[Anti112]

Nende toetuste ja rahadega saab selliseid lapsi, kes on ise tulevikus pigem ühiskonnale koormaks kui kasuks...

[netcat]

[degrass]

[Mnator]

https://www.err.ee/1609673783/soome-langetab-ettevotete-tulumaksu-18-protsendini
"Kavas on ka riigiaparaadi kulude kärpimine ning Soome soovib nii säästa 130 miljonit eurot. Alates 2026. aasta algusest väheneb ministrite palk viis protsenti."

[Magic]

Ja mida meil ligi rääkis, tuleb tõsta

[netcat]

No meil käib see kärpimine ikka nii, et koristaja tuleb lahti lasta ja sõpsi firmalt teenus kaks korda kallimalt sisse osta, kokkuhoid missugune ja selle arvelt tõstame valitsuse palku, sest kärpimine on raske töö ja seda keegi ei jaksa teha kui tal iga aasta palka ei tõsteta.

[degrass]

Magic, kirjas on:

[netcat]

Mhm. 1-2% võrra kvartalis. Seda ajal kui meil oli inflatsioon 24% perioodis. Õudne šokk tõesti

[Magic]

[netcat]

Üksasi on, palju välja võeti, aga EP enda jutu järgi siin ma saan et väljavõetust otse tarbimisse läks kusagil 15% ainult. Kui pool jäi hoiusele seisma ja 1/3 eest kustutati laene, siis palju muud sealt üle ju ei jäägi.

Äkki süüdistaks riiki, kes kogu selle värgi pealt hunniku tulumaksu kasseeris? Mis ta tegi sellise ootamatu hirmsa tuluga? Tarbimispidu! Ja kui palju sotsmaksu veel rohkem laekub! Kusjuures mitte ühekordselt, vaid iga kuu ja iga lahkunu kohta edaspidi vähemalt 10 aastat garanteeritult, kui mitte alatiseks. Tarbimispidu! Tõstke juba ametnike palka rutem, Ligi ei jõua ära oodata. Vahendid, teate, on selleks eelarves olemas...

[ref]

[napoleon]

ref, koristaja puhul on tegelikult üks nüanss. Lihtsamat koristust võib teha igaüks. Esmapilgul võiks võtta esimese ettejuhtuva, isegi kui tulemus pole perfektne siis enamvähem ikka.
Aga nüanss on see, et koristaja käib enamasti töövälisel ajal kui majas muid inimesi väga pole. Saab igasuguseid sigadusi korda saata. Ma seda teenust pigem ei tahaks osta miskit suvalisest tööampse pakkuvast firmast kust iga kord mingi umbkeelne teadmata taustaga tegelane saadetakse.

[Betamax]

Meil on see sisseostetud koristusteenus firmas. Õudus kuubis. Alates sellest, et töö kvaliteet on seinast-seina, kuni turvaprobleemideni välja - iganädalaselt uued näod. Umbkeelsusest ei hakka rääkimagi. Eesti keelt emakeelena rääkivat koristajat pole vist 7-8 aastat kohanud.
Aga noh, see on ka arusaadav. Kes seda sõna otseses mõttes sibitööd ikka teha tahab madala palga eest.

[degrass]

[bladerunner]

Isegi pangad kasutavad puhastusfirmade teenuseid aga vot HV kasutajatel on jube probleem turvalisusega.
Ostke siis teenust kohast kus ei käi suvalised Vasjad tööl.
Lisaks töökohalt lahkudes oleks viisakas töökoht ka puhas hoida. Tõeliselt sensitiivseid materjale ei tohiks isegi korraks laua juurest lahkudes teistele kättesaadavana hoida.

[-Koppel-]

Mis need pensionisambast väljavõetud rahade suurused on?
Selle tulemusel lisandus Eesti majandusse ühe kuu jooksul 1,34 miljardit eurot, mis moodustas sel hetkel 4,6% Eesti aastasest SKPst

Analüüsides väljavõetud pensionisäästude mõju leibkondade finantsnäitajatele, leiame, kuidas jagunes pensionisäästude kasutamine. Tulemused näitavad, et aasta pärast esimeses laines tehtud väljamakseid oli pool rahast endiselt hoiusena arvel, 30% oli kasutatud tarbimislaenude tagasimaksmiseks ning 15% oli kulunud tarbimisele.


Kogusumma: 1'340'000'000 €
50% on siiani hoiustel: 670'000'000 €
30% läks laenude tagasimaksmiseks: 402'000'000 €
15% läks tarbimisse: 201'000'000 €

Riik sai tulumaksu 20% sellest ? ehk: 268'000'000 €

Ca 200 miljonit, mis suht kohe tarbimisse läks ei saanud tõesti olla meeletu hinnatõusu põhjus.
https://www.err.ee/1608841894/hinnad-tousid-2022-aastal-19-4-protsenti

Kui sellest 19,4% tõusust 1-2 protsendipunkti oligi pensionisambast raha välja võtjate teene, siis see ülejäänu on ikka sellest sõltumatu katastroof.

