[ressi]

Kas vana HDD-kettaga on midagi veel teha, kui ta on SSD vastu välja vahetatud, või pole HDD kettaga enam midagi teha, ehk jääb lihtsalt kapinurka seisma?
Mul on Toshiba firma oma see HDD ja maht on 500GB. Tegelikult on ta korras, aga lihtsalt vanuse ja aegluse tõttu vahetasin ta SSD-ketta vastu välja.

[Mnator]

sobib mõneks väga harva kasutatava lisaturvakoopia hoidmiseks
väline kettakarp oleks kõige mugavam seejuures, selles vahetad parajasti vajaoleva ketta töösse ja pärast võtad välja taas kuskil kapis seisma

[woox2k]

Suva asjade ja lisavarukoopia hoidmiseks on vanad kettad täiesti adekvaatsed. Masina sisse muidugi neid ei jätaks aga väliste ketastena täitsa okei.

Kui on 3.5 tolline ketas ja tulevikus on oht veel selliseid kettaid saada siis soovitaks karbi asemel üldse hdd dock osta. Võtad ketta riiulist ja lükkad docki kui vajadus tekib. Teoorias 2.5 tolliste ketastega toimiks ka see variant aga need on natuke liiga õhukesed ja õrnad. Väga lihtne on neid ära lõhkuda valesti kätte võttes ja suvaline odav välise ketta karp oleks parem variant.

Source: Endal terve sahtel 2TB 3.5 tolliseid kettaid täis, kus peal lisavarukoopiad ja suva mudru, mida harva vaja. Arvutis kasutan nende haldamiseks äppi nimega VVV, mille abiga on need kõik katalogiseeritud ja lihtsa otsinguga näen, mis ketta peab sahtlist välja võtma konkreetsele failile ligi pääsemiseks.

[kaabakas]

Mingitsorti arhiiviks või varukoopiaks pädeb. Aga pidevalt arvuti küljes, laua peal olevaks, väliseks kettaks ei teeks. Komistad vastu, kukub põrandale, tähtsad andmed katki.

[Nipi1000]

endalgi vanu hdd'sid üle...nt. tuttav võttis neid lahti, et head magnetid sees, millega pidavat gyproci metall karkassi jube hästi plaadi tagant leidma

[vigurvänt]

[Dogbert]

Töökorras 2,5" 500GB ketta pistsin Icy Box karpi ja panin karbi kahepoolse teibiga teleka taha DVBT salvestusseadmeks.
Varukoopiate hoidmiseks sobiks ka.

Oluliselt väiksema mahuga või vigaseid kettaid pole väga mõtet hoida. Lammutamisel on mõtet vaid tehnikahuvi rahuldamiseks, sest sama tugevad magnetid on ehitus- jm poodides võileivahinnaga saadaval.

[vigurvänt]

Mingil ajal lihtsalt sattusid mulle kätte mõnede mahakantud arvutite väikse mahtuvusega 3,5" hdd'd ja ajaviiteks lammutasin neid. Lisaks magnetitele sain väikseid kruvisid ja sellised huvitavad rõngad, äkki läheb kunagi vaja

Spoiler

Meenus et neid tugevaid magneteid sai kasutatud ka mõnede andmekandjate hävitamiseks. Aga vanad 2,5" hdd'd tasub vast ikka alles hoida, sest need ei võta palju ruumi ja võib veel millegi jaoks vaja minna. Mul mõned sellised kapis vedelemas.

[Prillpapa]

Endal samuti paar vanemat ketast 500GB ja 2TB jäid varukoopiate tarbeks, pärast NAS-i suurendmist pole 500GB ketast enam viitsinud kasutada.
Aga jah pidevalt küljes hoida ei ole mõtete, osa kõvakettaid teevad ka müra ja tänapäeval ka tühja tiksuv elektrikulu on argument.
Lisaks pidevalt külgeühendatud seade võib äikesekahjudega või (krüpto)viirustele ligipääsetav olla, mis mõlemad ka varukoopiate vaatest ei ole hea

Mine tea jah, mis apokalüpsis meid tabab mõni kosmiline purse ja SSD-d hetkega prügi ja siis võtad sahtlist oma metallkestas varjestatud vana HDD ja klapitad vanarauast töötava arvuti, ühe vähestest kogu maailmas, kui veel lokaalne LLM AI ka on, oled pm jumal

[DVDRW]

Vanad kettad head varukoopiaks kui kaamera SD kaart vms arvutisse tühjaks tõmmata. GB hind ka ka nendel 0,5TB - 1TB isenditel kõige soodsam. 1TB = 10€ rusikareegel mis on kasutatud ketta väärtus.
Ketastele mõistlik osta dokk kui need massiliseks lähevad, kasutada saab nagu vanasti DVD plaate. https://www.hinnavaatlus.ee/search/?query=hdd+dock

[Prillpapa]

Läheb kahte erinevasse suunda ära:
1) kas vanu HDD kettaid tasub veel hoida, leida kasutust või müüa sümboolse hinnaga järelturul või utiliseerida
2) tasub hoida oma vanu HDD-sid ja lisaks osta kasutatuid juurde, sest TB/€ suhe hea, lisaks investeerida eraldi dokk-i, millega seda utiili ladu hallata..

