[Etz]

[suur13]

[ccplazza]

Teoorias võiks ju eraldi subwoofer võtta koormuse ära peakõlaritelt (kui räägime 2-way kõlaritest), mistõttu peakõlarid võiksid paremini kõlada? Ja kui subwoofereid veel mitu tükki kasutada, siis on bassi kontrollimine ruumis ju tegelikult rohkem kontrollitav.
Ehk pigem taandub ju asi subwoofri(te) paigutamise ja DSP kasutamiseni. Kui neid kahte õigesti teha, siis ma ei näe põhjust, miks subwoofer halb peaks olema. Eriti kui vahel tahaks ka mõnd filmi vaadata või mängu mängida.

[dex]

Mul üks teistsugune küsimus neile kellel siin vingemad helisüsteemid ja kellele meeldib valjult kuulata. Kas keegi oma kuulmisele on selle jamaga liiga teinud?

Ma sain eelmise aasta algul oma süsteemi lõpuks valmis ja tegelikult justkui väga hullu ei ole pannud. Prooviks ehk nii lasknud, et kuulamiskohas 90 (eriline max 95 detsibilli - mobla äpiga mõõdetult). Enamasti üldse mingi 30-50 dB ja kui valjult kuulata, siis 70 (igal juhul vaiksem kui kinos). Aga suvel hakkas mingi jama kuulmisega pihta, et algul kõrvus aegajalt natuke vilistas. Vahepeal kadus ära ja siis jälle tagasi. Nüüd mingi paar kuud ei ole see vilin kõrvust enam üldse ära läinud ja saadab mind kogu aja. Huvi pärast võrdlesin sagedusgeneraatoriga ja see vilin (tinnitus) on umbes 9200 hz sagedusega. Ta on selline õrn vaevukuuldav, aga ära enam ei lähe. Muud kuulmislangust justkui ei ole. Võrdlesin sellesama online sagedusgeneraatoriga ja kuulda on vahemikus 20-11500 hz enam-vähem ühtlaselt.

Ma muidugi ei saa kindel olla, et see helisüsteem üldse kuidagi asjaga seotud on, vanust on 40+ ja varasemas elus omajagu töötanud võsalõikur, mootorsaag, trimmer, muruniitja, relakas jms ning nendega ei ole taibanud oma kuulmist kuidagi kaitsta. Tulirelvi on ka omajagu paugutatud, aga seda küll klappide või troppidega.

Nojah olgu see jutt igaks juhuks hoiatuseks noorematele.

[Zonerman]

[marcor1]

[skyTronic]

Mingi aeg kasutasin magamajäämiseks kõrvatroppe, mis ilmselt soodustas vaigu kogunemist ja lõpuks oli kinnise kõrva tunne pidevalt. Pereõde tegi kõrvaloputust ja sai korda. Pärast oli kuulmine hulga tundlikum.

https://www.youtube.com/watch?v=rMXgWJbniCo

Spoiler

https://www.youtube.com/watch?v=daaKKj5_RiI

Spoiler

[matis]

See RK7 Columbia on tõesti madala heliga. Selle bass meenutab pigem kõuekõminat.
Jah, mõnele see küll meeldib, kuid kui see on kohe kõrvade ääres, siis võib olla pisut teine lugu.
Neid lugusid kuulates jääb mulje, et on olemas meeldiva sageduse bass nagu Enigmal (~50Hz) ja siis on bass, mille sagedus hakkab juba muutuma ebameeldivaks (30Hz allapoole).

Minu arvates on parimaks helitugevuseks 65..70dB. See on tavavestlusest kõvem hääl, paneb muusika toas domineerima. Piisav, et hääl hakkaks toas niiöelda "kandma". Mul kõlarid üle 85...90dB ei lähegi (kui bassikõlar välja arvata) ja juba selle tugevusega tunnen, et väga pikalt järjest ei suuda.

Kui vilin on ainult ühes kõrvas, siis võib selle põhjuseks olla ka kasvaja kuulmisnärvil, ülemine tarkusehammas kasvab kõrvanärvile liiga lähedal, kõrvas mingi vaik. Kui kõik need võimalused on välistatud, siis jah, ilmselt vanus. Lisan juurde, et vilisemine võib tekkida ka siis kui pole kunagi kõva muusikat kuulanud. Kõva muusika kuulamine muidugi tõstab tõenäosust. Geneetika mängib ka mingit rolli siin. Kui vilin on korraga mõlemas kõrvas, siis jah, ilmselt vanus või geneetika või liigne kõvade helide tarbimine.

[suur13]

Kusjuures minu jaoks see Enigma polnud ülemäära meeldiv. Ta oli vast kõige domineerivam (vähemalt esimesest setist pakututud lugudest), kuid meeldivus on teine teema.

Ma nüüd räägin midagi mida mõni võib jälle pidada jaburaks , kuid siiski, võtke seda kui minu subjektiivset arvamust.
Ma üritan bassi tunnetada ka kehaga, kuhu mingi sagedus mõjub ja väga empiiriliselt olen täheldanud:

~80Hz - lööb ajudesse
~70Hz - lööb näo piirkonda
~60Hz - kõrri
~50Hz - good ol' chest thumpin' bass (sinna üritab lüüa ka näiteks. Klipschi horn ja osa PA süsteeme)
~40Hz - kolmnurka
~30Hz - alakõhtu
edasi, khmm... mõelge ise

Minu jaoks pikalt kõige ebameeldivam on see odava eurotümaka 75-80Hz, miks konkreetselt paneb kupli all kõlisema kui liiga kõvasti.

