[Tomorrow]

16TB oleks juba ammu võinud olla aga probleem on kontrollerid. Enamus client (mitte enterprise) kontrollereid toetab ainult kuni 8TB.
Isegi siis ei väljasta kõik tootjad 8TB mudeleid, kuigi kasutavad 8TB toega kontrollereid. Mõned tootjad ei väljasta isegi 4TB mudeleid või siis väljastatakse need suure hilinemisega (näiteks Samsung 990 Pro 4TB).

QLC kui selline on ka suhteliselt läbi kukkunud. See on ainult marginaalselt odavam aga kompromissid vastupidavuse ja eriti kiiruse osas on kohati päris suured vs TLC.
See on ka põhjuks mis see pole vedu võtnud. MLC saavutas kiire edu vs SLC, kuna oli odavam ja mahukam. Sama juhtus TLC vs MLC üleminekuga. QLC vs TLC pole seda toimunud, sest hinnavahe on nii väike.

Ühtlasi kui tuleb 16TB QLC, siis inimesed kes nii mahukat SSD'd ostavad tahavad tavaliselt ka parimat kiirust ega lepi QLC'ga. Hind määrab samuti palju. Selleks, et oleks mingigi edu võimalus peab see maksma kolmekohalise summa, et konkureerida 8TB TLC mudelitega.
1500 pealt algavad juba enterprise TLC 16TB mudelid ja kui selle 16TB QLC hind on liiga lähedal 1500'le, siis iga funktsioneeriva ajuga inimene ostab pigem kiirema ja vastupidavama TLC'd kasutava enterprise mudeli.

[Zonerman]

Mahu ja kiiruse osas on jah SSD kuidagi paigal seisnud. Okei Gen5 on kiire aga ikka päris kuum ka load all. Kui ikka haamerdada natuke pikemalt, siis passiivis võib throttle ette tulla kiirelt.
Ehk siis mitu probleemi sellega ja seal vaja paremat lahendust enne kui kiirust ja mahtu veelgi tõsta.

[londiste]

https://www.techpowerup.com/324165/samsung-introduces-61-44-tb-bm1743-ssd-with-176-layer-v-nand

[Optimist]

[Longero]

[miga]

Andke nõu, kes biiti jagab. Otsin 4TB SSD, mille peamine olemus hakkab olema meedia (pildid, videod) talletamine. OS-na ei kasuta.
Kui oluline on sel juhul DRAM olemasolu ? Vaikimisi näeb igapäevane kasutus välja, et tõmban näiteks telost (pildid/videod) kõigepealt peamisele kettale, kus toimub sorteerimine/korrigeerimine, siis kopeerin kogu massi 4TB SSD-le. Liigutamiste vahemik jääb mõnest sajast MB kuni paarikümne GB.
Hetkel jääb mulje, et DRAM-ga SSD on ikkagi odavamad, mitte palju, aga mõju on olemas.

[Mnator]

[laurx]

Oofak, see asi usbi panna ja kui nahka läheb, hakata partitsioonitabelit taastama. Palju õnne.

Teiseks kettaks masinasse või rj45 ga võrku..

[miga]

Ei ole USB. Pidasin M.2 silmas, mis oleks masinas.

[Prillpapa]

miga, jääb selgusetuks, kas andmete liigutamisel ajafaktor ka kuskilt otsast oluline on, SSD puhul on just andmete liigutamise kiirus peamine eelis, talletamise vaatest SSD eelised ei avaldu, võiks samahästi parema mahu/hinna HDD-ga piirduda.
Ka minul telefonist-kaamerast liiguvad fotod arvutisse, kus neid natuke selekteerin ja lõpuks vajaliku valiku arhiveerin. Arhiveerin NAS-i kuna arhiveerimisel kiirus ei ole oluline, a'la kas failid liiguvad sinna 30 sekundit, 3 minutit või 30 minutit - ei oma tähtsust - panen failid liikuma ja ei jää ootama-valvama kuidas kulgeb..

[laurx]

Prillpapa, m.2 liidesel pole alternatiivi.

[napoleon]

[kaabakas]

[miga]

[Osiris]

Selline teema. On üks seade millel 2242 pikkusega nvme mahuks sisse aga nende saadavus on suht jama. Mahuks korpuse mõttes ka 2260 sisse aga - kas on mõnda üleminekut millega seda teha?

