See on ka meie poliitikute viga jauratakse selle üle kes mida tegi või tegemata jätis, kes millal võimul oli mitte ei suunata energiat probleemi lahendamiseks mis ja kuidas edasi.
niinimetatud julgeolekumaksu pakett ju tehti - väga otsene suund probleemi lahendamiseks.
See raha kulub paraku igale poole. Nagu ka automaks ja kütuseaktsiis.
Kui oleks sihttarbeline maks, siis ok.
Aga praegu pole küll motti bürokraatidele lisa maksta.
Kui meil on krooniline rahapuudus, siis miks jauratakse maksut6usude ja ümberjagamise üle. Ma m6tlen, et kui raha ei ole, peaks vaatama, kuidas seda juurde teenida?
V6i saan ma milleski valesti aru? _________________ All it took was for a lot of seemingly decent people to put the wrong person in power, and then pay for their innocent choice.
Vene lihtrahva nurisemine ei huvita kedagi, pole kunagi huvitanud. Ja see nurin jääbki köögis viina kõrval valitsuse kirumiseks. Nemad usuvad lõpuni "head tsaari". Nad on 800 aastat darwinismi rakendanud nende peal, et kõik kellel vähegi mõistust peas või mingigi vastuhakkamise geen olemas ( see kurikuulus vene intelligentsia ongi kombinatsioon mõlemast ), pannakse kiiresti seina äärde või sunnitakse emigreeruma. Ainuke pääsetee praegusest seisust oleks vast sõjaväeline riigipööre. Aga seda on suur juht alati kartnud, nii et armee juhtkond hoitakse veel kõigist rumalam. Aga see eest ustav. Võib muidugi spekuleerida, mis saaks kui Putin kõrvad pea alla paneb, aga tõenäoliselt on see täiesti prognoosimatu.
viimati muutis sukelduja 10.09.2024 10:51:57, muudetud 1 kord
Kui meil on krooniline rahapuudus, siis miks jauratakse maksut6usude ja ümberjagamise üle. Ma m6tlen, et kui raha ei ole, peaks vaatama, kuidas seda juurde teenida?
V6i saan ma milleski valesti aru?
Esimene samm oleks aru saada miks on krooniline rahapuudus... Seda aga on keeldutud juba aastaid tegemast. On mingi üldine sopaloopimine stiilis "pensionid ja lastetoetused" aga kuigi tegemis on mehise osaga kuludest ei ole see teps mitte kõik.
Siin iga natukese aja tagant tilgub üha järgmine ja järgmine fopaa - alates kulude eelarveaastate vaheline üleviimine (miljardites) kuni viimase hetke "apsakani" kus otsetoetusi pidanuks olema vähem kui miljard aga kuidagi sai ikkagi üle kolme miljardi kokku.
Taolise finantsdistsipliiniga üksikisik tüürib kiirel teel "võlavanglasse", ettevõte pankrotti, samas riigil laseme vabalt nii käituda ja nii mõnigi tõsimeeli usub, et kuidagi õnnestub riik majanduslikult edukaks teha makse tõstes.
Kui meil on krooniline rahapuudus, siis miks jauratakse maksut6usude ja ümberjagamise üle. Ma m6tlen, et kui raha ei ole, peaks vaatama, kuidas seda juurde teenida?
V6i saan ma milleski valesti aru?
Esimene samm oleks aru saada miks on krooniline rahapuudus... Seda aga on keeldutud juba aastaid tegemast. On mingi üldine sopaloopimine stiilis "pensionid ja lastetoetused" aga kuigi tegemis on mehise osaga kuludest ei ole see teps mitte kõik.
Siin iga natukese aja tagant tilgub üha järgmine ja järgmine fopaa - alates kulude eelarveaastate vaheline üleviimine (miljardites) kuni viimase hetke "apsakani" kus otsetoetusi pidanuks olema vähem kui miljard aga kuidagi sai ikkagi üle kolme miljardi kokku.
Taolise finantsdistsipliiniga üksikisik tüürib kiirel teel "võlavanglasse", ettevõte pankrotti, samas riigil laseme vabalt nii käituda ja nii mõnigi tõsimeeli usub, et kuidagi õnnestub riik majanduslikult edukaks teha makse tõstes.
Meil oli 2018. aastal valitsus, kes suures headuses tegi suure miinusega eelarve, lootuses et küll majandus tõuseb ja kõik saab ise korda. See auk aga ainult suureneb ja keegi ei julge seda augu põhjust kinni toppida.
Riik planeeris juriidilistele isikutele toetusi 868,2 miljonit eurot, kuid tegelikult jagati neid laiali 3,2 miljardi eest. 2,4 miljardit on päris märkimisväärne erinevus kavandatu ja jagatu vahel.
Riik planeeris juriidilistele isikutele toetusi 868,2 miljonit eurot, kuid tegelikult jagati neid laiali 3,2 miljardi eest. 2,4 miljardit on päris märkimisväärne erinevus kavandatu ja jagatu vahel.
Sa eeldad, et Moskvale läheb kuidagi korda Peterburi või üldse venemaa äärealade tsiviiltaristu heaolu. Ei lähe. Niikaua kuni naftaraha voolab ja suurkhaan ise otseselt ohus ei ole, ei hooli nad millestki.
peterburi heaolu läheb moskvale vägagi korda. eks nad teisalt muidugi ka teavad, et neist läänepoolsed maad ei hakka linna ennast maatasa pommitama. sõjaväeosade mõju heaolu osas on väiksem. _________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks!
Sa eeldad, et Moskvale läheb kuidagi korda Peterburi või üldse venemaa äärealade tsiviiltaristu heaolu. Ei lähe. Niikaua kuni naftaraha voolab ja suurkhaan ise otseselt ohus ei ole, ei hooli nad millestki.
peterburi heaolu läheb moskvale vägagi korda. eks nad teisalt muidugi ka teavad, et neist läänepoolsed maad ei hakka linna ennast maatasa pommitama. sõjaväeosade mõju heaolu osas on väiksem.
Üsna kindlalt on Moskva kannatus oluliselt suurem kui "lääne" kannatus seda pealt vaadata.
Riik planeeris juriidilistele isikutele toetusi 868,2 miljonit eurot, kuid tegelikult jagati neid laiali 3,2 miljardi eest. 2,4 miljardit on päris märkimisväärne erinevus kavandatu ja jagatu vahel.
koliks sellega vast pigem sisepoliitika teemasse.
mul on karvane tunne, et selle loo juures on pealkiri küll klikke toov aga sisu on oluliselt igavam. tasub lugeda, mis selle 3.2 miljardi sisu on ja mis on see 868,2 miljonit. seal on kov üksustele ülekantav kraam, ilmselt tasandus- ja toetusfond. seal on avalik-õiguslikud juriidilised isikud (riigifirmad aga sinna alla peaks muuhulgas käima näiteks tervishoiuasutused). sisulise häda esimene probleem paistabki olema selles, et seletuskirja 868,2 miljonit ongi ainult eelmistele lisanduvad äriühingute/mtü/sa toetused pluss riigiametite toetused - ilma riigiettevõtete ja kov toetuseid sinna sisse arvestamata. kriitika toetuste jagamise korra ja kontrolli üle on muidugi õigustatud ja peaks paranema. aga mul on kuri kahtlus, et päeva lõpuks ei ole seal korrastusest saadav kokkuhoid vääritikasutatud miljardites nagu pealkiri ja sinu kommentaar viitab vaid oluliselt väiksemas summas.
kas sa kaitsekulude osas piinlikult korras aruandlust soovivana ei tahtnud välja tuua sama auditi kurtmist kaitsemin üle _________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks!