Kõige meeldivam pigem see gut wrenching 40-45Hz, mida tõestab ka eelpool mõõdetud Lene Marlini kick-drum, mida ma vast kõige paremaks pean.

[matis]

Kuulasin Lene Marlini loo ka nüüd läbi. Tõesti on meeldivam bass. Kuid minu arust on hoopiski tema hääl selles loos kõige tugevamaks komponendiks.
Minu jaoks avaldas helitehnikas kõige sügavama mulje hoopiski tweeter. Korralik tweeter paneb lauluhääles osad tähed kõrvas susisema ja jätab mulje nagu oleks laulja päriselt seal kohal ise laulmas.

Bassiteemadel edasi rääkides, ma vist leidsin loo, mis peaks empiiriliselt siis jalad alt ära lööma:
https://www.youtube.com/watch?v=6HqmT9lp0wA

See lugu tuli mulle meelde seoses sellega, et tal loo lõpuosas tõmbas valjuhääldeid imelikult sisse ja läbi graafiku selgus, et seal ongi alla 10Hz helid sees.
Lisaks tegin samast kohast Youtube ja Flaci graafikud. Päris erinevad näevad välja.
Youtube graafik:

Spoiler

Flaci graafik:

Spoiler

Need, kes arvavad, et õige bass on alles siis kui baarikapp kliriseb, siis mina soovitan neile paigaldada omale rotary subwoofer, mis peaks suutma mängida kuni 1Hz välja.
Siin üks video efektidest, mida võid lisaks baarikapi klirinale juurde saada:
https://www.youtube.com/watch?v=NZKCxIuJ-5M&t=371s

[skyTronic]

Vaata, et mõlemal oleks max vol nii programmis (browser, music player) kui ka Windowsis / OSis.

[matis]

Kontrollisin üle helinivood, kõik näidikud olid 100% peal, nii nagu peab.
Mängisin sama flac faili ka läbi brauseri kuidagi ja tulebki välja, et Youtubes olev versioon on ~5dB võrra madalama helitugevusega.

[Wiltz]

matis, baariklapp kliriseb üsna kõrgete bassitoonide peale. ma pole küll otseselt mõõtnud, või no vähemalt pole märkmeid teinud sellise asja kohta aga julgem väita, et kuskil 50-70hz kandis toonidega tavaliselt. mingit rotary subi selle jaoks küll vaja ei ole rotary mõte on pigem üldse genereerida mitte enam helilaineid, vaid rõhulaineid...neid sagedusi, mida inimesed tegelikult ei kuule, alla 20hz. sellised sagedused aga tavaliselt ei pane mingeid kappe ega klaase klirisema. toaukse või miski sellise suure asja võivad viia resonantsi. aga no helitehnika mõte ei ole viia esemeid toas resonantsi ja päris rumal oleks veel EKSTRA selle jaoks mingit spetsiaalset seadet hankima hakata. "perseväristajaid" kunagi toodeti ja üritati levitada, aga no üsna välja on vist surnud seegi üritus. ei läinud need isegi lihtsale rullnokale eriti kaubaks.
seda videot, mida linkisid olen kunagi isegi nalja pärast vaadanud..või õigemini, alguses vaatama hakkasin huviga, aga üsna kiirelt sai selgeks, et tegu on rohkem komöödiaga. "with a good set of headphones you should hear the 10hz...because it is generating enough pressure" ehk et kui vaid piisavalt survet tekitada siis hakkab inimene ka 1hz kuulma? mkay then...ja siis kuuled igasuguseid rõvedaid (kõrgetel sagedustel) moonutusi, mida see imemasin tal seal tekitab. njah...rotary sub. anyway, eks ta üks omamoodi huvitav leiutis ole, umbes nagu mazda winkelwankel mootor.

milline see palju räägitud lene marlini lugu muidu täpsemalt on? ma olen siin neid linke küll ka päris palju avanud aga see on nagu mööda läinud. mis loo nimi täpsemalt on?
kuulasin seda beastmode'i ka, kuskil seal võib mingi 10hz "heli" muidugi sees olla (see ei ole tegelikult enam mitte ühegi standardi järgi heli, igatahes mitte inimlooma jaoks), kuid objektiivselt võttes seda lugu kuulates mina vähemalt ei tajunud mingisugust reaalset eriti madalat bassi. polnud muidugi ka midagi ebameeldivat, aga kindlasti mitte midagi jalgu alt ära löövat graafik näitab ka, et põhiline energia on justkui seal 50hz või kuidas?
neid lugusid on igaenesest palju, kus arusaamatul põhjusel on a'la loo lõppu pandud mingisugune kõlareid hävitav infrasound käik. pole vähe ka ette tulnud, kus sellise asja tulemusel olen kuulnud subielementide helipooli räigelt põhja tagumas. valdav enamus süsteeme ei sisalda nimelt mingisugust subsonic filtrit ning kõiksugu inverterkastid on suht kaitsetud sellise tahtliku tapmiskatse suhtes. õnneks need on olnud alati kellegi teise helisüsteemid, kes siis demovad mulle oma ülihead uut subi, ülivägeva uue looga päris valus on kuulata sellist asja kui tead täpselt mis sel hetkel kõlari sees tegelikult toimub ja juhtub ma sel hetkel enamasti ütlen kohe ära, et väga bueno värk aga ära minu käest küsi, kas ma ei tahaks kuu aja pärast uurida, mis su bassikaga juhtunud on.

