[Tanel]

Eesti Pank töötas välja lahenduse, millega saab osta toitu, ravimeid ja kütust erinevate kriiside puhul, ja sealhulgas ka siis, kui makseterminal tõrgub. Nagu internetiühenduse katkestuse, infosüsteemide tõrke või küberründe tõttu.
Lahenduse sisuks on see, et makseterminalid seadistatakse nii, et nendega saaks maksta internetiühenduseta, vaja läheb füüsilist kaarti ja PIN-koodi.

Loe edasi: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120372775/pangad-loid-lahenduse-kuidas-tasuda-ostude-eest-kriisiolukorras-vaja-laheb-fuusilist-kaarti-ja-pin-koodi

[BA79]

Ei usu, et see süsteem päris võrguühenduseta on. Lihtsalt maksed võetakse offline's vastu ja pärast saadetakse korraga panka töötlemisele selleks määratud sideseansi ajal kohas, kus side on 100% tagatud kõik päeva jooksul tehtud tehingud. Selleks, et kaupmehed päris vastu pükse ei saaks ehk siis et ei tekiks sellist olukorda kus kliendil tegelikult raha ei ole arvel, kehtestatakse limiit. Tõenäoliselt riik annab piiratud tagatise ja pärast nõuab inimeselt arve tasumist kui selgub, et raha arvel siiski polnud.

Lennureisil saab ka õhus olles maksta ja vähemasti viimase lennu kui tegin siis maksetehing võeti offline's vastu ja tehing ise kajastus kontoväljavõttel ca 2 päeva hiljem. Tõenäoliselt võetakse kasutusele sarnane süsteem.

Juba varem kirjutati, et rajamisel on kriisipoodide võrgustik üle Eesti. Igasse maakonda vähemalt 2. Lääne-Virusse tuleb 2 poodi (Harjumaale 4 kuna Harju maakond on suur ja elanikke rohkem kui mujal). Ja need kriisipoed varustatakse ilmselt erinevate ühenduskanalitega (kasutusel olev optika internet ja näiteks 4G/5G internet) ja lisaks saavad ka generaatori poe tööshoidmiseks. Mobiilse andmesidemooduliga terminale on olemas ja ilmselt siis võetakse ka neis poodides sellised hädaolukorras kasutamiseks kasutusele.

[mina634]

Valitud poed kriisiajal - valitud inimestele ja sahker-mahker.

[olc]

[BA79]

[olc]

[BA79]

Jah on suur vahe, kas elektrikatkestusest tingitud kriis või sõda. Viimase puhul on kõigega "kellad". Majandus, elud ja tulevik, kõik saab hävitatud. Riik on praegu juba faktiliselt savijalgadel, enamus plaane on paberil aga reaalset võimekust ei ole. See, et nüüd on hakatud kiirkorras kriisiks valmistuma ei tähenda veel valmisolekut vaid lihtsalt seda, et püütakse näidata, et nad midagi teevad. Paraku sellises ulatuses valmistumine kedagi väga ei päästa sest kui majanduselu seisma jääb ja peamine rahuldamist vajav vajadus saada süüa muutub võrdväärseks füüsilise ellujäämisega siis minetab kõik muu tähtsuse ja riik lihtsalt lakkab toimimast sellisel kujul nagu peaks. Genekaga jaamu on piiratud arv samamoodi nagu neid kriisipoode tuleb piiratud arv.

[napoleon]

offline makse on tegelikult juba ammu olemas. Näiteks lennukis ja laevas.
Iseasi kas deebetkaardiga töötab.

[Inspiro]

[Prillpapa]

[Osiris]

[Prillpapa]

[Outenter]

Tore lugeda kuidas uhuud mingisuguseid täiesti pooletoobiseid teooriad kohe aretama hakkavad ehki viidatud artikli tasuta lugemise osas on täiesti selgelt asi ära kirjeldatud.
Need kes umbropsu pakkusid, et tegemist on offline lahendusega - palju õnne teil oli õigus! Samas on see ka ainuke reaalmaailmas toimiv loogiline lahendus.