The U.S. State Department approves the sale of 32 F-35 multirole combat aircraft to Romania.
The price, including extra engines and other equipment, is estimated at USD 7.2 billion.
Forgotten Weapons YT kanalis järgmine video Eesti külastuse materjalist - M14 TP Sniper "Täitsa Pask" - kui keegi on lasknud seda siis võiks kommenteerida omalt poolt - kas on seda hüüdnime väärt?
Rootsi juhib uusi NATO vägesid Soomes.
Rootsi ajaleht Svenska Dagbladet (SvD) teatas esmaspäeva hommikul oma infole tuginedes, et Rootsi hakkab juhtima Põhja-Soomes asuvat uut NATO baasi. FLF (Forward Land Forces) on paigutatud Põhja-Soomesse.
Iltalehti teatas augustis, et Põhja-Soome kaitseks moodustatakse maaväe NATO brigaad, kuhu on tulemas vähemalt Rootsi ja Norra sõdurid. Nüüd on teave avalikustatud.
Soome ja Rootsi kaitseministrid kinnitavad pärastlõunal Rootsis pressikonverentsil, et Rootsi asub vägesid juhtima. Iltalehti jälgis pressikonverentsi Stockholmis.
https://www.iltalehti.fi/politiikka/a/f2cb6d2a-4491-470d-b554-4df65c91b4e3
Forgotten Weapons YT kanalis järgmine video Eesti külastuse materjalist - M14 TP Sniper "Täitsa Pask" - kui keegi on lasknud seda siis võiks kommenteerida omalt poolt - kas on seda hüüdnime väärt?
Subjektiivse piiratud kokkupuute alusel - mudimata M14 on parem. Jah, optika annaks nagu midagi juurde aga ebamugav, paras kolakas ning üldiselt ebaõnnestunud (ma ei saanudki mugavat/täpset laskeasendit kätte sellega). Aga see baseerub ~kahe salve jagu laskmisel (puhast M14 sai vb 3-4 salve jagu lastud). Isegi vana AK4 oli, subjektiivse kogemuse põhjal, mugavam/parem relv.
Samas oli paar väekaaslast kellele meeldis. Vast stiilis kellele ema kellele tütar.
Forgotten Weapons YT kanalis järgmine video Eesti külastuse materjalist - M14 TP Sniper "Täitsa Pask" - kui keegi on lasknud seda siis võiks kommenteerida omalt poolt - kas on seda hüüdnime väärt?
Ei ole nime väärt, täitsa okei relv on. Eks erialased kasutajad tahaks ikka vinget 10k maksvat snaiprit endale, kuid m14 on veidi teise otstarbega ja teeb töö ilusti ära.
Forgotten Weapons YT kanalis järgmine video Eesti külastuse materjalist - M14 TP Sniper "Täitsa Pask" - kui keegi on lasknud seda siis võiks kommenteerida omalt poolt - kas on seda hüüdnime väärt?
Ei ole nime väärt, täitsa okei relv on. Eks erialased kasutajad tahaks ikka vinget 10k maksvat snaiprit endale, kuid m14 on veidi teise otstarbega ja teeb töö ilusti ära.
Peale video ära vaatamist tundus, et tegelikult oli põhiprobleem odav hiina optika, mis peale paika saamist, järgmise lasuga paigast kippus minema, mitte relv ise.
Magic, AK4 lasta on täitsa ok, kuigi tagasilöök on üle keskmise tugev. Ringi joosta selle "aeruga" oli porno.
Viimasel õppusel oli kasutada AG-3 ehk kokkulükatava kabaga AK4 ning see oli palju parem liikumisel.
AG3 kokkukäiva kaba probleem on see, et sel ainult 2 asendit. Kinni ja lahti. Regullida ei saa Lisaks igast külgepandud vidinad teevad selle tunduvalt raskemaks, kui AK4
AG3 kokkukäiva kaba probleem on see, et sel ainult 2 asendit. Kinni ja lahti. Regullida ei saa Lisaks igast külgepandud vidinad teevad selle tunduvalt raskemaks, kui AK4
Tegelikult saab, kui natuke relakat näidata. See pole küll ilus tegu, aga kaba muutub kasutuskõlblikuks küll.
Alu-laesäär on täielik läbikukkumine AG puhul - no milleks teha niigi rasket relva veel raskemaks ja veel eestpoolt?
AG3 kokkukäiva kaba probleem on see, et sel ainult 2 asendit. Kinni ja lahti. Regullida ei saa Lisaks igast külgepandud vidinad teevad selle tunduvalt raskemaks, kui AK4
Tegelikult saab, kui natuke relakat näidata. See pole küll ilus tegu, aga kaba muutub kasutuskõlblikuks küll.
Alu-laesäär on täielik läbikukkumine AG puhul - no milleks teha niigi rasket relva veel raskemaks ja veel eestpoolt?
AG3 kokkukäiva kaba probleem on see, et sel ainult 2 asendit. Kinni ja lahti. Regullida ei saa Lisaks igast külgepandud vidinad teevad selle tunduvalt raskemaks, kui AK4
Tegelikult saab, kui natuke relakat näidata. See pole küll ilus tegu, aga kaba muutub kasutuskõlblikuks küll.
Alu-laesäär on täielik läbikukkumine AG puhul - no milleks teha niigi rasket relva veel raskemaks ja veel eestpoolt?
Kõike saab, kui aint ainidele lubatud oleks
Ma nagu mäletan, et minu käes olnud AG-3 puhul olid vahepealsed asendid ka kabal. Samas teise tüübi käes olnud AG-3 oli tõesti ainult kinni ja lahti.
Ja mul ei olnud relakat õppusel kaasas
Nato’s outgoing secretary-general Jens Stoltenberg has warned against EU defence efforts duplicating or competing with the US-led military alliance, given scarce funding and personnel.
In unusually blunt remarks at a farewell event on Thursday hosted by the German Marshall Fund in Brussels, Stoltenberg said the EU’s ambition to create separate command structures and a planned rapid response force risked diverting resources from the US-led military alliance.
“I welcome more EU efforts on defence as long as they are done in a way that doesn’t duplicate or compete,” he said.
“What the EU should not do is start to build alternative defence structures, for instance the intervention force,” he said, in reference to the planned 5,000-strong troops the EU put forward in 2022 following Russia’s full-scale invasion of Ukraine.
“I don’t understand why there is a need for a different, competing intervention force,” Stoltenberg said.
Given that “we struggle a bit to man all the positions” in Nato’s command structure, he said “it would be a bit strange if the same countries were not able to send as many officers as they should to instead build an alternative structure”.
pole uus asi ega esimene kord seda öelda. viimati tuli sama jutt küll eelmise kaitseväe juhataja sulest.
lõplikult lahendada julgeolekuprobleeme ei saagi ja kaitseväel on olemas põhimõtteline selge nimekiri, mis võimekust mingi kindla eraldatud rahahulga puhul arendada või luua. seda väga suurte ja mittereaalsete summadeni välja.
see problemaatiline 1.6 miljardit on ühe konkreetse võimekuse arendamise hind, mida peetakse hetkel kriitiliseks. ei rohkem ega vähem. _________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks!
pole uus asi ega esimene kord seda öelda. viimati tuli sama jutt küll eelmise kaitseväe juhataja sulest.
lõplikult lahendada julgeolekuprobleeme ei saagi ja kaitseväel on olemas põhimõtteline selge nimekiri, mis võimekust mingi kindla eraldatud rahahulga puhul arendada või luua. seda väga suurte ja mittereaalsete summadeni välja.
see problemaatiline 1.6 miljardit on ühe konkreetse võimekuse arendamise hind, mida peetakse hetkel kriitiliseks. ei rohkem ega vähem.