nagu eelnevalt jutust võib heal juhul välja lugeda siis isiklikult eelistan muusikat, kus madalaimad sagedused piirduvad reaalselt veel kuuldava materjaliga ehk min ~25hz ning kus see bassisagedus on võimalikult puhas ja tahtlikult moonutamata (ehk kena siinus). nii et kõige mõnusam bass ongi umbes vahemikus 25-45hz minu jaoks. või siis hästi puhas ja kiire ning täpne väheke kõrgem kick, seda ka enamasti hea kuulata. peaasi, et sellist jubedust ei pea kuulma/kuulama https://www.youtube.com/watch?v=PPIAp2l6kgw&list=PLdRyp9zzK32WhdYZHK9e5YOJcEi4Q8xG_&index=8

[matis]

[pistyk]

Korteris väga kappe ei värista,samas bass on mõnus,saab ka nii.

[skyTronic]

Klirina herts sõltub igasugustest resonantsidest ja omavõnkesagedustest, üks viis kuidas kliristama saada on panna kõik hertsid bassi sisse!
https://www.youtube.com/watch?v=ie-8CZvUGck

Spoiler

Veits meloodilisemat laia bassi spektriga:
https://www.youtube.com/watch?v=rdzAD_vxRyU (poole loo pealt läheb helistik madalamaks)

Spoiler

boonus 2024 jungle
https://www.youtube.com/watch?v=D0C5IpRXQko

[suur13]

Ma vaatan takkajärgi, et mu baarikapi klirina kommantaari võeti vist liiga tõsiselt

Tegelt pole mul enam aastaid baarikappi (if ju nõu vat ai miin), viimati sain midagi klirisema mingi hiiglasliku subbakaga u. 15 tagasi ja kui tõesti 90-date keskel hilisteismelisena selle krdi sommide Dance Nationi saatel mööblit resonantsi ajasin, ei tundunud see isegi siis hea või lahe...

[mihkel7]

Päris huvitavad jutud . Kui keegi raatsib oma süsteemi kirjeldada, mis võimendi, kõlarid, subwoofer, dac siis teaksin kuhu pürgida . Ja kui oleks veel võimalik kuulata siis oleks super.
Endal on Tandberg 2075 ja kõlarid Tandberg 3520(moditud). Tänan ja edu edaspidiseks.

[Wiltz]

ei oskagi vist peast kogu seda nimekirja üles loetleda

aga subwoofritest üldiselt võib natuke pajatada ikka. peamiselt kasutan Peerlessi XXLS ning Scanspeak'i samaväärseid elemente praegu (erinevaid sub'e nendega on mul...ma ei teagi, 4-5 äkki). olen tahtnud ja plaanind hankida ka ühe või mitu Seas "El Roy" aga pole sellise väga hea pakkumise peale veel juhtunud.
selleks puhuks kui bass peab olema eriti täpne ja kiire ja uncompressed, kasutan sellist sub'i http://www.troelsgravesen.dk/18TH/18N862.pdf aga modifitseeritud versiooni sellest. see on semi-open baffle sub.
võimenditena (woofrite jaoks) kasutan enamasti Hypex'i D klassi plaate aga ka üht Emotiva monoblock võimu ja ühk behringeri sillatavat D klassi võimu.

mingit sellist üht konkreetset süsteemi minul isiklikult ei olegi. see oleks liiga igav ja seega vahetan ikka iga kuu paari tagant mingeid komponente, proovin seda ja teistpidi ning kuna erinevaid kuulamisalasid/ruume, mida kasutan on 3tk siis neid kombinatsioone ikka tekib.
just vähem kui nädal tagasi sai ostetud selline vidin https://www.minidsp.com/images/documents/Product%20Brief-nanoAVR.pdf kätte pole veel saanud aga ehk kuangi ikka jõuab ja siis tahan proovida teha ühed 4 riba aktiivsete filtritega kõlarid. jumal tänatud, et võimendid on juba olemas ja neid ostma ei pea hakkama

[mihkel7]

Äge värk Aga mis põhivõimendi on?

