[Wiltz]

annaks muidugi...samas olgem ausad, ega 99.99% inimesi vist ei oskaks selle infoga midagi väga peale hakata.

suurtel, pika käiguga sub elementidel minu kogemuse põhjal on väga tihti üsna suured mehaanilised moonutused ka, isegi ilma igasuguse DSPtamiseta. olen päris palju kokku puutunud, st. isiklikult omanud või siis on nö. käest läbi käinud igasuguseid elemente, millistel näiteks on andmete järgi isegi päris suur Xmax, vägev mootor ja kõik jutud. aga kui paned asja vabas õhus tööle ja annad siinuse sisse...no näiteks 20,25,30hz ja lased võnkuma siis tegelikult lähevad moonutused üsna absurdseks juba tükkmaad enne Xmax saavutamist. Mõni teine (need on enamasti olnud mingid väiksemad ja üldse mitte spetsiifiliselt SUB elemendid) jällegi liigub täitsa puhtalt Xmax ja ka üle selle. tihtipeale üsna naljakas vaadata, võrrelda aga jah kokkuvõttes võib öelda, et ükskõik millega tegu on siis lõplikku tõde kuuled ja näed alles peale reaalset testimist. specide järgi saab päris palju oletada ja eeldada aga ei saa kuidagi teada mismoodi asi tegelikult performib

vana hea audes https://audes.ee/products/speaker-drivers/75w104-8/ on üks sellistest elementidest, mille Xmax on vaid 4.5mm, mis on 10 tollise (suhteliselt laia surroundiga) elemendi kohta ikka suht vähe. aga selle elemendi Xmech on samas päris suur. specis kirjas pole, kuid vähemalt 10mm kindlasti ja vedrustuse lineaarsus on muljetavaldav, seega mehaanilised moonutused on ka suht minimaalsed. kokkuvõttes väga hea element kuskil kuni 30hz'ni, aga päris 20hz jällegi väga hästi ei esita...korduvalt testitud

[denis28]

siit korduvalt käinud läbi GR-Research videod, natuke kriitikat ka sekka:

Link

[SKG]

Selline tagasihoidlik komplekt sai soetatud. No ikka parem kui varasem Logitech Z906 teleri küljes

Spoiler

[mihkel7]

Alustuseks hea

[kulamees]

Kui paljud nüüdseks kasutavad muusika kuulamiseks striimereid? Varasemalt käis minul kogu elu läbi arvuti ja DAC'i, kuid nüüdseks sai kogu süsteem värskenduse ning keskseks allikaks Eversolo DMP-A6.

[Etz]

kulamees, varsti hakkan Marantz M1'te katsetama.
https://valiheli.ee/ oli lahke ja annab proovimiseks.

[TT]

[-Koppel-]

See Marantz M1 on kuidagi liiga kallis, et see loogiline valik oleks. eARC võimekusega stereo amplifier. ca 1000€ eest.

[kulamees]

Speci järgi päris huvitav. Nüüd neid striimereid muidugi kõigi poolt järjest tuleb ka ning ausalt öeldes ma ise väga ilma striimerita kuulamist ette ei kujutakski enam .Mugav kasutada ja vajadusel saab kõikjalt heli sappa ühendada (TV, arvuti etc).
Plus siis teatud mudelitel mugavus ka selles, et kõik ühes - võimendi jne (paberil numbriliselt annavad võimsust küll ning tänapäevaste D klassi võimude kohta ka pigem head juba kuulnud.

Enda striimeri valiku tegin suures jaos reviewde põhjal ja arvestusega, et võimendi juba ees olemas (mis sai ka tegelikult natuke enne striimeri mõtet välja vahetatud, kuna varasem ei suutnud uute kõlarite täit potentsiaali kasutada). Senini igati rahul (menüüde ja äpi kohapealt võiks teatavatele seadetele ligipääs mugavam olla aga elab üle).

[-Koppel-]

Kuidas te seda striimerit kasutate, et see midagi uuenduslikku on. Ma ei saa asja fenomenist aru. Äkki keegi oskab selle idee mulle maha müüa.