[woox2k]

Kuidas see kaks suunda on? Nr. 1 on küsimus, millele nr. 2 on üks võimalikest vastustest...

Igaüks oskab ilma foorumi abitagi vanu kettaid puruks loopida või utiili viia. Teemaalgataja küsis, kas nendega ka midagi asjalikku teha on. Teatud olukordades on küll ja seda ka siin mainiti. Sellega võib ka teema lõpetatuks lugeda aga mine tea, võibolla keegi on veel mingi asjaliku rakenduse välja mõelnud vanadele ketastele...

[Prillpapa]

Minu nägemuses on erinevad perspektiivid..
- ühel juhul kasutad seda mis olemas
- teisel juhul teed lisakulutusi minevikutehnoloogia kasutamiseks ja isegi suurendamiseks

umbes sama valik, kui ostad uue auto, mida vanaga teha
- sõidad niikaua kuni saab, kui ülevaatused-kindlustused läbi ja on maakodu, vead seal puid ja kartuleid ühest krundi servast teise
- ostad romusid lisaks, sest täitsa sõidetavad romud on hea km/€ hinnaga, lisaks ehitad-rendid garaaži, kus saad romuparki soodsalt-mugavalt hooldada-remontida

[Mnator]

woox2k, kui veel mingeid ulmeideid vajad, siis kogu neid vanu kettaid (ja pole isegi tähtis kas töötavaid või rikkis) ja ehita neist endale näiteks väike aiamajake

[Zuumbox]

Vanade ketastega saab väga edukalt ka muusikat teha. Vaja läheb lisaks veel floppiseadmeid, paar skannerit ja kõvasti tahtmist.
Märksõnadeks floppotron ja sinutoru. Väike näide siin.

[mustpaike]

Iseenesest võiks ju kõik need vanad kettad mingisugusesse NASi koondada. Mäletan, et kunagi oli mul kas vana super- või miditoweri aegu nii, et emaplaadi otsas istus 3 kõvaketast ja DVD-RW lugeja ning PCI-E pesasse käiva lisakaardi küljes oli veel 4 ketast. Ma küll enam ei mäleta, mis otstarbel mul neid nii palju oli, aga oli.

Kui mingi 10 või 20 ketast suurusega 500GB+ nõnda ühte kasti koondada, oleks juba päris hea. Kui rohkem saab, veel parem, saaks ka väiksemaid kettaid kasutada, aga see vajab vist ka kallimaid SATA-kontrollerkaarte (8+ SATA pesa igal kaardil) või suisa spetsiaalset riistvara.

aga eks ta lõpuks ole pigem retro teema.

[laurx]

masinatesse, kuhu käib lisaks m.2 kettale ka 2,5" laon oma " ülejäägid" tasuta sisse. probookidel on kuni G8 ni (10gen) kohati 2,5" pesa. elitebookidel lõpetati see nali g3 ga ära. üsna paljudele latitudedele saab LTE kaardi asemele või pessa, näiteks Hello kaamerate olemasolul pole ekraanis lte jaoks antenne ja seda pesa muuks kasutada ei saagi kui nvme jaoks. viskad sinna nvme, 2,5" se pessa mõne ketta ja saadki teisaldatavat ruumi.

vanadest lenovo x220 / 230 /t420 / 430 masinatest tegn mingi aeg msata 2,5" ga dualbuuti. w7 käib väga ilusti hdd peal. w10 sai msata peale pistetud.

tellid hiinast karbid või odava usb3 sata ülemineku. üsna tihti kulub mõni 500 gigane ketas kloonimise vahepeatuseks vms.

[montez]

HDD on kindlaim andmete hoidmise viis. Lugesin suvel teksti "Hindamatud mälestused ei pruugi säilida moodsatel andmekandjatel kuigi kaua" novaator.err.ee/1609386527 ja muutusin päris murelikuks, sest HDD andmete säilitajana 20 aastat, sama palju CD/DVD ning 10 aastat USB/SSD. Minu enda andmed on 1997. aastast. Vahepeal on ka HDD rikkeid olnud, kuid olulisemad failid on säilinud. Minu arvates ei ole lahendus artiklis soovitatud pilveteenus ehk tasu maksmine oma info loovutamise eest. Igal minu failil(tekst, pilt, video) on autoriõigus, mille kasutamist saan kontrollida ainult koos andmekandjaga. Seevastu pilveteenusest võib kopeerida minu faili ja sellega raha teenida ning pärast on kliendil võimatu tõestada, et just see pildifail oli tema omand. Muidugi sobib pilveteenus suurte andmetega tehisaru väljaõpetamiseks.
Tegin ka mõned testid oma kõvetastega ja lugesin edukalt välja viimase sektorini(kloonisin) oma 2002. XP HDD (80GB IDE), oma esimese arvuti 1 GB(1996 Samsung win 95) ning ka 170MB andmeid 1994. aasta WDC-lt. Seega säilisid HDD andmed ka 30 aastat. Kui mõtlen riknenud HDD peale, siis 500 GB tundub olevat see piir kui kvaliteet läks alla. Selles suuruses oli 2 sülearvutit, mis töötasid võrgust ööpäevaringselt ja neile mõlemale(XP ja 8.1) tuli halvad sektorid, mis lõpuks muutsid arvuti üliaeglaseks(seagate remapis 200 tuhat sektorit) või jooksid kokku ega käivitunud üldse. Seejuures olid mõlemad UPSi küljes.
Mõned HDD mudelid võivad olla tänapäeval päris kalli hinnaga(Amazonis vintage+IDE) ja sama võib olla 20 aasta pärast tänastega(eriti viimaste toodetud HDD-ga).

