[Dirty Harry]

link :: Welcome to the ad-free internet

The Economistis oli hiljuti hea artikkel "Welcome to the ad-free internet". Kellel seal kontot pole, siis arhiveerituna saab seda lugeda siit: https://web.archive.org/web/20231213052011/https://www.economist.com/business/2023/12/11/welcome-to-the-ad-free-internet

Me kõik teame, kuidas internet on vaikeolukorras reklaame täis, lisaks kogutakse võimalikult palju muid andmeid külastajate/kasutajate kohta, analüüsitakse neid, tehakse personaalseid pakkumine - see selleks. Aga kas te teate ka, et tegelikult on võimalik viimasel ajal väga suurt osa internetti kasutada reklaamivabalt? Ning ma ei räägi siin koduvõrku pesevast Pi-Holest, kus veebi brausitakse Bravega, peal on uBlock Origin... ja nimekiri alles algab. Vaid, et kuidas onu Juulius võib rahulikult oma Win11 peal vaikeinstallis MS Edgega minna netti ja see on peaaegu reklaamivaba?

Siin on üks konks - on Juulius on rikas. Ilmselt pole ta ka eestlane, sest ka rikas eestlane pirab edasi ja blokib reklaame kõigest jõust. Kui nüüd aga vaadata korraks internetti kaugema pilguga, Et mida see "harju keskmine eestlane" netist teeb?

1. Käib Facebookis. Meta tegi just hiljuti reklaamivaba paketi, kümneka eest kuus saab reklaamidest lahti.
2. Youtube. Premium on 8,5€ kuus.
3. Delfi - 8€ kuus + Reklaamivaba vmt pakett 3€ kuus. Kui meeldib Postimees, Äripäev, midagi muud - saab ise täiendada, mingid kümpsid kuus juurde.
4. X - ei saanud kiirelt aru, aga vist on reklaamivabadus 8€ kuus
5. TikTok, Snapchat jms testivad reklaamivabu pakette.

Noh ja kui tahta "telekat", mussi ja videot, siis on Spotify, Netflix. Mängud tulevad Steamist.

Mis ma tahan selle kõigega ütelda - mu jutt pole ilmselgelt midagi uut. Küll aga kui niimoodi need järjest üles lugeda, siis vähemalt mind pani küll mõtlema. Et jõukam ja südametunnistusega inimene saab üsna viisaka reklaamivaba mulli omale luua, eks olenevalt soovidest aga nii 50-100€ eest kuus.

[mina634]

Reklaam annab raha.
Aga tasuta saab DNS-i malware ja adult content blockingu peale panna:
1.1.1.3
1.0.0.3

[Kristoferr]

See rikas "reklaamivaba elu elaja" maksab reaalselt peale, et ettevõtted ta isikuandmete ja netiajalooga äritseks. Talle endale seda lihtsalt enam meelde ei tuletata.
Kes veidi vaeva tahab näha, siis üsna toreda ja turvalise netielu võtmesõnadeks on "Opnsense" koos "Adguard Home" ja "Unbound DNS" moodulitega. Serveerijaks "Brave". Mõnel lehel abiks "Bypass Paywalls". Väljaspoolt kodu infot küsides "9.9.9.9" ja "1.1.1.1".

[napoleon]

[perenoel]

Mina olen väga reklaamivaba kasutusvõimaluse poolt. Aga siis peab kasutaja selle eest maksma mitte mingisugusele kolmandale blokkeri loojale, vaid sellele, kelle sisu ta parasjagu vaatab. Ehk siis, blokkerit pakuks Google ise ja arvestaks saiti külastades raha täpselt nii nagu ta seda praegu YT Premimigagi teeb.

[OPollo]

[mina634]

Leidsin ad-free dns-i:
https://alternate-dns.com/

Pole ise veel proovinud.

