[tinyt14]

Mis Zyxeli mudel kasutate?

DSL info's on 109.99/26.9, dslam on 159m nii et peaks ilusti tulema.

[KillFrenzy]

See on profiili kiirus ja see on ka on vale, peab olema 220M/52M vbl telia automaat ei lase seda confida, kui ei näe talle sobivat ruuterit otsas või on paketivahetus pooleli.

Kuskil peaks ka nägema max speed, see võiks nii lühikese liiniga olla ~300mbps down.

Helista tööajal infosse ja las confivad pordi uuesti.




ZYXEL VMG8823-B50B

[tinyt14]

Tänan, proovin nii ja vaatan kas asjas saab.

[-parun-]

Ilmselt Eesti jääbki kõige aeglasemate kaabliühendustega koduinterneti riigiks tänu kitsile Teliale. Nähes, et teisiti kliendilt rohkem raha ei saa, tõstetakse näpuotsaga kiirust ja pannakse hinnale kulbiga otsa. 20M ühendus on nüüd läinud ja kui uus klient soovib liituda, siis peab maksma rohkem. Kui see pole hinnatõus, siis mis see on?

[bladerunner]

Tehniliselt võttes uuele kliendile see pole hinnatõus kuna ta pole mingi teise hinnaga teenust tarbida saanudki.
Küll aga üritati olemasolevatele 20/20 kliendidele nende jaoks ebavajaliku kiiruse tõusuga koos ka kõrgemat hinda kaela määrida.

[-parun-]

Ja mis see peatatud TV-teenuse eest kuutasu küsima hakkamine ka muud on, kui kliendi lollitamine. Põhimõttel et äkki läheb õnge?

[KillFrenzy]

Miks sa peatad üldse seda tv teenust?
Peatamise nupu asemel lõpetad ära.
Tahad näha tee uue.

[A.S.]

Peatamisel oleks vast see eelis, et endaloodud kanalite nimekiri jääks alles.

[KillFrenzy]

Esimese maailma probleemid. Siis ongi paras küsida raha selle eest.

[-parun-]

[KillFrenzy]

No näed. Ja tv teenust saab osta kelle käest tahad, erinevalt internetist kus ei pruugi head alternatiivi olla.

[RCC]

[jägaja]

[Sold OUT]

Kas telia tv ja koduinternet peavad soodustuse saamiseks samal aadressil olema? Või võib internet olla kodus 1 ja tv teenus kodus 2?

[bladerunner]

Piisab kui lepingud on sinu nimel. Pealegi kui sul kodus 2 Telia netti pole siis võid seda vaadelda ka lihtsalt kui vaatajakohta.

[KillFrenzy]

[baraban]

[pppd]

[napoleon]

Suvaline uitmõte, mille eest ma nüüd kindlasti peksa saan.
20/20 võib mõnele lahjaks jääda kui majapidamises on mitu telekat ja arvutit mida kõiki samaaegselt kasutatakse. 50/50 otsas ei jääks enamikul midagi tegemata. Ehk siis vähesed sikutavad 7x24 niipalju kui torust tuleb.
Seega võib öelda, et kui Telia annaks kõigile kelle objektil see võimekus on gigase ühenduse, siis võrgus liikuv andmemaht oluliselt ei muutuks ehk kulud nende jaoks ei suureneks. Sealt edasi mõeldes kiirema paketi kasutajad maksavad osaliselt kinni odavama paketi kasutajate neti. Võib-olla ongi mõistlik need kõige aeglasemad turult kokku korjata ja kiiremate hinda alandada.

Juhin tähelepanu asjaolule, et oleme koduinterneti teemas, ärikasutaja on hoopis teine teema.

[elukaz]

Sellega väike aga, mis see maksma hakkaks? Mis oleks hinnamuutus neile kellel enne kõige odavam oli, ja kellel kõige kallim.

[Betamax]

[somnambuul]

Kas HLS stream jookseb ka "väljaspool" seda netilimiiti nagu vlan4? Kui nii, siis tõesti vahet pole, mitu boksi pilti näitab.