[matis]

[suur13]

[Wiltz]

mihkel7, tea kas otseselt põhilist ongi, palju kasutan hetkel nii oma vana head Onkyo sr805 kui ka üht Yamaha resiiverit, mis peaaegu samast kaalukategooriast. stereo lõppvõimendina on hiljuti valikusse lisandunud Roteli üks väga äge AB-klassi võimendi ja siis kasutan veel üht NuForce täisdigitaalset karpi (DDA-100). võimendeid kõlarite taga vahetan üsna tihti...mitte, et tingimata oleks vaja seda teha aga noh, huvitav või nii. mõnel juhul muidugi on vaja ka sest ega päris iga võimendi ikkagi ei ole loodud päris iga kõlaripaari jaoks või ükskõik millistel tingimustel töötama. kui tahad ühendada "keerulised" kõlarid, mille reaalne takistus käib julgelt alla 4 oomi ning tundlikkus ei ole eriti kõrge ja kuulata muusikat sellise nivooga, et ikka tunda oleks. no siis näiteks see väike NuForce lülitab end lihtsalt välja...aga selle all seisev 25 kilone Onkyo "emalaev" juba tervitav rõõmsalt ja ootab oma võimalust ~300w moonutusevaba võimsust @4ohm, 2 channels driven on asi, mida päris "iga teine" võimendi välja ei võlu. selle jaoks on vaja muljetavaldavat toiteosa.

kuulasin just lene marlini lugu nüüd oma hetke põhisüsteemiga, krt...tõesti on mõnus bassline ja muidu ka hea mahe lugu. läks kohe otse "the listi" ja suured tänud suur13 linki jagamast (mille jagamise ma esialgu maha magasin )

semi-OB on sisuliselt selline "ise leiutatud" mõiste mul selle kohta, et suur 18" element on paigaldatud jah teoorias H-frame'i. See H-frame ise on siin küll pea tähtsusetu, vaid asja püsti hoidmise eesmärgiga aga SEMI tuleneb sellest, et kui võtta nö. 360 kraadine täisring kõlarielemendi ümber siis sellest on peaaegu otseselt avatud vaid üsna väike sektor ehk kuskil 90 kraadi (üles ehk lae suunas), siis on teine 90 kraadi, mis on suurema separatsiooniga küljele (kõlalaud ise ja see minimaalne H-frame) ning ülejäänud ~180 kraadi on täiesti suletud ehk seal on "ees" põrand ja ruumi külgsein. element ise on põrandapinnale üsna lähedal ka, 10-15cm ehk. tegelikult peaks mingi aeg pisut ümber tegema ja väheke kõrgemale tooma.

mida see annab on, et ilma igasuguse boosti ahelata mängib see (sub)woofer mul väga kenasti ja üsna ühtlaselt umbes nii 80hz kuskil 25hz'ni välja. tegelikult ka alla selle aga seal hakkab juba selgelt tekkima teatav cancellation seoses ruumi piiretega ning selle täielikult vabas õhus asetseva elemendi käik läheb hirmus suureks ka kui sealt sub 20hz üritada pressida. aga muidu jah, üllatavalt hästi toimib see semi-OB subwoofer ning helirõhku tuleb ikka sinna 115db kanti ka vajadusel see on siis xmax'i ületamata. kuigi ega seda polegi just lihtne ületada, elemendi xmax on pisut suuremgi kui xmech ning kuskil +-15mm tootab ikka juba väga suurt helirõhku nii suure papi pealt. speci järgi xmax on +-19mm

kui pürgimisest rääkida, väga üldiselt ja kõrgemal tasandil siis mina oma kogemuse põhjal oskan vast soovitada pürgimist peamiselt kõlarite maailmas. ma ei tea kas pürgimine see kõige õigem termin, aga proovimine, katsetamine, uurimine, kombineerimine on kindlasti head märksõnad. minu tee tõsiselt võetava DIY juurde algas kunagi 2000 kanti Audese tehase külastusest Jõhvis, sealt teatud toodetega koju tulekust ja natuke hiljem sinna juurde Visatoni kraami avastamisest (tevalo pood). Lisaks täna domineerivale Seas, Peerless, SBAcousticsile kasutan nii Visatoni kui pisut ka Audese komponente siiani välja. õnneks on kogu selle DIY kõrval saanud palju kasutada ja katsetada ka igasuguste nö. suurte kõlaritootjate kraami. see annab hea võrdlusmomendi...ehk kokkuvõttes - nagu varemgi sai öeldud, katseta, proovi, vaheta, võrdle...võimalusel mõõda. modifitseeri, ehita ise poest suvalise hästi kalli kõlari ostmine ja siis 10a kõigile kuulutamine kui hirmus hea see ikka on, see on lõppude lõpuks igav - ja olgem ausad, ega sa kõik need 10a tegelikult ikkagi ei tea, kas ta päriselt ka on nii hea või sulle lihtsalt tundub nii

[mihkel7]

Tänan vastuste eest ja jõudu teile otsimises ja nautimises, kuulamises. Mina jään praegu ikkagi oma Tandbergide juurde kuigi fimide vaatamisel kasutan Nad T 748. Edu teile.

[suur13]

Aga kas oled 1:1 võrrelnud Tandbergi ja NAD'i ?

Samad kõlarid, täpselt sama asukoht ja muusika (täpselt samal kõvadusel) ?

[mihkel7]

[pistyk]

[mihkel7]

On küll 5.1 filmide vaatamiseks ja Tandberg stereos on muusika kuulamiseks. Tõstan kõlarijuhtmed ümber.

