[Etz]

[ref]

[popcorn]

Lugesin postitused läbi ja natuke targem. Saan aru, et Läti seis pole päris nii roosiline kui tundub. Riik tahab saada suuremat võimu võrguteenuste üle ja Teliale see ei meeldi. Las see hinnapoliitika praegu jääda.

Hetkel kasutan Telia 10+ vana ruuterit. Telia iseteeninduses oli veel mõnda aega tagasi näha, et võrgu turvatase on nõrk. Vana ruuter, vanad turvaprotokollid? WEP2 äkki, mitte WEP3. See käib vist ainult Wifi kohta. Kas juhtmega ühendusel on ka mingid uuemad turva uuendused välja tulnud moodsate ruuteritega? Igatahes ainuüksi seetõttu vahetaks oma ruuteri välja. Hiljem siis vaatan, kas lähen uuele kiirusele üle või mitte. Valisin hetkel välja kolm ruuterit erinevas hinnaklassis.

1. https://arvutitark.ee/vorguseadmed/ruuterid/tp-link-wi-fi-6-router-archer-ax12-80211ax-3001201-mbit-1273346
2. https://arvutitark.ee/vorguseadmed/ruuterid/router-ex220-ax-1800-4lan-1wan-1206299
3. https://arvutitark.ee/vorguseadmed/ruuterid/wrl-router-5400mbps-1000mdual-archer-ax72-pro-tp-link-1246136

Mis neil erinevus on? Pean ennast tavakasutajaks. Kunagi üliammu tagasi sai korra käidud ruuteri seadetes brauseri kaudu, sest juhtme ühendamisest üksi ei piisanud. Kas selle mure lahendab ära NAT forwarding tugi? Muidu ei jaga ruuteri omadustest suurt midagi. Kas see esimene variant ajaks asja ära? Kahtlaselt odav. Kogu Wifi teema on ebaoluline. Kasutan Wifit ainult moblas. Praegune ruuter annab välja 70 Mbit/s, mis on rohkem kui küll. Mis on kallimate ruuterite eelis? Ja kas see kõige odavam omab kõike vajalikku tavakasutaja jaoks?

[-parun-]

https://epl.delfi.ee/artikkel/120352794/juhtkiri-krobedate-hindade-karpimiseks-tuleb-taltsutada-ka-telia-kaablimonopoli

Telia rendib oma kaableid konkurentidele kirvehinnaga. Nii kallilt, et teistel firmadel pole mõtet pakkumist teha. Näiteks tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa rääkis tänases Vikerraadio hommikusaates, et tema puhul võiks see tähendada loodetava kokkuhoiu asemel hoopis kuni 15-eurost hinnalisa.

Tele2 Eesti juht Margus Nõlvak kirjutas täna ERR-i uudisteportaalis, et nende firma on aastaid sellele absurdile tähelepanu pööranud. „Selleks, et Eesti inimesed saaksid osta taskukohase hinnaga ülikiiret internetti, on vaja turule enam konkurentsi,“ leidis ta. „Hind, millega olulise turujõuga ettevõte konkurente turule laseb, peaks olema õiglaselt tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) poolt reguleeritud ja auditeeritud.“ Sellega saab vaid nõustuda.

Siit jõuamegi selle loo teise suure „pahalaseni“. Nimelt, kuna Telia on märkimisväärse turujõuga ettevõtja, peab ta oma kaablirendihinnad kooskõlastama TTJA-ga. Kooskõlastuse TTJA ka annab.

Paratamatult tekib Eesti niigi kalleid netipakettide hindu vaadates küsimus, miks lubab TTJA sellisel konkurentsi tapval olukorral pikki aastaid jätkuda. Roonemaa sõnul on selge, et riik ei ole suutnud sel turul konkurentsi korraldada: need hinnad, mille riik on aktsepteerinud, on absurdselt kõrged. Teisisõnu, TTJA ei saa oma tööga hakkama.

[BA79]