[bladerunner]

HLS läheb ikka tavakasutuse alla

[indrpo]

Ei, HLS nagu ka kõik muu netisisu bufferdab OTT peal. 20Mbit/s võib küll 3 ekraaniga korraga jooksta aga võib tekkida auk kui mõni netiseade korraks kõri kinni tõmbab.
On näha, et kui ressurssi on, siis 3 ekraani buffri laadimise hetkel on kiiruse piigid seal 60/70Mbit/s kandis.
Teatavasti ei ole see siis konstantne striim.
See on üks põhjustest miks tulevikus on veidi suuremad baaskiirused ka tv vaatamiseks paremad.

[medicopter]

Üksikutele kasutajatele peab jääma ka odav 20 vms sest muidu ainult neil õnne kellel naaber, et saaks jagada tasu ja nett ära.

[popcorn]

Kindlasti olete näinud uudiseid sellest, kui palju erineb Lätis ja Leedus interneti maksumus võrreldes Eestiga. Euroopa Komisjon pole sellist käitumist heaks kiitnud ja ütleb, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) pole oma ülesannetega hakkama saanud. Kus siin aus konkurents on? TTJA esindaja väitis eelmisel aastal, et eestlane ei vaja kiiremat internetti. Vale! Eestlane ei vaja suuremat igakuist makset. Telia pakub hetkel 24€ eest 50Mbit/s ühendust. Sarnase raha eest saab Lätis 1000Mbit/s. Mis erinevus on Lätil, Leedul ja Eestil? ERR-i uudistest sain lugeda, et interneti kõrgemad hinnad Eestis võrreldes teiste riikidega on müüt. Huumor kuubis! Kõik suuremad päevalehed on andmed selgelt välja toonud. Kas lugejat peetakse päris idioodiks või kus on point? Jahutakse taristu maksumusest ja suurtest investeeringutest. Pluss ollakse üks suuremaid maksumaksjaid Eestis. Igatahes. Läti, Leedu, Eesti. Sarnane kultuuriruum. Sarnane maastik. Pole vaja kuskile mägedesse kaablit vedada. Maapind kaevamisel sarnane, kui vaja kaablit maa alla vedada. Teemantpuuri vaja ei ole. Piisab ekskavaatorist. Taristupunktide lisamine rahaliselt ei tohiks oluliselt riigiti erineda sama firma puhul. Valguskaabel Lätis ja Leedus on sama mis Eestis. Tehnoloogia on sama. Milles asi, et Eestis maksab gigane nett viis korda rohkem kui Lätis ja Leedus?*

*Saan aru, et väikesed hinnamuutused on tulekul suuremate kiiruspakettide osas. Tore. Elisas hetkel 45€ gigase neti eest. Telial varsti 50€ kandis? Paneb korraks isegi mõtlema
**Aus oleks kampaania korras gigane tõsta kahe peale

Uute pakettide hinnapoliitika teemal natuke ka. Kasutan hetkel 100/100 ühendust. Ruuter annab välja kuni 100 mega. Lahendus väga lihtne. Ei soovi kiiremat internetti, sest puuduvad võimalused. Uue ruuteri ostu topeltühenduse jaoks ei pea mõistlikuks. Kui just Telia 1 programmiga ei liitu. Sellisel juhul oleks hüpe 200 mega peale + uue lepinguga 400 mega peale. Hetkel kasutan ainult internetti. Telefon Tele2 ja teleka pakett puudub. Vaatasin, et kõige tavalisem teleka pakett maksab 8 eurot + 7 eurot järelvaatamine. Kui mobiili makse jääks enam-vähem samaks, kuid lisanduks telekas + uus leping, siis maksaksin 18 eurot igakuiselt juurde 400Mbit/s ühenduse eest. Telialt ruuterit rentima ei pea eks? Poe ruuterit vaja seadistada ka kuidagi või töötab otse? Uus ruuter 50-100€ ühekordselt. Kas 50€ ja 100€ ruuteril on mingi oluline erinevus, kui mõlemal on 1GB LAN port? Lisaks kasutan ONT seadet. Päris vana teine juba. Raske öelda, kas see tuleks ka välja vahetada. Uude kohta kolimisel omal ajal andis Telia selle karbi niisama kaasa.