[kulamees]

Eesmärk pole seda kellelegi maha müüa - eks sa ilmselt tead ka ise, mis striimer on ja kuidas seda kasutatakse. Minujaoks lihtsalt mugav läbi telefoni juhtida seda ja vastavalt siis lugusid valida (kes siis mida kasutab kas Tidal, spotify vms).
Jah klaias laastus saaks ka läbi telefoni BT vms sarnase mugavuse aga BT'ga kannatab kvaliteet ja ühenduse stabiilsus pigem ebastabiilne, minu kogemuse põhjal.

[suur13]

A B C
Laias laastus on striimimisel 3 alaliiki:

- Kas kohalikust võrgust/serverist/kettalt meediamängijasse kasutades selleks UPnP/DLNA või LMS või Play-Fi protokolli (noh, on olemas veel NaimNET ja Meridian jms.)
Vanasti (0-datel) kasutati selleks arvutit, nüüd striimerit. Nutiseade täidab põmst. vaid puldi osa. Samas pult VÕIB säilida kui oled vanakoolimees.
Idee - kasutad siis ku sul kettal suur muusikakogu ja ei soovi/ei saa/ei taha arvutit kasutada. Uuenduslikus - pole vaja plaate ladustada, otsida ja vahetada. Saad teha ja kasutada (ka dünaamilisi) play-liste.

- Kasutad mõnda avaliku ja tasulist (või kinnist, kus keegi jagab oma Plex vms. muusika/ meediakogu) teenust. Tidal, Qobuz, Spotify, Deezer, Youtube, Apple, Amazon, Google. Või (tihti tasuta) internetiraadio stiilis teenust. Soundcloud jms. Kasutamise interface on striimer. Nutiseade täidab põmst. vaid puldi osa. Samas pult VÕIB säilida kui oled vanakoolimees.
Idee - kasutad siis ku sul POLE muusikakogu ja ei soovi/ei saa/ei taha arvutit kasutada. Uuenduslikus - ligipääs "kogu maailma" muusikale. Kättesaadav kõikjal kus "levi". Saad teha ja kasutada (ka dünaamilisi) play-liste.

- Mängitad oma nutiseadmes olevat muusikat (või võrgus, avalikus teenuses, netiraadiost - siis see on kombinatsioon eelmisest) üle Airplay, Bluetooth või Wifi striimerisse.
Idee - kasuta siis kui streameril kas pole või sa ei oska/viitsi/ei taha kasutada striimeri eelnevaid 2 funktsiooni. Uuenduslikus - kiirus, mugavus, dünaamika. Saad külas mängida oma muusikat.

Minu jaoks striimimine pole USB pulga või välise ketta ühendamine meediamängijaga, kuna puudub võrgu osa traktis. Samuti ma ei võta striimimisena DAB või sateliitraadiot, kuigi tehniliselt see on streaming, kuid sisult raadio kuulamine.

Ise olen kasutanud (eelkõige esimest varianti) tänaseks 15 aastat - esimene oli Airport Express . Samas vinüül ja CD on säilinud (kuigi väheses mahus). Ei kujuta samuti elu enam muidu ette.

[Etz]

[Anti112]

[-Koppel-]

suur13, tänud ülevaate tegemise eest. Mind huvitas, et kas inimesed kasutavad seda striimimise karpi mingil sellisel viisil, mis mulle võõras. Et kui sa juba selline helitehnika huviline oled, siis on sul ju mingi võimendi ilmselt juba olemas. Et miks siis mitte lisada see striimimise seade sisendina olemasolevale võimendile. Vinüüli ja CD mängijad on ju kõik samamoodi lisaseadmena stereovõimendi järgi ühendatud ja täiesti Audiophile approved approach.
Miks siis mitte osta striimimise karp lihtsalt olemasolevale setupile juurde?

Selle "liiga kallis" all pidasingi seda silmas, et sama raha eest saab väga korraliku ressiiveri, millel on ju ka striimimise funktsionaalsus. Aga lisaks ka veel tõenäoliselt 5.1 või 7.1 või 9.2.2 jms erinevad Atmos kofiguratsioonide võimekus.