[napoleon]

DNS põhine blokkimine kõlab nagu hästi, aga tegelikult nii hea pole kui tundub. Seal ei saa mingit konkreetset lehte whitelisti panna ja sellest tulenevalt igasugused hädad.

[perenoel]

OPollo, Google'i aktsiaid mul ei ole, kuid hindan neid kui head äripartnerit, kellelt kellavärgi täpsusega 22. kuupäeval ülekanne kontole potsatab. Ülekanne oleks ilmselt olulisel suurem, kui meie raha kallalt igasuguste viguritega krattimas ei käidaks.

[sukelduja]

[Spezz]

[perenoel]

Spezz, Ega vastamisel erilist mõtet ei ole, sest viimati krabas moderaator pika rivi selleteemalisi postitusi maha. Aga ok. Erinevus on suur. Mina vahel küll kasutan ka Kindle Unlimited lugemisvõimalust, kuid reeglina OSTAN selle raamatu - põhjuseks see, et nii saab rohkem punkte minu oma raaamtute arvustamisteks. Näiteks tänane raamat maksis $3.24, millest 25 senti oli sales tax ja ülejäänud 2.99-st saab raamatu autor 70% endale. Lisaks sellele ka arvustus. Ma ei krati ega roti midagi.

[videvlane]

Mul südametunnistus puudub ja kasutan rahus adblocki edasi. Ma ei taha näha mitte ühtegi reklaami mitte ühelgi lehel, kus ma käin, mitte ainult nendel, kus ma tihti käin.

[Outenter]

Minul isiklikult paari reklaami vastu midagi ei olekski aga seda ainult juhul kui minu andmed kuhugi suvalise ettevõtte kätte ränada ei läheks ehk siis kui lehe tegija ise reklaami müüks.
Niikaua kuni laisalt lastakse suvalistel ettevõtetel suvalisi reklaame näidata oma lehel, kasutan täiesti rahulikult ad blockerit ja magan öösiti täiesti rahulikku und.

Isegi oleksin nõus maksma aga seda ainult kvaliteetse sisu eest - delfi laadsete, rämps lehtede, külastamise eest peaks aga külastajatele maksma.
Hetkel tundub oleme trendiks see, et "maksa meile aga meie ikka ise otsustame mida sulle näidata" ....... ja otsustavad ikka väga kehvalt.

Youtube ilma ad blockerita on täiesti kasutamatu sest nende recommendations on selline [poop emoticon] et kohe mitte pole nõus premium paketi eest maksma. Nende profileerimine ei tööta kohe üldse mitte - ava korraks kogemata mingi mr beasti või mõne teise klouni video ja sellist jama on kogu sinu recommendations kohe täis.
Ehk siis raha tahetakse aga aga samas tahetakse omada kontrolli ka selle üle mida sa tarbid.

FB kasutaja pole juba aastaid kuna seal sisu põhimõtteliselt polnud juba siis ja nüüd kontrollitakse veelgi rohkem seda mida sulle näidata. Minu jaoks on see põhimõtteliselt koht mille vaatamise eest ma võtaksin tunnitasu oma hinnakirja kõige kõrgema tariifi järgi

[ummiq]

Mind otseselt reklaamid ei häiri, aga mind häirib, kui ma pean sisu lugemiseks skrollima küpsiste lehte, tegema seal valikuid, siis eemaldama bännereid jms jura.

Oleks reklaam siin-seal, aga sisu oleks kohe loetav, poleks mingit probleem. Delfis on iga kliki peale mingi jura ees. Postimees on nagu ilutulestik ja täis igasugu pornot ja tasulisi uudiseid (mida paari klikiga saab tasuta lugeda kas err.ee-s või lihtsalt news.google.com-is).

Youtube-is ma pm võin ka reklaami vaadata, aga et peale iga muusikavideot 2tk? Või IGA 7min video alguses 2x30s ja keskel 10s ning lisaks veel sisulooja poolne sponsori reklaamimine.. Valisin kogemata vale video ja lähen tagasi ning jälle reklaamid. Lisaks topib FB ja Youtube neid 10-30s veidosid vahele, mida saab ainult AJUTISELT eemaldada.