Enamus ajast ei vaja kiiremat internetti. Aeg-ajalt uute mängude tõmbamisel võiks olla kiirem. Sportlik huvi on küll. Võimalused samuti olemas gigase neti jaoks nii Telia kui Elisa poolt. Hiljutine GTA V oli 115GB. Päris tüütu. Aeg-ajalt mängude update 20GB suurused. Samuti tüütu, kui üle pikema aja on tekkinud mõte midagi mängida ja tahaks kohe lobbysse minna. Laadimise riba 4K videote puhul youtubes tundub olema napikas, et kohe-kohe jõuab video aeg ja laadimise riba omavahel kokku ja video jookseb korraks kinni. Pole siiani juhtunud. Ehk siis hästi natuke leiaksin põhjendusi, miks suuremale kiirusele üle minna. Lisamaksed tunduvad samas olema liiga suured. 18 eurot lisaks neljakordse kiiruse eest, kus telekas enamus ajast lihtsalt seisab. Telial vist mingit kolmikpaketti ei ole? Kunagi mäletan, kui Starman pakkus kolmikpakette. Tõsi. Paketis olev telefon oli lauatelefon. Internet ja telekas lisaks. Mugavam ja soodsam kui eraldi võttes. Soovitusi?

[High-Q]

siin on mitu korda korratud ühte suurt probleemi, mis eelkõige puudutab fix ühendusi: eesti klient ei ole ei enne, ei saa praegu ja paistab, et ka ei saa tulevikus aru sellist mõistest nagu "lairiba". lairiba idee on laia toru jagamine paljude klientide vahel. Eestis elav inimene aga sisuliselt eeldab "tagatud ühendust". See on alati olnud, et kui pühapäeva õhtul kell 8 teeb klient kiirusetesti ja saab 100 asemel 90, siis on oodata pöördumist tehnilisse abisse; lepinguline sõna "kuni" unustatakse ära. mitte iga klient ei ole selline, aga kahjuks selliseid on meil väga palju. Kusjuures minu kogemus kunagi ammu ühe opeka helpdeskis töötamisel on see, et eestlane viriseb rohkem kui venelane. Iga kõne, iga pöördumine tähendab teenusepakkujale (pole vahet kes) kulu. kes meist ikka tahab veebiroboti või AI-ga rääkida? Jah, iga opekas pushib seda, aga igalt poolt tuleb sisse "ma soovin rääkida päris inimesega". Kui abi ei saa, siis jääb viha kandma ja kui järgmine random artikkel delfis üleval, siis kogu see viha vaja kommentaariumisse valada. kõik saavad samasugust jama kaela, lihtsalt Telia saab rohkem, sest kliendibaas suurem .

lairiba on umbes nagu su eramaja veemajadus käib: 32ne majja tulev PEM jaotatakse 20mm edasi ja omakorda 16-stega otsaseadmetele, aga see töötab eeldusel, et kõik kraanid korraga lahti ei ole. kui on, siis on jama, sest survet ei jätku.