Audiotehnika puhul eksisteerib täiesti ulmeliste hindadega seadmeid nagunii. Rohkem kulutamiseks ei pea vägapalju vaeva nägema. Kas Marantz-i enda tavapärasemates ressiiverites ei ole siis juba striimimise võimekus sisse ehitatud?

[TT]

PowerNode N330 võimendi mängib minu kõrvale paremini kui ressiiverid mina on au olnud omada. Nende hulgast leiab nii Yamaha soodsat otsa, Denonit kui Marantzi. Näidatud Marantzi eelis kindlasti ka suurus. Olenevalt sisekujundusest ja ruumi suurusest ei pruugi eel + lõppvõim täissuuruses parimad optsioonid olla. Endal kodus tarvitab muusika kuulamiseks ja teleka vaatamiseks süsteemi ka kaaslane. Kindlasti saaks õpetada millal midagi sisse lülitada, mis sisend jne, kuid valmis karbiga see lihtsam. Bang for the buck kindlasti leiab paremaid lahendusi.

[Anti112]

1000€ kodukinoressiiver ei kannata üsna kindlasti helikvaliteedis võrdlust selle Marantzi võimuga välja.

[skyTronic]

Kui sageduskarakteristika flat ja SINAD on piisavalt madal, siis pole vahet mõõdukal helivaljusel. Vahe tuleb siis kui ühega neist soovitud max dB SPL kätte ei saa enne kui võimendi moonutama hakkab / clipib.

[Etz]

[-Koppel-]

Kui ei ole vaja, siis ei ole. Mul endalgi on vaid NAD stereovõimendi ja Audese riiulikõlarid. Eraldi DAC läpparist muusika kuulamiseks.

Kui kõik moodne tehnoloogia võimendiga ühte karpi panna, siis see võimendi muutub selle integreeritud tehnoloogia aegudes ka kasutuks.

[kulamees]

[suur13]

Ma ei arvagi et striimer peab olema integreeritud võimendisse või ressiiverisse. Enamasti mul ongi olnud eraldi seade (aga on olnud ka int. variante) - kõik kombinatsioonid on võimalikud: striimer + DAC, striimer + DAC + preamp jne. või vastupidi, väga modulaarne, striimer ilma DAC osata või isegi striimer ilma SPDIF väljundita (väljund enamasti üle USB, aga võimalik ka Ethernet või I2S, kasutades näiteks. HDMI kaablit).

Rääkides aga taskukohastest alternatiividest, siis lisaks Eversolo'le ja PowerNode-le võib välja pakkuda ka Wiim lahendusi, kellel ilusti kogu palett olemas - streamer (Wiim), streamer + DAC (Wiim Pro), striimer + DAC + Preamp (Wiim Pro Plus), koos võimendiga (Wiim Amp). Viimane koos korraliku TPA3255 võimuga on võimalik saada Amazonist head diili valvates ~230€. Ma ei oska küll paremat bang-for-buck asja välja pakkuda.

[marcor1]

Kunagi oli "audiotorn" omaette staatuse näitaja, täna üritatakse kõik ühte pisikesse karpi ära peita.
Ajad muutuvad. Eks ta kindlasti mugavam on.
Pole uurinud tänaste noorte tarbimisharjumusi, võrreldes 30 aasta tagustega.
Kas neil ongi aega istuda maha ja terve album näiteks ära kuulata?
Või poole loo pealt hakkaks juba näpp tõmblema, et "edasi rullida"?
Ses suhtes, et taustaks kõlbab ikka pea suht suva heli (endal töö taustaks kui on vähemalt 128+kb/s kvaliteet
ja helitekitajaks töökorras ja suurem kui tolline kõlarielement - tavalised JBL lahendused).

[Wiltz]

"Kas neil ongi aega istuda maha ja terve album näiteks ära kuulata?" Eeldan, et see oli 100% huumoriga küsimus Aga kui ei olnud siis vastus on otseloomulikult ja väga selge EI! Kusjuures kas tänapäeval üldse sellist terminit nagu album väga enam kasutataksegi?

