[Tanel]

PRESSITEADE - Sel suvel avaldas Euroopa Liit Digital Decade raporti, kus uuriti liikmesriikide erinevaid lairibavõrgu parameetreid. Üks uuringu aspektidest keskendus sellele, kui hästi on erinevates riikides tagatud lairibavõrgu kättesaadavus maapiirkondades. Eesti on maapiirkondade kaabelvõrguga katmises Euroopa Liidu riikide seas ligi 70 protsendiga 9. kohal, edastades kõiki meie naaberriike.

Eestile järgneb raporti andmetel Rootsi ligi 66 protsendiga. Euroopa Liidu keskmine on 53%. Leedu ja Läti jäävad aga Eestis pikalt maha: Leedus on vastav näitaja veidi üle 40%, Lätis aga kõigest umbes 12%.
Telia võrguplaneerimise osakonna juhi Roland Pauklini sõnul on Eestis umbes 650 000 kodu, millest ca 570 000 on sellised, kus täna saab üle kaablivõrgu kasutada vähemalt 100 Mbit/s kiirusega internetiühendust. „Neist omakorda 421 000 koduni jõuab Telia valguskaablivõrk, kus saab kasutada interneti püsiühendust kiirusega kuni 1 Gbit/s,“ märkis Pauklin.

Telia võrgus on andmeside mahud Roland Pauklini sõnul kasvanud viimase 8 aasta jooksul 18 korda, mis tähendab, et kasvanud on ka ootus ja vajadus arendada võrgu võimekust. Telia on Eestis võrguarendusse investeeritud viimase 10 aasa jooksul üle 500 miljoni euro ehk ligi 50 miljonit aastas, millest oluline osa on läinud just kaabelvõrgu arendusse.

„Pidev võrguarendus on vajalik, sest koos tehnoloogiate arenguga tõuseb ka andmeside maht võrgus. Täna katab ühe keskmise Eesti perekonna koduse interneti vajaduse ära 100 Mbit/s ühendus. Kusjuures, suuremate kiiruste ja mahtudega sideteenust on võimalik kasutada palju madalama ühiku hinnaga kui mõned aastad tagasi,“ selgitas Pauklin. “Selle pärast on võimatu võrrelda riikides interneti hinnastust üks ühele. Võrkude arendamise loogika ja selleks tehtavate investeeringute mahud on täiesti erinevad.”

Internetipakettide kiirustest rääkides toob Pauklin välja, et kuigi Lätis pakub üks sealne operaator kõigile kuni 1 Gbit/s kiirusega paketti, sõltub tegelik kiirus kliendi asukoha võrgu võimekusest. Kuna Lätis puudub Digital Decade raporti andmetel kiire kaabelinterneti katvus enamus maapiirkondades, jäävad seal klientidele reaalselt pakutavad kiirused oluliselt madalamaks kui 1 Gbit/s.

See on ka üheks põhjuseks, miks näiteks Lätis ja Leedus suudetakse pakkuda peamiselt just linnaelanikele interneti püsiühendust soodsamalt kui Eestis: linnades ehk tiheasustusega piirkondades on lihtsalt võrkude rajamine kordades soodsam kui hajaasustusega piirkondades.

„Meie võtsime kunagi Telias vastu strateegilise otsuse, et rajame valguskaablivõrke nii linnadesse kui maapiirkondadesse enam-vähem võrdselt. Tänu sellele saavad Eesti elanikud nii linnas kui maal kasutada meie teenused ühesuguse kvaliteedi ja hinnaga. Lätis ja Leedus on interneti püsiühenduse hinnad tänu sellele meiega võrreldes ka odavamad, kuna seal pole interneti püsiühendus maapiirkondades sel määral kättesaadav kui Eestis. Läti ja Leedu elanikkond on koondunud suurematesse linnadesse ja magalapiirkondadesse, kus on võrgu väljaehitamine odavam kui maal,” ütles Telia võrguplaneerimise osakonna juhi Roland Pauklin.