[Wiltz]

see tandberg tundub suhteliselt okei võimendi...võimsuse mõttes. samas on ta ikka väga vana ka, on seal sees siis näiteks mingi ports kondesid juba välja vahetatud? nende asjade eluiga ikka kipub 50 aastaga üsna otsa saama või noh, eks kuidas kunagi ja oleneb konkreetsest komponendist, kuid omadused kindlasti mingil määral muutuvad.

miks kõlarijuhtmeid vahetada, tandbergi ju saad kasutada ka lihtsalt nö. lõppvõimuna ning kas NADil tõesti pre-outi siis ei ole? oleks ju omajagu lihtsam...pealegi, sound oleks parem...juhul kui tõesti on nii nagu sa ütled, et tardberg teeb paremat häält madalas otsas.

[mihkel7]

Wiltz Pre-outi idee on hea. Mu naabrimees on mõõtnud Tandbergide kondekaid ja pole neil häda midagi. Lisaks kui võimalik leia mõni vanem 1000, 2000 seeriaTandberg ja kuula, võid meeldivalt üllatuda. Nb. Kui huvi tõsine võin mõne laenata testiks.

[Wiltz]

mihkel7, eks huvi pärast võiks muidu korra laenata/kuulata küll, aga kuna asud viljandis siis paraku läheks see ettevõtmine pisut liiga keeruliseks

kondekaid ei saa skeemi peal korralikult mõõta, vähemalt enamasti mitte. ning veel enam, selleks et neid korralikult mõõta, on vaja päris asjalikku seadet...need, mis lihtsalt mahtuvust möödavad (mingi ühe fix sageduse juures) ei anna tegelikult mingit eriti sisulist infot. no peale selle, et kas on päris surnud või on veel kuidagimoodi elus. audio ahelates kondekad peaaegu mitte kunagi ei ole päris surnud, vaid ongi lihtsalt kas perfektses seisukorras või siis vähemal/rohkemal määral halvenenud seisukorras. ma olen vahetanud võimendites välja kondesid, mis isegi väga spetsiifilise seadmega mõõtes tundusid nagu üsna okei, kõigi parameetrite poolest. aga tegelikult osutusid siiski piisavalt vigaseks. kui sul võimendi töötab ja sound tundub okei, siis eks need kondekad ole ka piisavalt töökorras...aga sellegipoolest ei pruugi nad enam olla nii heas korras kui olid 50a tagasi, kui see võim toodeti. ja see vahe võib täiesti vabalt olla nii kuuldav kui ilmselt ka mõõdetav.

Zonerman, ei ole omanud ega proovinud. Aga kõik muud erinevad dacid, mida olen proovinud ja võrrelnud...no vahe on ikka sisulislt olematu - võrreldus muude asjadega nagu kõlarid, kuulamisruum ja asutus, ka võimendi. See hõlmab siis dac'e hinnaklassis a'la paarkümmend kuni kuskil 400eur. Seetõttu on mind üsna raske veenda selles, et kui ma nüüd ikka veel 10x rohkem maksan, vot siis tuleb alles see "õige" ja uskumatu sound välja mis muidugi ei tähenda, et paarikümne eurosel ja sellel ligi 2k uhkes karbis dacil ei ole ÜLDSE mitte mingisugust vahet helis, eks võib olla ikka ja kindlasti on ka. aga ma kahtlustan, et see vahe on niivõrd tähtsusetult väike võrreldes summaga, mida küsitakse, et ei õigusta seda kulutust mitte kuidagi (minu jaoks).
kas sul kogu ülejäänud ahel on juba totaalselt hambuni relvastatud ja igatpidi upgrade'tud, et sellises hinnaklassis daci peale mõtled?

[pistyk]

Siis on oht et 1995. aastal toodetud võimendil on ka kondekad "hapuks" läinud?Kuidas selles siis selgust saada,kas kõik on tip top või juba poolpidune?

[Wiltz]

kindlasti on see oht olemas. paraku nii ongi, et ega need kondekad pole selline on/off asi. kui päris hapuks lähevad siis võimendi tihtipeale lakkab töötamast, või siis hakkab juba väga selgelt ja äratuntavalt kahtlast häält tegema. aga nad ei pruugi tingimata olla päris hapuks läinud.
eks iga kondeka omadused ajas/kasutuses muutuvad nii ehk naa. minuteada palju rohkem kui näiteks transsidel, takistitel, poolidel. seda mõjutab nende kvaliteet ja väga suurel määral temperatuur. ühesõnaga, kui kondeka omadused muutuvad ja neid on iga võimendi sees paras ports siis eks need muutused ajas mõjutavad ka selle võimendi heli. seda on aga väga raske täpselt öelda, et kui suurem määral konkreetsel juhul. mõõta on ka tegelikult suhteliselt raske. kindlasti suur kogemus aitab ja kindlasti väga head mõõteseadmed (ja nende kasutamise oskus) aitab. eks seepärast samas neid konkekaid vanematel võimenditel tihtipeale terve portsuna ka vahetatakse. sisuliselt "igaks juhuks" - ja paljud neist vahetatud punnidest võibolla tõesti tegelikult vahetamist ei vajagi. samas mõned ilmselt vajavad ning komplektina seda tehes saavad nad kõik vahetatud.

teoorias saab teha võrdlust, võtad mingi uue, väga heal tasemel nö. reference võimendi ning teed a/b kuulamist vs. sinu vana võimendi. aga noh, ega see loomulikult mingi teaduslik meetod ei ole erinevusi tõenäoliselt kuuled...kuid eks see on suhteline, et kui palju sellest võib olla vanade kondekate tõttu ja kui palju lihtsalt sellest, et on erineva taseme võimud

pole küll võimendi kohta, aga no idee on tegelikult üldjoontes sama https://www.youtube.com/watch?v=c4mw1X48Z9M

[marcor1]

[skyTronic]

[Zonerman]

Mina olen 2 aastat kasutanud Roon'i. Selle algoritm on ka väga hea. On olnud päevi kus ma mingit lugu kuulates vaatan mida Roon "radio" pakub ise minu maitsele ja kuulatud eelnevatele lugudele ja siis jäängi kuulama mitu tundi järjest tuleb häid lugusi, mida pole varem kuulnud ja playlistid suurenevad. Weekly ja new release ka seal olemas vastvalt kasutaja enda maitsele personaliseeritud.

