[maty]

[sigma24]

[Vondur]

sigma24, kes sul siin märatseda lubas?

[sigma24]

[Betamax]

30. juunist ei saa enam Outlook.comi kaudu GMailile ligi.
https://www.forbes.com/sites/daveywinder/2024/06/17/gmail-access-from-outlookcom-email-accounts-to-stop-in-13-days/

[perenoel]

Kui Google pakub heast südamest juba aastakümneid suurt hulka tasuta teenuseid, ei ole tegelikult üldse ilus rahulolematu olla mingite pisidetailide muutumise korral. Kuigi ka mulle ei mmeeldi Gmaili puhul mitmed asjad (näiteks vajalikku posti vasakule toimetav spämmifilter), siis nagu vanasti öeldi: kingitud hobuse suhu ei vaadata

[Tomorrow]

Google teenused ei ole "tasuta"

Kõiki andmeid k.a meiliboxi sisu müüakse edasi ja rakendatakse turunduseks. Ainult corporate shill võib arvata naiivselt, et mõni firma pakub midagi tasuta heast tahtest ja "ei ole ilus kritiseerida" .

[perenoel]

Tomorrow, Aga tasuta teenuste puhul tahetakse ju eranditult midagi ikkagi kusagilt saada. Partei saadab tasuta kampaaniamaterjale, et saada hääli (sama käib ka tasuta bussisõitu kohta Tallinnas); kinnisvaramaakler leiab sinu üürikorterile tasuta üürniku, et kasseerida raha tehingu teiselt poolelt; metalli tasuta äravedaja viib kraami tasuta minema, et metall maha müüa; tasuta e-raamatu pakkuja saab tasuks sinu e-posti aadressi, kuhu asub usinasti saatma ideid raha kulutaiseks. Seda listi võiks jätkata päris pikalt. Aga ikkagi ei ole tasuta saadud e-raaamtu puhul sellist õigust kritiseerida, kui siis, kui oleksid selle eest $4.99 välja käinud.

Corporate shill ja naiivsus iseenesest väga ühte ei kuulu, kuid mina ei loe ennast kummagi alla. Jah, võibolla ma suhtu Googlesse veidi sõbralikumalt kui muidu meie aastatepikkuse mõlemale poolele kasuliku ärisuhte tõttu. Aga siiski ei tähenda 22 kuupäeval Iirimaalt saabuv ülekanne, et ma kuidagi nende palgal oleksin või neid pahauskselt esindaksin või naiivne oleksin. Muidugi on nende esmaseks eesmärgiks shareholderitele raha teenida, kuid samas nad siiski teevad ka asju heast tahtest. Ma isegi arvan, et osanikuna mulle see väga ei meeldiks. Näiteks pakuvad nad teenuseid turgudel, kust saada mitte midagi ei ole. Elevandiluuranniku 50-pallise IQ-ga rahvastiku puhul, kus 25-eurose telefoni kasutajaga, kel käib aastas käest läbi 700-800 eurot, mille kulutab maniokijahule ja õlile, ei ole mitte midagi peale hakata. Tema andmeid ei saa ju kuhugi müüa. Ometi võib ta telefoni nokkida ja meilikasti piltidega täita nagu iga teinegi.

[Tomorrow]

Ma pole absoluutselt nõus sellega, et midagi tasuta saades annab selle saaja ära "sellise õiguse" seda kritiseerida, kui maksev kasutaja. Isegi tasuta teenustel on tavaliselt ToS ja seal pole klauslit mis keelaks kriitika.
Inimesed võivad küll pehmemalt suhtuda probleemidesse teenuse puhul mis on tasuta aga kriitika on oluline ka siis. Vastasel korral on tulemuseks stagnatsioon kus kriitika/surve paranemiseks puudub ja pole vaja justkui midagi muuta või parandada.

Muidugi tasub siin kohal eristada lahmivat kriitikat mis konkreetsetele probleemidele tähelepanu ei juhi ja lahendusi ei paku vs konstruktiivset kriitikat.
Ma tahaks loota, et iga firma, ka need mis pakuvad "tasuta" asju oleksid avatud konstruktiivsele kriitikale.

[Prillpapa]

Google ja ka teiste ökosüsteemide puhul ei saa ära unustada, et nad ei ole pelgalt äriettevõtted, vaid USA võimude vaates ka luurevektor, kus USA suurim hirm on, kui maailmas hakkavad levima USA tehnoloogia asemel Hiina seadmed, saab Hiina samasuguse informeerituse eelise, lisaks USA tehnoloogia vähenedes USA võimekus kahaneb.
Google puhul hiljuti oli miski suur leke, mille Google ka tõeseks tunnistas ja sealt tuli kamaluga välja otsuseid, kus varjatult kogutakse-analüüsitakse-kasutatakse palju enam andmeid kui seda avalikult tunnistatakse.
Vähem keeruline teema ei ole ka privaatsussätete juriidika, kus USA juristiktsioonis USA kodanikud on palju paremini kaitstud Google andmekorje eest võrreldes Euroopa Liiduga, rääkimata enamusest kolmandast maailmast, kus Google arvatavalt kogub ja teeb mida tahab.

