Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
Palju sul sääste on? (Säästude hulka lugege ka investeeringud välja arvatud praegune eluase ja pensioni II sammas) |
pole mul midagi, elan palgapäevast palgapäevani või ei oma regulaarset sissetulekut |
|
11% |
[ 28 ] |
vähem kui ühe kuu netosissetulek |
|
6% |
[ 17 ] |
1 kuni 2 kuu netosissetulek |
|
19% |
[ 49 ] |
3 kuni 4 kuu netosissetulek |
|
13% |
[ 34 ] |
5 kuni 6 kuu netosissetulek |
|
9% |
[ 23 ] |
6 kuni 12 kuu netosissetulek |
|
11% |
[ 28 ] |
rohkem kui 12 kuu netosissetulek |
|
27% |
[ 67 ] |
|
hääli kokku : 246 |
|
autor |
sõnum |
|
bladerunner
HV Guru
liitunud: 17.01.2002
|
01.05.2024 14:48:06
|
|
|
630, kaitsekulude tõus 2023 vs 2024 oli ~300M, 2022 vs 2024 ~600M, intressimaksed 2022 ~12M, 2023 ~90M, aastaks 2026 on see arvestuslikult ~210M aastas.
Samas eelarve maht on tõusnud 2 aastaga 3.5 miljardit! Ehk ei kaitsekulude ega intressimaksete taha ei saa valitsus kuidagi pugeda.
_________________ Experience is what you get when you don't get what you want. |
|
Kommentaarid: 167 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
156 |
|
tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
01.05.2024 15:12:43
|
|
|
Maksukoormus on üks aspekt, suurem on peata olek. Kasvõi see mootorsõiduki maks - nüüd, enne teist lugemist, on siis justkui ootamatult selgunud, et oot, EL-i turureeglid ei luba erinevalt kohelda riigi- ja liidusiseseid tehinguid, seega vaja kogu registreerimise ots ringi teha. See ei loo just kindlat alust millele mingeid investeeringuid teha - täna see maks ligadi-logadi, homme teine. Ebastabiilsus on see mis peletab raha turult eemale.
Lisaks ka summad - maksame rohkem kui rikkad sakslased aga vähem kui põhjamaad mille hulka proovime pürgida (kuid vaid maksudega, muus osas - pole vaja).
Laenukoormus - 2022a suveni emiteeriti lühiajalisi (6-12 kuud) võlakirju negatiivse intressiga, käibevahendite tekitamiseks adekvaatne mudel. 2022a teisest poolest on need võlakirjad olnud positiivsed ja 2023 aastast üle 3 protsendi (tsipa kehv finantsjuhtimine, aga elaks üle). Pikaajalisi võlakirju on emiteeritud nelja miljardi eest. Poolteist miljardit viimase valitsuse ajal.
2020a 1.5 miljardit 10a peale 0.23% intressiga ei tundu mitte mingi nurga alt "lõhki laenamine", 0.23% intressi on viisakalt teenendatav ja 2020a kontekstis oli see väga mõistlik lüke.
Kus asi lappama läks oli 2022 lõpp, miljard üle 4% intressiga ning hiljem, 2023 suvel veel 500 miljonit sama emissiooni raames juurde (küll 3.6%). Sel aastal on 10a võlakirju müüdud miljardi eest ja 3.3% peal. Kui 2022 lõpp oli selgelt eelarve lappimine ja lauslollused, siis arvestades mis tempoga siin oma poliitikat 2023a alul ellu viidi (sh. jõustumistähtajad) on lisa 500 miljonit küsitav (okei, "teenendame intressi"). Lisaks võetud miljard, sellest aastast, aga kahjuks näitab poliitilist suutmatust (tahte puudumist) kärpida.
Miljard, 2024a eelarvest on ca 6%.
Lihtsalt võrdluseks/mõtlemiseks - ca 600 miljonit (erinevate valdkondade alt) läheb raudteedele (sh. RB arendus). Integratsioonile on läbi 4-5 ministeeriumi ja hunniku valdkondade omakorda 300-350 miljoni kanti. Toetusi (sh pensionid aga ka ettevõtluse, rohepöörde jms) jagatakse eelarvest 6 miljardi kanti. Riigikogu eelarve on 35 miljonit.
|
|
Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
tagasi üles |
|
|
jeesus188
kodustatud
liitunud: 14.04.2003
|
01.05.2024 15:23:54
|
|
|
Pangamaks peale ja kõik...aga kallid reformistid ei taha seda kuidagi teha kuigi ümberringi olemas
_________________ This message was sent from space using stargate
Inimene on troopiline AHV Aga kes on naine? Valge on ka inimene !
