Raadioside on kahepoolne side. Nii on mast üks osaline, teine on klientseade. Kui masti me ei saa muuta ega mõjutada, siis klientseadet saame, seega saame ka kahepoolseks sideks vajalikku linki oma otsast mõjutada piirides kus mast on nõus vastama (kaugusest tulenev paketi kulgemiseks max lubatud aeg). Nii et saab teha ka levi, et teda oleks.
Paarikümne km suurusjärgus lastakse paketil lennata. Ilmselt on seal ka küsa mis Band konkreetselt proovitakse kätte saada. GSM on piiranguga kuskil 32km kandis, isegi RAS1000 oli piiranguga 21,5km . Praegused mastiseadmed võimaldavad minu teada seda vahemaad operaatori soovide järgi seada. Moodne aeg.
Jajah, see RAS-i jutt võib õige olla küll, tolleaegse Elioni tehnikud ohkisid küll, et juba piiri peale kipub jääma.
Aga kas tänased teenusepakkujad seda signaali kulgu ja tagastumise kiirust kuidagi jälgivad ka, ja jooksvalt seadistavad, või tegeletakse vaid nurina korral?
Minu arusaamist mööda võib juba erinevate seadmekoosluste omavaheline suhtlus suuresti erineda.
Inimese tasemel monitooring vaid siis kui keegi spetsiaalselt tahab. Jooksvalt/automaatselt seadistada, sõltub algoritmist, vaevalt praegu keegi seda aga kasutab, pigem pannakse raadius võrgu kujundamisel paika, arvestades konkreetse masti kõrgust, läbilaset ja saatjate komplekti. 5G läbib ka vähemalt 16km (testitud katseliselt), kuid see link on väga tundlik müradele - niipea kui eetrisse tekib sellel sagedusel rohkem seadmeid, on üks teisele müraallikas ja efektiivne lingi pikkus kahaneb mürade tõttu. Nii on siis Telial see raadius seatud 5km, Elisal pandi see algselt 3km, mida on ilma kärata suurendatud kuhugi 4km ümbrusse. Seda raadiust saab muuta igal saatjal eraldi, nii võib see olla tiheasustuses väiksem, kuna müra palju ja hõredas asustuses suuremm, aga kas keegi viitsib differentseerida, nurina korral võidakse seda ehk üle vaadata. Erinevate seadmete omavaheline suhtlus kindlasti kuidagi erineb, aga kuna eeldus on et paketi lubatud teeloleku aega määratakse, siis see on suht ühene protsess. Kes venima jääb, selle sessioon killitakse, vaadaku ise kus uuesti jutule saab.
Kuna Telia on hakanud vaskkaabel ühendusi koomale tombama ja elimineerima siis kardan, et järgmine samm nende poolt on 5g ühenduse pakkumine koju millesse mul väga usku ei ole, kiirused pidid väga madalad olema nagu kuulnud olen. Kuidas starlinki ühendustega lood on?
Kui Telia iseteenindus pakub sinu aadressile 5G koduinterneti kiiruseid kuni 500Mbit/s siis see kiirus ja levi on sul ka olemas. Oletame, et on mingeid maastiku levi eripärasid või suuremaid koormuseid mõnes mastis siis 250Mbit/s saad ka tiptunnil kätte. Väliruuter igal juhul kohustuslik.
Kuna sama kiirus on max Starlinkil ja hind kallim, siis ma ei näe põhjust, miks mitte katsetada. Telia soovil vaseühenduse vahetus xG peale on koos paigaldusega tasuta.Kui ise tellid, maksad paigalduse eest.
Sõnastuse rõõmud, kiirused kuni 500Mbit/s saadaval võivad olla, aga kui see on saadaval ainult laupäeva varahommikul kella 4-5 vahel, siis on sellest vähe kasu, eksole
Starlink on ju samuti traadita ühendus ja eeter pole kummist. Vaevalt seal oma dedicated kanali saab. Ehk võib täpselt sama mure tekkida kui see siinmail populaarsemaks muutub.
Õige tähelepanek. Samas, kuna tegemist on siiski suundantennidega, siis nende kasutamisega eraldatakse häirevälju piisavalt, et teist seadet olulisel määral ei sega. Sama on ju ka 4G/5G maailmas - kasutada tuleb suundantenne, et saada lingis müra maha. Aga võimalikku probleemi saame näha kui Starlink on tugevalt jõudnud cellphone staadiumisse, sest siis on suundantenni tegurid juba suht minimaalsed.
Starlink on ju samuti traadita ühendus ja eeter pole kummist. Vaevalt seal oma dedicated kanali saab. Ehk võib täpselt sama mure tekkida kui see siinmail populaarsemaks muutub.