Seda julgeoleku teemat saaks ja peaks ka veidi pikemalt lahendama...
Praegune laskemoonahange viib enamuse rahast riigist välja kuna kohapealt pole sisuliselt mitte midagi võtta. Pikemas plaanis peaks siiski tegutsema selle nimel, et mingi võimekus kaitseväele moona tootmiseks on Eestis kohapeal olemas ja seeläbi liiguks too raha osaliselt sisemajandusse tagasi. Ja ei, see ei tähenda, et nüüd peaks hakkama rakette tootma vms. Nn. "lollmoon" on piisav, väikekaliibreid võib ka teoorias kaaluda...
Lähiajaloost on ju tegelikult enamvähem OK näide isegi olemas - Go Craft ja K9-te "eestindamine" ning hoole. Kaitsetööstuse klastrit proovitakse käima saada aga pärast algset pisikest meediakära on tegevused suuresti suvepuhkusel. Sealhulgas ka riigi poolsed tegemised - tänane lõhkematerjaliseadus ei võimalda kohapeal midagi militaarset toota (va immitatsioonivahendid aga lõhkepaketti vast haubitsast välja ei lennuta ), kogu fookus on siiani peaasjalikult pürotehnikal... See on koht kus riik saaks võrdlemisi odavalt soodustada erasektori tegemisi.
seda ju tegelikult lahendataksegi pikemalt? paljude asjade puhul - pikamaaraketid, ka himars, igasugused õhutõrje jne - ongi kohapealt raske midagi võtta või kohapeal teha. moona tootmise nimel tundub, et tegutsetakse aga seal on ka regulatoorsed probleemid, mida - nagu sa ise ka kirjutad - alles nüüd veidi lõdvendama kukuti ning see on alles muutmisjärgus. selles mõttes olen ka sinuga samal meelel, et riik peaks selle juures just soodustama erasektorit. _________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks!
Arvestades, et klastri loomise ettepanekuni (klastrit ennast ja tegelikku kaitsetööstust jätkuvalt ei eksisteeri!) läks ~2a ja hetkel pole märke seaduste muudatuste ettevalmistamisest ajal kui juba suuri summasid kulutatakse on tsipa kripeldav küsimus, et kas ei saaks kiiremini end liigutada? Juba praeguse vajaduse hulgas on tegelikult tarned mis jaguneks mitme aasta peale, kui erasektoril oleks ka reaalne võimalus midagi kohapeale rajada oleks ehk rohkem motivatsiooni nö. raha riiki jätta.
Kuidagi sellise hoogtöö mulje jääb - et teeme nüüd 1.6 miljardit ära ja joon all (sellest ka tegelikult Merilo artikkel ju), probleem, oma olemuselt, pole ju tegelikult rahas vaid üldises kaitsevõime tõstmises.
Seaduste poolelt pole tegelikult midagi mida lõdvendada, praegune raamistik lihtsalt ei käsitlegi militaarset mudru ning seega ei saa PPA ja TTJA vajalikke lube menetledagi veel vähem väljastada. Ja seda teemat tõstatati 2022 aasta alul... _________________ Elektri hinna ennustus
Keegi ei hakka Eestisse mingit suuremat militaartööatust rajama, alustuseks oleme me liiga ebastabiilses regioonis ja teiseks, logistika suhtes, samuti äärmiselt ebasoodsas kohas. Lisaks veel on meil ebastabiilne maksukeskkond, kallis tööjõud ja muud hädad.
Paljalt Eesti turu jaoks aga ei tasu selline investeering ära, mahud väiksed, tellimused võivad täna olla aga homme uus valitsus ja priroteedid muutuvad. _________________ ...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen!
Keegi ei hakka Eestisse mingit suuremat militaartööatust rajama, alustuseks oleme me liiga ebastabiilses regioonis ja teiseks, logistika suhtes, samuti äärmiselt ebasoodsas kohas. Lisaks veel on meil ebastabiilne maksukeskkond, kallis tööjõud ja muud hädad.
Paljalt Eesti turu jaoks aga ei tasu selline investeering ära, mahud väiksed, tellimused võivad täna olla aga homme uus valitsus ja priroteedid muutuvad.
Jutt polegi "suurest militaartööstusest".
Kui 2013 E-Arsenal kinni pandi (tegelikult juba varem) hakkas EKV kogu mudru ostma välismaalt. Veel ~20a tagasi suudeti mingil määral toota paukmoona ja immitatsioonivahendeid (nt lõhkepakette). Relvasüsteemide hoolet ja remonti tehakse meil kohapeal väga pisteliselt.
Ehk, et võimalusi jätta osa KV eelarvest riiki ja lükata majandusse tegelikult on küll ja küll, suuresti tahtmise küsimus mida ja kus soodustada. Lihtsa nn. lolli moona tootmine ei vaja ka "suurt militaartööstust" - täpsed metallipingid ja kvaliteetne oskustöö teeb suure osa tootest valmis... Ei peaks ka mingeid suuri lõhkeainetehaseid ehitama, alustama peaks paarist ministri määrusest (ja olemasolevate laiendamisest), et lubada PPA-l ja TTJA-l hinnata taotlusi karmima kraadi lõhkematerjali käitlemiseks. Hetkel saab teoorias nt käsigranaatide kesti siin toota, kuid peab strateegilise materjali eksportima kuhugi lõhkeainega täitmiseks ja siis uuesti importima (kui mälu ei peta sattus üks kaitseväelane selle teemaga ka seadusega pahuksisse - mingi luba jäi puudu kui organiseeriti sarnase mudeli alusel mingite vahendite tootmist vms - kiiruga ei leidnud ka meediakajastust).
Ebastabiilse regiooni osas - Ukrainlased toodavad kenasti oma tarbeks. Reaalses sõjaolukorras. Ja neil oli mingi algbaas olemas, ei pidanud nullist alustama, ehk, et see algbaas oleks ka meil vajalik, et kui s*tt ventikasse lendab ei pea hakkama jalgratast leiutama... Riigi pindala osas - Iisrael oleks parem võrdlusbaas, neil päris mehine tootmine ja tööstus regioonis kus veel päris viimase ajani IGA naaber neid maamunalt pühkida tahtis (tänaseks vaid ca pooled naabritest, vb tsipa rohkem).
Keegi ei hakka Eestisse mingit suuremat militaartööatust rajama, alustuseks oleme me liiga ebastabiilses regioonis ja teiseks, logistika suhtes, samuti äärmiselt ebasoodsas kohas. Lisaks veel on meil ebastabiilne maksukeskkond, kallis tööjõud ja muud hädad.
Paljalt Eesti turu jaoks aga ei tasu selline investeering ära, mahud väiksed, tellimused võivad täna olla aga homme uus valitsus ja priroteedid muutuvad.
Need on ettekäänded mitte midagi teha.
keskkonna on valijad ise endale loonud.