Youtube-i vastu aitab telefonis see: https://grayjay.app/, mis toodetud tema ja kamraadide poolt: https://www.youtube.com/channel/UCl2mFZoRqjw_ELax4Yisf6w

Aga üleüldiselt seepärast ma AdBlocki kasutangi, et saaks kas või veidi mugavamalt netis brausida. Internetikasutuse kogemus on viimase paari-kolme aastaga väga stressirohkeks ja koormavaks muutunud. Lihtsa sisu otsimine on lihtsalt raske ja ebameeldiv tegevus.

[napoleon]

[videvlane]

[perenoel]

videvlane, Aga üks lepingupool ei saa ju ainuisikuliselt otsustada tehingu tingimuste üle. Kui mingi keskkond teeb pakkumuse: saad toodet tasuta kasutada just niisuguse hulge reklaamide vaatamisel, siis on võimalus pakkumus kas vastu võtta või tagasi lükata. Me ei saa ju minna uue Bentley salongi, pööritada silmi ja öelda, et viiekümnest tuhandest on auto eest küll. Aga kas ei ole reklaamide puhul sama lugu?

[videvlane]

[perenoel]

videvlane, Füüsiline objekt on ju lihtsalt teatud viisil reastunud energia. Et materiaalse maailma energeetilisusest nii öelda ihu-nahaga aru saada, võta võrgutäis puid, mida tunned väga reaalselt oma käe otsas. Viska need kaminasse ja põleta ära. Avastad, et järelejäänud tuhk ei kaalu enam praktiliselt mitte midagi. Autosse on võrgutäie puudega võrreldes lihtsalt rohkem loovenergiat ja töötunde sisse pandud, muud ei midagi. Samamoodi on seda tehtud aga ka veebilehe juures, video juures. Raamatust rääkimatagi.

[videvlane]

Füüsilisel ja digitaalsel objektil on siiski üks oluline erinevus: füüsilist objekti kopeerida on võrdlemisi keeruline ja aeganõudev (lisaks ka kallis), aga digitaalset objekti saab lõpmatuseni paljundada paari klikiga ja ilma igasuguste kuludeta. Seetõttu ei saa füüsilisele ja digitaalsele tootele rakendada täpselt ühesuguseid reegleid. Muidugi tahaksid tootjad seda teha, aga nagu ma juba ütlesin, see ei tööta. Osa rahvast hakkab pirama, adblockima jne, sest digitaalsete objektide puhul on antud tegevus lihtne (füüsilist objekti pirada ei ole üldjuhul võimalik, on võimalik varastada, aga see ei ole üks ja sama.)

[perenoel]

videvlane, Me võime ühel hetkel jõuda ka füüsiliste objektide puhul selleni, et piisab 3-d printerile ja robot-koostajale jooniste sissesöötmisest ning kopeerimine saabki üsna kiiresti ja odavalt tehtud. Aga kas luksusauto arendaja hakkab siis enam vaeva nägema, kui esimese eksemplari müües see kopeeritakse ja paljundatakse? ina küll ei kujuta aasta(te)pikkust tootearendust ette niisuguses tingimuses. Kõik vähegi parem ja kenam kaob nagu kadusid CD-plaadid.

[videvlane]

Jah, võimalik, et sama probleem kerkib kunagi üles ka füüsiliste objektide puhul ja siis tuleb leida mingi variant, kuidas sellises ühiskonnas eksisteerida. Ma ei arva, et asi on lootusetu. Hea tahtmise juures on täiesti võimalik teha inimestele toote legaalne kasutamine nii lihtsaks, kiireks, mugavaks ja odavaks, et ta ei hakka enam otsima illegaalseid võimalusi. Spotify ja Netflix on selles mõttes õigel teel. Netflix muidugi kasutab tootjate survel ikka veel geopiiranguid ja seepärast pole ka filmipiraatlus kuskile kadunud.

