[Magic]

No sellele, et tegelik kulubaas ei tõsnud niipalju kui väideti on juhitud tähelepanu päris pikalt.

[RCC]

kusjuures telia ei investeeri veel niisama. selleks laenab kohalik kubjas mõisahärralt madala intressiga raha. selle intressi maksab aga teomees (tarbija) meediale saab aga rinna kummi ajada ja ölelda, et meie tegime! ja niiviisi saabki teha, sest teomehel kõrvad lontis....ja ta ei võta midagi ette

[Magic]

No samas tuleb õnnelik olla, et siiski kasumit siia näitab. Saaks ju võtta nõustajad, välisriigi paigaldajad, jne...
Rohkem seadmeid läbi emafirma siia kirvehinnaga müüa, jne...
Meie konkurentsiamet osutub ilmselt täiesti ebapädevaks tõestamaks siis, et tegelikult need kulud ikka pole põhjendatud.

[naabrikass]

Eesti inimesed kasutavad Euroopa üht aeglasemat internetti

Spoiler

• Eesti koduinternet on aeglane, kuid kallis. Euroopa Liidus on Eesti üks aeglasema internetiga riik, kusjuures põhjuseks ei ole inimeste soovimatus kiirema teenuse järele, vaid sideettevõtjate hinnapoliitika.

• Eesti Ekspress kirjutas 2020. aastal, et Telia on aastatega Eesti inimesed ära harjutanud "aeglane, aga kallis"-pakkumistega ja Eesti inimesed arvavadki, et see on normaalne.

• Ärileht võttis Eesti koduinterneti pakkumised taas luubi alla ja leidis, et olukord pole nelja aastaga muutunud. Kui Leedus pakub Telia valguskaabli olemasolu korral kuni 250 Mbit/s kiirusega internetti sõltuvalt lepingutingimustest 14-16 euroga, siis Eestis ei saa Telialt ega Elisalt selle raha eest isegi kõige aeglasemat püsiühendust.

• Elisa küsib kõige lahjema ehk 15-megabitise koduinterneti eest 18 ning Telia oma 20-megabitise ühenduse eest 19 eurot kuus. Veelgi suurem hinnavahe tekib suurematel kiirustel. Leedus pakub Telia 1Gbit/s koduinternetti alla 25 euroga, Eestis on vastava kiirusega paketi hind aga 73,2 ja Elisal 71,99 eurot kuus.

• Lätis on kaabliinternetiga jõutud tänaseks nii kaugele, et sealne turuliider TET ei pakugi uutele klientidele enam vähemat gigabitisest internetist. Kui sõlmida Teliale ja Läti riigile kuuluva TETiga kaheaastane leping, saab Eesti mõistes ulmekiiruse kätte suisa 12 euro eest kuus.

• Telia analoogse teenuse hinnaks on 42,7 eurot ning Elisalt saab võrreldava pakkumise 40,99 euro eest kuus. Kahe Eesti operaatori valikust leiab ka soodamaid pakette, kuid sellistel juhtudel on kiirus juba piiratud.

• Euroopa Komisjoni andmetel kasutas Eestis mullu vähemalt 100-megabitist ühendust kõigest 35,5 protsenti kaablil põhineva internetiteenuse kasutajatest. Euroopa Liidu 27 liikmesriigi hulgas paiknesime selle näitajaga 26. kohal. Meist tahapoole jäi vaid Kreeka

.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120306586/hinnaloks-eesti-inimesed-kasutavad-euroopa-uht-aeglasemat-internetti

Oleme tõesti üks vägev ja eesrindlik digiriik. Pururikkad ka veel pealekauba. Targad ka.

[kuuuurija]

Lugu järgmine. Olen pikaajaline Telia klient, st internet, TV ja mobiil ühelt teenusepakkujalt. Ökosüsteem lihtne, loogiline, isegi lapsed saavad kõigega hakkama. Lisaks Telia 1 soodustused. Nüüd aga olen olukorras, kus uude kortermajja tuleb sisse ainult Elisa kaabel. Kas keegi siinsest rahvast kasutab Elisa netti ning julgeb väita, et Telia TV teenus toimib probleemideta. Telia pakkus üle õhu netti (big no) ning Elisa teleteenus tundub esmapilgul väga kahtlane. Parandage kui eksin.
PS. Vabandan kui vale teema Elisa -> Telia.

[RedFusion]

[indrpo]

[jeesus188]

kuuuurija, iga kell optika kui nett üle õhu koju.
Astu oma mugavustsoonist välja ja võta nett elisalt ja muud asjad teliast.
Ma usun sinusse, et sa suudad 2 arvet maksta 1 asemel :ideal:

[RCC]

[pinkman]

Kas telia tv äpp on ka apple tv olemas.Elisal ei ole.Kui telial on siis panen elisa kinni.Linnas mäeb elisa äppi aga maal apple tv peal seda ei ole.

