[Hiid]

kas see on mingi nali või?
https://www.osta.ee/pikendusjuhe-uleminek-212276419.html

[Betamax]

Miks? See on see, millest Eesti Energia ei taha, et sa teaksid.

[Prillpapa]

[elukaz]

See sobib nt geneka otsa ja saad oma 3f majapidamist toita, palju neid päris 3f tarbijaid ikka on.

[HDvurle]

1F pistikust saad 3F?

[elukaz]

Jah, 3x1f saad. Kõik mis neutraali pealt töötab sellel faasinihet vaja pole. Mis faaside vahelt käib see lihtsalt ei tööta. Suurema koormusega peab aint arvestama et sinine juhe hakkab valu saama.

[HDvurle]

Samamoodi saab valu must juhe.

[elukaz]

Ma pean silmas statsionaarset juhtmestikku, selle seasaba teed nii jämeda kui vaja

[napoleon]

Palju neid tarbijaid on, mis faasinihet ei taha, aga on 3F pistikuga? Mõni elektripliit ilmselt?

[ref]

[lauri]

[ref]

[avrn]

Noh, paljud kolmefaasilised küttekehad on ühendatud faaside vahele tähte. Neutraali ei lähegi külge.
Proovige seda faaside sildamisega kuumaks saada.

[Dogbert]

[avrn]

Nimetas jah. Mul hakkas silme ees film jooksma, kuidas generaatori käivitamisest väsinud ja tüdinud tegelane istub saunalaval ja ootab, mil see keris ka soojaks läheb, tagumik lava külge naksumas ......

[elukaz]

Tead rääkida? Korra sai kerist lapitud ja täht on küll aga nullitud keskpunktiga. Soojapuhuriga sama, ilma läheks kehvasti sest vent käib nulli vahelt. Nii et vabalt võib käia ka sellise ersatsiga aga seal ongi see teema et neutraaljuhe saab siis rohkem pähe kui talle määratud.

[iir]

Fakk siin toimub. Motika signa oli kolm kuud ilma akuta, elas sisemise aku peal... Tööle pannes nagu korraks töötas siis ei töötand käivitada ei saand immot maha ei võta siis korra võttis. Jamas tükk aega. Eile ei saand enam üldse voolu sisse kiskusin küljest ära. Sellist akut ka kuskilt ei leia, tundub nagu kaks tk kokku pandud. Targem vist maha kanda või...

Spoiler

.

[napoleon]

Neid on seal sees tervelt 6 tükki kokku pandud, ni-cd element on 1,2V.
Kas multimeetriga mõõtes on pinge täitsa 0? Enamasti õnnestub neid täitsa tühjaks läinud elemente elustada nii, et annad jõuga mõneks minutiks pinge peale, et natuke särtsu sisse võtaks ja siis kohe laadima. Pead ainult mingi toiteallika leidma, mis enamvähem selle 7,2V välja annab(kui on vanakooli tsikkel millel veel 6V aku on, siis põmst sobib tsikli aku ka, kui 12V on, siis ma väga ei soovitaks 12V peale anda).
Laadima panemine tähendab sinu jaoks siis seda, et kui natuke särtsu sisse võtab ja tsikli käima saad, siis pead mõne pikema ringi tegema(või laskma tsiklil mõnda aega kohapeal tiksuda).

[Scott]

Kui väljaspool karbikest vaba ruumi on, saad AAA akudest või patareidest toiteallika asemele panna. Kui patareid, siis üks vähem ja diood ka, et ei laeks.

[iir]

0.2v sees ses patareis. Imelik miks ta roheline on pistikust, nagu oleks pikki juhet tühjaks jooksnud patareid, sest kondekad ilusad, lihtsalt plaat must, karp seisab külili ka see pistik ülevalpool, nagu oleks sealt alla jooksnud midagi. Kasutusjuhendis kirjas ka et sisemist akut laetakse ainult mootori töötamise ajal, seega lihtsalt külge pannes ei juhtugi midagi, oli ööläbi toite all... Äkki puhastan ära vaatan kas töötab ilma sisemise toiteta. Nagu peaks. Pole vaja nagunii, sest akujuhtmeteni pääsemiseks tuleb iste eemaldada, mis valve all.