"Vaese inimese juttu räägid. Kui tundub kallis, siis on see kellelegi teisele mõeldud" |
|
Kommentaarid: 71 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
64 |
|
tagasi üles |
|
|
Betamax
HV Guru
liitunud: 29.05.2003
|
01.05.2024 15:59:36
|
|
|
Refidel oli valida, kas maksustada pangad, mis poleks midagi enneolematut, ja saada eelarvesse raha + rahva poolehoidu või siis lasta end pankuritel ära lobistada ning mark täis teha.
|
|
Kommentaarid: 705 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
541 |
|
tagasi üles |
|
|
Winterwind
One
liitunud: 18.05.2002
|
01.05.2024 16:02:52
|
|
|
Siiamaani on lastud end lobistada, milleks asju muuta. Järgmistel valimistel aetakse nagunii kõik surnud vasika e200(pigem max e4) ja sotside süüks ja ähvardatakse, et kui reffi ei vali siis tuleb venemaa.
|
|
Kommentaarid: 1008 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
1 :: |
728 |
|
tagasi üles |
|
|
RassK
HV Guru
liitunud: 17.01.2007
|
01.05.2024 16:05:14
|
|
|
See oleks lihtsalt ringiga tarbija käest tagasi võetud... ja maksavad jälle vaesem osa, sest neid on rohkem ja nende laenude prossad on kõrgemad.
Eriti tarbimislaenudel.
|
|
Kommentaarid: 114 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
100 |
|
tagasi üles |
|
|
Oisu.
HV kasutaja
liitunud: 02.03.2012
|
01.05.2024 16:15:46
|
|
|
bladerunner kirjutas: |
630, kaitsekulude tõus 2023 vs 2024 oli ~300M, 2022 vs 2024 ~600M, intressimaksed 2022 ~12M, 2023 ~90M, aastaks 2026 on see arvestuslikult ~210M aastas.
Samas eelarve maht on tõusnud 2 aastaga 3.5 miljardit! Ehk ei kaitsekulude ega intressimaksete taha ei saa valitsus kuidagi pugeda. |
Eelarves ei ole ühtegi indekseeritud väljamakset
Ema sai 1. aprilli puhul pea 70 € pensionilisa.
Hooldekodu korjab selle omakorda kordades suuremalt ära. Tänasest hooldekodu arve + 200 €.
|
|
Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
tagasi üles |
|
|
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
01.05.2024 16:30:30
|
|
|
Pangamaks ei muudaks ju suurt midagi, kui defitsiit on 2 miljardi kandis
Viimane aeg pensionid ja teised sotsiaaltoetused külmutada või neid vähendada. Või siis kehtestada korralik astmeline tulumaks ja kinnisvaramaks. Ilmselt peaks nii üht kui teist tegema.
|
|
Kommentaarid: 158 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
150 |
|
tagasi üles |
|
|
Winterwind
One
liitunud: 18.05.2002
|
01.05.2024 16:33:21
|
|
|
See ei aitaks ka midagi, raha läheks ikka lõkkesse.
|
|
Kommentaarid: 1008 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
1 :: |
728 |
|
tagasi üles |
|
|
Etz
HV Guru
liitunud: 27.01.2005
|
01.05.2024 17:14:51
|
|
|
Ei läinud poolt päevagi, et keegi tulihingeline Rehvormi valija dzotile viskuks…
Ja nagu ikka kõik teised on süüdi, maksitõusud ja majanduslangus on demagoogia, jne…
Praeguse valitsuse tegevus on graafiliselt, siin ilusti näha:
https://www.imf.org/external/datamapper/NGDP_RPCH@WEO/OEMDC/ADVEC/WEOWORLD
Kuna kõik kel mõistus peas ja võimalik, pakivad juba vaikselt asju, siis ootabki meid üsna pea helge tulevik.
Kibesutunud, kõrge maksukoormusega ja vaesunud ida-euroopa perifeeriana, kus enamus allesjäänud rahvast räägib muud keelt, kui meie emakeel.
_________________ ...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen! |
|
Kommentaarid: 226 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
194 |
|
tagasi üles |
|
|
630
HV kasutaja
liitunud: 21.01.2004
|
01.05.2024 18:10:36
|
|
|
bladerunner kirjutas: |
630, kaitsekulude tõus 2023 vs 2024 oli ~300M, 2022 vs 2024 ~600M, intressimaksed 2022 ~12M, 2023 ~90M, aastaks 2026 on see arvestuslikult ~210M aastas.