Lennukites on saanud juba aastaid offlinemakseid ka deebetkaartidega teha.

[medicopter]

Saaks aru kui oleks plokiahela põhine nagu krüpto jne robustne aga parim on ikka sularaha mis elab ka sõja üle.

[napoleon]

[Outenter]

[BA79]

Krüptos arveldamine sõjatingimustes on üsnagi loterii, sest net on ebastabiilne või olematu, et tehingut teha. Krüptorahakoti omanik võib surma saada ja nii ellujäänud pereliikmed ei saa seda lunastada sest ei tea rahakoti parooli. Paljudel juhtudel on lukuks üldse rahakoti omaniku sõrmejälg, et siis ainult selle mobiiliga milles on äpp ja salvestatud sõrmejälg, saab luku lahti. OK raha säästmise mõttes vast isegi on mõtet, eeldusel, et kui ellu jääd siis pärast on "normaalse" elu juurde naasmine lihtsam, samas me ei tea mis tingimustel eeldatav sõda lõppeb ja kui peaks lõppema nii , et maksukoormus tõuseb kõrgemale kui see seni on siis võib see säästetud krüptovara haihtuda päris kiiresti. Kõikide säästude n.ö padja all sularahas hoidmine pole ka turvaline, sest võidakse jah lihtsalt ära röövida, eriti olukorras kus seda teeb mõni relvastatud isik, siis annad elu eest kõik mis anda on.
Üldiselt on nii, et sõjatingimustes valuuta devalveerub kiiresti sõltumata sellest, mis valuutaga tegemist on, sõja keskmes olevas riigis on märksa tugevamad maksevahendid reaalsed esemed ja eluks hädavajalik. Kõige väärtuslikumaks kaubaks muutub vesi ja söögitegemise võimalus ehk et oleks koht kust tuld teha ja oleks millest hädapäraselt süüa teha.
Rahalise poole pealt, kellel on rohkem sularaha see peab küll natuke kauem turvaliselt vastu, ent kuna hinnalipikud "defitsiidi" eest on mitmekohaliste arvudega siis see kahaneb väga kiiresti, sest ma olen enam kui kindel, et sõjaseisukorras on ka sularahaautomaatidest raske raha välja võtta sest seatakse limiidid ning füüsiline sularahavedu on ohutaseme tõusu tõttu piiratud, automaate lihtsalt ei täideta nii kiiresti ja sellises mahus nagu rahuajal. Tõenäoliselt mis on tühjad jäävadki tühjadeks. Eluks hädavajalikku peaks riik jagama talongisüsteemi abil (Loodetavasti nii hulluks ei lähe aga ma arvan, et ka selle peale peaks mõtlema). Kui riik rahval ellu jääda ei aita siis pole ka kedagi, kes riiki üles ehitaks ja makse maksaks. See on ka peamine põhjus miks poliitikud peaksid sõjateemal olema äärmiselt vastutustundlikud. See on viga mis määrab riigi olemasolu, sest ilma rahvata lihtsalt pole riiki.
Vaesed ei saa omale võib-olla defitsiitset kaupa lubada aga samas pole neil ka midagi kaotada, alates sellest, et ei pea kartma kuldehtede ja luksuskellade röövi, ega muu vallasvara pärast mida marodöörid himustada võiks. Ainus millest võib ajutiselt ilma jääda on kodu. Halvemal juhul ka elust aga siis on lahkunul juba kama kaks mis edasi saab teda ennast see enam ei puuduta.