sama on lairibaga ja see mõiste on "oversubscription" (OS) ehk suhe, kui palju summaliselt klientide ühenduste kogumaht ületab ülekandevõrgu toru mahtu. loomulikult kõik korraga ei tarbi ja 1:1 OS-i ei ole mõttekas ehitada. Isegi OS 1:5 on väga kallis ja pigem käib majutussüsteemidele, mis on 24/7 mõeldud töötama. Eesti eripära (ja see on kõigil operaatoritel kusjuures), et meil on selle kliendi nõudlikkuse ja soovi hoida rikkepöördumisi madalal, väga madal lairiba OS. Optikaühendus OS võib vabalt olla isegi alla 1:10, mis tekitabki sellise olurra, et meil on üldjuhul fix ühendustel 24/7 tagatud kiirus, tuleb välja, et lihtsam on teha nii, kui pöördumisi hekseldada. Lääne-euroopas on tavaline, et müüakse paarigigast toru (standardne GPON liides on näiteks 2,5Gbps alla) mitmesajale kliendile ja igaühele antakse 500ne pakett. On täitsa tavaline, kui OS kukub pea 1:100le või veelggi halvem. Ja siis mindigi sellist teed, et pigem tagatud ja madalam lepinguline kiirus, kui ülemüük ja kõrge kuni numbriga paketis. Meil veel hinnatakse opekate poolt pakette mega/giga numbritega, mujal on pakettide arv märksa väiksem ja kõik taandub sellele, mis raha keskmiselt kliendi käest kätte saadakse aka ARPU (average revenue per user). kui see on ok, siis kiirusenumber võib mistahes olla. Eks see ARPU on see, mida teenusepakkujad üritavad tõsta ja igal juhul mitte langetada. Näiteks tüüpiline ARPU langus tekib siis, kui operaator tõstab kiirusi (aga mitte hindu) ja mille tulemusena klient downgradeb madalama paketi peale (mis ka tõusis). Kujuta ette, et sa maksid 20€ 100 eest. 50-ne oli 15€. 100-ne tehti 150-seks sama raha eest ja 50-ne 75M peale ja ikka 15€. Vot seda opekad üritavadki vältida, et vana 100-ne klient nüüd uue 75 võtab ja pigem säästab kuumaksu arvelt. Selle vastu ongi soodsamate või vahepakettide kaotamine.

Teine probleem, mis eelkõige teliat kimbutab, on vana vase võrk. Enamik kliente tegelikult ei tee vahet, mis kaabel talle tuppa tuleb; ütleb kaabel, aga kas sellel on sees kiud või vase paar või cat, see on sekundaarne. No ja vana vask ei vea tavaolukorras üle 100 hästi välja (ok 200 v35b-ga, aga sedagi lühikese liini ja vastava toega ruuteriga). Kuidas sa kommunikeerid: näe, sina saad 25€ eest 50M aga teine saab sama rahaga 500.

mobiilis nii ei ole ja seal on OS väga selgelt näha. Aga mobiilis on kõrge OS paratamatu, sest MIMO ülesehituse (IDK, baassjaamad vist 8x8 MIMO, äkki mõni on 16x16) tõttu on väga tähtis, et klient saaks võimalikult kiiresti burstiga oma andmed kätte, sest MIMO slotte on piiratud arv ja kui hakata veel ratelimitima, siis kannatavad kõik teised. See on üks põhjus, miks ma näiteks suurtes wifi võrkudes ei soovita wifi tasemel kliendi ühenduse kiirust piirata (mõni tahab a la 10M per kärss panna seadistada). See lihtaslt piirab niigi piiratud MIMO ressurssi veelgi rohkem. las saab kiiremini oma data kätte ja vabastab õhu. Mobiilis on sama lugu ja seetõttu eelkõige pakutakse piiramata kiirust aga piiratud kogumaht pakette.

aga OS kontrolli all hoidmisel on teine, osale kasutajasegmendile väga positiivne pool: mänguritele. Sihukest stabiilse pingiga võrku sa naljalt euroopas (USAs võid ainult unistada) ei leia. Ja see on kõik seetõttu, et OS-i välditakse, sest toru max kinnijooksmine tähendab kohe viideaegade pikenemist.

popcorn, minu teada uue süsteemiga enam telia ruutereid ei "müü", ainult teenusrent, mõte on see, et mitte lockida klienti tehnoloogiaga ja samas mitte tekitada olukordi, kus mõne aasta pärast ei tekiks olukorda, et seade obsolete. Aga eks sellel on ka teine pool, niiviisi annab pika perioodi peale rohkem rendi eest teenida. Aga tehniliselt sa ei pea Telia pakutavat kasutama, võid panna oma suvalise NAT võimelise seadme. WAN otsal seadista DHCP ja tuld, enamik seadmeid kusjuures ei vaja eriseadistamist ja võivad töötada lausa tehaseseades. Ainus, mida tasuks tänapäeval teha, on veidi süübida oma ruuteri turvaseadetesse, et haldusliides ei oleks laia ilma avatud ja tarvkara oleks ajakohane ja patchitud. Olgu see asus või tp-link või misiganes.