Ma usun, et küll leitakse lahendus ka 3-D printerite puhul. Inimesed on väga leidlikud, kui olukord seda nõuab.

[mina634]

Mis ajast adguardi kasutamine on illegaalne?

[videvlane]

[mina634]

https://www.defectivebydesign.org/guide

drm-free asju on ka olemas:, näiteks raamatuid:
https://www.defectivebydesign.org/guide/ebooks

[videvlane]

[Outenter]

DRM eemaldamine on jah keelatud, samuti ka igasugune piraatlus.
Mis aga muud sisu tarbimist puudutab - mina maksan elektri eest ja internetiühenduse eest ja arvuti eest olen kah maksnud. Mina otsustan mida ja kui palju minu arvutisse internetist asju laetakse.
Reklaamid mulle huvi ei paku ja nendel pole minu arvutisse asja.
Kõigil on võimalik oma lehed tasuliseks teha kui nende sisu on nii väärtuslik. Probleem on aga selles, et lehtedel ei ole ju eriti originaalset sisu ja suuremalt osalt lihtsalt kopeeritakse teistelt midagi, muudetakse seda natuke, pannakse pealkiri mis tõmabab madalalaubalisi ligi ja nimetatakse ennast sisuloojaks. Maksejõulisele kliendile aga selline [poop emoticon] sisu huvi ei paku.

FB, twitter, delfi ja muud sellised kohad ju üritavad siiski näidata maksimaalselt reklaame ja minimaalselt sisu. Nad ise ei loo mitte midagi vaid lasevad oma sisu luua inimestel kellel pole tavaliselt teemast erilisi teadmisi ehk siis nö. FB teadlastel.
Miks peaksin mina tooma neile raha sisse kui nemad isegi ei ürita pakkuda vastu midagi kvaliteetset? FB ja twitter lubavad oma kasutajatel lausa valetada "artiklites". Miks arvab keegi et tore on sponsoreerida valeinformatsiooni?

Kvaliteetse artikli kirjutamine on suur töö ja eeldab ka teema sügavat mõistmist. Teema mõistmine eeldab aga jälle vastava hariduse olemasolu. Enese harimine on aga tüütu ja pahatihi kallis ettevõtmine.
Inimene kes on oma aega ja rah akulutanud enese harimisele tahab aga tihtipeale saada ka väärilist ja märkimisväärset tasu selle eest kui ta midagi kirjutab, väärilise tasu maksmine on aga tilu-lilu portaalidele täiesti vastukarva tegevus, eriti kui arvestada sellega, et madalaubaline mass, kes on nende põhikasutajad, tahab ikkagi pealkirju stiilis "Vanaema kass magas võõra kassiga ....."
Nende õnneks küll see magalalaubaline mass ei oska ka adblockerit kasutada

[perenoel]

Tegelikult peaks juriidilise probleemi adblockerite seaduslikkusest lahendama leheküljele saabuja informeerimine sellest, et antud sait pakub lisaks põhisisule ka reklaamide sisu. EU totra GDPR teatise asemel oleks jutt reklaamidest ja nõudest saidi komplekssusele ning kasutaja ei saaks enne lehele, kui annab nõusoleku sellise koosluse kasutamiseks. Niisugune nõusolek on juba vaadeldav pakkumuse vastuvõtmisena, ehk lepingu sõlmimisena. Kui nüüd kasutaja filtreerib osa sisu välja, on ta lepingut rikkunud ja teine lepingupool võib nõuda kahjutasu. Vajalik on vaid detekteerida adblocker, teha selgeks IP ja kogutud andmed juristidele tegutsemiseks edasi saata.