[Wiltz]

marcor1, täitsa võimalik jah, et see nii olla võib. dacil ja dacil on vahe küll, selles ma iseenesest ei kahtle...milles kahtlen on see osa, et kas näiteks 2000e dac vs. 200e dac (eeldusel, et mõlemad on siiski oma hinnaklassis valitud ühed parimad isendid) annab midagi sellist muusika kuulamisel juurde, mis paneb mõtlema ja ütlema "oli väärt investeering".
on nii palju muid asju...ja ma mõtlen väljaspool lihtslat häid/paremaid kõlareid/võimendit, mida saaks ja tahaks enne parandada (kui hakata DACi suuri summasid investeerima). room treatment, room correction, sisuliselt lõputult on võimalik investeerida just bassiotsa parandamisse jne. aga noh, eks kindlasti maitse asi ka...või et kes mida rohkem kuuleb ja tähele paneb.

kui sa nimetasid seda JA HEA SALVESTIS, siis see on tõesti ulmeliselt tähtis. paraku nii palju on muusikat, mis meeldib ja mida tahad kuulata aga samas kuuled ja tead väga selgelt, et ega see iseenesest ei ole hea salvestis. ja ilmselgelt seal ei ole mitte midagi teha ega muuta. kalli või überkalli daci ostmine ega kasutamine ju salvestist paremaks ei muuda. aga muusikapala iseenesest on hea ja tahaks ju seda kuulata ikka loomulikult kuulan ka...samal ajal on täiesti selge, et no päris pointless oleks siin mingit ultrapeent daci kasutada, kullast juhtmeid ühendada ja muudmoodi mingit tohutut gurmaani mängida. sellist nö. "audiofiilse" kvaliteediga muusikat on vast 1/4 kogu materjalist, mida ma regulaarselt kuulan, nii et jah...selle reaalsusega tasub ka arvestada.

siin küsiti ka, et kuidas avastate uut muusikat. mina olen seda juba aastaid peamiselt juutuubi (algoritmi) abil avastanud. kuigi kindlasti mitte ainult...päris suur osa on ka enda intuitsioonil/kogemusel. R2 on ka muidugi päris palju mõju avaldanud oskan näha ja oletada nii artiski nime järgi, loo/lugude nimetuste järgi jne. kunagi varem sai muusikat hangitud teatud tüüpi p2p ühenduste kaudu. oli selline teenus, kus suurte kogudega inimesed olid koos ja sees ning neid kogusid sai kõiki siis vabalt vaadata ja sealt omale tõmmata ükskõik mida ja ükskõik kui palju. enne või samaaegselt kuulata lugu tol ajal ei saanud, tõmbasid mingi portsu omale kettale ja ära ja siis pärast kuulasid läbi, mida saanud oled. sealt sai parem osa siis välja filtreeritud ja alles jäetud. oli sõpru, kes tegid pidevalt sama ning olid sarnase muusikamaitsega. eks nii siis sai oma kollektsiooni täiustatud ja head muusikat avastatud, omavahel vahetatud jne

[pistyk]

See Chorus Vertigo xls woofer on ikka tubli tegelane.Ei meeldi tegelikult kui on liiga palju nuppe mida näppida,aga praegu sai küll väga mõnusa ja täpse bassi välja keeratud.

[Wiltz]

XXL on veelgi tublim, kuigi ülimalt vähelevinud mudel...isegi paljud soomlased ei tea üldse selle nö. parema mudeli olemasolust aga seriously, on küll head asjad need mõlemad ehk nii xls kui xxl (vahe on tegelikult vaid võimendis, element ja kast on samad). sellest hetkest kui oma chorus xxl kunagi ligi võtsin oli kohe selge, et tegu on selgelt parema subiga kui kõik muud võrreldavad asjad samas hinnakategoorias. natuke hiljem "tuli moodi" SVS, mis ehk pakub samaväärset taset ja üldiselt on ka päris korralikke asju teinud. kuigi minumeelest esialgu oli SVS vähemalt siinmail ikka mõnevõrra üle hinnatud ja täna on kohalikul järelturul endiselt pisut üle hinnatud.

Chorus on üldse teinud väga häid ja kvaliteetseid kõlareid. Nii et kel võimalus midagi selle nimega saada/osta siis tasub kindlasti tõsiselt sellele mõelda. Kes ei tea siis tegemist on soomes väga tuntud ja kunagise väga suure tegija/tootja Olavi Räsänen OY brändiga, mis on tootnud aastakümneid tagasi kõlareid meeletus koguses isegi suurtele jaapani nimedele. Mul on päris mitu selle firma center kõlarit ja ühed riiiulid/surroundid olnud. Choruse Seas elementidega coaxial tüüpi keskkõlaird on ikka vähe kõrgem tase võrreldes kõikvõimalike muude generic MTM keskidega, mida turg täis on.