"Või poole loo pealt hakkaks juba näpp tõmblema, et edasi rullida?" Noo...ikka varem vast kui poole loo pealt. Tegelikult noorte "muusika" kuulamine täna on üleüldse vast pigem mingisugused 5-10 sekundi pikkused tiktaki klipid kuhu on siis taustaks pandud mõni äge popplugu.

Nii palju kui mina olen näinud ja aru saanud siis tänapäeva noored kuulavad muusikat telefonist, vaatavad multimeediat, youtube videoid ja televiisorit telefonist ja no ühesõnaga kõik elu ongi ainult ühes kohas - telefonis. Isegi arvuteid enam ei ole, st. isegi mitte sülearvuteid. Nö. lauaarvutit pole suurem osa tänaseid noori vist näinudki. Kõrvaklappe ikka minuteada kasutatakse aga suhteliselt suvalisi. Mingit paremat heli sealt küll keegi taga ei aja. Pole ka mitte mingisugust reference misasi see parem heli üleüldse on. Pole ju kunagi kuskilt kuulnud mingit paremat heli sest ega näiteks vanematel kodus ka enamasti mingit heli ei ole. Sound bar ja thats it Seega võib eeldada, et mõnekümne aasta pärast on helitehnika arendamine ja tootmine suhteliselt nullseisus. Või noh, eks üksikutele friikidele ja vanuritele veel midagi ehk tehakse

[kulamees]

Kindlasti on noori, kes peab ka lugu heast helist (eks see definitsioon igale ühele oma, kuna, kes ütleb kellele miski hea on), ei pea ennastki teab, mis vanuriks ning aegamööda see heli hobi süvenenud ning loomulikult seeläbi ka seadmed ja kõlarid kallimaks ja minujaoks paremaks läinud.
Aga üldiselt vist väga sellist niiöelda reaalset kuulamist ikkagi vähe noorema generatsiooni seas (kus süvenenult kuuladki lugude nüansse, vokaali jne jne) ja no muidugi kehva seadmepargi või telefoniga polegi sellist kuulamist väga reaalne teha (minu arvamus puhtalt).
Aga never know, vanuse lisandumisega ehk tekib ka aega ja tahtmist pikemalt ja keskendunumalt kuulata ka praegustel noortel .

[Wiltz]

selle asjaga on natuke see probleem, et kui nendel noortel ei ole ega tule kuskil võimalust kunagi kuulda - ehk siis saada mingit kogemust või võrdlusmomenti sellest, milline see parem heli on - siis ei kipu kuskilt tulema ilmselt ka seda soovi paremat heli kuulata, paremat helisüsteemi hankida jne.

kui sul on see telefon ja sa kuulad seda heli sealt telefoni "kõlarist" ja kõigil sõpradel on umbes samasugune telefon ja umbestäpselt sama s*tt heli, no kuskohast siis ikka tekib see soov või huvi või tahtmine seda heli kuidagi paremini või teistmoodi kuulda. okei, on mingid kontserdid äkki...aga ka nende heli on ausalt öeldes enamasti KOHUTAV. väga valju lärm jah ning eks rohkem sagedusi mängib ka välja, kuid heli kvaliteet on ikkagi lihtsalt täiesti padumasendav. klubid? noh, suht sama värk...ja klubikultuur pidavat vist ka üleüldse olema suht välja suremas.
noorte oma korraldatud "peod" - seal pannakse samuti mängima kas telefonid või siis paremal juhul keegi äkki toob mingi imeliku plastmassist toru kuhu sisse on topitud igasuguseid imelikke kõlarilaadseid esemeid ning palju tulesid ja kui need torud veel "põhja keerata" siis on tulemus umbes sama hull või hullemgi või vanal ajal oli "sangadel"

aga kindlasti on ja jääb olema mingi väike ring fänne, kes ise uurivad ja otsivad ja proovivad

[marcor1]

Noorte all pidasin silmas pigem ~25-30 aastasi, kellel on juba ostujõudu.
Mida lapsed teevad, seda tean isegi - ühele olen üritanud küll muusikakeskuse ja parema naisvokaaliga plaate sokutada
ja neid on isegi kuulatud ning täiesti iseseisvalt. Või kui vahest autos lastakse oma muusikat siis on ka täna üksikuid
hea häälega ja huvitavaid artiste. Neid lihtsalt raadios ei mängita. Ehk pole nii lootusetu see olukord ... vast?