[Prillpapa]

Endal kuidagi see andmete säilitamine liikunud NAS-i peale, alguses 1 kettaline primitiivne NAS, seejärel 2 kettaga peeglis ja täna 4 kettaga.
Umbes 5-7 aasta tagant NAS-i vahetada, uuemad suuremad kettad sisse, sest andmemaht ajas kipub kasvama aga mitte kahanema

Ei ole ju säilimiskindalt andmekandjat, savitahvlid või kivisse raiutud seni kõige säilivam, paberid-papüürused jm kipub ajas hävima ja vanade ürikute ja taieste säilitamine vajab ka tänapäeval konservaatorite ja restauraatorite tähelepanu, rääkimata eritingimustel kontrollitud kliimas hoiustamist.

Pilveteenuste puhul on jah see probleemistik alati, et kelle käes-käsutuses need andmed tegelikult on. Reeglina peenikeses kirjas suurem osa õigusi ka pilveteenuse pakkuja poole kaldu, kui s.tt ventikasse peaks lendama, olgu küberründe kahjud, sanktsioonid vm - klient on see kes lõpuks kannatab nagunii.
Niipalju olen ise mõelnud, et idee poolest saaks pilveteenuseid kasutada varundusena, kui andmed eelnevalt kürpteerida, a'la krüpteerid ära, jaotad selle suure krüptitud faili suvalise zip programmiga sobilikeks juppideks ja kui eri pilve platvormidel-kontodele laiali jaotada - ei tohiks keegi lihtsate vahenditega andmetele ligi pääseda.

On ka pilveteenuse pakkujaid, kes reklaamivad krüpteeritud sidet ja andmeid aga tegelikkuses on neil kuskil ikka kohustus luure-, terrorismi-rahapesutõkke jm juhtudel võimudele tagada ligipääs andmetele. Seega kui teenusepakkuja pakub turvalisust võib see olla võltsturvalisus. Nagu mõned aastad tagasi see suur kuritegelike gruppide vahistamine eri kontinentidel oli, kus tõendid ja info koguti äpiga, mis oli eriteenituste poolt loodud ja reklaamitud kui krüpteeritud side äpp, mis ei allu ühegi riigi võimudele - pole paha

[DVDRW]

Nii on. Tulevad aina suuremad kettad. ~ iga 10a tagant uuele kettale lihtsalt kogu varandus ümber kopida. Ja ikka vana hea reegel: Andmed peavad olema mitmes kohas, sh füüsiliselt. Ja ka offline variant.
RAIDi seda NASi palju tahad. Aga kui välk lööb sisse, lähevad kõik kettad.

[ressi]

Millist adapterit võiks kasutada selle vana Hdd ketta ühendamiseks arvutiga?
Kas selline USB adapter sobib ka, millega saab SSD ketast ühendada või peab olema midagi muud lisaks, et välise kettana ühendada?

[laurx]

1. kaasaegsed 3,5" kettad on ainult sata.
2. kaasaegsed 35" kettad tahavad 12v lisaks.

kõige kavalam 3,5" ketaste pealt andmeid kopeerida on kasutada selleks mingit lauakat, millel sata data ja sata molex küljes.

alist võid paari nädala ja umbes viie euroga ka vastava usb kit i saada.

[marxveix]

Mina kasutan vanu kettaid Retro masinates, kuigi enamasti väikesed ided siis neid jääb vähemaks ja tuleb satat kasutama asuda. SSD ja Windows 98 pole just kõige parem kooslus aga ka see võimalik. Vana masina ide või sata kiirus ei ületa veidi uuema ide / sata kiirusi. SSD puhul võib olla igasugune jurakas seal küljes. Seatoolisga saad ketta mahtu muuta, kui arvuti bios ja arvuti os suurt ketast ei toeta.

3.5 kettaga saab ka mängida, ühendad toite järgi, hoiad ketast käes ja keerad ühes või teises suunas, paremale või vasakule. Mida rohkem pöördeid, seda lõbusam võib korraks olla, kiirete serverite ketastega ilmselt lahedam tunne. Pikalt pole huvitav aga korraks on ikka huvitav proovida ja tunnetada, kui niikuinii plaan see pensionile saata.

Üldiselt koguneb ka mingit stuffi ja siis vedeleb see stuff seal unustusse vajunud kettal, kas seda kõik kunagi veel ka tarvis on, ei tea (ootab karbis oma aega). .

[Prederik]

[marxveix]