[elukaz]

[aerozolic]

Tahtsin veel küsida, et kui mul on kilbis ainult kombikaitsmed, kas siis võib N-lati üldse ära jätta? Ehk oleks nii, et PEN läheb hargnemisklemmi, kuhu läheb sisse ja tuleb välja PEN, maandusjuht, N ja PE. PE läheb siis PE-latile ja N läheb esimesse kombikaitsmesse, kus kohast see siis kammlatiga teistesse kombikaitsmetesse edasi läheb.

[elukaz]

Kukub nii välja jah, panin just ühe vahekilbi kokku, st kuhu tuleb juba lahutatud neutraal, sisse said ainult rikekad ja sinine latt jäi tühjaks

[netcat]

[napoleon]

[HDvurle]

[RassK]

[Janis]

Wtf sellise asja jaoks on tõest kellelgi eraldi tööriista vaja?

[RassK]

Oleneb, kas aeg on midagi väärt. Kuna ma teen seda niivõrd harva, siis ei ole ei mõõtmeid peas ega töövõtteid käpas - mis tähendab, et ajakulu on märgatavalt suurem. Tingimata vaja ei ole aga mugav on kui on olemas, eriti kui sellise olematu hinnaga ka too.

[napoleon]

Kui osta mingi tavaline nutipistikupesa, mille saab puldist või äpist välja lülitada, siis kas väljalülitatud olekus on sellega risk, et ikka miskit katki teeb ülepinge või äikese puhul? Eeldame siis, et pole odav hiinakas, mis ilma eelpool toodud asjaoludeta ka miskit katki võib teha.

[Indrek67]

napoleon, mina ühtegi surge protection omadustega nutipesa ei leidnud kui endal vaja oli, ehk variant on monstrum ehitada, ostad surge protectori(näiteks brennenstuhlil olemas sellised pesad) ja siis sinna omakorda ühendad nutipesa otsa või paned elektrikappi liigpingepiirikud.

[Markos]

[new1]

Lähedal toimuva litaka vastu ei aita ükski kaitse peale juhtme seinast kiskumise, kaarleek võib meetri jagu ka pistikupesast välja hüpata sel juhul ja isegi lähedale vedelema jäetud seinakontaktist välja tõmmatud pistik ei pruugi piisavalt kaugel olla ja võib äike oma töö ära teha.

[Magic]

[HDvurle]

[napoleon]

[bladerunner]

Sealt tuleb otse välk välja

[new1]

[avrn]

Omal oli juhus ämma katuse all elades.
Telefoniliini õhuliini (ca 4km) pidi põrutas sisse, sealt kõrvaljooksvasse tv-kaablisse, läbi jaguri ja ca 25m õhukaabli minu telekasse. Telekas oli pistikut pidi elektrivõrgus, sedapidi jõudis jaotuskilpi, kus lahendus maasse läbi kaitsmepesa katte, millesse põletas ca pöidlajämeduse augu.
Telefonikaabel ja antennikaabel tuli välja vahetada. Teler hakkas peale toiteploki remonti tööle, ainult videosisendit ei saand tööle.
Ämma teler ja antennivõimendi ning jagur olid töökorras. Kilpi minev elektrikaabel oli visuaalselt ok, aga jätsime igaks juhuks kasutusest välja.
Tõenäoliselt polnud otsetabamus vaid lõi kuhugi liini lähedale.

[Magic]

[von Wu]

Mul oli juhus, mil telerile antennikaabel külge ununes. Vooluvõrgust oli väljas. Välk lõi ~100 m kaugusel puusse ja telekas enam ei sisse ei lülitunud. Toiteploki remont aitas.

[Winterwind]

[Hiid]

Winterwind, tahaks ise ka teada, aga arvan et sad täie rauaga, loe liitumine nagu liitumine ikka, hinnakirja järgi, hinnad hiljuti tõusid või kohekohe tõusevad....

[ref]

[ufo56]

[Scott]

[Betamax]

Igal aastal näeb Facebookis ja mujal sotsiaalmeedias pilte, kuidas pärast äikest toasein mitme meetri ulatuses põlenud ja pistikupesa asemel lihtsalt must auk. Ei peagi kõva äike olema. Piisab "lotovõidust", et kusagil väljaspool maja õigesse kohta sisse lööb. Isegi kilomeetrite kaugusel pikselöögist pole 100% kindlust. Tehnikudki saadavad päris õõvastavaid pilte ja kirjeldusi äikesekahjustustest. Tänapäeva kodud on tehnikat täis ja alati mõni seade jääb vooluvõrku ühendatuks... Või siis hooletus, et mul ei juhtu midagi, kuna kaitsmed ja värgid vahel. Ükski kaitse ei suuda pikselöögist tulevat litakat täielikult enda peale võtta.

[Winterwind]

Ja selleks vanaisa omal ajal korraliku, miski 20+m kõrguse metallist piksemasti tegigi.
Korduvalt näinud kuidas äike sinna puraka paneb.. kui seda poleks siis lööks antenni või liini sest eraldi koht keset välju.