"Having contract manufactured as many as 200,000 speakers per year in the 1970-80s, the Mikkeli-based company Olavi Räsänen currently puts out speakers under its own brands OR and Chorus."

[pistyk]

Wiltz, kas pordiga woofri muutmine "kinniseks" kaasas oleva svammipadjaga on siis üldse õige,või see rikub ka kasti olemuse ära?

[Wiltz]

ei riku, eks see ikka oleneb kõlarist ja ruumist, kus see asub. ega see svamm kasti ikka päris kinniseks ei tee ka, kuid pordi "täitmine" loomulikult muudab kõlari heli alati ja igal juhul! alumine ots enam nii madalale ei ulatu kuna pordi output langeb. seda ma isegi täpselt ei tea mismoodi see pordi nö. tuuningut muudab - ega seda muidugi ei olekski võimalik täpselt teada sest see oleneb täpsest materjalist ning sellest kui oluliselt see õhu vaba liikumist pordis takistab. ehk siis materjalist, selle täpsest kogusest ja sellest kui tihedalt täis toppida.

pordi täitmise tulemus päris kindlasti on see, et madalamatel sagedustel valjuka membraani amplituud suureneb. see võib olla üsna suur probleem, aga oleneb kui kõvasti oled harjunud kuulama. port ei paku enam membraanile vastandfaasis nii palju vastusurvet, mistõttu valjukas hakkab niiöelda rohkem ehk suurema amplituudiga liikuma teatud madalate sageduste juures. ühtlasi väheneb mõnevõrra ka kõlari helirõhk selle sageduse ümbruses (ehk pordi tuuningsageduse ümber). eks see täidetud port ole akustiliselt midagi kinnise ja (lahtise) pordiga kasti vahepealset. group delay peaks paranema (ehk vähenema).
mõnedel kõlaritel on kuskil seal 60-80hz osas üsnagi üle pingutatud bass response. see tuleneb peamiselt just pordist ja pordituuningust. nendel juhtudel oleks täitsa soovitatav proovida porti kuidagi "täita" ja vaadata kuulata, et mis tulemus on. samas ma olen täiesti kindel, et ega iga kõlari puhul ja igal juhul see tulemus parem kindlasti ei ole. katsetamise asi...

kas sa küsid rohkem woofri ehk a'la mingi täisriba kõlarikasti kontekstis, või pigem SUBwoofri kohta? viimasel juhul ma päris kindlasti porti svammi ega millegi muuga täita ei üritaks! esimesel juhul võib proovida küll, ja kui tootja ise lausa on midagi sellist kirjeldanud siis ju nad on katsetanud ka ning tulemus väga halb olla ei saa.

[kusti85]

[Wiltz]

soulseek oli jah üks selline laiemalt levinud asi...vist tõesti siiani toimib, samas mina isiklikult pole seda kunagi väga suures mahus kasutanud.

ise pidasin silmas (ja kasutasin, kõvasti!) sellist klienti nagu DC++, see oli siis laias laastus aastatel umbes 2005 kuni 2010. siis sai ikka muusikat hangitud väidetavalt toimib ka Dc++ endiselt tänasel päevalgi. peaks proovima

[pistyk]

Ikka Subwoofer jah.Eelmine omanik ütles et tema ainult "kinnisena" kasutaski,et hea täpne bass.Ma olen proovinud nii ja naa ning praegu on ka kinnisena.On kuidagi konkreetsem tõesti.

[ccplazza]

SVS PB16-Ultra, 3 pordiga subwoofer. Tootja on avaldanud graafiku, kuidas subwoofer käitub, vastavalt mitu porti on suletud.

Spoiler

15-280 Hz +/- 3 dB (standard mode – all ports open)
13-280 Hz +/- 3 dB (extended mode – 2 ports open)
14-360 Hz +/- 3 dB (sealed mode – all ports sealed)

[von Wu]

Kui PA subwoofer on seina ääres (pole võimalik kaugemale panna), kas siis oleks tagapool asuva pordi kinni toppimisest mingit kasu?

[Wiltz]

eks see nö. konkreetsem on jah see, mida enamasti mõeldakse ja tajutakse kui kõlari väiksemat group delay'd. kuigi noh, kvaliteetse ja hästi disainitud porditud subwoofri puhul (nagu see Chorus on...mul on endalgi üks sarnane hetkel olemas) minumeelest ei ole kuidagi probleemiks avatud port, igatahes mitte viite kontekstis. group delay läheb suuremapoolseks küll, aga alles niivõrd madalal sagedusel, et see on tegelikult suht tajumatu ja tähtsusetu.

pistyk, kui sulle tundub, et nö. (osaliselt) suletud pordiga on selle heli parem siis ma tegelikult pigem eeldan, et selle subi response sinu ruumis lihtsalt on sellises seades natuke parem/sobivam. nähtavasti avatud pordiga on room boost siis ehk väheke liiga suur ja tulemus pisut liiga boomy. see oleneb täielikult ruumist ja täpsest paigutusest aga üsna tihti võib ported subide puhul nii olla.
ma proovisin ka huvi pärast pordi "sokke täis toppida" aga isiklikult ei kuulnud väga muud midagi kui lihtsalt vähem SPL'i hästi madalal otsas. päriselt kinnisesse kasti mina isiklikult seda konkreetset Peerlessi elementi siiski ei pistaks, või kui siis peaks see olema üsna suur kinnine kast. Chorus vertigo kast on selleks kindlasti liiga väike, et olla selliste parameetritega elemendile sobiv. aga svamm sisuliselt lihtsalt muudab pordi parameetreid, mitte ei sulge seda.