Aga mis puutub kehva sisusse, siis kuidas aitab reklaamide eemaldamine sisul paremaks saada? Ja muide, mida kõrgemale sisuloojate autoriteetsuses ronida, seda raamitsetumaks muutub nende toodang. Akadeemilises ringkonnas hoitakse reeglina esmajoones kinni oma toolist ja kardetakse akadeemilise üldsuse ninakirtsutust rohkem kui vanakuradi vanaema. See tähendab, et olukorras, kus tõendusmaterjal ja loogika näitab küll üheselt mingis kindlas suunas, ignoreeeritakse seda kiivalt ja juletakse avalikult väljendada vaid ametlikke seisukohti. Kellele sellist "väärilist" sisu õieti tarvis on, muule, kui oma positsiooni hoidjatele? Eriti tore on veel see, et see positsiooni hoidja, doktorikraadiga teadlane, kutsutakse ühel päeval vabamüürlaseks ja siis tõmbab ta smokingi selga ja konsulteerib ühisüritustel nõidade ja astroloogidega nii et silm ei pilgu, avalikult laseb aga oma "haritud" jura edasi. Silmakirjalikkuse meisterklass.

[Vondur]

perenoel, kas sa hakkaksid poe omanikuna ka oma poe ukse ees kasutuslepinguid sõlmima ja kui keegi keeldub, siis jääb ukse taha? Või näiteks raamatukogus, teatris või ükskõik kus... Ma saan aru, et näkku kargavate reklaamide levitamine on ülimugav võimalus mitte millegi eest raha teenida, aga ei maksa sellega peast päris segi kah minna...

[perenoel]

Vondur, Mugav ja ei millegi eest veebilehtede puhul sarnaneb kinnisvaraärile: enne,kui üürnikelt lihtsalt niisama raha kogumas käima saab hakata, tuleb ehitada või osta maja (ning seda siis ka korras hoida).

[Vondur]

perenoel, Ma rääkisin näkku kargavatest "ussiõli" reklaamidest millega mugavalt teenida saab ja mis on lõviosa WWW-s levivast reklaamist. Või tahad sa väita, et kõik sinu veebilehel reklaamitav träni hakkab olema sinu enda toodang? Saa aru, nagu ei huvita sind see, kust saab raha sinu potentsiaalne klient, ei huvita sinu potentsiaalset klienti ka see, kust sina oma "kinnisvara" soetamiseks raha teenisid. Ta ei taha osta sinu "kinnisvara" vaid sinu toodangut, kuid sinul ja sinuga sarnastel tegelastel on kujunenud mingi imelik arusaam, et kogu sinu elu, sinu äririskid ja minevikukulutused peab kinni maksma keegi teine, ehk siis sinu klient, kellelt sa tagatipuks sinu ärisse sisenemise loa eest kolm tilka verd tahad saada.

[napoleon]

Vondur, netipoodides on harva reklaami. Seal kaupmees müübki konkreetseid tooteid ja nende müügist tuleb ka raha.
Reklaam on pigem teemaks nende lehtedega mis ise midagi ei müü või teevad seda väga minimaalses koguses ja kuidagi peab ju lehe ülalpidamisega seotud kulud tasa teenima.

Huvitav et need kõige suuremad spetsialistid siin pole teinud mingit oma portaali, kus pole ühtegi reklaami ning sisu on kvaliteetne ja tasuta kõigile.
Mulle ka ei meeldi need liigselt näkku kargavad reklaamid, mis sisu tarbimise oluliselt ebamugavamaks muudavad ja mis seal salata, eks ikka blokin ka reklaame. Operal on õnneks valik "allow acceptable ads" ehk saab nii ka, et täielik <piix> blokitakse ära, aga mõistlikud reklaamid siiski kuvatakse.

[mina634]

[videvlane]

[pois11]

Pole kunagi postimehest midagi lugeda tahtnud aga nüüd tahaks kolme artikli sisu lugeda. Kui keegi raatsib, siis võib PS sisu saata.