No, meie riik on ju praktiliselt kõik svenssonitele ära müünud ja soodustanud nende tegevust nii nagu nemad heaks arvavad: Pangandus rootslaste käes (OK on kodumaiseid panku ka, mis on vaikselt üritamas turuosa endale napsata aga suurem osa turuosast on rootsi emaettevõttete käes). Side- peaaegu täielikult võõrettevõtete käes. Seadused ja maksud ka nii tehtud, et ettevõtted maksavad oma kohustusliku tulumaksu ära ja ülejäänu viivad dividendidena välja. Eesti riigile kuulub ainult energiataristu ning transpordiga seonduv taristu. Kõik muu on välisomanduses või osaliselt kahasse välisosanikega. Sellistes tingimustes ei saagi midagi muuta sest see mis on välisomaniku käes on välisomaniku käes.
OK- Euroopa direktiivid (kõlab muinasjutulisena, aga kas sel ka päriselt tõepõhi all on, ei tea) jne: Eestis ei ole sellisel tasemel seda operaatorineutraalset võrku mis seda direktiivi rakendada võimaldaks. See tähendaks tegelikult seda, et kiiremas korras tuleks igasse linnaossa ja igasse alevikku see operaatorineutraalne võrk rajada, aga vaadates kuidas Enefit määratud aastaplaane täidab ja kus võrku ehitatakse siis see pole lihtsalt realistlik. Ma tahaks tegelikult näha kuidas TTJA kui riigorgan suudaks suurt telekomi survestada muutma oma müügistrateegiat või lausa vabatahtlikult loobuma taristust. Ilmselgelt võimatu. Sest kui see oleks võimalik siis tuleks tagasi pöörata ka müügitehing ja kuulutada see seadusvastaseks- Mis aga ei päde sest tehing viidi läbi nii ammu, et sellel ajal kehtisid teised seadused ja mingitest sellistest direktiividest polnud juttugi. EU käsib taristut loovutada? Ei tea, aga ma arvan, et meie riigi tasandil enm tegelikult kedagi ei huvita see hüperkiire net. Noh, meedias on asi üles võetud ja poliitiliselt laetud aga see on ka lihtsalt võetav kui poliitiline vaht ehk siis praeguses majandussurutises tehakse nägu, et vaja midagi muuta, reaalsuses ei tehta midagi sest pole juriidiliselt enam võimalik.
Muidugi, me kõik tegelikult tahaksime kiiremat netti sest nii VDSL paketid kui ka optikapaketid on rahaliselt suht samal pulgal. Kuna 300Mbit/s ära kaotati siis seetõttu on 400Mbit/s kallim, aga arvestades seda, et selle raha eest saab põhimõtteliselt 3 korda kiiremat netti kui VDSL standardse maksimumi 100/25-ga siis on mõttekoht. 200Mbit/s on kahekordne VDSL kiirus. kõigest 3 euri kallima raha eest. Ent see jääbki unistuseks neile, kes vasevõrgu otsas istuvad.

[Sold OUT]

Kuulge, me räägime 30 eurost kuus

[BA79]

Jah, aga vahe on mitmekordne mida selle 30€ eest kuus saada võib. Ühed saavad megabiti üliodavalt, teised peavad tehnoloogiliste piirangute tõttu mitmekordselt üle maksma.

[Sold OUT]

2x kiirem pakett tuleb vähema eest kui pakk suitsu

[indrpo]

Lühidalt, hüpoteetiliselt.
Ma saan aru, et osa rahvast lausa nõuab sarnast olukorda nagu elektrivõrk ja turg?
Siin on mõned sellised luuludega postitused, et ma lisan enda oma juurde.
Kui see nii oleks, et "kaablivõrk" oleks riigi oma siis suhteliselt kindlalt ja ümmarguselt:
Interneti 1Gbit/s hind oleks meil 20-30€ ja võrgutasu oleks 45€ (riik seda endakanda kindlasti ei võtaks)
Ja see ei tähendaks karvavõrdki, et see võrgu leviala oleks ligilähedane tänasele.

Tegelikult kerge foon on sellega juba loodud, OP neutraalsel riigi toel rajatud võrgul on võrgutasu üsna märkimisväärne osa operaatori taskust. Ei ole minu voli summasid nimetada aga kuskilt on midagi varem kosta olnud.

[popcorn]

Keegi TP-Link uudiseid lugenud viimasel ajal? USA tahab TP-Link ruuterid ära keelata, sest need ruuterid pidavat saatma infot Hiina serveritesse. Ja üle-üldse on nendel ruuteritel suuremadd turvaaugud võrreldes teiste tootjatega. Sellepärast on ka hinnad odavamad võrreldes näiteks Asusega? Redditis mitmed teemad selle kohta. Yahoo hiljuti avaldas artikli. Aidata võib custom open firmware ja välisliiklus kinni keerata vms. Või pole muretsemiseks põhjust? Hetkel kahe ruuteri vahel.
1. https://arvutitark.ee/vorguseadmed/ruuterid/tp-link-wi-fi-6-router-archer-ax12-80211ax-3001201-mbit-1273346
2. https://arvutitark.ee/vorguseadmed/ruuterid/asus-wireless-ax1800-dual-band-gigabit-router-rt-ax53u-ethe-1040829

Hinnavahe 30€. Elu see ei mõjuta. Kuid niisama üle ka ei tahaks maksta.

[Sold OUT]

Mis andmeid ta saadab siis?