SVS'i graafik on üldiselt üsna hea näide sellest, et mis juhtub ja kuidas muutub, kuigi neid numbreid mis nad sinna juurde on kirjutanud ma ei soovita küll üldse tõsiselt võtta. vaadates seda graafikut siis on väga ilmselge, et numbrite osas nad valetavad/hämavad ja üsna korralikult sealtsamast graafikult, kui osata seda lugeda, on üsnagi selgelt näha, et SEALED variandil tegelikult küll mitte kuskilt otsast ei ole mingisugust 14 +/-3db'd. see on täiesti absurdne väide, tegelik joon on umbes -8db@14hz ning isegi see EXTENDED variant on kuskil -7db@13hz. kõige absurdsem spec on antud STANDARDil, mis on graafiku järgi juba vähemalt -10db@15hz. nii et ma ei tea mis tablette see SVS sööb, et nad omaenda graafikut nii vigaselt lugeda suudavad.
ühtlasi on väga vähe usutav, et sellist "extended" graafikut reaalsuses ühe pordi kinni toppimisega (ehk tegelikkuses lihtsalt teistsuguse pordituuninguga) on võimalik saavutada. ma olen oma elus simuleerinud winISD's ja teistes sarnastes rakendustes 1000+ subwoofri response'i sadade ja sadade täiesti erinevate elementidega ja selline asi ei ole füüsikaseaduste järgi võimalik, et sama elemendiga, samas kastis muudkui lihtsalt extendid madalat otsa ilma igasuguse kompromissita. ühesõnaga see "extended" line seal...on pehmelt öeldes kahtlane, lisaks kõrvale kirjutatud numbritele.

siin on ühe minu 18" sub elemendi graafikud. porditud kastis ja sama driver, samasuguses kinnises kastis. mõlema response esimesel ja mõlema group delay teisel pildil

[degreal]

[Wiltz]

jah, eks DSP'ga saab muidugi põhimõtteliselt ükskõik mis joone joonistada. aga see asi näeb välja ikkagi hirmus kahtlane sest need numbrid on SVS'l konkreetselt kirjas täpselt selle ja sellise graafiku all...ning sellesama graafiku peal on üsna selgelt näha, et nö. 0db punkt on ~90db kõigil juhtudel. lilla joon @15hz on aga näiteks ~78db äge +-3db küll

pangu siis sinna graafikule need "after DSP applied" jooned, muidu on nagu hirmus segane hämamine...antud juhul tunduvad pildi peal olema jooned, mis on DSP seadistust muutmata aga pildi all numbrid, mis tulevad välja peale seda ...ja on tegelikult ju sisuliselt tähtsusetud välja tuua sest need 3 on kõik praktiliselt üks ja sama asi akustiliselt. 1hz rohkem extensionit on tõesti kõva asi mida reklaamida


tegelikult üldse üks suht "huvitav" sub on see, kui täpsemalt süvenema hakata. driveri spec vähemalt reklaamjutu põhjal on nagu väga impressive. 80mm/100mm Xmax/xmech ja 16", no see võimaldab sealt vähemalt teoorias täiesti vabalt saada a'la 115db@20hz ja ilmselt isegi väheke madalamale. teisest küljest ma ei taha ettegi kujutada millised meeletud mehaanilised moonutused ühest elemendist sellise võnke juures tekivad aga isegi kui see kõrvale jätta siis sellise meeletu elemendi jaoks on kastis vaid 3 üsna peenikest toru portideks?!?! ja tootja veel ise pakub välja varianti, et miks mitte üks neist kinni toppida tegin kunagi ühe bandpass kasti, kõigest 12" hulka lahjema elemendiga, kus oli 2 sarnase diameetriga toru (kokku 4tk sest see oli dual reflex bandpass). port noise oli ikka päris kohutav ja selle elemendi xmax oli vast mingi 16mm ainult (ehk 8mm one-way).
et jah, huvitav lahendus...aga kui need pordid just väga lühikesed ei ole siis võib tegu olla paraja tuulutajaga suurema SPL juures. ja väiksema SPL jaoks keegi sellist asja samas vast ei ostaks.

[skyTronic]

Moonutuste graafikuid erinevate SPLide juures annaks täielikuma ülevaate kui ainult sageduskarakteristika. Boostid DSP-ga midagi, siis moonutused ka suuremad reeglina.

See 1kHz THD spec mingi suht madala SPLi juures, mida tootjad välja toovad, on väga läbipaistmatu, parem oleks 0 Hz - 20 kHz moonutuste graafik.