K6ik mis kohapeal toodetakse, tähendab investeerimist kohaliku ettev6tlusse. Maksutulu jääb Eestisse. Inimesed saavad tööd. Lisaks annab see v6imaluse innovatsiooniks. _________________ All it took was for a lot of seemingly decent people to put the wrong person in power, and then pay for their innocent choice.
Kui 2013 E-Arsenal kinni pandi (tegelikult juba varem) hakkas EKV kogu mudru ostma välismaalt. Veel ~20a tagasi suudeti mingil määral toota paukmoona ja immitatsioonivahendeid (nt lõhkepakette).
Väga hea, et kähku põhja läks ja ei tee enam ammu. Kehvema kvaliteediga kraami ei olnudki vist võimalik toota.
Selle kohapealse militaartööstuse teemaga meenub mulle, saunast kuuldud lugu, asjapulkadelt.
Kus suudeti toota paar miinipilduja katseeksemplari, mille torusse miin sisse ei mahtunud.
Ehk siis paljalt metalli tööpinkidest ja tahtmisest, päris ei piisa. _________________ ...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen!
Selle kohapealse militaartööstuse teemaga meenub mulle, saunast kuuldud lugu, asjapulkadelt.
Kus suudeti toota paar miinipilduja katseeksemplari, mille torusse miin sisse ei mahtunud.
Ehk siis paljalt metalli tööpinkidest ja tahtmisest, päris ei piisa.
2000ndate alul lasti Sõjamäel miinipildujat pataljoni territooriumil. Paar minutit hiljem joosti Tondi Selveri parkla poole palvetades, et keegi õppemiiniga pihta ei saanud. Õnneks ei saanud.
Oleks pidanud vist miinipilduja õppe ajateenistusest kõrvaldama või hoopiski miinipildujad relvastusest maha võtma... Aga läks hoopis nii, et kaader, kes õppe eest vastutas sai omad karistused ja edaspidi tehti õppelaskmisi ikka tiirus nagu määrustik nõudis.
Ja jah, puhtalt tööpink ja tahtmine ei ole piisav. Vaja on suhteliselt spetsiifilist teadmust mille ehitamine võtab aega, aega mida meil enam pole nii, et valikuid on kaks - hilinenult alustada või käega lüüa. Kui viimane variant, siis miks üldse võimelda? Pole mõtet ka praegusi hankeid ega plaane teha, ise me ju endid kaitsta ei taha... Reservväelane võib õppekogunemisele minna aga kui ta ka sinna osa varustust ise kaasa peab võtma (eelmise sügise konkreetne palve paari maleva poolt!) - milleks siis üldse võimelda? Äkki oleks odavam mingi 10k ruutkilomeetrit kuhugi aafrikasse osta ja riik ringi kolida?
KV ostab hetkel ka väga-väga suure hunniku mitte stereotüüpset "militaarkraami" välismaalt kuna kohapeal pole sobivaid tootjaid. Kui skoopi laiendada (kulutamise ja raha riiki jätmise osas) võiks isegi argumenteerida, et pole meil täna moonatootmist vaja, alustaks toidust (ok, päris nii hull pole aga nt kuivtoidus domineerib jätkuvalt taanlaste Orifo), kuigi Ukraina näitel - ristkasutusega kraami mured lahenevad väga kiirelt, peamine valukoht on jätkuvalt moon ja suhtkoht igasugune (kaasaegne täppismoon on muidugi parem aga kaudtule ja katte jaoks kõlbab igasugune odav töötav kraam).
rmz kirjutas:
ref kirjutas:
Kui 2013 E-Arsenal kinni pandi (tegelikult juba varem) hakkas EKV kogu mudru ostma välismaalt. Veel ~20a tagasi suudeti mingil määral toota paukmoona ja immitatsioonivahendeid (nt lõhkepakette).
Väga hea, et kähku põhja läks ja ei tee enam ammu. Kehvema kvaliteediga kraami ei olnudki vist võimalik toota.
Jah, totaalset jama toodeti hinge hinnaga (riigifirma, nõuka ajast mentaliteet ja sisseseade, paremat polekski vist saanud, või ikka oleks?) aga vähemalt 90ndatel andis see mingi võimaluse ajateenijaid ja muuhulgas ka ROKi koolitada.
No täna on droonid ja odav õhutõrje suunad mida võiks arendada. Segajad ka äkki, aga kõik muu juba liialt lokaalne investeering ja kerge sihtmärk.
Üsna pea peaksid ju need Iisraeli droonid kohale jõudma...tegelikult saaks läbi mängida, et kas neist üldse kasu on.
Reservväelane võib õppekogunemisele minna aga kui ta ka sinna osa varustust ise kaasa peab võtma (eelmise sügise konkreetne palve paari maleva poolt!) - milleks siis üldse võimelda?
Reservväelane ei saanud varustust kogunemisel või mis to probleem oli?
Reservväelane võib õppekogunemisele minna aga kui ta ka sinna osa varustust ise kaasa peab võtma (eelmise sügise konkreetne palve paari maleva poolt!) - milleks siis üldse võimelda?
Reservväelane ei saanud varustust kogunemisel või mis to probleem oli?
Keegi ilma ei jäänud (kui oleks jäänud oleks see suhteliselt suure kella külge pandud). Malev saatis kirja/meeldetuletuse, et võimalusel võtke oma varustust (nimekiri asjadest) ja hiljem selgitati, et soovitus/palve tulenes sellest, et jagatav varustus pole suurem asi mugav/funktsionaalne (ajab asja ära aga motivatsiooni viib alla sisuliselt). Omaette teema on see kuidas kogu see soovitus vormistati ja kommunikeeriti aga see selleks.
Ukraina paralleel on sarnane - midagi oli olemas (ja midagi puudu, selles osas on meil seis parem) aga kaasaegsem/funktsionaalsem varustus leiti võrdlemisi kiirelt turult nii vabatahtlike kui abistajate poolt. Sisuliselt on ju oluline vahe kas metsas istud "vana hea" rootsi päritolu raske magamiskotiga või millegi kaasaegsega. Eesmärki täidavad mõlemad aga isiklik mugavus ja sellest tulenevalt ka üldine meeleolu/motivatsioon on erinevad (ja ennetavalt nõustun, et kõiki mugavusi arusaadavalt tagada ega lubada ei saa).
ref, üleüldiselt on meie praegune üksikvõitleja varustus kvaliteetne ja mugav. Jah, üksikuid erandeid on - toidupakid on meil praegu täielik praht ja siin seal liigub veel ebakvaliteetseid Hiina magamiskotte. Aga üldiselt ei suuda ma välja mõelda ühtegi elementi, mille üle otseselt kurtma peaks.
Kui on maleva initsiatiivil välja saadetud nimekiri asjadest, mis teeksid elu metsas mugavamaks, siis pole hullu miskit. Laovarustusega saab ilusti hakkama, mugavusvarustus on lihtsalt aja kokkuhoiuks või võitleja elu lihtsamaks tegemiseks (gaasipõleti vs priimus, kamopulk vs kamokreem, 1l pudel vs camelbak jne)
ref, üleüldiselt on meie praegune üksikvõitleja varustus kvaliteetne ja mugav. Jah, üksikuid erandeid on - toidupakid on meil praegu täielik praht ja siin seal liigub veel ebakvaliteetseid Hiina magamiskotte. Aga üldiselt ei suuda ma välja mõelda ühtegi elementi, mille üle otseselt kurtma peaks.