[kaabakas]

Väegade nišikas toode oleks. Kui alis ei ole, siis ei olegi.
Aga kui korjaks plaadi pealt selle 2242 mutri ära, kui ta üldsegi tegelikult 2260 positsiooni ümber tõstetav ei ole, ja asendaks kahepoolse teibiga?

[laurx]

[von Wu]

[Tomorrow]

von Wu, Leiab vastupidiseid näiteid. Nende SSD'de odavus tuleb peamiselt ikka odavama kontrolleri ja kohati ka NAND'i kasutamisest (Hiina päritolu, vs Korea/Taiwan/USA).
See maksimaalselt 8GB (LP)DDR4 puhvermälu (4TB Gen5 mudelitel) ei ole teab mis suur kulu. Odavama otsa omadel on see 1-2GB mis on veelgi odavam.

Vabalt võib olla, et Korea/Taiwan/USA kontrollerit ja NAND'i kasutav DRAM'less SSD on on kallim, kui hiina kontrollerit ja NAND'i kasutav DRAM'ga SSD.
Neid anomaaliaid leiab veel. Näiteks paljude mahtude juures pole QLC põrmugi odavam kui TLC. 4TB on QLC hinnaeelis ainult mingi 25€ ja alles 8TB saavutab see 200+ hinnaeelise aga seda palju aeglasema SATA liidese ja seega suuruse ja mõistagi ka kehvema kiiruse/vastupidavuse arvelt.

[von Wu]

Hea teada.

[napoleon]

[Tomorrow]

napoleon, Ma olen näinud tuksiläinud partitsioonitabelit isegi sisemise DRAM'ga SSD puhul peale Win10 uuendust. Arvuti küll UPS taga ei olnud, aga minuteada vool ka ära ei käinud.
Keeras partitsioonitabeli nii põhjalikult tuksi, et masin keeldust POST'st edasi liikumast. Isegi byte per byte kopeerimine teise SSD peale suutis sama asja korrata (st polnud konkreetse SSD riistvara viga).

Alles SSD puhtaks tegemine ja kõige kustumine taastas normaalse olukorra ja lasi hakata paigaldama uut OS installi.

[siinus]

Failisüsteem võib suvalise kosmilise bitflipi peale ka laiali lennata. Kõik on võimalik.

[Mnator]

USB on tore leiutis aga mulle tundub, et tal on protokollis mingi nõrk koht, mille tõttu opsüss mõnikord kaotab konkreetse seadmega ühenduse, mis küll seejärel ise taastub enamasti
see võib olla ka mõne emaplaadi kontrollerkivi probleem
juhtub nii harva, et seda jälitada ma ei teagi kas keegi on püüdnud...
enda masinas seni õnneks pole nii halvale ajal see kadumine toimunud aga mäletamisi ühes kliendi masinas sain mälupulka ümber tõsta teise pessa, et ta taas korrektselt töötaks ja peale masina restarti töötas ka esimeses pesas taas nagu vaja (poolmüstika)

[pppd]

probleem ei ole iseenesest USB-s (kuigi see lisab oma nüansid), vaid pulga peal olevas NAND-flashis. Kõige hullem on tavaline USB pulk, seal on need NANDid lihtsalt rivis, aga NANDi probleem on see et seal ei saa üksikut bitti või baiti vabalt edasi-tagasi loksutada, vaid tuleb terve plokk kõigepealt tühjaks kustutada ja siis uuesti muudetud kujul tagasi kirjutada. Ja failisüsteemi ala on koht, kus käib kõige tihedam saagimine. Nii et siis teinekord juhtub et sigaodavate hiina kivide, lolli kontrolleri, halva kuuseisu ja ebasoodsa tuulesuuna korral ei saa sinna NANDi peale mõnesse plokki üldse mitte see, mis seal peaks olema. SSD on samamoodi NANDidest üles ehitatud, aga seal on natuke rohkem andmete terveks jäämisele mõeldud, kontroller on targem, varuplokke on rohkem ning kondekad hoiavad toidet mõne hetke jagu kauem üleval, aga kui sitt tahab juhtuda, siis see juhtub.