[Prillpapa]

Plokiahela idee vist kordumatus või ka võltsimatus, kus keeruline riigil kui rahanduse kuningal manipuleerida, tegelikult riikidele plokiahel ei meeldiks põhjusel, kus see piiraks riigil raha läbi võimu teostada. Piltlikult kõik see mis on tavakodanikule keelatud (nt tapmine surmava jõu õigus nii politseil, armeel jt), identiteedi võltsimine (kuritegude avastamisel, spioneerimisel), salakuulamisest (riik kogub-töötleb-kasutab varjatult kogutud infot), riigile kahjulike või lausa kuritegude varjamisest (sõjasaladus, riigisaladused jne) sh valetamine (nt tõde on kaitstud riigisaladusega), riik võib sinu vara lihtsalt omastada (maksud, aktsiisid, lõivud jne) - riik kehastab ülimat võimu, vägivallamonopoli, sisuliselt see mida me tunneme kurjuse, pahana, ebamoraalsena iseloomustab riigi olemust..
Kui kõik süsteemid oleks plokiahelas ja kordumatud, oleks keeruline rahastada kõike salajast või varjata, alates püssi ostmisest, kuni nt krimp-kapo või välisluure agendile võlts identiteedi loomiseni.

Krüptoga on riigi vaates veel keerulisem, kus klassikalise raha mõte riigi vaatest on võimuinstrument, kus tegelikult riigil on suhteliselt lai voli raha olemuse üle, alates sellest kus kohustatakse isikuid ja ettevõtteid konkreetset valuutat tehingutes kasutama kuni selleni, kus riigid võivad manipuleerida, nii rahatrüki, intressimäärade, devalveerimiste jm, mida on ajaloos korduvalt tehtud kuni ühe ikaldunud valuuta keelustamiseni ja uue valuuta kohustamiseni.
Raha oleks mõistlik mistahes vaates alates üksikisikust kuni ettevõtteni käsitleda kui vahendit aga mitte väärtust iseenesest.
Kõik kes investeerivad ehk suunavad raha millessegi reaalsesse teevad paremini kui need, kes säästavad - ka see on ajaloost kinnitust saanud õppetund, see kes ostis maad-metsa, ehitas maja või kulda, säilitab enda vara kataklüsmides tõenäolisemalt kui see kes kogu oma elu on pangakontole kogunud.

Panganduse olemuse üle järele mõeldes siis säästmine küsitav tegevus, kus säästjate peal elatub kogu süsteem ja kui on suurem krahh, ei ole säästjad tegelikult kaitstud - jälle ajaloos on korduvalt olnud, kus endised säästud muutuvad lühikese perioodiga olematuks.

Kõige kindlam skeem oleks olla võlglane, olla võlgu pangale, riigile, poele - klaarib hiljem.. mistahes kriis tabab, võid olla võidumees
Kusjuures Eesti iseseisvuse taastamise puhul maade ja varade tagastamise skeemis kritiseeriti, kus paljud said tagasi vara ja maid mis olid kunagi nö võlaga ostetud aga võlaseoseid tagastamisel ei arvestatud. Nii võis kellelgi olla pangaga laenuleping, mille eest osteti nt maja kuskile vanalinna - hiljem maja tagastati omanikule või järglastele aga võlg pangale jäi tasumata.

[BA79]

Sõja ajal võlgu ei anta, samas varasemad kohustused põhimõtteliselt saab pausile panna. Kõige kõrgemat riski kannabki siinkohal pank sest laenusaaja võib surma saada ja isegi, kui ellu jääb siis kinnisvara mida võla katteks maha müüa ei pruugi olemaski olla, puruks pommitatud ja pole taastamiskõlbulik. Ainult krundile seatud katastritunnus jääb järgi. Kindlustusseltsid ju käsitlevad sõda kui vääramatut jõudu ja seega nemad ei taasta. OK, kui laenusaajal on järeltulijad, siis neilt saab pärast sõda jäägi välja nõuda, aga kui pärija loobub siis ei saa pank midagi teha. Keegi ei hakka olematu kinnisvara eest maksma, ka mitte laenusaaja, pange või kinni. OK, saab jätta elatismiinimumi ja ülejäänud summa iga kuu laenuvõla katteks debiteerida ent kui laenusaaja pole võimeline tööd tegema sest on sõja tõttu jalutu siis siiski sellistes tingimustes laenusaajalt ei saa kogu laenu tagasi.