Kindlasti on parem kui mu teenistuse ajal, selles osas ei vaidlegi. Tundub, et pigem on KL-i ja malevate vahel käärid, vb tulenes see korralduslikust poolest (sest tundus, et iga malev tegi tiba asju omamoodi). Tutvusringkonnas olid nii korralduse kui varustuse osas kogemused/kommentaarid äärmusest äärmusesse (ja jah, eks oma osa mängis ka inimese enda meelestatus ja kogu kogunemise kogemuse emotsioon), seega mu kommentaar on sellelt seisukohalt.
Mis toitu puudub siis see on aastaid sama probleem olnud (nii palju kui endal kokkupuudet olnud ja meediat jälginud) - iga uue hanke korral alustatakse sisuliselt nullist ja samade probleemidega (küll üksluine, küll pole külmalt söödav, laguneb seljakotis/rakmetes algosadeks, kuiv jnejne. Iga hankega käiakse imo sama rada jälle läbi). Ukraina näitel - toit oli/on vist ainus asi mis sisuliselt esimesest päevast toimis - jah, logistika kohati lonkas ja lonkab ikka veel aga maksimaalselt värske ja maksimaalselt ühiskatlas tundub teemaks olema. Üks töökaaslane ~2022 suvi kenasti näitas pilte köögiviljadest mida naisega koos hakkisid iga päev ja mis läks nii väljaõppele kui rindele katlasse... suured 20kg supipõhjad ja see oli vaid pisike osa kogu riigi tegemistest.
Ma kahtlen, et meil ajateenijagi nii hästi kunagi süüa saanud on kui keskmine Ukraina sõdur rindel.
Leinö kirjutas:
Kui on maleva initsiatiivil välja saadetud nimekiri asjadest, mis teeksid elu metsas mugavamaks, siis pole hullu miskit. Laovarustusega saab ilusti hakkama, mugavusvarustus on lihtsalt aja kokkuhoiuks või võitleja elu lihtsamaks tegemiseks (gaasipõleti vs priimus, kamopulk vs kamokreem, 1l pudel vs camelbak jne)
Malev saatis ussisõnadele eelmine aasta soovituse:
tsitaat:
Kaasa võtta võimalusel oma katelok ja priimus, veepudel ja söögiriistad, magamiskott ja alus.
Sõnastus tekitas nii mõneski inimeses küsimusi (ja põhjendatult) - kui juba nö. ametlikult soovitatakse võimalusel... no ei ole igapäevast kokkupuudet ja teenistus sai läbitud 00'ndatel - siis oli küll probleeme varustusega...
Küll aga - tulles tagasi algse "vingu" juurde - jätkuvalt argumenteeriks, et ka praegu on võimalusi kaitseväe hangete raha jätmisel riiki ja seda peaks iga nurga alt soodustama, sest see annaks mingigi võimaluse edendada kohalikku majandust nii rahu ajal kui ka omaks alusbaasi juhuks kui s*tt ventikasse lendab.
ref, nojah, oma lebomatt on tõesti natukene veider soovitus.
Mis puudutab toitu, siis meie viimased 24h pakid, mille hankeperiood lõppes 2-3 aastat tagasi, olid juba väga-väga head. Olen erinevaid toidupakke maitsnud aastast 2011 ja näinud nende arengut - läksid tõesti iga aastaga maitsvamaks ja läbimõeldumaks.
Peale seda otsustas keegi Keenius, et pakid võiks olla söögikordade kaupa ja sisustatud söödamatu, mittetoitva ja odava rämpsuga.
Proovisin sel aastal liitlastele anda nende toidupakkide eest vastu meie omasid, viisakusest. 100% juhtudel keelduti viisakalt sõnadega "Thanks, but we've tasted these".
Kõigi Norra hävitajate jaoks ei jätku relvi
Kaitsel on uute F-35 hävitajate jaoks nii vähe põhirelvi, et kõigi lennukite jaoks ei jätku rakette ühe missiooni jaoks.
Norra on ostnud kümnete miljardite kroonide eest uusi hävitajaid F-35. Ostu on nimetatud kõigi aegade suurimaks investeeringuks avalikus sektoris.
Lennukid on kesksel kohal selles, kuidas Norrat vaenlase ründamise korral kaitsta.
2022. aastal võttis uus lennuk üle vastutuse hädaolukordadele reageerimise eest. Sellest ajast peale pidi Norrat õhu eest kaitsma F-35. F-16 olid kasutuselt kõrvaldatud ja maandatud.
NRK võib nüüd öelda, et uue lahingulennuki tähtsaima relvaliigi laskemoonavaru on väga madal.
Kui Norrat rünnatakse ja hävitajad peavad õhus võitlema vaenlase hävitajate vastu, ei jätku selliseid rakette, et kõiki lennukeid korraga relvastada.
Julgeolekuteadlane Karsten Friis leiab, et sõjaolukord Euroopas muudab piisavate relvavarude olemasolu veelgi olulisemaks.
Kui see on tõsi, on see kohutav. Sul on ju kaitsesüsteem olemas, et seda saaks kasutada. Kui lahinglennuk suudab ainult lennata, mitte tulistada, on töö lihtsalt tegemata, ütleb Norra Välispoliitika Instituudi (Nupi) julgeolekuteadlane Karsten Friis, kui kuuleb olukorrast, mille NRK teada on saanud.
Peamine relv vaenlase vastu võitlemiseks õhus
Relvad, mille varusid on vähe, on AMRAAM-tüüpi raketid. Neid rakette kasutab F-35 vaenlaste ja muude õhus leiduvate ohtude vastu võitlemiseks – mida tehnikakeeles tuntakse õhk-õhk-rakettidena.
NRK teab, et Norra relvajõudude olulise raketitüübi varud on nii madalad, tuginedes avatud teabele ja mitmetest sõltumatutest allikatest, kes on olukorrast teadlikud.
Kui Norrat rünnatakse õhust hävitajate, pommitajate või muude ähvardustega, tõusevad Norra hävitajad Norra baasidest õhku ja võitlevad õhus tagasi. Siis saab neid rünnata kaugelt.
Seetõttu peetakse kõige arenenumaid AMRAAM tüüpi rakette oluliseks, et nad suudaksid end kaitsta ja sama või suurema vahemaa tagant tagasi tulistada.
Kaitseministeerium nimetab AMRAAM-rakette "peamiseks relvaks, mida Norra lahingulennukid Norra õhuruumi kaitsmiseks kasutavad". Lennukitel F-35 on ka teisi õhuvõitluseks mõeldud relvi, kuid nende rakettide laskeulatus on praegu saadaolevatest relvadest pikim.
Vaata ülevaadet allpool asuvatele lennukitele plaanitavatest relvadest korpusest .
Norra valis F-35 oma uueks lahingulennukiks 2008. aastal ja Storting kinnitas plaani järgmisel aastal. Mitmetes plaanides on kirjeldatud lahingulennukite relvaprogrammi. Samal ajal on tellimuste esitamine ja oluliste relvade, näiteks AMRAAM-rakettide tarnimine võtnud aega.
2015. aastal valmis esimene Norra lennuk , kuid seda kasutati USA-s Norra pilootide koolitamiseks.
Kaks aastat hiljem saabusid kolm esimest F-35 lennukit Norrasse ja maandusid Ørlandile.
Samal aastal (2017) teatasid USA võimud, et Norra on saanud loa AMRAAM-rakettide esmaseks ostmiseks. See on esimene tellimus, mille NRK pärast lennukite tarnimise algust jälgi leiab.