Samas eelarve maht on tõusnud 2 aastaga 3.5 miljardit! Ehk ei kaitsekulude ega intressimaksete taha ei saa valitsus kuidagi pugeda. |
Ole hea, viita allikale ka. Ma mäletan nagu teisi numbreid (intressid). Aga kui sul allikas olemas on, siis on selge kohe.
ref kirjutas: |
Maksukoormus on üks aspekt, suurem on peata olek. Kasvõi see mootorsõiduki maks - nüüd, enne teist lugemist, on siis justkui ootamatult selgunud, et oot, EL-i turureeglid ei luba erinevalt kohelda riigi- ja liidusiseseid tehinguid, seega vaja kogu registreerimise ots ringi teha. See ei loo just kindlat alust millele mingeid investeeringuid teha - täna see maks ligadi-logadi, homme teine. Ebastabiilsus on see mis peletab raha turult eemale.
Lisaks ka summad - maksame rohkem kui rikkad sakslased aga vähem kui põhjamaad mille hulka proovime pürgida (kuid vaid maksudega, muus osas - pole vaja).
Laenukoormus - 2022a suveni emiteeriti lühiajalisi (6-12 kuud) võlakirju negatiivse intressiga, käibevahendite tekitamiseks adekvaatne mudel. 2022a teisest poolest on need võlakirjad olnud positiivsed ja 2023 aastast üle 3 protsendi (tsipa kehv finantsjuhtimine, aga elaks üle). Pikaajalisi võlakirju on emiteeritud nelja miljardi eest. Poolteist miljardit viimase valitsuse ajal.
2020a 1.5 miljardit 10a peale 0.23% intressiga ei tundu mitte mingi nurga alt "lõhki laenamine", 0.23% intressi on viisakalt teenendatav ja 2020a kontekstis oli see väga mõistlik lüke.
Kus asi lappama läks oli 2022 lõpp, miljard üle 4% intressiga ning hiljem, 2023 suvel veel 500 miljonit sama emissiooni raames juurde (küll 3.6%). Sel aastal on 10a võlakirju müüdud miljardi eest ja 3.3% peal. Kui 2022 lõpp oli selgelt eelarve lappimine ja lauslollused, siis arvestades mis tempoga siin oma poliitikat 2023a alul ellu viidi (sh. jõustumistähtajad) on lisa 500 miljonit küsitav (okei, "teenendame intressi"). Lisaks võetud miljard, sellest aastast, aga kahjuks näitab poliitilist suutmatust (tahte puudumist) kärpida.
Miljard, 2024a eelarvest on ca 6%.
Lihtsalt võrdluseks/mõtlemiseks - ca 600 miljonit (erinevate valdkondade alt) läheb raudteedele (sh. RB arendus). Integratsioonile on läbi 4-5 ministeeriumi ja hunniku valdkondade omakorda 300-350 miljoni kanti. Toetusi (sh pensionid aga ka ettevõtluse, rohepöörde jms) jagatakse eelarvest 6 miljardi kanti. Riigikogu eelarve on 35 miljonit. |
Sa ikka saad aru, et neile kuludele pole katet kunagi otsitud. See sinu 2020 on "viisakalt teenindatav" - saad aru, et seda laenu tuleb iga aasta võtta? See on jooksvate kulude laen, mitte investeeringu laen. Ja võtta tuleb järjest rohkem, sest laen ise on ka vaja teenindada+jooksvad kulud.
|
|
Kommentaarid: 13 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
11 |
|
tagasi üles |
|
|
Winterwind
One
liitunud: 18.05.2002
|
01.05.2024 18:17:06
|
|
|
ot: |
Aga kas sa ise saad aru, et aastal 2020 oli seda laenu ka reaalselt vaja, sest möllas koroona ja lockdownid, majandus sisuliselt ei toiminud..
Mis hiljem vabanduseks on? Aina suurem raiskamine ja selletõttu suurenevad kulud, mida ei suudeta ka maksutõusude ja uute laenudega katta? |
|
|
Kommentaarid: 1008 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
1 :: |
728 |
|
tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 30.09.2001
|
|
Kommentaarid: 462 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
357 |
|
tagasi üles |
|
|
630
HV kasutaja
liitunud: 21.01.2004
|
01.05.2024 20:56:53
|
|
|
Winterwind kirjutas: |
ot: |
Aga kas sa ise saad aru, et aastal 2020 oli seda laenu ka reaalselt vaja, sest möllas koroona ja lockdownid, majandus sisuliselt ei toiminud..