Spoiler

[ajnurm]

[Vondur]

napoleon, mul ei ole normaalse reklaami vastu mitte midagi ja kui reklaam segab, siis selle vältimiseks on mul näiteks tellitud Youtube Premium, kuigi jah, seal tuleb reklaami igast aknast ka Premiumi olemasolul ja see on hea näide reklaamide pealetükkivusest ka siis, kui sa nende mitte nägemise eest maksad. Ka HinnaVaatlus on mul whitelistis ja reklaamibloki panen peale vaid siis, kui mingit noorendavat imerohtu pakkuma hakatakse. Mind häirivad tegelased, kes peavad reklaamide vägisi klientidele kurku toppimist geniaalseks äriplaaniks ja absurdseks inkvisitsiooni järgi lõhnavaks ristiretkeks. Üks selline meil siin on, kes haudus mingil ajal isegi sellist ideed, et kui sa oma meiliaadressile spämmreklaame ei taha, siis pead selle eest maksma... No ja täna pakkus ta välja variandi, et enne veebilehele siseneda ei saa kui sõlmimid lepingu, äkki isegi notari juuresolekul, et kohustud alla neelama kõik seal näidatavad reklaamid ja kui rikud lepingut, siis "kuul pähe".

[mina634]

etv on turvaline õnne 13 kanal. ime, et see kinoteater üldse olla sai.
mõni erakanal võiks kinoteatri pardale võtta ja rääkida, tegelt võiks pärnu raadio pühapäeviti lasta ekre asemel kinoteatrit.
..........
raadios kannatab reklaami ära, ka erakanalitel
kuid internetis reklaam segab keskendumist.

[videvlane]

Kui mulle isiklikult antaks valida, kas internet täis reklaame, mida blokkida ei saa + palju tasuta sisu, või ilma reklaamideta internet + enamik kvaliteetsest sisust tasuline, siis kindlasti valin viimase. Ma ei talu reklaame mitte kuskilt otsast ja ei tunne kaasa inimestele, kes tahavad nende näitamisega raha teenida. Kui ei soovi oma loodud sisu tasuta näidata, tee see tasuliseks ja kogu lugu, milleks halada adblocki kasutamise üle. Tasulise variandi peale enamik sisuloojaid muidugi minna ei soovi, sest piisaval hulgal inimesi, kes nende sisu eest maksta tahaksid, pole teab mis lihtne leida - internet on sisuloojaid täis.

Kuna aga siiani on võimalik reklaame blokkida ja ma pole rikas inimene ega ka kõrge eetika ja moraaliga inimene, siis niikaua kui võimalik, kasutan adblocki.

[OPollo]

[jnt]

Eestis (ja vist terves Euroopas) võib vabalt piraatida nii palju kui tahad - me kõik oleme kõiki andmekandjaid ostes maksnud oma "tühja kaseti tasu". Seega piraatimise eest on juba makstud, ära tunne süüd!

(Ilma õiguseta levitamine aga ei ole jätkuvalt lubatud!)

[mina634]

[perenoel]

Eks igasuguseid lahendusi võiks välja mõelda. Näiteks võiks olla Adblockeriga lugemisel kümne protsendi sisu peal PayPali link dollarilise maksega: siiani meeldis, edasi lugemiseks maksa mäng kinni. Aga ilmselt ei tasu sellise süsteemi arendamine ennast eriti ära, sest tasuta ahmija läheb siis mujale tuhnima. Seepärast jõuab ikkagi samale järeldusele, nagu ma juba paari aasta eest jõudsin: parem on veebilehed üles ehitada landing page'idena raamatutele. Leht annab näpuotsaga infot ja suunab juba edasi Amazoni, kus tuleb maksta $2.99 e-raamatu eest. Summa võiks muidugi õhema raamatu puhul ka väiksem, kuid kahjuks on see miinimum, mille juures Amazon annab autorile 70% hinnast (väikesma puhul on seee 35% ning see ei lähe kohe kindlasti mitte).