Norra palus osta 60 raketti. NRK-le teadaolevalt peaksid need relvad täna kohale toimetama. Lisaks oleks Norra relvajõud pidanud NRK andmetel varakult kätte saama seda tüüpi relva väikese tarne. Kaitse täna laos olevate rakettide arvu ei kinnita, öeldes, et tegemist on salastatud teabega.
2022. aasta lõpupoole telliti veel rakette, kuid neid pole veel tarnitud. Defence Materiali andmetel on selliste relvade tarneaeg tavaliselt kaks kuni neli aastat. Kuid pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas on see muutunud ainult keerulisemaks.
Norra Välispoliitika Instituudi (Nupi) julgeolekuteadlane Karsten Friis tunneb muret, et Norra kaitse on selleks, et näidata, et Norra suudab end kaitsta. Tema sõnul peaks lahinglennuvägi suutma nii vajadusel sekkuda, aga ka heidutada, et keegi ei ründaks.
Tema arvates on inventuur, millest NRK räägib, problemaatiline.
Oleme investeerinud väga arenenud ja kallisse lennukisse. Siis on väga rumal mitte maksimeerida seda, milleks lahingulennukit kasutada saab. See on nagu võitlus, üks käsi selja taga. See on väga ebaefektiivne ja väga kallis, ütleb Friis.
Õhuvägi: - esitas vajaduse rohkemate relvade järele
NRK on küsinud Norra kaitseväelt selle kohta, et Norral ei jätku kõigi lennukite jaoks ühe missiooni jaoks rakette. Tänavu mais ilmus toonane õhuväe juht intervjuule.
Kui palju selliseid rakette laos on, ta ei kommenteerinud. Ta viitas asjaolule, et tegemist on salastatud teabega.
Sellegipoolest kinnitab ta, et hävitajad vajavad rohkem relvi.
Meil on täna relvad nii õhk-õhk kui ka õhk-maa jaoks. Oleme esitanud vajaduse täiendavate relvade järele ja need on tellitud. Seega oleme samas olukorras nagu peaaegu kõik teised NATO liikmed. Tarneajad on pikad, sest suur vajadus on eelkõige Ukrainas, ütles NRK-le toonane Norra õhujõudude juht Rolf Folland.
Pärast sõja algust Ukrainas on nõudlus AMRAAM-rakettide järele järsult kasvanud. USA tootja Raytheon on avalikult öelnud , et toodavad kõike, mida suudavad, kuid aastas ei tule siiski üle 1200 raketi.
Kaitsekomisjon: – Otseselt vastutustundetu
Uute lahingulennukite ostmine on tekitanud ulatuslikke vaidlusi alates sellest, milliseid lennukeid tuleks valida kuni tänaseni. Mitu korda on tugevat kriitikat suunatud projekti juhtimisele.
Esimesed F-35 lennukid saabusid Norrasse maandumiseks 2017. aastal. Nüüdseks on tarnitud 40 lennukit, mida kasutatakse Ørlandi põhibaasist ja Evenese hädaabibaasist.
Laskemoona ja relvadega seotud olukorda on mitmes aruandes ka üldiselt mainitud.
Kaitsekomisjon arutas eelmisel aastal, kuidas on uute lahinglennukite kasutuselevõtt suurendanud kaitseväe riski. See võib viia operatsioonivõime vähenemiseni üleminekuperioodil – riski, mille nad uskusid, et nii relvajõud ise, valitsus kui ka Storting on otsustanud võtta.
"Väljumisel olevate süsteemide vähendatud käideldavus on aktsepteeritud enne, kui uued on jõudnud vastavasse tööolekusse."
Komisjon kirjutas, kuidas osteti uusi laevu, lennukeid ja muid relvasüsteeme ilma laskemoonaga, ning tõi näitena välja F-35.
Uute süsteemide kasutuselevõtt on tõrjutud pikema aja jooksul ning soovitavalt viimase sammuna laskemoona ning piisava personali ja asjatundlikkuse järkjärguline kasutuselevõtt."
Riigikontroll on läbi viinud ka kaks uurimist.
Eelmise aasta detsembris ilmus riigikontrolli teine aruanne hävitajate ostu kohta. Aruandes annab Stortingi kontrollorgan selgelt mõista, et nende hinnangul ei ole F-35 jõudmine reaalne.täielik töövõime2025. aastal plaanipäraselt.
Kontrollorgan kirjutab ka konkreetselt, et laskemoonaga on väljakutseid:
"Järeltegevus näitab, et õhuväel on probleeme teatud tüüpi laskemoona varudega. Väljakutse on aja jooksul püsinud ja põhjused on keerulised."
Kaitsekomisjon
2023. aasta mais esitles kaitsekomisjon oma aruannet , mis käsitles julgeolekupoliitilisi väljakutseid ja seda, mida on vaja relvajõudude edasiseks arendamiseks.
Komisjoni aruanne toob välja kaitsevõime väljakutsed. Asjaoludele, mis toovad kaasa operatsioonivõime languse, on antud eraldi peatükk ning mainitakse üleminekut uutele lahingulennukitele ja laskemoona puudust.
„Norra uus lahinglennuk F-35 on pärast F-16 õhuruumipatrulli üle võtnud ja tegutseb nüüd Evenesist. Väljakutse on saada F-35 jaoks täielik töövõime ning integreerida need võimalikult ülejäänud relvajõudude ja peamiste liitlastega. See nõuab paremat juurdepääsu ekspertteadmistele, infrastruktuurile ja lahingulennukite piisavat kaitset. Muuhulgas on kriitiline puudus tehnikutest. Norras on umbes kolm tehnikut lahingulennuki kohta, teistes riikides aga 9–13 tehnikut. Märkimisväärseid puudujääke on leitud kaitseväe hädaabivarudest. Eriti murettekitav on relvade ja laskemoona puudus, seda ka uute hävituslennukite puhul. Need on näited häirivast mittevastavusest investeeringute ja kriitiliste sõjaliste süsteemide opereerimiseks eraldatud ressursside vahel.
(Kaitsekomisjon 2021 NOU 2023:14 lk 55)
Kaitsekomisjon kirjutab ka sellest, kuidas kaitsevägi ja poliitikud on otsustanud osta uusi lennukeid ja lükata relvade ostmine protsessi hilisemasse faasi – selle tagajärjel vähenenud operatsioonivõime.
„Üheaegselt vahetatakse välja mitmeid vanemaid lahingu- ja toetussüsteeme maal, merel, õhus ja kübers. See on olnud tahtlik areng. Uute süsteemide ja võimsuste soetamiseks ruumi leidmiseks on kaitse, valitsuste vahetumine ja Storting otsustanud võtta operatiivvõimega lühiajalisi riske, et saavutada pikemas perspektiivis suurenenud võimekus. Väljuvate süsteemide vähendatud käideldavus on aktsepteeritud enne, kui uued on jõudnud vastavasse tööolekusse. Uute süsteemide kasutuselevõtt on tõrjutud pikema aja jooksul ning soovitavalt viimase sammuna laskemoona ning piisava personali ja asjatundlikkusega. Selle põhjustena on välja toodud pingeline rahandus ja vähem ebakindel julgeolekuolukord. Praeguses olukorras tundub selline poliitika otseselt vastutustundetu.