Veel hullem lugu on ärikinnisvaraga ja inventariga, mille koguväärtus võib olla väga suur, hinnatav miljardites. Sõjaseisukorras lähevad ettevõtted kinni, vastutavad isikud kaovad, kes põgeneb, kes saab surma jne. Pank peab sellele ettevõttele (ei pea olema suurettevõte, piisab sellest kui mõni põllumajandusettevõtja kes on võtnud suurt laenu oma farmi ja põllumajandustegevusse investeerimiseks) antud laenu korstnasse kirjutama sest kui juba keskmise kodulaenu tagasisaamine summas 200 000€ on kättesaamatu, siis miljonites antud laenu on veel raskem tagasi saada.
Minul näiteks on kodulaen tasutud, lapsi pole, seega minu pärast pank ei kannata. Aga on neid , kes on jõudnud võtta laenu ja peavad sellega siis maadlema. Muidugi praegusel ajal on maksevõimega nagu on (igaühele enam pank ei anna, hindavad maksevõimet väga kriitiliselt) aga kuna pikaajalisi laene on ka varem antud siis võib vabalt tekkida probleem nendega kellel on pool laenust alles tasutud ja teist sama palju aastaid ehk teine pool maksta jäänud veel.

[Outenter]

Prillpapa, Sinu jutt tundub olema copy-paste kusagilt krüpto lehelt ja sellel pole mingit seost antud teemaga. Täiesti seosetu mula, nagu AI oleks selle kirjutanud.
Minu küsimus oli, et kuidas plokiahel antud olukorras abiks oleks.

[mina634]

https://blockstream.com/satellite/

blockchain sateliidil pole isegi internetti vaja..

Ja mõned rahakotid suudavad ka offline tehinguid teha - tehing on allkirjastatud ja jääb kuni ühendusi ootama..

Ja mastercardiga on seotud paljud krüptorahad juba -

[sant]

Pseudoprobleem, aastatuhandeid on makstud asjade eest sularahas kui vaja. Need kes keelduvad sularaha vastu võtmast... head pankrotti neile

[BA79]

sant Ainult niikaua, kui sularahal on väärtust, saab sellega maksta. Hetkest, mil pangandus/rahandus uppi keeratakse siis enam ei saa maksta sellise valuatsioonisuhtega nagu me siiani oleme harjunud. Möödunud sajandi esimesel veerandil oli ju Suur Depressioon. Osades riikides nt Saksamaal kütsid inimesed pangatähtedega ahju sest see oli odavam,kui osta kütet (küttepuid, kivisütt vms kütet mida kasutati). Hinnanumbrid toidukaupadel olid sama suured nagu praegu uut keskmise hinnaklassiga autot ostes ehk siis numbriliselt 40000-125000 riigimarka. Muidugi arvesse peab võtma tollase Saksa marga väärtust, aga kui praegu peaks eurotsooni tabama samas mastaabis hüperinflatsioon siis seda euro üle ei ela.

Hüperinflatsiooni tekitas 1. Maailmasõda ja Saksamaa lüüasaamine selles sõjas. Riigivõlg ja katteta raha trükkimine viisid arenguteni, et praegusel ajal selle kordumine võib lõppeda isegi Euroliidu lagunemisega.

https://www.dailymail.co.uk/news/article-5088405/When-cash-worthless-Germany-World-War.html

[mina634]

tahaks näha seda riiki, kes NATOle kallale tuleb (niikaua kui NATO eksisteerib muidugi..)

[BA79]

NATO võib ise laguneda, ei peagi kallale minema. Kui see juhtub on tulemuseks kaos ja väiksemaid sõjalisi liite on juba kergem suurematel riikidel mõjutama hakata.Suurimaks mõjutajaks võib saada Hiina. Elame segasel ajal ja kunagi ei tea, millist kuju geopoliitiline kaart võtma hakkab kui teatud sündmused NATO liikmesriikide vahel toimuma hakkavad.