vanasti oli "triple-play" paketid popid, nüüd on opekad aru saanud, et see enam klienti ei tõmba. eelistusi ja erisusi on nii palju, et pole enam väga mõtet. Paljud kliendid kõiki teenuseid ei kasuta ja väärtust ei tunne. Kui tõesti, siis see telia1 pakkumine, sest üldjuhul kahte asja ikka tarbitakse: kodunetti ikka vaja ja mobiilidatat ka. lisa telekas ja hinnas sa küll ei võida, aga võidad koduneti kiiruses. aga eks igal opekal on oma õngekonksud.

[Tomorrow]

High-Q, Ma olen kuulnud kõiki vabandusi. Kaasa arvatud seda, et lõunanaabrid müüvad ühendusi nö "üle" ja reaalselt selliseid kiiruseid seal inimene suvalisel ajal kätte ei saa.
Paraku tõendid sellest on seni anekdootlikud ja keegi pole tõestanud, et see nii ka on. Speedtesti statistika seda igatahes ei kinnita, sest kui see oleks tõsi, siis oleks lõunanaabrite riigi keskmine kiirus meist madalam.

Ajakirjanikud võiks kolme riigi peale kokku tulla ja ühisprojekti teha. Erinevad inimesed iga riigi eri otstes ja las lasevad ööpäevas eri aegades ja kohtades kiiruseteste valguskaabliga.
Senikauaks on kasutajate lastud Speedtestid parim allikas mis meil on:

https://www.speedtest.net/global-index
https://www.speedtest.net/global-index/estonia#fixed
https://www.speedtest.net/global-index/latvia#fixed
https://www.speedtest.net/global-index/lithuania#fixed

Leedu fixed andmed on miskipärast puudu aga Läti on #51 kohal. Meie oleme #67 kohal ja oleme kaks kohta kukkunud isegi.
Isegi globaalse kiirusega võrreldes (96/52) pole meie 89/53 midagi kiita. Lätil on 94/84.

Samas mobiilinterneti osas kus ei ole sõltuvust Telia monopolist oleme heal #19 kohal kiirustega 106/16, Läti #24 102/13 ja Leedu #25 98/14 vastu.
Ka globaalset 62/11 ületame kenasti.

[lauri23]

[Sold OUT]

[RCC]

[Janis]

Praegu metsas proovisin tele2 moblanetti, 60 kiiruseks nagu ludinal. Maga kaineks

[KillFrenzy]

Vai estonian telko fakk maind? I vant loojer! EU loooo.

[RCC]

, täitsa kaine janis, uploadist on ikka jutt eks?

[Prillpapa]

[RCC]

muide ka eestis rajati mag.võrgid riigi ja maksumaksja raha eest. telia ei ole sentigi investinud. teistest rääkimata

[KillFrenzy]

[londiste]

[KillFrenzy]

[RCC]

kuna nett on võrkude võrk, siis ei pääse niiehknaa kümniste maksmisest. olgu siin AM või mitte. aga itimeeste fb foorumis on hea arutelu

[taavi]

pakosta vist pole proovinud telia käest näiteks kaablikanalit rentida. neid kaikaid, mis sealt kodaratesse pistetakse on palju.

ma pole kursis, kas telial siis on mingi kohustus teisi oma kaablitele ka ligi lasta?

[Etz]

[ref]

[popcorn]

Lugesin postitused läbi ja natuke targem. Saan aru, et Läti seis pole päris nii roosiline kui tundub. Riik tahab saada suuremat võimu võrguteenuste üle ja Teliale see ei meeldi. Las see hinnapoliitika praegu jääda.