Sellise asendamise näideteks on üleminek hävitajatelt F-16 lahinglennukitele F-35 (…)"
(The Defense Commission of 2021 NOU 2023:14 lk 51)
Riigikontroll
Riigikontroll on läbi viinud ka kaks uurimist. Aruanne esitati Stortingule 2019. aastal ja viimane tuli 2023. aasta detsembris .
Stortingi kontrollorgan on välja toonud ka väljakutsed uute lahingulennukite laskemoonale juurdepääsul.
"Riigikontroll juhib tähelepanu, et väljakutset laskemoonaga õhuväes süvendab asjaolu, et Ukraina sõda avaldab laskemoona tarnetele suurt survet, mis pikendab tarneaega."
ja
"Järeltegevus näitab, et õhuväel on probleeme teatud tüüpi laskemoona varudega. Väljakutse on aja jooksul püsinud ja põhjused on keerulised."
Muud aruanded ja dokumendid
Mitme aasta jooksul ( 2023 ja 2024 ) on nii kaitse ise kui ka Kaitseuuringute Instituudi kaitseanalüüsid välja toonud "puudujäägid lahinguotsustava laskemoona osas"
NRK on intervjueerinud kaitseülem Eirik Kristoffersenit Norra uute hävitajate relvaolukorra kohta.
Kaitseülem tunnistab, et soovib, et neil oleks rohkem relvi laos.
Olen täiesti nõus, et relvade varu oleks pidanud olema palju suurem. See on välja toodud ka nii Kaitseuuringute Instituudi kaitseanalüüsis, kaitsekomisjonis kui ka minu kutselises sõjalises nõukogus. Seal juhime täpselt tähelepanu vajadusele suurendada nii relvajõudude laskemoona hulka kui ka varuosadele juurdepääsu, ütleb Eirik Kristoffersen NRK-le.
Kaitseväe juhataja Eirik Kristoffersen ütleb, et on poliitikutele öelnud. Nüüd on ta rahul paljude lisamiljardite lubadustega uues pikaajalises plaanis.
Viimane suurem leping kuid pärast täiemahulist sõda Ukrainas
Intervjuus NRK-le toovad nii õhuväe ülem kui ka kaitseväe juhataja välja, et uued tellimused on antud just AMRAAM tüüpi õhulahingrakettidele.
NRK juurdlused näitavad, et 2022. aasta juulis andsid USA võimud heakskiidu, et Norra võib osta kuni 265 seda tüüpi raketti – hinnanguliselt 950 miljonit dollarit.
Selleks ajaks oli juba mitu kuud möödas sellest, kui Venemaa alustas 24. veebruaril 2022 täiemahulist sissetungisõda Ukrainas.
Ja kuigi heakskiit, et Norra saab rakette osta, oli saabunud, sõlmiti rakettide ostuleping alles 2022. aasta novembri keskpaigas.
Seejärel avaldasid nii Defense Materiel kui ka kaitseministeerium pressiteateid "F-35 rakettide rekordlepingust".
Ameerika relvatööstust kajastavad uudisteveebisaidid kirjutasid, et lepingu väärtus oli umbes 494 miljonit dollarit.
Miks sina ja sinu omad kiiremini ei tegutsenud?
Kogu F-35 projekti jaoks on plaan olemas. Nagu ma aru sain, tellisime need raketid uute uuendatud rakettide saadavuse põhjal. Samuti oleme väga rahul, et oleme saanud uusima tehnoloogia, mis on hoopis teistsuguse võimsusega kui vanemad raketid, vastab kaitseväe juhataja Eirik Kristoffersen.
Kui Ukraina olukord tekkis, kas proovisite seda sundida ja seda ostu kasti saada?
Minu poolt ei olnud aktiivset tegevust AMRAAM 120-D tellimuse tempo tõstmiseks. Selle projekti eest hoolitseti hästi ning järgisime hankes ja lahingulennukite programmis ette nähtud ajakava, ütleb kaitseülem.
Kaitsevarustus: – Mitte planeerimise puudumine
Kaks päeva pärast seda, kui NRK oli intervjueerinud kaitseväe juhatajat, avaldas Forsvarsmateriel oma veebisaidil uue värskenduse pealkirjaga " Norra ajaloo suurim relvaost ". Tekst räägib F-35 jaoks ostetavatest erinevatest relvadest, mitte ainult AMRAAM rakettidest.
Kaitsematerjalid kinnitavad, et lennukid jõudsid Norrasse esimesena ning osa relvi telliti hiljem.
Kui aastatel 2010-2012 tehti lahingulennukite hanke detailplaneering, selgus, et tähtsamaid relvi saab tarnida alles pärast seda, kui F-35 oli juba paar aastat töös olnud. Selle lahenduseks oli läbimõeldud strateegia, kus relvapakett paigutati hävitajate hanke lõpu poole (...) “, kirjutavad ja selgitavad nad sooviga saada võimalikult ajakohased relvad.
Lisaks kirjutab Forsvarsmateriel kaasaegsetest õhk-õhk-tüüpi rakettidest, mis osteti kasutamiseks nii F-16 kui ka F-35 jaoks, kuid mitte konkreetselt, millist tüüpi relvi on tegemist.
NRK on küsinud, kas see kehtib õhulahingu põhirelva, rakettide AMRAAM kohta, kuid pole vastust saanud. Oleme ka küsinud, kas see, mida agentuur uute ostudena nimetab, on samad 60 raketti, mis telliti 2017. aastal, kuid ka sellele pole Defense Materiel reageerinud.
Seetõttu pole selge, kas mainitud relvad võivad olla muud lühema laskekaugusega relvad või on need juba sisaldunud NRK AMRAAM-rakettide arvudes.
Kaitsematerjalide sideosakond eitab, et nemad ega kaitsevägi poleks lennukiostmisel vajalikke relvi järgnenud.
Arutada saab muidugi plaanist, mis oli paika pandud, ja riskist, mis F-16 ja F-35 vahel üleminekul võeti, kirjutab erinõunik Endre Lunde Forsvarsmaterieli sideosakonnas NRK-le.
Ta toob välja, et kaalutlustel ja valikutel on lähtutud finantsidest ja tegevusvajadustest.
See ei ole sektoripoolne planeerimise puudumine, kirjutab erinõunik Lunde.
Miks ei sõlmitud leping rohkemate AMRAAM-rakettide ostmiseks kuni 2022. aasta novembrini?
AMRAAM-D ostmine ei olnud reaktsioon julgeolekupoliitilisele olukorrale ega Ukraina sõjale, vastab Endre Lunde Forsvarsmaterielis meili teel. Ta rõhutab, et 2022. aasta novembris sõlmitud leping oli osa pikemast protsessist, mis oli aja jooksul kestnud kaasaegsete relvade hankimiseks.
Friis: – Strateegilise juhtimise puudumine
"Ma arvan, et strateegilist juhtimist on liiga vähe - liiga vähe ülevaltpoolt kontrolli," ütleb julgeolekuteadlane Karsten Friis Nupi julgeoleku- ja kaitseuuringute rühmast.
Friis toob välja, et kõige suuremate ostudega seonduva puhul on olnud mitmeid näiteid puudustest. Hävituslennukite kohta nimetab ta õhutõrjet, pommikindlaid angaare ja tehnikute vajadust – lisaks relvadele.
Kaitseharudel ja erialaringkondadel on lubatud määratleda, mida nad tahavad. Siis pole kaitse- ja kaitseministeeriumist keskselt piisavalt mõelnud, et kõik sinna juurde kuuluvad kulud tuleb arvestada, ütleb Friis.