[videvlane]

[von Wu]

Tee tasuline blogi. Milleks 30% Amazonile anda?

[perenoel]

videvlane, Kindle Unlimited ei ole non-fiction raamatu puhul tegelikult üldse mingi lahendus. Ühe lehekülje mahu (umbes 300 sõna) läbilugemine toob autorile umbes $0.004. Lugeja aga ei hakka reeglina kogu raamatut läbi lugema, vaid võtab sisukorrast teda huvitava osa ja unustab ülejäänu: $2.00 asemel toob sisse 5-6 senti. KU põhiväärtusena näen ikkagi ennekõike sisendit, mis peaks viima mõne teise raamatu ostmiseni, ehk siis see on reklaamkanal. Fictioni puhul on olukord muidugi teine, kuid minu meelest on sealgi nii, et sarja esimene raamat on lastud KU-sse ning järgmised mitte. Kui kirjanik kirjutab 90-100K sõna pika romaani ja siis saab selle lugemise pealt $1.30, tundub see ikkagi vähevõitu.

[videvlane]

[Outenter]

Põhimõtteliselt on nii, et kui toode ei ole piisavalt atraktiivne, et kasutajad selle eest oleksid nõus maksma siis on tegemist kehva tootega mida polegi mõtet teha raha teenimise eesmärgil.
Kui veebilehe looja ei suuda pakkuda sisu mis inimesi iga hinna eest kohale tooksid ja peab oma lehe suvalise reklaamiga üle ujutama siis on ikka tegemist mõttetu rahateenimise ideega.

Ma saan aru kui inimene teeb midagi entusiasmist ja paneb mõne reklaami üles, et saiti püsti hoida ja "support me" lingi kus saab mõne euro annetada kui tunned, et teema on südamelähedane ja tahad tegijat toetada.
Kui inimene teeb seda hästi siis ta saab raha, kui kehvasti siis mitte ja nii ongi õige.

Näiteks mina tegelen 3D printimisega ja vahel käisin All3dp.com saidil - selline tõsiselt medicore koht mis kippus viimastel aastatel pigem toodete müügile pühenduma kui asjalikke ülevaateid pakkuma.
Nad otsustasid mingi hetk, et kui kasutad adblokerit siis nende saidile ei saa ja viisakalt paluvad adblokkeri disableda. Ma ei käi seal enam kuna nende sisu ei ole seda väärt, et minu andmeid jagada miljoni reklaamiettevõttega.

[perenoel]

Outenter, Sisu ja müügi vahel tuleb leida muidugi see kuldne punkt, kus kasutaja tuleb hea meelega kohale ja müüja suudab talle ikkagi midagi kaasa ka sokutada. Selles mõttes on aga puhtalt Adsense saidid kõige ausamad: nad toodavad ehedat ja huvitavat sisu, ise proovimata midagi müüa ning jagavad seda seejuures tasuta välja.

Adsense'i saite on erineva tasemega - tasemega ennekõike rahateenimise mõttes. On hobisaidid kitsale niššile, kus käib võibolla mõnisada külastajat kuus ja kus saidi omanik ootab päris mitu kuud, et oma 70-eurone min. rahasaadetis Googlelt täis saada. Ja siis on megasaidid, mis teenivad reklaamidega iga kuu sadu tuhandeid. Näiteks: techcrunch.com ($350,000 kuus), wikihow.com ($330,000 kuus), digitalpoint.com ($550,000 kuus), ehow.com ($650,000 kuus). Enamus mahub kuhugi sinna vahele ja on rõõmus, kui kuus mõnisadagi rahalisa tuleb.

Kasutaja peaks ju olema üliväga tänulik sellise võimaluse eest ja olema agaralt valmis teda vähegi huvitaval reklaamil klikkima. Huvipuuduse üle ei tohiks ka kurta, sest Google teeb ju kõik temast oleneva, et näidata just konkreetset inimest huvitavat reklaamsisu.