Hetkel kasutan Telia 10+ vana ruuterit. Telia iseteeninduses oli veel mõnda aega tagasi näha, et võrgu turvatase on nõrk. Vana ruuter, vanad turvaprotokollid? WEP2 äkki, mitte WEP3. See käib vist ainult Wifi kohta. Kas juhtmega ühendusel on ka mingid uuemad turva uuendused välja tulnud moodsate ruuteritega? Igatahes ainuüksi seetõttu vahetaks oma ruuteri välja. Hiljem siis vaatan, kas lähen uuele kiirusele üle või mitte. Valisin hetkel välja kolm ruuterit erinevas hinnaklassis.

1. https://arvutitark.ee/vorguseadmed/ruuterid/tp-link-wi-fi-6-router-archer-ax12-80211ax-3001201-mbit-1273346
2. https://arvutitark.ee/vorguseadmed/ruuterid/router-ex220-ax-1800-4lan-1wan-1206299
3. https://arvutitark.ee/vorguseadmed/ruuterid/wrl-router-5400mbps-1000mdual-archer-ax72-pro-tp-link-1246136

Mis neil erinevus on? Pean ennast tavakasutajaks. Kunagi üliammu tagasi sai korra käidud ruuteri seadetes brauseri kaudu, sest juhtme ühendamisest üksi ei piisanud. Kas selle mure lahendab ära NAT forwarding tugi? Muidu ei jaga ruuteri omadustest suurt midagi. Kas see esimene variant ajaks asja ära? Kahtlaselt odav. Kogu Wifi teema on ebaoluline. Kasutan Wifit ainult moblas. Praegune ruuter annab välja 70 Mbit/s, mis on rohkem kui küll. Mis on kallimate ruuterite eelis? Ja kas see kõige odavam omab kõike vajalikku tavakasutaja jaoks?

[-parun-]

https://epl.delfi.ee/artikkel/120352794/juhtkiri-krobedate-hindade-karpimiseks-tuleb-taltsutada-ka-telia-kaablimonopoli

Telia rendib oma kaableid konkurentidele kirvehinnaga. Nii kallilt, et teistel firmadel pole mõtet pakkumist teha. Näiteks tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa rääkis tänases Vikerraadio hommikusaates, et tema puhul võiks see tähendada loodetava kokkuhoiu asemel hoopis kuni 15-eurost hinnalisa.

Tele2 Eesti juht Margus Nõlvak kirjutas täna ERR-i uudisteportaalis, et nende firma on aastaid sellele absurdile tähelepanu pööranud. „Selleks, et Eesti inimesed saaksid osta taskukohase hinnaga ülikiiret internetti, on vaja turule enam konkurentsi,“ leidis ta. „Hind, millega olulise turujõuga ettevõte konkurente turule laseb, peaks olema õiglaselt tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) poolt reguleeritud ja auditeeritud.“ Sellega saab vaid nõustuda.

Siit jõuamegi selle loo teise suure „pahalaseni“. Nimelt, kuna Telia on märkimisväärse turujõuga ettevõtja, peab ta oma kaablirendihinnad kooskõlastama TTJA-ga. Kooskõlastuse TTJA ka annab.

Paratamatult tekib Eesti niigi kalleid netipakettide hindu vaadates küsimus, miks lubab TTJA sellisel konkurentsi tapval olukorral pikki aastaid jätkuda. Roonemaa sõnul on selge, et riik ei ole suutnud sel turul konkurentsi korraldada: need hinnad, mille riik on aktsepteerinud, on absurdselt kõrged. Teisisõnu, TTJA ei saa oma tööga hakkama.