USA's ja teistes suuremates riikides on palju rohkem kasutajaid ja pole olnud mingit märgatavat ärakukkumist kiiruste osas. Kosmose eelis on see, et see on paganama suur. Maapealsete antennidega on jama kogu aeg. See on meie meediast siin läbi käinud, et maaomanikud ei taha maste enda maale ja operaatorid ei saa kiiruseid tõsta, kuna ei saa ehitada uusi maste. Starlinkil seda probleemi pole. Iga aasta lennutatakse ülesse tuhandeid uusi satelliite.
Isegi kui kõik Eesti inimesed imikust raugani hakkaks seda kasutama, siis Starlink saab sellega hakkama.
Kui iga USA inimene hakkakas seda kasutama, siis jah tekiks tõesti probleem.
Starlink on ju samuti traadita ühendus ja eeter pole kummist. Vaevalt seal oma dedicated kanali saab. Ehk võib täpselt sama mure tekkida kui see siinmail populaarsemaks muutub.
Jah, samas on praegu alles 6k satelliiti planeeritud 42k-st üles saadetud, kasutajaid ca 3milli.
Isegi kui kõik Eesti inimesed imikust raugani hakkaks seda kasutama, siis Starlink saab sellega hakkama.
Kui iga USA inimene hakkakas seda kasutama, siis jah tekiks tõesti probleem.
Päris nii kaunis see pilt nüüd ka ei ole. Starlink on ikkagi mõeldud enam hajaasustuses kasutamiseks. Seal kuhu fiiberkaablid ei ulatu, aga kõrgeid maju ka taevast varjamas ei ole.
Praegu on ühe celli läbimõõt vist 20-25km ringis ja kui sinna liiga palju kasutajaid koguneb, siis jääb ühest satelliidi kanalist nende varustamiseks väheks. Hetkel ei mäleta enam, mis see arv umbes olla võiks, aga mingi aeg tagasi olevat USA-s sellega probleeme olnud peamiselt tänu ringirändavatele RV-dele ja nende kokkukogunemistele väikestele aladele. Hetkel linki ei ole loole pakkuda, et selle tõeväärtust kinnitada. Mälu järgi jutustan.
Aga jah, kui on rohkem satelliite, siis saab põhimõtteliselt ka mitu satelliiti sama celli pihta samaaegselt sihtida vajadusel. Ainult et kui juba suurem osa cellidest on "ülerahvastatud", siis ikkagi ei pruugi seda ressurssi jaguda. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Said endiselt gen2 ruuteri siis, ilma Etherneti portideta?
Tundub, et millega iganes sa testi tegid, ei toeta piisavalt kaasaegset WiFi standardit ja WiFi kiirus jääb sinna taha kinni. Kui sul ruuter kusagil seina taga polnud muidugi.
Etherneti puhul sellist probleemi loomulikult ei saa tekkida.
Starlinki gen2 ruuter pakub 5GHz peal 802.11ac ja 3x3 MIMO-t. Kui su klientseadmel pole 5GHz, toetab kuni 802.11n või puudub vähemalt 2x2 MIMO, siis sinna see kiirus jääbki. MIMO puhul võib kiirus lisaks veel sõltuda ka seadmete/antennide omavahelisest asendist.
Alustuseks võiksid ruuteris 2,5GHz ja 5GHz võrgule eraldi nimed anda, siis saad soovi korral vältida 2,5GHz võrku ühendumist.
Mul näiteks Pixel 7-ga testides (toetab kuni 802.11ax ja 2x2 MIMO) näitab vahel Wifi lingi kiiruseid ~500-600 Mbit/s kanti, vahel aga palju üle 200 ei lähegi. Sõltub ruuteri ja telefoni asendist. Kui ühendan 2,5GHz võrku, siis jääb WiFi kiirus kokkuvõttes alla 100.
Mida Speedtest telefonis näitab? (kui see näidis ei olnud telefonist) Äkki telefonil on uuema Wifi tugi?
Starlinki äpis muidugi saab advanced speed testis vaadata uplinki kiirust WiFi lingi kiirusest eraldi. Siis saad mingi ettekujutuse sellest, mida Etherneti adapteriga või kaasaegsema Wifi kliendiga kätte võiks saada.
Ma ise kasutasin Etherneti ühenduse vea (vigane dishy kaabel) tõttu Starlinkiga pikemalt ainult Wifi ühendust, kasutades D-Link DAP-X1860 klientseadmena (paigaldasin OpenWRT). Seadme ostsin soodukaga 25€ eest.
Sellega vähemalt WiFi kiiruse taha kinni ei jäänud. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Said endiselt gen2 ruuteri siis, ilma Etherneti portideta?