[kulamees]

Lootsetu kindlasti pole. Eks neid heli nautlejaid alati vähemus olnud ja suurem rõhk minuarust koguaeg sellel olnud , et "tümakat" teeks. Vähemalt enda noorusajast ja silmaringist kuidagi mulje jäänud.

Eks endalgi algusaastail oli olulisem ainult madal ots aga ajaga õpid ja arened .

Kellel millest kuulamine algas? Ise alustasin nagu ikka omaaegsete S30, siis S70 ning siis Audese Maestro 146 ja lõpuks jõudnud Audese kõrgema seeria peale ning hetkel tundub, et suhtkoht siia ka püsima jääb, kui rahakott just midagi etemat ei luba

[pinkman]

Ja siis puhkuse ajal koju tulles-ootamatult-ette teatamata- tänava alguses kuidas keegi kuulab metallica-enter sandmanni-cambridge audio edgge nq-lõppvõim cambridge edge w-kõllid klipch RP-800F-siis ma ei läinudki tuppa.Sain aru ,et lapsed kasvavad ikkagi natuke sinnapoole kuhu suunad.

[Anti112]

[pistyk]

Kas nutitefon+iFi ZEN Blue V2 Bluetooth DAC vastuvõtja=striimer?

[pinkman]

[Zonerman]

See on ajas olnud üsna püsiv, mingi väike hulk audiophiile on alati, kes tahavad parimat heli nautida. Massidele sobib spotify oma lossy kvaliteediga igapäevaseks kasutamiseks eriti kui jutt on mingist moblast kuulamiseks või taustal muuseas. Kriitilise kuulamise jaoks ongi eraldi nõuded ja ka soovid vastavalt rahakotile. Kõik algab muidugi algallikast. Ise olen ka mõnda aega juba enda serverisse hakanud koguma lossless formaadis muusikat muidugi aga Jaapani versiooni salvestusi näiteks.

[pinkman]

Ca aasta tagasi avastasin paridise radio mellow mixi-raadio cd kvaliteediga ja hea muusikavalikuga.viimasel ajal seda olengi kuulanud-ei oska enam ise valida mida kuulata.

[suur13]

Siit jookseb jälle läbi 2 müüti, mis minu arvates (vähemalt suures osas) ei vasta tõele.

1. Et stereovõim on alati parem kui ressiiver. Ei pruugi olla. Tuleb võrrelda võrreldavaid asju ja seadet ostes süveneda oma vajadustesse ja teha ostuotsus vastavalt. Tõsi, kusagil 15-20 aastat tagasi oli AV maailmas halb hetk, kus mõned senised suurtootjad (Sony, Kenwood näiteks) kaotasid igasuguse huvi klassikalise stereo vastu, teised (enamasti euroopa ja ameerika brandid, Arcam, Cambridge) viisid tootmise aasiasse, kolmandad (juba niigi aasia brandid Denon/Marantz, Onkyo, Pioneer) üritasid säilitada oma nägu, kuid karmi konkurentsi tingmustes "optimeeriti"/ratsiti niipalju kui sai. Neljandad müüsid oma brändi (Grunding) hiinlastele ja türklastele maha. Samal ajal maailma avanes, odavat kaupa sõitis hiinast sisse ja kodutehnikat hakkasid müüma ka Prisma sarnased ketid. Äkitselt oli 200-300€ 3kg. kaaluv 7.1 ressiiver reaalsus, kus sees kõige odavam AB-klassi võimendi. Samal ajal Linn vist rääkis et aastal 2007 müüdi paarkümmend uut grammarit AASTAS GLOBAASELT (jah, päriselt) ja Technics lõpetas SL1200 tootmise täiesti.