Euroopa Liidu poolt läbi viidud uuringu, Digital Decade raporti andmetega saab lähemalt tutvuda siin: https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/library/digital-decade-2024-broadband-coverage-europe-2023

Allikas: Telia

[RCC]

omaaegsed režiimid kahvatuvad selle valede võrgu kõrval, mida meile täna pakutakse

1) sul on 421k kodu, kus on fibre. sa väidad et see on enamvähem võrdselt linnade ja maadega (sh turutõrkepiirkond) ja ometi ei oska siiani keegi mulle nimetada ainsatki aadressi, kus oleks toimiv optika 1/1 turutõrkepiirkonnas. seda saab kontrollida ka telia enda veebi kaudu. 200k ja 200k linna ja maa elanike suhtesse kuidagi ei päde, sest maal polegi niipalju inimesi. samuti on seal pakkuda vaid vana dsl, või 4g.

2) sa investeerid 50 milli aastas, aga kasumina võtad välja 100. ehk sa oled 10a jooksul siit riisunud miljardi. tõsi sina ise vahid kuiva suuga pealt, kuidas see kõik rootsi läks

3) sa telia väidad, et üleriigiliselt saab kasutada samasuguse kvaliteediga teenuseid, kuid ei saa ju.

mul on pikemat aega ostukuulutus, kus ma ostan asumi (maja, mõis, suvila, garaaž) turutõrkepiirkonnas TOIMIVA fibre netiga. ainsad kõned mis ma saan on teemal. mul on 4g, aga kohe on 5g. trepi all on kaabel, aga ma ei tea kelle oma see on. mast paistab aknast 150m kauguselt. ....

10 euri sellele, kes viib mind eestis hajaasustuses turutõrkerpiirkonnas kohta, kus seda nn. netti pakutakse. läbi viime muidugi testid, et tuvastada kas see pole mitte piraat.

imelik, et sellise sisuga uudised on alati teliast lähtuvad. ja need on alati ülistavad. kelle huvides see kõik on?

[Wordmc9]

PR trikk,

[marko]

[napoleon]

[RCC]

noh sina napoleon ei saa üldse asjadest aru, sellest olen vähemalt mina ammmmmu aru saanud. loe nüüd see telia kiidukiri uuesti läbi, seal on kirjas et maale ja linna veetakse kaablit enamvähem võrdselt. õika, lasna, mustamäe korterisse neti saamiseks ei pea sa maksma 3-4k , sest on ju VÕRDSELT. miks siis aedlinn peaks riigile sh teliale kaablit maksma? 80 milli dividendid + 100 milli kasum onju - ja ikka veel vähe? sa sobiks sinna teliasse rolandiga punti. ja 100m kaabli vedamine muidugi ei maksa 3-4k, see on telia luul. tänaste hindade juures saab max 500-ga hakkama, see sisaldab endas rüüz, kaeve, kabla jms pudipadi. telia lihtsalt loodab võhikutelt hästi teenida.

[marko]

[marxveix]

Mina ei hala, mul on valguskaabli võimalus, mida aga pole, see on elekter maakodus või õigemini, pole liitunud ei ühe ega teise teenusega. Linnas need mõlemad hüved olemas, maal on rahu ja vaikus või siis teen veits tööd, nagu vanasti, kuigi niiduk on veidi benskari moodi, iseliikuv kindlasti pole, elektrit ega interneti see ei vaja. Üldiselt on elektrit õhus küll, lisaks bitid ja baidid jooksevad mööda tuba ja mõõda õu, enamasti vabalt ringlemas, isegi tänapäeva lastel pole sellist vabadust iga päev võtta, peavad koolipinki rügama ja kodutöid tegema. Tänapäeval tahab neti iga laps ja iga asi. Internet, kui abiline või kui üks sõltuvuse liike, mille lõksus võivad olla üsna mitmed.Seadmed, mida neti vajavad, tekib ajaga juurde, röster ja külmik tahavad neti pääseda ja ai-ga suhelda, muidu tark kodu, meie nutiseadmed tahavad oma osa, tark kodumasin jääb ilma internetita jänni, ei saa sind piisavalt hästi aidata, tänapäeval tahab neti iga asi ja ka väike laps tänapäevases kodus. Võimalust seda välitda, suuresti puudub, tulgu see siis läbi õhu või läbi kaabli.

[Sahasrahla]

[Wordmc9]

neid nn ise hakkaja võrus firma, kes kaapis raha kuid tuli korstnasse kirjutada