Ta jälgib tähelepanelikult, mida NATO riigid teevad ja kuidas Ukraina sõda on olukorda mõjutanud.
Julgeolekuteadlane ütleb, et sõda on vajadused veelgi selgemalt näidanud.
"Üldine Ukraina õppetund, ma ütleksin, on see, et meil peab olema kõike rohkem laos," ütleb Friis.
Uurijal ei ole üksikasjalikke teadmisi AMRAAM-i rakettide kohta, kuid on selge, et tema arvates peaksid poed olema palju suuremad.
Kaitseväe juhataja: - Riski aktsepteerimine
NRK küsis kaitseväe juhataja Eirik Kristoffersenilt, kas julgeolekuteadlase Karsten Friisi hinnangul on ülevalt strateegilisest juhtimisest puudu olnud.
Mis puutub lahingulennukitesse, siis on olnud plaan järk-järgult kasutusele võtta uued lennukid. Oleme algset plaani väga põhjalikult järginud, ütleb kaitsejuht.
Kristofferseni sõnul on olnud teada, et F-16-lt F-35-le üleminekul oleks valmisolek madalam.
See oli valmisoleku langus, mis oli hästi teada nii kaitse- kui ka poliitiliselt. Üleminekul vana süsteemi ja palju kaasaegsema ja uue süsteemi vahel. Seega on see olnud aktsepteeritud risk, vastab kaitseülem.
Kas arvate, et hävitajad suudavad oma ülesanded lahendada, kui Norrat rünnatakse?
Meie hävitajad F-35 on ühed kõige arenenumad seadmed, mis lääneliitlastel koos on. See on lennuk, mis areneb veel palju aastaid. Tänane olukord on selline, et F-35 lahendab iga päev missioone NATO ja Norra jaoks. Seejärel juhtisin tähelepanu sellele, et peame suurendama ka F-35 laskemoona ja relvade varu. Seda ka nüüd käsitletakse, vastab Kristoffersen
See on teie kui kaitseülema kohustus?
Jah, minu kohustus on hoida relvajõud lahinguvalmis, nagu me seda nimetame.
Mida olete teinud, et näidata, kui kriitiline on olukord kõige arenenumate relvade osas?
Olen välja toonud tasakaalustamatuse relvajõududele saadavate ressursside, st majanduse, Stortingi omaks võetud struktuuri ja relvajõudude ülesannete vahel. Seal on suur tasakaalustamatus. Siin on suur mitmekümne miljardi suurune tasakaalustamatus. Aga õnneks on seda uue pikaajalise kava eelnõus käsitletud, ütleb Eirik Kristoffersen .
Relvatüübid F-35 jaoks.
Plaan on, et uued Norra hävitajad varustatakse mitme erineva relvaga. Siin on mõned andmed nende kohta.
AMRAAM (AIM-120)
AMRAAM AIM-120 nime kandvaid rakette nimetab kaitseministeerium lennuki põhirelvaks. AMRAAM AIM-120 on keskmise ulatusega õhk-õhk tüüpi rakett. See tähendab, et seda kasutatakse õhus olevate vaenlaste eest kaitsmiseks või ründamiseks. Tänastest F-35 relvadest on sellel pikim laskekaugus ja seetõttu on oluline, et Norra lennukid võitleksid teiste hävitajate vastu. Relva saab kanda F-35 sisemises relvaruumis, nii et lennuk säilitab oma "varguse" omaduse madala radarisignatuuriga. AMRAAM tähendab Advanced Medium Range Air-Air rakett. AIM tähistab Air Intercept Missile. Samuti on AMRAAM-i kasutatud erinevates versioonides nii F-16-l kui ka õhutõrjeks NASAMS süsteemis. AIM-120-D tüübi uusim versioon on tellitud Norra lennukile F-35, kuid seda pole veel tarnitud.
Külgtuuler (AIM-9).
Sidewinder (AIM-9) on samuti õhk-õhk tüüpi rakett, kuid oluliselt lühema lennuulatusega. Rakett on õhujõududes kasutusel olnud pikka aega. Samal ajal on loodud palju uusi versioone. F-35 uusimat versiooni nimetatakse AIM-9X. Rakett on soojust otsiv. See on paigaldatud F-35 lennuki tiivaotste otsa.
Erinevad pommid
F-35 on varustatud ka erinevate pommidega vaenlaste või maapealsete sihtmärkide tabamiseks. Mõnda neist saab kanda sisemises relvaruumis. Pommid on varustatud erinevat tüüpi tehnoloogiaga. Mõnel neist on väga arenenud juhtimissüsteemid, mis suudavad tabada täpselt sinna, kuhu kaitseväelased pommitada tahavad.
Kuulipilduja
Lennukitel F-35 on ka kuulipilduja, mis tulistab 25 mm laskemoona. Sellel kahuril pole nii suurt laskekaugust kui rakettidel. Muuhulgas saab kuulipildujat kasutada tuletoetuseks lühematel distantsidel maapealsete vaenlaste vastu.
JSM
Plaanitakse, et lennukid varustatakse lõpuks Norra väljatöötatud relvaga Joint Strike Missile (JSM). Seda raketti ei kasutata enne, kui lennuki F-35 esimesed uuendused on lõpetatud. JSM-i nimetatakse kaasaegseks mitmeotstarbeliseks tiibraketiks, mida saab suure täpsusega kasutada sihtmärkide vastu nii merel kui ka maal pikkade vahemaade tagant. Raketti töötas välja Norra Kongsberg Defense & Aerospace koostöös Ameerika Raytheoniga. Relv on Naval Strike Missile (NSM) edasiarendus.
Allikad: kaitsematerjalid, Norra relvajõud, Great Norra leksikon, Wikipedia, Kongsberg Defense & Aerospace, Raytheon, kaitseministeerium.
ref, nojah, oma lebomatt on tõesti natukene veider soovitus.
Mis puudutab toitu, siis meie viimased 24h pakid, mille hankeperiood lõppes 2-3 aastat tagasi, olid juba väga-väga head. Olen erinevaid toidupakke maitsnud aastast 2011 ja näinud nende arengut - läksid tõesti iga aastaga maitsvamaks ja läbimõeldumaks.
Peale seda otsustas keegi Keenius, et pakid võiks olla söögikordade kaupa ja sisustatud söödamatu, mittetoitva ja odava rämpsuga.
Proovisin sel aastal liitlastele anda nende toidupakkide eest vastu meie omasid, viisakusest. 100% juhtudel keelduti viisakalt sõnadega "Thanks, but we've tasted these".
2007 a kanaaju konservid ja chilli con carne oma riisi lisaga oli ülim. Kaks nädalat söid ainult rosinaid, pähkleid ja kuivatatud leiba. Ülejäänud matsid maha, neljanda päeval kaevasid üles, söid.
UK pakk oli ka kuni 2010 eriline solk. Kaeraküpsis oli ainus söödav element 24h üllitises.
2012 a Poola pakk oli ka omapärane. Ühes numbris lausa suur purk kondentspiima
USA oma 2014a esimene kokkupuude, vüga mõnus, sai erinevaid lisasid kombineerida. _________________ YAGA müügiputka - SNAP pildipank
M: 3D Touch V3.2 15€
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Lisaks igast külgepandud vidinad teevad selle tunduvalt raskemaks, kui AK4
Spoiler 