Mis hiljem vabanduseks on? Aina suurem raiskamine ja selletõttu suurenevad kulud, mida ei suudeta ka maksutõusude ja uute laenudega katta? |
|
Tegelikult, oli pea miljard reserve selle jaoks olemas. Aga see lasti peeneks enne, majanduskasvu ajal (ja sinna laenati raha asemele)...või ?
Jah, ma saan täiesti aru, mis seis oli 2020 ja sisuliselt seisis väga palju.
Aga mismõttes "hiljem vabanduseks" - siis võetigi püsikulud, mille katteks on laen. Ja no nüüd ongi järjest muudkui laename nende katteks+intressideks juurde.
+jah, mingi hetk oli meeletu palgatõus kõigile teenistujatele, millele ka eelarves katet polnud. Ja siin me nüüd oleme. Mingi summa on kindlasti kuskile lolluste peale
ka läinud, aga see pole ilmselt miljard (eelarvest aru ju ei saa tegelt).
Keerame tagasi teenistujate palgad? Või mis see argument täpselt on? See on raiskamine? Krdi, õpetajad tahtsid veel lisaks - siis oli jälle hala, valitsuses on m***, ei anna.
Ehk kõigile muudkui juurde, katteks laenud ja siis ootame lihtsalt, millal pood kinni? Reinsalu ju ütles, tuleks võtta riigikaitselaenu (jälle, kulu, katet pole) - sest nii on vinge.
Õpetajate laenu, ppa laenu, kõigile laenu, siis on elu lill.
Ja oh üllatust, jah, laenud on läinud esiteks kallimaks, teiseks jooksvateks kuludeks laenates kasvab laenuhulk, sest vaja on intresse ka teenindada.
|
|
Kommentaarid: 13 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
11 |
|
tagasi üles |
|
|
Auron
HV Guru
liitunud: 19.08.2003
|
02.05.2024 06:59:14
|
|
|
630, mõnekümne eurose õpetajate palgatõusu jaoks oli vaja miski 5-10 miljonit mis on riigi mõistes täielik nohu ja ei vaja 20 uut rämedat maksu ja maksutõusu.
Koroonakriisis võeti 1,5 miljardit 0,midagi intressiga, et töötukassa suudaks oma kohustusi täita, et üüratu koormusega haiglad toimiks ja et majandus täiesti käpuli ei käiks ja siis kriisi möödudes teosammul nullist ei peaks alustama. Teatavasti oli peale kriisi majanduskasv 8%. Arvestades veel viimase 3 aasta inflatsiooni siis on inflatsioon üüratu amspu kogu eelnevalt olnud võlast ka ära söönud. Mingeid üüratuid reserve Eesti riigil pole olnud - vähemalt selliseid mitte millega taolisi kriise üle elada ilma muu abita. Sinisokk puukell ju ütles, et pole vaja - peenhäälestatud õhuke riik on hea.
|
|
Kommentaarid: 151 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
128 |
|
tagasi üles |
|
|
Scart
HV Guru
liitunud: 04.02.2002
|
02.05.2024 07:51:14
|
|
|
Auron kirjutas: |
630, mõnekümne eurose õpetajate palgatõusu jaoks oli vaja miski 5-10 miljonit mis on riigi mõistes täielik nohu ja ei vaja 20 uut rämedat maksu ja maksutõusu.
Koroonakriisis võeti 1,5 miljardit 0,midagi intressiga, et töötukassa suudaks oma kohustusi täita, et üüratu koormusega haiglad toimiks ja et majandus täiesti käpuli ei käiks ja siis kriisi möödudes teosammul nullist ei peaks alustama. Teatavasti oli peale kriisi majanduskasv 8%. Arvestades veel viimase 3 aasta inflatsiooni siis on inflatsioon üüratu amspu kogu eelnevalt olnud võlast ka ära söönud. Mingeid üüratuid reserve Eesti riigil pole olnud - vähemalt selliseid mitte millega taolisi kriise üle elada ilma muu abita. Sinisokk puukell ju ütles, et pole vaja - peenhäälestatud õhuke riik on hea. |
LHV foorumist see postitus võtab asja hästi kokku - https://fp.lhv.ee/forum/free/133175?postId=3087015
|
|
Kommentaarid: 119 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
2 :: |
101 |
|
tagasi üles |
|
|
londiste
HV Guru
liitunud: 22.04.2003
|
02.05.2024 07:57:33
|
|
|
Auron kirjutas: |
630, mõnekümne eurose õpetajate palgatõusu jaoks oli vaja miski 5-10 miljonit mis on riigi mõistes täielik nohu ja ei vaja 20 uut rämedat maksu ja maksutõusu. |
see on nüüd küll väga palju lihtsustatud lugu. kokku lepitud õpetajate palgatõusu kulu oli ~40 miljonit ja järgmistel aastatel tõusvas joones. see 10 miljonit lisaraha ja paarikümne eurone tõus oli streigi tulemusena tekkinud kompromiss.