[BA79]

No, meie riik on ju praktiliselt kõik svenssonitele ära müünud ja soodustanud nende tegevust nii nagu nemad heaks arvavad: Pangandus rootslaste käes (OK on kodumaiseid panku ka, mis on vaikselt üritamas turuosa endale napsata aga suurem osa turuosast on rootsi emaettevõttete käes). Side- peaaegu täielikult võõrettevõtete käes. Seadused ja maksud ka nii tehtud, et ettevõtted maksavad oma kohustusliku tulumaksu ära ja ülejäänu viivad dividendidena välja. Eesti riigile kuulub ainult energiataristu ning transpordiga seonduv taristu. Kõik muu on välisomanduses või osaliselt kahasse välisosanikega. Sellistes tingimustes ei saagi midagi muuta sest see mis on välisomaniku käes on välisomaniku käes.
OK- Euroopa direktiivid (kõlab muinasjutulisena, aga kas sel ka päriselt tõepõhi all on, ei tea) jne: Eestis ei ole sellisel tasemel seda operaatorineutraalset võrku mis seda direktiivi rakendada võimaldaks. See tähendaks tegelikult seda, et kiiremas korras tuleks igasse linnaossa ja igasse alevikku see operaatorineutraalne võrk rajada, aga vaadates kuidas Enefit määratud aastaplaane täidab ja kus võrku ehitatakse siis see pole lihtsalt realistlik. Ma tahaks tegelikult näha kuidas TTJA kui riigorgan suudaks suurt telekomi survestada muutma oma müügistrateegiat või lausa vabatahtlikult loobuma taristust. Ilmselgelt võimatu. Sest kui see oleks võimalik siis tuleks tagasi pöörata ka müügitehing ja kuulutada see seadusvastaseks- Mis aga ei päde sest tehing viidi läbi nii ammu, et sellel ajal kehtisid teised seadused ja mingitest sellistest direktiividest polnud juttugi. EU käsib taristut loovutada? Ei tea, aga ma arvan, et meie riigi tasandil enm tegelikult kedagi ei huvita see hüperkiire net. Noh, meedias on asi üles võetud ja poliitiliselt laetud aga see on ka lihtsalt võetav kui poliitiline vaht ehk siis praeguses majandussurutises tehakse nägu, et vaja midagi muuta, reaalsuses ei tehta midagi sest pole juriidiliselt enam võimalik.
Muidugi, me kõik tegelikult tahaksime kiiremat netti sest nii VDSL paketid kui ka optikapaketid on rahaliselt suht samal pulgal. Kuna 300Mbit/s ära kaotati siis seetõttu on 400Mbit/s kallim, aga arvestades seda, et selle raha eest saab põhimõtteliselt 3 korda kiiremat netti kui VDSL standardse maksimumi 100/25-ga siis on mõttekoht. 200Mbit/s on kahekordne VDSL kiirus. kõigest 3 euri kallima raha eest. Ent see jääbki unistuseks neile, kes vasevõrgu otsas istuvad.

[Sold OUT]

Kuulge, me räägime 30 eurost kuus

[BA79]

Jah, aga vahe on mitmekordne mida selle 30€ eest kuus saada võib. Ühed saavad megabiti üliodavalt, teised peavad tehnoloogiliste piirangute tõttu mitmekordselt üle maksma.

[Sold OUT]

2x kiirem pakett tuleb vähema eest kui pakk suitsu

[indrpo]

Lühidalt, hüpoteetiliselt.
Ma saan aru, et osa rahvast lausa nõuab sarnast olukorda nagu elektrivõrk ja turg?
Siin on mõned sellised luuludega postitused, et ma lisan enda oma juurde.
Kui see nii oleks, et "kaablivõrk" oleks riigi oma siis suhteliselt kindlalt ja ümmarguselt:
Interneti 1Gbit/s hind oleks meil 20-30€ ja võrgutasu oleks 45€ (riik seda endakanda kindlasti ei võtaks)
Ja see ei tähendaks karvavõrdki, et see võrgu leviala oleks ligilähedane tänasele.

Tegelikult kerge foon on sellega juba loodud, OP neutraalsel riigi toel rajatud võrgul on võrgutasu üsna märkimisväärne osa operaatori taskust. Ei ole minu voli summasid nimetada aga kuskilt on midagi varem kosta olnud.