Kusagil 10 aastat tagasi hakkas suund taas üles minema - int. DAC on tänapäeval parem kui varem, lisatud DSP/Room Correction on oluliselt areneneud 15 aasta taguse ajaga. Kasutatakse korralike Class D kive/mooduleid (mitte esimest ette juhtuvat sitta). Lisaks aitab siinkohal internet ja ASR tüüpi saidid ning arenev DIY maailm kõvasti kaasa inimeste harimisel ja firmade maine kujundamisel. Igast audiofiilset ja ussiõli bullshit'i, FUD'i on viimasel 10 aastal kõvasti vähemaks jäänud. Igast odav pläust enam ei lenda. Ja kui lendab võetakse pulkadeks lahti ja näidatakse koht kätte.

Aga igal juhul tuleb võrrelda võrreldavaid asju - 1000€ stereovõimu tuleb võrrelda u. 2000€ ressiga (kuna seal DAC ja kanaleid rohkem), mis kaalub vähemalt sama palju kui võrreldav võimendi.

2. Et obsolete komponent (DAC, striimer) muudab kogu seadme kasutuks. Jura ju. Ära kasuta seda moraalselt vananenud osa seal siis. Lisa väline DAC/striimer vms. aga võimendi osa on ju sama hea kui ta varem oli. See on nagu int. plaadimängijaga muusikakeskused. Sa EI PEA kasutama seda plaadimängijat seal...
1. august muutus MQA kasutuks reliktiks (Tidal lõpetas MQA formaadis muusika pakkumise). Kas ma nüüd pean oma MQA toega DAC'i ära viskama või ? Naeruväärne.

[pinkman]

Kui tidalit kuulata läbi ruuni siis seal on päris palju mqa veel alles.

[kulamees]

Eks see ole alati nii, etsõltub millega võrrelda. Ei mõelnudki, et ressiiverid üdini halvad, lihtsalt minu võrdlusmomentides alati stereovõimendid paremini kõlanud aga seal jällegi see hinnafaktor, et mõlemil juhul olid suhteliselt samas hinnaklassis tooted või siis isegi kallima klassi stereovõim.
Pigem sõltub valiku tegemine sellest, kas ressiiveri pakutavaid võimalusi vaja või mitte. Mina ise kasutan ainult stereokõlareid ning nüüd uue kõlaripaariga pole isegi sub vajadust, mis eelmistega oli lisaks järgi ühendatud. Seetõttu juba eos ressiiverite poole pole ka vaataud.

Eks need room correction jms funktsioonid oleks toredad aga elab üle. Kui poleproovind ei oska tahta .

[TT]

Mis kõlareid kasutad?

[kulamees]

[TT]

[Zonerman]

[Etz]

M1 siis käes, eks varsti muljetab.
Pakiautomaadist välja võttes oli natuke imelik tunne, karp on nii kerge, nagu sees polekski midagi...

[bladerunner]

Plastmass, alumiinium ja 2 $5 kivi. Ülejäänu on marketing.

[-Koppel-]

[vigurvänt]

Sai kah kunagi sajandivahetuse paiku Raatuse tn Sony poes korduvalt kiibitsemas käidud, kui veidi rohkem raha hakkas kätte jääma. Igasugu võimendid, ekvalaiserid, minidiscimängijad ja mis seal kõik olid. Igatahes katuse ajas väheke sõitma. Isegi üks kataloog anti, kus olid ilusad pildid sees. Kui õigesti mäletan, siis musta värvi seadmed olid kõige odavamad, hõbedased olid vist keskmine hinnaklass ja kõige kallimad/paremad olid kuldsed. Ega ma neist eriti palju ei jaganud, nagu praegugi.

Aga õnneks tuli mõistus õigel ajal koju ja palju raha jäi alles. Seoses ruumipuudusega sobis mulle paremini hoopis üks väike Panasonicu bi-amp musakeskus, millel ka aux sisend (kaabel läheb arvuti juurde) ja optiline väljund (pole kunagi vaja läinud). Toimib veel siiani, kuigi mõned nupud teevad vahel midagi muud, kui on ette nähtud (ilmselt mingi aju sassis). Nii et minust audiofiili ei saanud ja loodetavasti ei saagi, sest muidu kisuks asi vist liiga kulukaks. Olen rahul, kui õnnestub võimalikult soodsalt saavutada talutav helikvaliteet

[marcor1]

Seda helivärki propageeritakse nagu mingit hullu kulutust.
Samas korterid 100+k, majad 150+k, autod 35+k, reisid 2+k jms Mitte loomulikult kõigil aga ehitus sektoris näen selliseid kliente palju. Audiovärk pole kindlasti vajalik kulutus aga rahaliselt pigem prioriteetide küsimus.