decibel lhv foorumis kirjutas: |
Järgmised valimised võidab igatahes erakond, mis lubab automaksu tühistada, siin pole kahtlustki. |
selle häda on muidugi asjaolus, et miski ei takista ka reformierakonnal endal lubamast automaksu tühistada
_________________ - londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks! |
|
Kommentaarid: 238 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
213 |
|
tagasi üles |
|
|
Scart
HV Guru
liitunud: 04.02.2002
|
02.05.2024 08:22:27
|
|
|
londiste kirjutas: |
selle häda on muidugi asjaolus, et miski ei takista ka reformierakonnal endal lubamast automaksu tühistada |
See juhtuks ainult siis, kui kellelgi kasvaks munad ja Kallas maha võetakse. Senimaani on Reformierakond nagu Põhja-Korea, kus isikukultus on keeratud vindini, mis peaks olema võimatu.
|
|
Kommentaarid: 119 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
2 :: |
101 |
|
tagasi üles |
|
|
Betamax
HV Guru
liitunud: 29.05.2003
|
02.05.2024 08:24:12
|
|
|
Veel ei ole Põhja-Korea. Kaja oponendid ei kao veel jäljetult.
|
|
Kommentaarid: 705 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
541 |
|
tagasi üles |
|
|
Winterwind
One
liitunud: 18.05.2002
|
02.05.2024 08:46:35
|
|
|
Ei imesta kui Ansip varsti kadunud on.
|
|
Kommentaarid: 1008 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
1 :: |
728 |
|
tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
02.05.2024 11:30:56
|
|
|
630 kirjutas: |
Sa ikka saad aru, et neile kuludele pole katet kunagi otsitud. See sinu 2020 on "viisakalt teenindatav" - saad aru, et seda laenu tuleb iga aasta võtta? See on jooksvate kulude laen, mitte investeeringu laen. Ja võtta tuleb järjest rohkem, sest laen ise on ka vaja teenindada+jooksvad kulud. |
2020 jooksvate kulude katteks oli eelkõige eelarve tulude vähenemise tõttu. Terve riik ja seeläbi ka majandus pandi seisma. Selles kontekstis 1.5 miljardit oli aktsepteeritav ja pea olematu intressiga ka enamvähem mõistlik. Alternatiiv oleks olnud tol hetkel oluliselt rohkem majandust uppi lasta (seda olukorras kus naabrid külvasid läbi otsetoetuste rohkem kui meie siin. Mõni võiks isegi argumenteerida, et oleks rohkem pidanud laenama-kulutama).
Üleüldiselt, tagant järgi tarkus, negatiivsete intresside ajal võinuks rohkem laenata investeeringute (sisuliselt betooni valamise) näol, ükskõik kas siis RB jaoks, energia infra või muu taristu edendamiseks.
Jah, 2022 ja sealt edasi, jooksevkulude katmine laenurahaga on juba lappama läinud. Öelda, et see sai alguse 2020 on veidi kummi venitamine - mis olnuks siis 2020 pikaajaliste võlakirjade emissiooni alternatiiv? Lasta majandus veel rohkem uppi samal ajal kui naabrid toetavad? Oleks enamus EL-i mitte toetanud - kindlasti, aga me ei ela suletud majandusega turul, vaid väga vastupidises olukorras.
Sots. ministeeriumi haldusalast väljapoole jääb täna kusagil 1.5-2 miljardit eurot otsetoetusi, siin tuleb muidugi mängu poliitiline maailmavaade aga, hüpoteetiliselt - keerame nulli (1.5 miljardit kärpimist), seeläbi kadunuks vajadus järgmise miljardi laenamiseks ning poole miljardi jagu kannataks ka vähem makse tõsta... See omakorda soodustaks rohkem pikaajaliseid investeeringuid (sest maksusüsteemiga ei rapsitaks!) ja majanduskasvu. Ok, vast kogu otsetoetusi nulli ei keeraks aga ka sots. ministeeriumi haldusala saaks üle vaadata (seda kusjuures ju tehtigi, lihtsalt liiga vähe).