Jep, ilma ethernetita on.
Etherneti puhul sellist probleemi loomulikult ei saa tekkida.
OK, pean selle vahejubina ka tellima.
Starlinki gen2 ruuter pakub 5GHz peal 802.11ac ja 3x3 MIMO-t. Kui su klientseadmel pole 5GHz, toetab kuni 802.11n või puudub vähemalt 2x2 MIMO, siis sinna see kiirus jääbki. MIMO puhul võib kiirus lisaks veel sõltuda ka seadmete/antennide omavahelisest asendist.
Sony Vaio SVP1321, istub ilusti 5GHz võrgus. Telekas kah aga sellega pole testi teinud. Youtube 4K viidikud liiguvad ilusti muidugi.
Alustuseks võiksid ruuteris 2,5GHz ja 5GHz võrgule eraldi nimed anda, siis saad soovi korral vältida 2,5GHz võrku ühendumist.
Pole jah lahti sidunud, peale fööni istuvad kõik seadmed kenasti 5GHz sees
Mida Speedtest telefonis näitab? (kui see näidis ei olnud telefonist) Äkki telefonil on uuema Wifi tugi?
Föön on vana xz2c, see ainult 2.4GHz ja seal kiirused nii 100 Mbps ringis.
Starlinki äpis muidugi saab advanced speed testis vaadata uplinki kiirust WiFi lingi kiirusest eraldi. Siis saad mingi ettekujutuse sellest, mida Etherneti adapteriga või kaasaegsema Wifi kliendiga kätte võiks saada.
router to net 156 Mbps device to router 108 Mbps
Ma ise kasutasin Etherneti ühenduse vea (vigane dishy kaabel) tõttu Starlinkiga pikemalt ainult Wifi ühendust, kasutades D-Link DAP-X1860 klientseadmena (paigaldasin OpenWRT). Seadme ostsin soodukaga 25€ eest.
Sellega vähemalt WiFi kiiruse taha kinni ei jäänud.
Kas selle saab siduda Starlinki mesh´i? Ma selles teemas suht nüri pliiats Või mis mõistlik oleks, vaja on 3 seadet etherneti taha visata
Ja veel - ma pole värdjamat kaablit näinud kui see antenni ja ruudi vaheline. Kas tõesti pean tegema maja seina miskise 5cm augu et pistik läbi sokutada? Haige tsiba..
Noh, tegelikult, kui julged kaabli "ära lõhkuda", st tagastamis- ja garantiikõlbmatuks muuta (ei tea küll, et garantiijuhtumi korral oleks kaabli terviklikust kontrollida tahetud siiani), siis see dishy kaabel on täitsa tavaline outdoor CAT5E stranded FTP (CAT5E kiuline õuekaabel fooliumvarjestusega). Nii et soovi korral (ja CAT kaabli otsastamisvahendite ja -oskuste olemasolul) saab kaabli läbi lõigata ja ka mingist 8-9 mm august läbi ajada ja vajadusel ka pikendada samaväärse kaabliga, kui õues niiskuskindlaid muhve kasutada. Ainult pistikud on selle starlinki kaabli otsa pandud "veidrad", kaabel on täitsa tavaline võrgukaabel.
Ma ka alguses ei julgenud kaablit lõhkuda (kuigi nägin, et see on tavalise markeeringuga), aga kui Etherneti-ühendus streikima hakkas ja asenduseks uus adapter (sest tundus adapteri viga olevat) ja siis ruuter (sest pärast adapteri asendust tundus siis pigem ruuteri sisse ehitatud etherneti-pordi viga olevat) ja lõpuks dishy kaabel saadeti (sest tegelikult oligi kaabli viga, mis siis et WiFi suutis normaalselt toimida ja Ethernet mitte), siis lõpuks asendasin originaalkaabli suurema hulga peenemate kiududega ja seega väntsutamisele vastupidavama CAT5E FTP kaabliga, jättes ainult mõlemasse otsa jupi uuest asenduskaablist originaalpistikutega. Ühendused tegin tavaliste varjestatud RJ45 pistikute ja kahest RJ45 pesast vahetükkidega. Talve hakul saab aasta sellest.
Mis puutub D-Linki extenderisse, siis seda kasutasin lihtsalt wifi klientseadmena, mis ühendus Starlinki wifi külge ja jagas oma etherneti pordist netti kogu sisevõrgule. Nii et põhimõtteliselt ei takista ta küll ka Starlinki seadmetest samaaegselt meshi loomist, aga samas pole nagu väga mõtet üldse neid kalleid starlinki ruutereid juurde osta, kui saab odavamate ja parema wifi leviga seadmetega parema võrgu ehitada, kasvõi meshina soovi korral. Ühest ülehinnatud Starlinki ruuterist piisab küll. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Miskise lis AP pean tekitama siiski, 3 seadet tahaks võrgukaablistada. Siin eespool kiitis keegi Asus RT-AX55 karpi - oskad seda laita või kiita? Midagi muud pakkuda?