[mannatera]

[pois11]

[AWsander]

[Tanel]

Kunagine Eesti Telekomi müük oli kaudselt seotud eurole üleminekuks vajaliku Maastrichti kriteeriumi täitmisega aastatel 2009/2010 (eelarve puudujäägi vähendamine majanduskriisi tingimustes).
Küll aga oleks pidanud müügil sätestama täpsemalt ühenduste hulgihinnad teistele opekatele. Praegu küsitakse ebamõistlikku tasu ja seega teistel opekatel ei ole mõistlik teenust üle Telia optika pakkuda.

[mannatera]

[bladerunner]

Kusagil seaduses on kirjas palju tootlus ja eraettevõtte kasum võib olla?

[Tanel]

Ega ei olegi, Telia tõmbas aastal 2009 välja väga hea diili (Eesti Telekomi sisuliselt monopoolse sidevõrgu ülevõtmine).

[bladerunner]

Vähese konkurentsi viga. Pluss konkurendid vaatavad Telia hindu ning kasumit ning soovivad ise ka samast osa saada.
Noorem generatsioon toimetab rohkem nutis, seega kaabel toas pole neile niiväga tähtis.
Vanemale gereratsioonile pole jälle kiirus niivõrd oluline.
Küllap on ka omaniku poolt omakapitali tootlus ette määratud ning ega sel ei saa ju langeda lasta. Sestap korjataksegi niipalju kui võimalik. Väikese turu valu ja võlu.

[netmaster]

[Betamax]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120306586/hinnaloks-eesti-inimesed-kasutavad-euroopa-uht-aeglasemat-internetti
Selle artikli kõige piinlikum lõik.

[ref]

bladerunner, kust see konkurents tekib kui füüsiline võrk Telial kaasavarana saadud ja tegelik planeerimisprotsess optika vedamiseks võtab kuhugi aasta kanti. Eriti jube kui maanteeamet või raudtee kah kusagil vahel (lisa veel ~6 kuud planeerimiseks).

Maakohas on peamine klient siiski vanem inimene kes tahab (veel mõnel juhul) telefoni ja oma telesaateid näha. Talle on vasest reeglina küll ja küll ning optikat ei suudaks ta iial tagasi maksta.

Konkreetse ühe näitena kus Telia sel aastal optikat ehitab (vase asemele) - uus optikavõrk on umbes kolmandik vanast vasest ja too vask läheb lihtsalt hülgamisele kusagil oktoobrist-novembrist (olemasolevad kolitakse 4G peale üle - kergelt ignoreerides pisiasja, et 4G on siinkandis üle müüdud). Kogu protsess algas eelmise aasta kevadel ja hetkel Telia lubab, et 18 oktoober võiks optika sisse lülitatud saada (tänase seisuga on võrk füüsiliselt valmis, kiud-karbid toas ja viimased paberimajandused ajada).

Elisa või Tele2 võiks ju seda optikat vedama hakata aga nende kulu on suurem kui Telial - puuduvad kontaktid, igasugune aluskaartide materjal, servituudid/lepingud KOV-ga seadmete hoidmiseks, servituudid kinnistuomanikega kaablikanalite jaoks (kui kaabel asendada ja jääb enamvähem samast kohast jooksma ei ole otseselt vaja mingeid lisaliigutusi juriidiliselt poolelt). Riigi poolelt on see poolpidune Elektrilevi projekt kus kaardistati vajadusi - sisend tuli ka Telia poolt ja kui nad suutsid/tahtsid näidata, et 100mbit DSL saadaval siis läks kirja kui "kiire nett olemas ja pole vaja midagi ehitada". Muidugi hea on ignoreerida pisiasja, et DSL on asümmeetriline ega tegelikult sobi eriti tänasesse maailma kus kodukontorid jms levinud (upload on tihti olulisem kui download). Mõru tablett on ka see, et Telia müüb vaid allalaadimiskiirust ja seega nii optika kui DSLi peal on hinnad samad, sest "kiirus on ju sama"...

</rant>

ääremärkus: reaalselt ei saa ma täna kurta Telia vase või tulevase optika üle, hind on muidugi asi mis teeb meele mõruks. Töökaaslased-naabrid muudes riikides saavad oma 100mbit või kiirema oluliselt odavamalt ja kusagil pärapõrgus... Tiheasustusega linnu ei hakka võrdlemagi - 10-15 eurot gigabiti eest ja reaalselt tuleb ka gigabit alla (kuigi nt siin samas teemas on ka varem väidetud, et lätlaste gbit on mingi kolhoos kus tegelikkus on kordi aeglasem... no ei ole!).