Ka ametnikkond on meil kuidagi pühaks kuulutatud (siseministeeriumi erandiga - seal koondatakse täitmata ametikohti regulaarselt, suurim erinevus on, et nt politsei puhul on erialaharidus vajalik ning värbamine keeruline... kui inimest ei leita siis nii või naa on kohustused ju juba ringi jagatud, seega loogiline on ametikoht kaotada).
Teise valdkonnana - tarkvaraarendus. Riigi palgal on tuhatkond üht või teistpidi tarkvara arendusega seotud inimest ning lisaks ostetakse erasektorist teist samapalju regulaarselt juurde (episoodiliselt rohkemgi). Ometi lahendatakse tehnilisi probleeme (mitte-automatiseeritud protsessid) meil inimeste palkamisega - näiteks KRA ja SKA vahel puudub jätkuvalt liidestus mis annaks KRA ametnikule infot isapuhkusel viibimise kohta. Vastavasisuline seadusemuudatus on pea aasta vana... Sügisel "probleemi" haldamiseks ei tehtud midagi, sellest aastast on KRA-l kaks ametnikku juures, et päringuid/kontrolle käsitis teha. Ehk, et selle asemel, et kulutada vast ~10k eurot tehnilise lahenduse peale (kui see teenusena sisse osta, ideaalis võiks ka riik ise arendada) kulutatakse kusagil 30-40 tuhat aastas inimeste palkamisele.
Jah, 30k eelarve lõikes on köömes aga kõik need pisikesed ebaefektiivsused kokku on meeletu lisakulu, hetkel puudub ühelt poolt ülevaade detailsete kulude üle ja teiselt poolt igasugune poliitiline tahe kulusid vähendada. Ainus soov on tulubaasi suurendada ja isegi selle osas ei ole mitte mingit konkreetset visiooni ja toimub rapsimine.
Argumentatsioon on stiilis, et praeguse kulutaseme säilimine sellise tulubaasi juures ei ole võimalik (ja sellele ma vastu ei vaidle) aga sujuvalt ignoreeritakse küsimust, et kas kõik praegused kulutused on vältimatud ja/või õigustatud. Arvestades jätkuvat majanduslangust on erasektor pidanud kärpima (kokku) suuremas summas kui riik sel aastal laristada on otsustanud...
</rant>
|
|
Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
tagasi üles |
|
|
Oisu.
HV kasutaja
liitunud: 02.03.2012
|
02.05.2024 15:13:08
|
|
|
Scart kirjutas: |
Auron kirjutas: |
630, mõnekümne eurose õpetajate palgatõusu jaoks oli vaja miski 5-10 miljonit mis on riigi mõistes täielik nohu ja ei vaja 20 uut rämedat maksu ja maksutõusu.
Koroonakriisis võeti 1,5 miljardit 0,midagi intressiga, et töötukassa suudaks oma kohustusi täita, et üüratu koormusega haiglad toimiks ja et majandus täiesti käpuli ei käiks ja siis kriisi möödudes teosammul nullist ei peaks alustama. Teatavasti oli peale kriisi majanduskasv 8%. Arvestades veel viimase 3 aasta inflatsiooni siis on inflatsioon üüratu amspu kogu eelnevalt olnud võlast ka ära söönud. Mingeid üüratuid reserve Eesti riigil pole olnud - vähemalt selliseid mitte millega taolisi kriise üle elada ilma muu abita. Sinisokk puukell ju ütles, et pole vaja - peenhäälestatud õhuke riik on hea. |
LHV foorumist see postitus võtab asja hästi kokku - https://fp.lhv.ee/forum/free/133175?postId=3087015 |
Ei-ei!
Paneme siia võrdluseks EKREIKE aegse kaardi ka
|
|
Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 30.09.2001
|
|
Kommentaarid: 462 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
357 |
|
tagasi üles |
|
|
netcat
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.01.2010
|
|
Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
tagasi üles |
|
|
Hiid
HV Guru
liitunud: 23.03.2002
|
03.05.2024 11:28:11
|
|
|
sedasorti tegevus pole kunagi tervislik olnud
_________________ Hapud viinamarjad |
|
Kommentaarid: 654 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
507 |
|
tagasi üles |
|
|
|