Kas selle Starlinki ethernet adapteri taha ei saa hoopiski miskist switch´i panna?
Loomulikult saab panna switchi sinna, mul endal on ka. Pärast kaablivahetust ei ole ka ethernet adapteriga mingeid ühendusprobleeme enam olnud, tõmbab kenasti gigabitise ühenduse käima ja uplinki kiirusele jalgu ei jää.
RT-AX55 kohta ei oska midagi kommenteerida. Spetsifikatsiooni järgi toetab 802.11ax standardit, millest on muidugi abi, kui kohtvõrgus suuremaid kiiruseid ja mahte on vaja liigutada. Starlinki enda uplinki ärakasutamiseks piisab 802.11ac-st enam kui küll.
Mul on enamus seadmeid kaabli otsas, wifit jagan praegu sellesama Starlinki ruuteriga ja kuhu selle levi ei ulatu, suvalise vana kasutuseta jäänud ASUS RT-N16-ga. Tegelikult võiksin ju nüüd sellesama D-Linkiga asendada selle, aga ei ole viitsinud D-Linkile seina peale eraldi pistikupesa organiseerida ja teisi ei taha ära okupeerida.
Kui sul on vaja mingisse suuremasse elamisse (mitmed vaheseinad ja/või paar korrust) terves ulatuses korraliku levi tekitada, siis ühest AP-st või wifi ruuterist ei piisa nagunii, ükskõik kui sarviline või kiidetud see on ja kuhu ta paigutad. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Tänud, tundub et saan samuti switchiga oma vajadused lahendatud ja läpakas jääb Starlink´i ruuteri taha. Pole õnneks/kahjuks väga suur ja seintega piiratud elamine
Edit: huvitava kaasusena ei näe ma enam hbbt saateid. Mingi aja peale viskab küll ETV järelvaatamise akna ette aga sealt mõnda valides on must ekraan.
Jupiter samas toimib.
Mul ei tööta hbbtv enam teleka vanuse tõttu, ei saa kommenteerida. Pean teise teleka peal katsetama.
Pole välistatud, et Eesti hbbtv töötab ainult teatud IP-aadresside pealt, mida määrab oma konfiguratsioonis tõenäoliselt Levira ja nemad pole ehk Starlinki Eesti klientide IP-aadresside vahemikku oma konfi siiani lisanud. Ei oska praegu öelda, puhas oletus kohvipaksu pealt.
_________________
Telekas ütleb jah, "Cannot connect to destination (hbbtv.levira.ee)"
Hakkasin uurima ja selgus, et mu IP ei olegi enam ripe.net andmebaasi andmete järgi Eesti vahemikus. Hoopis Hiinaks peab. Varem oli küll Eesti vahemikus.
$ whois -B 217.65.140.150
% This is the RIPE Database query service.
% The objects are in RPSL format.
%
% The RIPE Database is subject to Terms and Conditions.
% See https://apps.db.ripe.net/docs/HTML-Terms-And-Conditions
% Information related to '217.65.140.128 - 217.65.140.159'
% Abuse contact for '217.65.140.128 - 217.65.140.159' is 'starlink-abuse@spacex.com'
Tundub, et Starlink ei pea oma IP vahemike uuendamist ripe.net andmebaasis oluliseks, seal on mingi aegunud kamarajura. Kuidas ip2location oma andmed saab, ei oska öelda. Ehk küsib mõnelt samast aadressivahemikust pärit Starlinki kliendilt GPS koordinaate.
Tõenäoliselt ei saa ennast muidu piisavalt eestlaseks teha levira ja pankade jaoks, kui peab mingi eestimaise VPN-i kasutusele võtma. Ma õnneks saan vajadusel töökoha oma kasutada, aga see on suht aeglane püsivaks kasutamiseks. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Saatsin paar päeva tagasi Levirale päringu. Vastust pole (lubati päeva pärast vastata), aga täna proovisin ja hbbtv ETV järelvaatamine toimib kui kulda
Nüüd ootan vaid etherneti karbikest...
Wifi siiani 100...130 Mbps vahel. Nii 2.5 kui ka 5GHz-ga.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
. Praegused mastiseadmed võimaldavad minu teada seda vahemaad operaatori soovide järgi seada. Moodne aeg.
Või mis mõistlik oleks, vaja on 3 seadet etherneti taha visata