[Mnator]

Sijoittajat tulivat Suomeen, ja nyt oma­koti­taloon saa jopa 5 000 euron valo­kuitu­liittymän nollalla eurolla

linnade eramajade liitumistasud on sõltuvalt asukohast 2000-5000€
praegu aga tehakse ohtralt pakkumisi null euroga, et kiirelt kliendibaasi laiendada

seega kui tahetakse, siis ei loe need tegelikud kulud, need teenitakse aja jooksuol tagasi

[KillFrenzy]

[ref]

KillFrenzy, vaja ikka jubedalt isiklikuks minna?

Konkreetse projekti puhul - üle kahe aasta on Telia jauranud kohalikega ja läheb üle erakinnistute kuna Telia ei soovi maanteeameti reeglitega leppida (mis on täiesti arusaadav - Telia peaks iga kord kui MNT midagi teeb oma kulu-kirjadega vastutama - kaablid kätte näitama ja lappima kui midagi nihu läheb, see on ebavajalik lisakulu/-koormus).

Hetkel siin servituute polegi ja ei tule, tuleb KOV määratud talumiskohustus (vaatamata paari maaomaniku jauramisele, et nad tahavad lisasoodustusi). Kogu projekt (Telia enda esindaja sõnul) on üks keerukamaid sel aastal ja suuresti seetõttu, et on hunnik erakinnistuid kust läbi minna ja algsest projektist (kui mälu ei peta siis eelmise aasta kevad-talvest, nt seal oli kaks toru tee alt läbi - taheti vedada paralleelselt läbi erakinnistute ja minimaalselt maanteeametiga tegeleda) ei jäänud alles pea midagi. Peale korduvaid ümberjoonistusi saadi siis seis mis lõpuks valmis ehitati. Mitu korda seda ringi ehitati/mõõdeti ma isegi ei tea. Ma olen näinud kolme erinevat projektikavandit (kaht tutvustati tervele külale, üht lausa nii, et suurem seltskond Telia, Bofteli ja MRT Halduse poolt kohale toodud) ja vaadates kuidas asi reaalselt ehitati - see erineb viimasest nähtud asjast (küll vaid paari pisiasjaga). Ju tuli veel muudatusi.

See demonstreeribki suuresti seda jama mida operaator (sh Telia) peab tegema, et füüsilist võrku ehitada. Telial on siin tõesti eelis, sest neil on osa kontakte olemas. Kui tulnuks sarnast projekti ehitama Elisa või Tele2 - sisuliselt tulnuks käia ukselt-uksele, et omanikega kontakti saada. Btw, Telia enda töötajad (ja sel aastal ka MTR Halduse omad) käisid siin paari ukse taga kuna muud moodi, sh läbi KOV, lihtsalt ei saanud mingit kontakti. Kogu sellest teemast annaks vast pikema jutu kirjutada teemal arendused/ehitamised Eestis (sisuliselt lõputu vaidlus bürokraatiaga ja kui see tehtud siis keegi kohalik ajab ikka vastu).

Kust info pärineb - konkreetse projekti puhul on allikas Telia, Boftel ja suuresti MRT Haldus (viimaste härrade ees tõsiselt müts maha - arvestades siinset jauramist on päris kannatlikud oldud ja ehitamise ajal selgitati mida/miks/kuidas tehakse isegi 80-aastastele vanamemmedele kelle tehniline arusaam suht olematu. Kaevendid taastatud ja kohati ei saa arugi, et midagi tehtud oleks).

Kui tahad võin kasvõi õlleklaasi taga pajatada üht poolt sellest projektist. Teise poole saad tõenäoliselt oma töökaaslastelt. Ma kahtlen, et keegi Telia/Bofteli/MRT Halduse poolelt tahaks hea meelega sarnast kadalippu uuesti arutada (ja laias laastus on see suuresti ühe kinnistuomaniku tõttu).

(ps. paigaldatud kaabli kõrval on ka kanal ja kohati veetoru, ma ei tea kas Telia sisemistel kaartidel on need trassid märgitud aga igatahes kitsenduste kaardilt on puudu mõlemad, projekti keerulisemaks ei muuda, lihtsalt kohati tuli sügavamalt puurida)

Hindade osas - jah, ka teistes riikides on kohti kus pole kaablit ja isegi traadita nett ei levi, küll aga on mul olnud võimalus, läbi tööandja, näha koduse interneti hüvitisele minevaid summasid erinevates riikides. Mõningate eranditega on Eesti töötajatel olnud summad EL-i riikidest suuremad. Kuludokumentidel on ka kiirused reeglina märgitud... Suurim vahe on vast see, et suures osas EL-is ei ole hinnad piirkonniti ühtlustatud, seega nt kusagil (suvaline näide) Oslo äärelinna uusarenduses saab rahulikult 10-euro eest gigabiti samas kui nt Hispaania rannikukülas maksab 100mbit nett 20 eurot. On ka ekstreemsusi kus kellegi mõnekümne megane nett maksab 100+ eurot kusagil Portugali pärapõrgus aga üldine tase on siiski Eesti omast madalam.