[aerozolic]

Tervitus.
Mul on värskendatud vana talumaja ja elektri poole pealt paistab, et erinevad soss-sepad on asju tegemas käinud. PEN lahutamine on tegemata, aga see-eest on tehtud nii, et PEN on ühendatud N-latile ja sinna on ühendatud üks kordusmaanduse juhe. PE-latile on ühendatud teise kordusmaanduse juhe. Eeskirjade järgi see muidugi pole, aga kas tulemas on põhimõtteliselt sama, kui korrektse PEN lahutamise puhul?

[ref]

aerozolic, kas N ja PE latt on sillatud? Kui jah siis laias laastus TN-C-S süsteem (küll imeliku ühendamisega ja topelt kordusmaaga aga räigelt üldistades on TN-C-S süsteem).

Ühendad rikkeka(d) N-ist edasi ja on küll imelik ühendus aga ohtlik ei ole.

Kui pole sillatud siis on mingi mudru TT-st ja teoorias, kui kordusmaa takistused klapivad on isegi kosher (teoorias, praktikas - kui takistused klapivad siis on süsteem ohutu ja kuna see on peale liitumispunkti ning võrku häireid ei tekita siis elektrilevile peaks kah sobima, võinoh, hetkel ei viitsita tõenäoliselt väga võimelda).

[elukaz]

[aerozolic]

[ref]

[aerozolic]

[ref]

aerozolic, reeglina tehakse PEN eraldus liitumiskilbis (mitte alati aga võiks...). On teoreetiline võimalus, et kilbist tulevad eraldi PE ja N (ehk, et oled sa 100% veendunud, et need "kaks maanduse juhet" on tegelikult maandused ja pole mingid eraldi veetud ühesoonelised juhtmed - tegelikult ei tohiks aga laias laastus "saab kah").

Kui tõesti maandused on jah mingit jama tehtud (vb keegi ei saanud päris täpselt aru mis PEN lahutus tähendab aga luges kusagilt, et "peale liitumiskilpi ei tohi enam lahutada / kokku panna" vms, ei tea kuidas keegi arvanud-mõelnud on).

Jätkuvalt soovitus - see raha mis mõne elektriku esmasele visiidile läheb pole kindlasti niisama minema visatud raha, telli ära ja hing tiba rahulikum.

[aerozolic]

[elukaz]

[Markos]

https://et.wikipedia.org/wiki/Juhistikusüsteem

Põhimõtteliselt nagu pildil, kui sisse tuleb PEN, nagu mul, ehk siis 4 sooneline kaabel liitumiskilbist (3F+PEN). Kohapeal jookseb see maanduslatile (PEN), mille küljes on ka kohalik talitusmaandus. Jooniselt on puudu neutraallatt, mille ja maanduslati vaheline sild ongi see nö PEN lahutus. Kilbis on reaalselt PEN latt, PE latt, kuhu jooksevad tarbijate PE juhid ja N latt, kuhu jooksevad neutraalid. Kõik saavad kokku PEN latil. Algsel küsijal ei tule teha muud kui lisada PEN latt, tõsta sinna ümber alajaama PEN, kordusmaandus ja teha sillad PEN lati, ja N vahel, ning PEN lati ja PE vahel. Olemasolev skeem mingit jama endaga tõenäoliselt kaasa ei too, kui PE kordusmaandus on pädev ja N latile ei ole ühendatud mitte ühegi tarbija PE juhti.

[ref]

elukaz, sul on õigus. Liitumiskilbi kordusmaandus pole paigaldise jaoks. Mälu pettis ja sai hetkel kilbi kallal tegutseva elektriku käest üle küsitud.