[-Koppel-]

[Prillpapa]

[Betamax]

[netcat]

[Magic]

no nüüd kui fiiber pole midagi enam läbi läinud ka

[napoleon]

Ei hakanud elektriautode teemat läbustama vaid küsin siin, kas keegi teab kuidas meil elektrivõrk on projekteeritud. Kas peab tõesti vastu kui ühel hetkel tahaks kõik tarbida niipalju kui peakaitse võimaldab?
Tallinn-Tartu maanteed me ju 10 realiseks ei ehita selleks, et võib-olla ühel päeval tekib kõigil Tallinna inimestel täpselt samal ajal soov Tartusse sõita

[ref]

[napoleon]

Ühesõnaga tegelikult meil oleks probleem kui elektriautod populaarsemaks muutuvad ja loomulikult tahavad kõik laadida maksimumvõimsusega siis kui elekter kõige odavama on.

[bladerunner]

Samamoodi on suvalisel pangal probleem kui kõik tahaksid korraga oma kontod/hoiused tühjaks teha.

Ma kodus ka põdesin, et kas 3x25A ikka jagub ja kas neid tarbijaid ühe faasi peale äkki korraga palju pole saanud.
Reaalsuses võib korraga käia nii soojuspump, praeahi, pliit, veekeedukann, pesumasin ja kuivati ja muu üldelekter ning kordagi 15a jooksul pole veel kaitset ülekoormuse tõttu välja löönud.
Vot kui nüüd EV ka veel pildile tuleks siis oleks äkki tõesti põhjust muretsemiseks.

[new1]

Isegi kortermajas juba praegu ei saaks kõik korraga oma peakaitsmete järgi tarbida, minu kortermajas jaguks näiteks ca 4kW per korter, kui maja peakaitsme järgi arvutada, ent korteri peakaitse ise kõigil siin 25A ehk siis üle 17kW. Ent elektriautode teema pärast, mistõttu sa ilmselt selle teema üles tõmbasid, seal käib jutt üldse dünaamilisest laadimisest öösiti. Ehk siis, kui sa võtad näiteks aluseks eesti kõigi aegade suurima energiatarbe, 1591 MW peaks vist olema, ja paned selle oletame et laeks(maksimumiks, mida võrk suudaks vastu pidada), et kõik ja rohkem võrk vastu võtta ei suuda. See oli mingi hetk külmal talvel tiputunnil ja nüüd võtad sama tunni ümber olnud ööpäevase tarbimise muul ajal, mis jäi vist alla 1000MW julgelt öösiti, siis saad kogu selle energiahulga, mis sellest 1591 MW-st üle jääb tundide kaupa arvestada dünaamilise laadimise korral nn võrgu poolt vabana olev ressursss, ehk siis teisisõnu võrk seisab jõude ja tühja. Keegi teab, kuskohast neid andmeid vaadata sai, kus tundide kaupa eesti energiatarbimine kirjas? Siis saaksin reaalselt tänase päeva näitel ja mingi talvepäeva näitel välja arvutada reaalse energia ja teoreetilise kilomeetrite hulga, mida selle võrgu poolest jõude seisva energiakogusega, mida võrk oleks võimeline veel tarbijateni edastama, läbi sõita saaks ning siis oleks ehk selgem mõnel, et dünaamiliselt laadides ja elektrivõrgu jõude seisvaid hetki ära kasutades on ka praeguse olemasoleva võrgu võimalusi ära kasutades metsikult palju sealt võimalik veel energiat elektrimasinatele ammutada.

[elukaz]

[new1]

kolmesed jah siin kõigil, mõndadel on 32-sed ka kel suuremad korterid ja keris sees jms. Suht uus maja ka muidugi, nõukaaja paneelikas pole.

[siinus]

Mul on plaan üks UPS liigutada "tahatuppa", kus müra ei häiri.
Kui võtaks ühe paarikümnemeetrise 3x16A kaabli ja paneks mõlemasse otsa C19 ja C20 pistiku, siis kas see on safe, või jäi miskit mul läbimõtlemata?
Teoorias peaks viiest soonest piisama.
Et kui niikuinii läheb custom kaabli tegemiseks, siis kenam oleks üks "kahesuunaline" pikendus teha.

[degreal]

[HDvurle]

[siinus]

Ma mõtlengi 5 soonega jõukaablit

[ref]

[elukaz]

Maakeeli siis, 3x16A kaabel kõlab nagu komefaasine kaabel mis kannatab 16A ehk siis 5x2.5mm2.

Miks kogu see lugu ühte kaablisse ei peaks mahtuma.. peale selle et üks neutraal läheb valet värvi?

[ref]

[HDvurle]

[pppd]

ma ei ole viimase aja ametlike nõuetega kursis, aga kunagi oli rusikareegel et ühte kaablisse (või ühte harutoosi) ei panda kunagi kokku erinevatest allikatest (või erinevate kaitsmete alt) tulevaid pingeid, see upsi+upsist lahendus läheks tinglikult sama asja alla. Ei ole mõtet elu huvitavamaks teha kui see niigi on.

[Hiid]

Elektrikeriste juhtimine
Mõtlesin, et ostaks Huum kerise 4.5kw, maksab 400eur
Tuleb välja, et selle juhtimispaneel maksab rohkem, kui keris ise
keristes ju mingit tarkust ei ole, kas suvalist juhtijat ei saa kasutada? Odavaim, mis leidsin on selline: link