[KillFrenzy]

Spoiler

ref kirjutas:

Hetkel siin servituute polegi ja ei tule, tuleb KOV määratud talumiskohustus (vaatamata paari maaomaniku jauramisele, et nad tahavad lisasoodustusi). Kogu projekt (Telia enda esindaja sõnul) on üks keerukamaid sel aastal ja suuresti seetõttu, et on hunnik erakinnistuid kust läbi minna ja algsest projektist (kui mälu ei peta siis eelmise aasta kevad-talvest, nt seal oli kaks toru tee alt läbi - taheti vedada paralleelselt läbi erakinnistute ja minimaalselt maanteeametiga tegeleda) ei jäänud alles pea midagi. Peale korduvaid ümberjoonistusi saadi siis seis mis lõpuks valmis ehitati. Mitu korda seda ringi ehitati/mõõdeti ma isegi ei tea. Ma olen näinud kolme erinevat projektikavandit (kaht tutvustati tervele külale, üht lausa nii, et suurem seltskond Telia, Bofteli ja MRT Halduse poolt kohale toodud) ja vaadates kuidas asi reaalselt ehitati - see erineb viimasest nähtud asjast (küll vaid paari pisiasjaga). Ju tuli veel muudatusi. See demonstreeribki suuresti seda jama mida operaator (sh Telia) peab tegema, et füüsilist võrku ehitada. Telial on siin tõesti eelis, sest neil on osa kontakte olemas. Kui tulnuks sarnast projekti ehitama Elisa või Tele2 - sisuliselt tulnuks käia ukselt-uksele, et omanikega kontakti saada. Btw, Telia enda töötajad (ja sel aastal ka MTR Halduse omad) käisid siin paari ukse taga kuna muud moodi, sh läbi KOV, lihtsalt ei saanud mingit kontakti. Kogu sellest teemast annaks vast pikema jutu kirjutada teemal arendused/ehitamised Eestis (sisuliselt lõputu vaidlus bürokraatiaga ja kui see tehtud siis keegi kohalik ajab ikka vastu). Kust info pärineb - konkreetse projekti puhul on allikas Telia, Boftel ja suuresti MRT Haldus (viimaste härrade ees tõsiselt müts maha - arvestades siinset jauramist on päris kannatlikud oldud ja ehitamise ajal selgitati mida/miks/kuidas tehakse isegi 80-aastastele vanamemmedele kelle tehniline arusaam suht olematu. Kaevendid taastatud ja kohati ei saa arugi, et midagi tehtud oleks). Kui tahad võin kasvõi õlleklaasi taga pajatada üht poolt sellest projektist. Teise poole saad tõenäoliselt oma töökaaslastelt. Ma kahtlen, et keegi Telia/Bofteli/MRT Halduse poolelt tahaks hea meelega sarnast kadalippu uuesti arutada (ja laias laastus on see suuresti ühe kinnistuomaniku tõttu). (ps. paigaldatud kaabli kõrval on ka kanal ja kohati veetoru, ma ei tea kas Telia sisemistel kaartidel on need trassid märgitud aga igatahes kitsenduste kaardilt on puudu mõlemad, projekti keerulisemaks ei muuda, lihtsalt kohati tuli sügavamalt puurida) Hindade osas - jah, ka teistes riikides on kohti kus pole kaablit ja isegi traadita nett ei levi, küll aga on mul olnud võimalus, läbi tööandja, näha koduse interneti hüvitisele minevaid summasid erinevates riikides. Mõningate eranditega on Eesti töötajatel olnud summad EL-i riikidest suuremad. Kuludokumentidel on ka kiirused reeglina märgitud... Suurim vahe on vast see, et suures osas EL-is ei ole hinnad piirkonniti ühtlustatud, seega nt kusagil (suvaline näide) Oslo äärelinna uusarenduses saab rahulikult 10-euro eest gigabiti samas kui nt Hispaania rannikukülas maksab 100mbit nett 20 eurot. On ka ekstreemsusi kus kellegi mõnekümne megane nett maksab 100+ eurot kusagil Portugali pärapõrgus aga üldine tase on siiski Eesti omast madalam.