Mul kahes kohas AX12

[Etz]

Mul on TP-Linkiga palju kogemusi, rauda tuleb neil tehasest nagu Vändrast saelaudu aga softi uuendustega ja turvaparandustega nad väga tegeleda ei viitsi.
Lihtsam on uus revison välja lasta ja vana EOL’iks tunnistada.
Kui osta, siis vaata selline, millel oleks mingi kolmanda partei tarkvara tugi, OpenWRT, või mis iganes sa ise eelistad ja alustad Firmware välja vahetamisest. Muus osas toimib täitsa okeilt.

[-parun-]

popcorn, kui Wifi pole oluline teema, siis võiks sulle sobida see kõige odavam küll.

[KillFrenzy]

Lingitud tplink'il pole kolmanda osapoole tuge ja ilmselt ka ei tule.
Asusel on aga wifi6 tugi openwrt probleemne.

Samas kui sa küsid siin kumba osta, siis ei ole mõtet openwrt üdlse torkidagi.

[Etz]

Kui Asust osta, siis mina ostaks selle listi alusel: https://www.asuswrt-merlin.net/
OpenWRT’d ma Asusele isegi ei paneks.

Aga laias laastus, tasub osta seadmeid, millele on olemas ka mingi muu Firmware võimalus, peale tootja poolse.
Siis pole sa kohe maoli, kui tootja hakkab susse lohistama uuendustega (enamus neist mingi hetk hakkavad)

[Sold OUT]

Mul on kodus ruutereid olnud aastast 2002 ja ainuje kord kui olen pidanud uuendama oli see kui kunagi wep polnud enam turvaline. Samas oleks võinud jätta ka siis uuendamata kuna elasin pommiaugus ja naabrini ei levinud

[popcorn]

Sold OUT, 1. LINK 2. LINK 3. LINK
Etz Hetkeseisuga võtan endale Archer AX23, millel on wrt tugi. 12€ rohkem. Tulevikus vähem peavalu, nagu aru saan.
KillFrenzy Soovitad jätta tootja softi ja open softi üldse mitte puutuda? Selle soovituse põhjal sobiks odavam variant.

[-parun-]

[indrpo]

-parun-, See 50€ kuus kilomeeter on teenusepakkujale nohu kui ta ühendab selle järele x arv kortermaja kliendibaasi. Isiklikult keegi seda endale ei rendiks. Eks see summa sisaldab võrgu ehituse kulu, järelvalve on väike osa. Seda ma ei tea kas see sisaldab ka seadmete ja elektri ja kogu neti kulu, ehk sisuliselt toimiv link punktist a, pubkti b. Nii nagu täna konkurendid ka omavahel teevad. Enefiti võrk tänavanurgalt mööda looklevaid õhuliine paarsada meetrit ühe kliendi jaoks ainult tühja kiudu on protsentuaalselt kolossaalne, või noh, kelle iganes op neut. võrk. See kõik on selle 27€ 100M hinna sees.

Terevisioonis taas netiteema, Tele2 esindab.

[londiste]

[Prillpapa]

Lisaks meenub veel 2010 ehitusbuum, kus linnaääre uued arendused, sisuliselt tänaseks uued linnaosad, seal arendaja ehitas oma kulu ja kirjadega sidekanalisatsiooni välja ja pärast arenduse valmimist anti kommunikatsioonid üle trassivaldajatele - Tartu ümbrusest ei tea ühtegi teist peale toonase Elioni kellele oleks loodud kanalisatsiooni üle antud. Edasi võib igaüks ise pakkuda, kelle teenuseid nendes linnaosades pakutakse, või kuitõsine on jutt üksikul tahtjal hakata pressima muud teenusepakkujat.
Osalt tundus see loomulik, kus uue elurajooni sidearenduse võrguga ühendamise tehnilised tingimused väljastas Elion ja nende lähimasse sidekaevu/punkti. Ei tea kas teisi võrguhaldajaid võttagi oleks olnud.
Nii, et Telia monopol kasvatas ennast ka ise uute rajoonide näol. Ma ei saa väita 100% kas telia need kanalisatsioonid tasuta sai (samas Elioni/Teliat teades nemad kahjudega ei kauple - võta või jäta), aga vähemalt arendaja jutt ja huvi oli, pärast kruntide müüki kohustustest vabaneda, tänavad-tänavavalgustus anti üle vallale tasuta, vee-kanalivärk oli kohaliku veevärgi teema, mille projekteerimise&ehitamise kulud kattis arendaja, elektrivõrgu ehitas krundi kilbini Elektrilevi alltöövõtjad, arendaja maksis samuti miskid asjad kinni ja krundiostjad veel lisaks võrguga liitumistasud.

[-parun-]

[indrpo]

[RCC]

see turuosa ei ole aga rajatud telia inv. vaid euroliidu jt. rahadega, katsu sellest juba aru saada. 50milli jutt on ainult suusoojaks. keegi seda ju ei kontrolli

[KillFrenzy]