[Prillpapa]

Selles ongi erinevus kas teenust ostab sisse riigi või KOV-i institutsioon või eraettevõte. Eraettevõte võib majandada nii kuidas tahab, on suuri ehitusfirmasid, kus ehitajaid palgal ei ole, tegeletakse ehituse peatöövõtuga ja tegelik ehitamine tellitakse alltöövõtuga sisse. Aga tean ka trassiehitusfirmat, kes alguses tegeles torudega, aga kui oli vaja vundamendist auk läbi puurida tuli tellida teemantupuurimine aga see ei toiminud sõrmenipsust, et helistad ja poisid on puuriga kohal, hea kui saab homme aga teinekord öeldakse, et järgmine nädal - sul objekt seisab, sinu taga oodatavad tööjärge teised jne. Sama oli firmal kopa&kalluriga, kus tellisid teenust sisse aga kui viskas pingelisi aegu, kus vaja teha pikemaid tööpäevi või ka nädalavahetusel, siis teise firma töötajaid sinu ajahäda ei koti - täna on firmal ka oma kopp ja kallurid. Lisaks seadis firma sisse oma laoplatsi killustiku ja liiva hoiustamiseks - jälle, suuremalt karjäärist ostes saad soodsamalt ja oma platsilt on võtta täpselt sel ajal ja koguses kui vaja, kasvõi pühapäeva öösel kui karjäär kinni.

Avaliku institutsiooniga on keerulisem, kus sealsed juhid ei loe ega kuluta oma raha vaid maksumaksja raha. Istutades end nende sussidesse on oluliselt lihtsam ja mugavam, kui pea otsima palgale koristajat, kojameest, IT tegelast jne kui võib tellida nö "võtmed kätte" teenuse firmalt ja selleks ei pea tegema mitte midagi muud kui eelarvesse see kulu sisse kirjutada.
Kunagi kui see esimene kärpismislaine KOV-ides ja mujal läbi sai, nö kärpeotsuse tegijad kirjutasid endale preemiaid "raskete otsuste" eest ja "maksumaksja raha säästmise" eest, kuigi õige pea selgus, kus teenuse ostmine ei tarvitse tulla odavam, isegi kallim võib tulla, sest ei maksa ju kinni koristaja&IT palka, vaid lisaks maksad kinni ka sissetellitud firmaomanike kasumiootuse ja maksud. Veel aega edasi läks, tuli juba uus probleem, kus eelarvelised asutused kaotasid koos kunagi koondatud kohtadega ka kompetentsi, enam ei ole oma IT tegelast, kes aitab pisema või ka suurema häda puhul, vaid lipsuga vennad suurtest IT majadest pakuvad soliidseid täisteenuselepinguid, alates koolitustest kuni riistvarani, ja kuna ise enam ei teata mida vajatakse tuleb ka see teadmine samadelt tegelastelt sisse tellida. Kes siis dikteerivad kogu teemat, alates sellest, et tuleks osta miski kallis tarkvara või lasta oma rätsepalahendus teha jne.

Iga koduomanik võib ise ennast võrdlusse asetada, nt eramu omanik saab samuti tellida kõik sisse, lumelükkamine, muruniitmine, hekipügamine, vihmaveerennide korraline puhastus, aknapesu, kuni nö koduabilise teenuseni, kes hoolitseb, et külmikus oleks alati värske piim võtta, pesu pestud-triigitud, toad kraamitud.
Mingil põhjusel enamik meist eelistab suurema osa töödest ise ära teha, huvitav küll miks kas see on elu eesmärk, või võiks sellised tüütud rutiinid jätta selleks spetsialiseerunud tegelastele.
Aga võibolla on sisseostetav teenus ikkagi kallim kui ise teha, samamoodi on see arvatavalt ka eelarvelsite puhul, aga nagu mainitud nemad ei maksa omast taskust, vaid võtavad sinu taskust ja elavad mugavamat elu end kõrvaliste teemadega tüütamata. Ja nagu täna näeme, riigi kulutused kasvavad endiselt aastast aastasse, kuigi raha leidmisega kulude katteks on pidev probleem.

Mina laseks ka kõik asjad firmadel teha, trussikute pesust kuni õhtusöögini - kui saaks selle kellegi teise arvele kirjutada.

[RassK]

1-2 protsendipunkti või 1-2 protsendipunkti kvartalis? ei saanud aru kumb aga seal on nagu suur vahe sees 4 kvartali peale

[-Koppel-]

Ok, see kvartali asi jäi märkamata. Aga samast raportist.
Analüüsi kohaselt põhjustas teise pensionisamba vabakslaskmine üheksa kuuga täiendava hinnatõusu, mis kokku jäi vahemikku 4-12%. Selle hinnangu usalduspiirideks on 90%. Tegemist on suure hinnakasvuga, aga selle tõlgendamisel peab arvestama, et hinnatõus aastatel 2021-2022 oli väga kiire, kokku 25%
Et siis mingi 4...12 protsendipunkti hinnatõusust oli see pensionisamba teene... kogu hinnatõusust, mis oli 25%
Ehk panus hinnatõusule oli siiski täiesti arvestatav. Võib-olla veerand kuni pool hinnatõusust saab selle arvele panna.

[Magic]

[RassK]

Kust see vähem kui 1% üldse tuli? Kuidas saab üldse Eesti Panga ja "pankade" vahe tulla nii suur siis?
Võiks mingi tsitaadi juurde panna nagu -Koppel-, siis saab aru, et kes mida ja kus võrdleb üldse.

[Magic]

Võrreldakse võrreldamatut. Alustaks sellest, et 3-9 kuud pole aasta. Miks nad seal sellise perioodi võtsid jääb arusaamatuks.

[degrass]

Pakun, et kvartal, kuna tegemist on üldtunnustatud ajaühikuga, mis annab võrdlusmomendi ning võimalik, et statistiselt oluline osa väljavõtjatest oli teinud selle periooodi jooksul otsuse raha kasutamise kohta (mis samuti võiks anda võimaluse kontrollgrupiga võrdlemiseks).
Algandmeid näinud ei ole.

[londiste]

[Oisu.]

Indiviid, kellel on "kogutud" tagavarasi arvele, tarbib julgemalt