[von Wu]

Rikkad audiofiilid kulutavad sellele sadu tuhandeid.

[marcor1]

Milleks kohe äärmustesse minna. Pakun subjektiivselt , et 10k juures on juba heli "piisav".
Näiteks ülaltoodud Audese kõlle on õnn olnud kuulata -
- orkestrimuusika oli päris muljetavaldav.

[Wiltz]

jah olen sama meelt, et pisut naljakas on kui keegi räägib järjekordselt sellest justkui hea audio hankimine ja omamine oleks mingi meeeletu rikkurite teema. ma ei pea end vaeseks aga päris kindlasti mitte ka teab mis rikkaks, audiotehnikat on mul aga küll päris haiglane kogus (vähemalt 10x rohkem kui reaalselt korraga kasutada suudan) ning julgeks väita, et suur osa sellest tehnikast on ka kõvasti üle keskmise nö. hea...ehk siis teisisõnu kõvasti rohkem on neid sarnaseid seadmeid, mis jäävad kvaliteedilt alla, kui neid mis ületavad. ja no ei ole kindlasti kulutanud kümneid ja kümneid tuhandeid. päris kõigele kokku äkki kümne tuhande ligi tõesti, aga no nagu öeldud on seda tehnikat ka palju. see juba seotud rohkem sellise fanatismi ja kogumise/proovimise huviga ehk pole kindlasti otseselt vajalik nüüd nii palju omada/kulutada.
kui tead, mida ostad ja tead mida osta siis adekvaatsed põhiasjad ehk võimenduse, kõlarid ning mingisuguse basic room treatmenti saab kätte täiesti vabalt umbes nii 3-4k euroga. seda siis uuena ja poest ostes. kui pole nii pirtsakas, et kasutatud asju osta ei taha siis saab sama head või ka paremad asjad kätte isegi alla 2k. ja see on mis? umbes nii üks keskmine kuupalk. hea ja kvaliteetne helitehnika aga kestab ja on kasutatav aastaid kui mitte aastakümneid.

"rikkad audiofiilid" on komöödia termin. kulutada saab loomulikult nii sadu tuhandeid kui ka miljoneid. see, et teatud inimesed on lauslollid ja ostavad omale kullast toitejuhtmeid ning muud täiesti kasutut mudru, ei oma mitte mingit seost heliga või teadmistega helist ja helitehnikast. "rikastel audiofiilidel" lihtsalt pole rahaga midagi teha, kuskile tuleb seda kulutada ja kullast toitekaabli ostmine teeb tuju heaks ning fantaasia hakkab lendama

[kulamees]

Ma ei ütleks, et rikas audiofiil või kesiganes (iga hobiga saab niiöelda üle võlli minna) ei ole loll, vaid tema toimetab teises sfääris oma rahalise võimekusega ehk siis saab lubada endale asju, mis enamikele meist tundub lollus aga võibolla sisimas tahaks ka ise neid asju proovida-lihtsalt pole reaalne ja käega katsutav. Nende jaoks pole suurt vahetkas see vidin maksab 10k või 100k - eeldusel, et kontol neid nulle jagub.
Ja kui ei muudagi helis midagi, siis näeb äge välja .

Aga tulles niiöelda maapeale ja kõigile käega katsutavamate toodete juurde siis ei arva ka, et "audiofiil" tähendaks seda, et kõlareid alla 100k või alla 10k ei saagi. Saab ikka ja nagu ka eelnevalt mainitud siis paari tuhandega saab vägagi mõistlikke asju - eriti, kui veel kasutatuna soetada.
Arvaks, et endal on üle keskmise komplekt, mis minu kõrva jaoks kõlab vägagi hästi ning 10k eurist on asi ikka väga kaugel - jah kõik kokku ikkagi on läinud paartuhat maksma aga ei ütleks, et miskit kosmos summat.