On isegi omamoodi tehnoloogia huviliste sekt levimas, kes aastakümneid Google teenuseid kasutades ei tunne end enam mõnda aega turvaliselt "ungoogle" "degoogle" reaalsed katsetused, mis tarkvaraga ja kuidas Google teenustest&ökosüsteemist loobuda nii, et ebamugavus ja kahju oleks väike ja talutav.'
LineageOS AndroidOS asemele ja otsimootorite vahel saab tänapäeval juba valida. Kõige keerulisem pidavat olema kaardirakendustega, kus Google omale olevat samaväärset asendust keeruline leida, ja siis kasutatakse Google Maps'i nö anonüümselt brauseriaknas aga mitte sinu isiku ja seadmega seotud teenusena.

Ise olen ka Google käpa alla naha ja karvadega, sest Google teeb asju kasutaja jaoks minimalistlult, orgaaniliselt, kõik toimib nagu iseenesest ja kerge on unustada, et sellel kõigel on inimese jaoks nähtamatu hind ja selle hinnalipiku suurusest ei ole aimugi.

[Longero]

Hei, ma pole gmaili peal midagi sellist enne näinud.... mingi huinaa sisse roninud või google enda teavitus ?
Screenshot spoileris.

Spoiler

Edit: Ikkagi vast õige asi google poolt No see on kui öö otsa üleval ollakse... oli raske paar sõna googlisse toksida .

[jeesus188]

Google enda teavitus

Ühe konto pealt eemaldasin telefoni, siis sama asi tuli aegajalt. Pm point selles kui keegi sisse häkib, siis kuidas sa recovery teed vms

[Tomorrow]

Longero, Seda aegajalt viskab jah. Google enda teavitus.

[Betamax]

Õigesti teevad. Kahetasandiline autentimine on tänapäeval elementaarne.

[Magic]

See peab olema, aga see et eelmine telefon jääb jätkuvalt põhiliseks on küll debiilsus. Ehk pead veel midagi jebima, et see uus oleks main.
Seega see alternatiivne e-mail ja mobla number peab ikka olema. Saad vähemalt tõestada, et pole eesel kui midagi pekki läheb.
Apple süsteem tundub oluliselt pädevam...

[xtr]

Kas keegi on sellisele probleemile lahenduse leidnud, et kui saata organisatsioonivälisele aadressile kiri, siis kuvatakse meilikliendis selle kohta hoiatusteadet? Mitte ainult Gmaili veebimailis, vaid ka Outlookis ja Apple Mail programmis.
https://support.google.com/a/thread/266173752
Viited õiges suunas on väga teretulnud.

[ufo56]

See ei tööta nii. Sinu lingil on vastus olemas.

[xtr]

Ei tööta jah, sellepärast uuringi, kuidas teised on selle lahendanud. Näiteks meilikliendile mingi pluginaga vms.

Veel küsimus. Mis cookied peab alles jätma, et google konto brauseri sulgemisel ja uuesti avamisel jääks sisselogituks? Teised präänikud tahaks kustutada. Tegelikult HV omad tahaks ka alles jätta.

[rex]

On ikka mured. Mul gmail just alati private windows lahti ja väga hea, kui küpsised liiga magusaks ei lähe. Brauseri restart vast paari nädala tagant ja siis lähevad kõik prügisse. Ei pea see toimik nii suureks kosuma. Eks nad IP, OS ID, CPU ID jne baasil niikuinii seovad/profileerivad...

[Magic]

Pole seda näinud. Tavaliselt on mingi hoiatus kirja lõpus...ehk tekst et see pole majasisene ja bla-bla. Edaspidi seda ei tekki sinna. Google äriklienti kasutatakse vähe...

[ufo56]

[bladerunner]

Exchange/Outlook lisab kirjade nimekirjas sellistele märke 'External' ning kirja enda päises on 'This sender ... is from outiside your organization.'

[xtr]

Mured on sellised millistena nad esile kerkivad... Ma ise pole mingeid cookie majandamise extensioneid vms kasutanud. Lihtsalt google aadressitele erandite tegemine ei tundu andmekaevandamise mõttes hea.

Kahjuks osad inimesed kasutavad Outlooki, vajadused on erinevad. Outlook koos Exchange/MS365-ga töötab muidugi paremini, aga hetkel on teemaks Google. Gmaili veebis tuleb kenasti oranž plärakas, kui välisele aadressile kirja saatma hakkad.

Ja ei, ma ei mõtle seda disclaimerit, mis on kirja lõpus, et "kui sa pole tegelikult mõeldud seda kirja saama, siis kustuta ja unusta kähku, mida nägid". Samuti ei mõtle ma seda kirjet, mis väljast saabuvatele kirjadele lisatakse, et "ole ettevaatlik, saatja ei ole osa sinu organisatsioonist".

[rex]

See on viimase aja pseudoturvalisuse teema. Visatakse kõikjale suuri hoiatusi, surutakse 2FA-d, gmail saadab igasse varem kontoga seotud seadmesse hirmsa hoiatuse, kui kuskilt sisse logid ilma küpsiseta. Teadlikud kannatavad, aga tädi Maali leiab ikka koha, kust lati alt läbi joosta.

Mitmeid miljoneid inimtunde aastas kulub nüüd veebilehtedel küpsiste bännerite mahaklõpsamistele? Kas tavaline inimene süveneb kuidagi sellesse, miks ta seda igapäevaselt tegema peab? Selge turvalisuse imiteerimine.

[Betamax]