz
HV Guru

liitunud: 27.01.2005
|
28.04.2025 13:41:42
|
|
|
Need on toiteplokid
Või siis asi, mis muudab voolu
_________________ ...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen! |
|
Kommentaarid: 228 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
194 |
|
tagasi üles |
|
 |
napoleon
Unknown virus

liitunud: 08.12.2008
|
01.05.2025 18:20:53
|
|
|
Mis siinsed eksperdid arvavad?
Spoiler 
Esimene mõte, et 1. Aga kui järele mõelda, siis kui tihti sa seda pirni ikka vahetad ja kui tõenäoline on, et selle käigus näpud lambipesasse topid.
Lülitit jälle võib juhtuda, et dušši alt tulles märja käega katsud.
|
|
Kommentaarid: 77 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
60 |
|
tagasi üles |
|
 |
avrn
Kreisi kasutaja
liitunud: 16.02.2007
|
01.05.2025 18:37:38
|
|
|
Expert ei ole, aga kunagi ammu, kui tehnikumis elektriasjandust tudeeritud sai, siis laboritöö jäi arvestamata, kui lambi põhjakontakti nulli ühendasid. Veel hullem, kui läbi lüliti ka lasid.
Peale ohutuma käsitsemise vähendab õigesti ühendamine ka igasugu anomaaliaid just tänapäevasemate valgusallikatega. LED-id kipuvad väljalülitatutena vilkuma, kui neile faas püsivalt külge jätta ja neutraali lülitiga tüürida. Samamoodi luminofoorlambid.
Lüliti peab õige ehituse ja kaitseklassiga olema, et surakat ei saaks.
|
|
Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
5 |
|
tagasi üles |
|
 |
elukaz
HV Guru

liitunud: 06.09.2004
|
01.05.2025 20:23:41
|
|
|
Lüliti poolt saab igatpidi särtsu, kui faas ei tule otse siis tuleb läbi pirni.
_________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
Kommentaarid: 187 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
151 |
|
tagasi üles |
|
 |
pppd
Kreisi kasutaja
liitunud: 21.06.2004
|
01.05.2025 21:40:47
|
|
|
enam-vähem esimesed asjad, millega kunagi elektri õpetamist alustati, olid need et lüliti lülitab alati faasi ja et faas ühendatakse alati pesa põhja.
|
|
Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
tagasi üles |
|
 |
Scott
Kreisi kasutaja

liitunud: 09.08.2016
|
02.05.2025 00:17:45
|
|
|
Mul on mõlemad sooned faasid, seega mõlemat moodi ohtlik. Lülitid ka vaid ühe soone peal. Kaitseautomaadid on paaris, seega sealt katkestab mõlemad sooned, kui vaja elektritöid teha.
Pildil olev olulord - loomulikult esimene on korrektne.
|
|
Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
tagasi üles |
|
 |
-Koppel-
Kreisi kasutaja

liitunud: 01.04.2009

|
02.05.2025 11:07:43
|
|
|
Tean ka, et lüliti lülitab alati faasi. Elektriskeemidel on ka alalisvoolu puhul ju kõik kontaktid ja lülitid ülalt-alla (kõrgemalt potentsiaalilt madalamale) enne tarbijat.
IEC 61082-1
Preparation of documents used in electrotechnology Part 1: Rules
https://www.evs.ee/et/evs-en-61082-1-2015
L1, L2, L3 kriipsud on lehe ülal servas ja N ja PE on all servas. Lambi ühendad L1 ja N vahele ja lamp jääb ka sinna lehe alumise serva lähedale.
|
|
Kommentaarid: 10 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
tagasi üles |
|
 |
von Wu
HV Guru

liitunud: 12.10.2007
|
20.05.2025 13:08:46
|
|
|
Kas cat6 kaablit võib läbi elektrikaablite harukarbi vedada või tekitab liigseid häireid?
Risti üle elektrikaablite liitekoha (või selle alt) jääks palju viisakam välimus kui ringiga mööda seina. Mõlemad kaablid pinnapealsed.
_________________ Müüa OnePlus 13 telefon
Müüa igasugu asju |
|
Kommentaarid: 888 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
0 :: |
668 |
|
tagasi üles |
|
 |
RassK
HV Guru

liitunud: 17.01.2007
|
|
Kommentaarid: 116 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
101 |
|
tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
20.05.2025 14:18:37
|
|
|
Võib küll, ei tekita mingeid häireid, keerupaari mõte ongi selles, et häired, mis indutseeritakse mõlemas kius korraga, tühistatakse differentsiaaledastuse abil. Neid kohti, kus cat ja toide omavahel kokku puutuvad on igapäevakasutuses küll ja veel, ei maksa üle mõelda. Jah, päris ühte punti elektrikaablitega siduda ei maksa.
|
|
Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
tagasi üles |
|
 |
|