Ühenduste poolelt - liitumiskilpi tuleb 3F+PEN, seal tehakse kordusmaandus ja sealt omakorda tood oma peakilpi 3F+PEN, teed kordusmaanduse mis ühendatakse peakilbi PE peale ning sealt sillaga N latile. Kortermajas või mitme majaga kinnistul võib teha PEN eralduse ka iga kilbi kohta eraldi (pidades meeles, et juba lahutatud PEN-i enam liita ei tohi!).

Markose lingil on eraldi potensiaaliühtlustus mis võiks uutel elamutel eksisteerida aga vanas pole otsest vajadust seda tekitada (kui just pole metalltorud, maagaas vms kasutusel), nii, et liitumiskilbi PEN PE latile ja sealt sild N-ile on levinud praktika (ühe Connecto elektriku sõnade järgi ). Ehk, et aerozolicu algse küsimuse puhul - N-ilt too lisamaandus minema ja sild N ja PE vahel peaks asja jonksu ajama (ja tõesti eeldusel, et N-i peale pole keegi maandusi vedanud) . Sild peaks olema miinimum 10 ruudune juhe (vask, 16 ruutu alumiiniumi korral).

[napoleon]

Miks eraldustrafosid eriti ei kasutata? Kas neil on veel mingi miinus peale selle, et kasutegur pole 100%?
Nii jääks ju kogu kaitsenulliga jauramine ära kuna suraka saamiseks peaks kahest juhtmest korraga kinni võtma.

[elukaz]

Alajaam ise ongi eraldustrafo. Aga et potentsiaalid staatilisega kuu peale ei tõuseks on leitud et ühe juhtme maakera külge ühendamine aitab

[jägaja]

Üldjuhul tänapäeval tuleb maapealsest või post otsas olevast kilbist eramu kilpi 4x16 või 4x25 ruutu alumiiniumaabel, mille pead kuidagi oma eramu kilbis TN-C-S peale üle viima. Selleks kasutad sellist https://www.onninen.ee/ouneva-hargnemisklemm-2-x-al-cu-1-5-50-pen/p/CJU233 üleminekuklemmi.
Iga inspektor saab aru, kusmaalt sul PEN lahutub PE ja N vahel.

Sa lihtalt ei pane füüsiliselt seda 16/25 ruudust soont mingi max 10 ruuduse avaga N lati külge. igasugu keberniiti saab kilbis teha, kuid selline klemm on mõistlikuim lahendus.

[aerozolic]

[Jerry]

peab ikka rikkur olema, et vaskkaablit maasse toppida
selle 4x16mm2 vase hind on ~4x120mm2 aluga võrdne

[jägaja]

Maasse või posti otsa pannakse ikka alumiiniumkaabel. Miks te vaske panna tahate?

[Janis]

Kaabel võib ju jämedam valmis olla kui peaksid tahtma peakaitset suurendada

[aerozolic]

[ref]

[avrn]

See maasse minev vase moodi asi, mis liitumiskilpidega tavaliselt kaasas käib, on enamasti vasetatud teras.

[630]

[aerozolic]

Mis loogikaga need hargnemisklemmid töötavad? Kirjas on 2x Cu/Al, aga auke 4? Kõik omavahel ühenduses?

[jägaja]

[aerozolic]

Tekkis veel küsimus pealülitite kohta. Kas pealüliti tuleks valida nii, et oleks sama palju ampreid, kui liitumiskilbis kaitse on või pigem suurem?

[elukaz]

2x suurem on paras.

[Markos]

[aerozolic]

[elukaz]

Et ei peaks uurimustööd tegema kuidas nende voolutaluvus vastab liitumisautomaadi karakteristikule, kahekordne vool võib sealt mõnegi aja läbi voolata. Suurus sama, hinnavahe olematu et ei teki kõhklustki.

[aerozolic]