[elukaz]

Mis ühe linna elektrivõrk sellest arvab ja mis maksab kilovatt igaüks eri kujuga katusele vs kilovatt ruutkilomeetrite kaupa liiva peale ritta?

[anubis]

Mida see linna elektrivõrk sellest kohapeal tootmisest arvama peab, kui igaüks päevase elektri ise toodab? Koormus langeb, ma arvan.

Eriti kui inimesed elektriautodega seda kohapeal toodetud elektri kasutamist ajatavad. Ja majaakuga tipptundidel üldse võrgust ei tarbi.

[elukaz]

Jutt oli riigi energiatarbe mastaabist nii et jätame akud mängust välja.

Ja kui loeme kokku energiat mitte võimsust siis saame päeval mitme kuni kümnekordse ületootmise. Arvestades et kilovatt paneeli teeb 1000kWh aastas, aga aastas on üle 8000 tunni.

[anubis]

Ega elektriliine keegi sellepärast maha hakka võtma, et võrgusuunal piirang on. Omatarbeks jooksvalt või autosse/akusse salvestades saab sellest toodangust oluliselt rohkem kätte igaüks. Küll seda toodangu võrku suunamist jõuab ajapikku infrasse investeeringutega parandada. Äkki polegi vaja kui igal hetkel on 25% autopargist alati kuskil juhe seinas ja pakuvad täis- ja tühjakslaadimise teenust võrgule.

Kuid kui sa viid olulise osa tarbijatest autonoomseks või osaliselt autonoomseks tähendab see võrgule koormuse langust. Või millest ma nüüd aru ei saanud?

Kõik tahavad iga päev samal kellal kiirlaadida oma täiesti tühja akut...jne?

[rex]

https://www.err.ee/1609178521/utilitas-rajab-tallinnasse-suurima-paikesepargi

[rex]

https://www.err.ee/1609346871/elektri-vorku-muumiseks-ei-tasu-enam-paikesepaneele-kodule-panna

Võrgutasust paraku ei pääse ja oma tarbeks võib ikkagi ära tasuda. Lisaks varustuskindlus.

[Markos]

Omatarve on mingi 0.5-0.7 kwh, mis ma teen, panen kaks paneeli ? Hästi, aga siis, kui tahad vett soojendada/toitu valmistada, oleks juba 3kw vaja jne, keeruliseks läheb see juhtimine.

[Prillpapa]

Kas varustuskindlus üldse toimib nii lihtsalt, päikeseparkide omanikud aastaid tagasi juba väitsid, kui elekter ära läheb, on nemad ka pimeduses.
Mõned elektrispetsid väidavad, et inverter vajavat tööks võrguelektrit, kui elektrikatkestus, siis inverter ei tööta ja elamine istub pimedas.

Samas tänapäeval on miskid moodsad hübriidinverterid, kuhu saavat surada külge nii võrguelektri, päikesepaneelid, varugeneraatori, akupaki ja osad väidetavalt oskavat veel börsil ka mängida - kas tõsilugu või ulme, oskab keegi kommenteerida.
Lisaks veel mitmeid kuulujutte, kus 3 faasilistes majapidamistes olla inverteriga majandmine keerulisem, kus osad inverterid tahavad, et faasid oleksid teatud ulatuses ühtlaselt koormatud.
Vist ainult 3F mootoritega saab faase ühtlaselt koormata, enda faaside tarbimist vaatan, siis võib vabalt olla, kus 1F-5W, 2F-240W, 3F-160W ja kui boileri järgi tuleb, on 1F kohe 2200W, lisaks veepump käivitub hüpleb kuskil 900W, ja elektripliit on ka - ei võlu kuskilt seda ühtlast faaside koormamist välja.

Nii, et jagage oma tarkust ja kogemusi, kindlasti on turul tooted mis toimivad hästi ja tundub, et osa eelmise päikeseenergia buumiga kaasaläinud vahetab mingil x põhjusel oma esimesi veel täistsa töökorras ja vähe töötanud invertereid ja asju välja - miks?

[elukaz]

Kõige lihtsam on ongrid inverter mis ühendatakse lihtsalt võrgu külge nagu tarbija, kui võrk maas siis midagi ei tööta, vastasel juhul ei saaks alajaamast voolu välja lülitada sest sinu külmkapp mis voolukatkestuse ajal töötaks, on mööda vaske ühendatud kogu külaga.

[Markos]

Tavaline inverter tahab võrku ka, hübriid akusid ja töötab ilma võrguta.

[Janis]

On grid storage tahab ka võrku

[degreal]

Kui on 3-faasiline liitumine siis 3-faasilist inverterit on just lihtsam ühendada. Kui vool ära läheb siis peakaitsme juurde 3F ümberlüliti mis lahutab võrguvoolu ja ühendab maja inverteri off-grid väljundisse kus on vool olemas (akust või paneelist).

Ise mõtlesin ka et saab varustuskindluse aga selgus et kilbis pole selle jaoks head kohta ja ümberlüliti pidi ka nii aeglane olema et arvutid teevad restarti.
Seega sai tehtud nii et puurkaevu pump, serverid-ruuterid, küttesüsteemi tsirkpumbad on off-grid väljundis. Kui vool ära on siis saab vähemalt vett aga elektripliidiga süüa teha ei saa.

[Janis]

Miks kõike ei pannud kohe backupi külge? Siis pole midagi ümber lülitada vaja väliselt. Või on vaja vahel rohkem üle nimivõimsuse tarbida? Ümberlüliti saab lisakilpi ka panna samas.

Muidu peamine probleem on 3 faasilistega ebasümmeetriline vs sümmetriline inverter. Ühel juhul loetakse kolme faasi peale kokku power total 0 ( tegelikult on näiteks 1000, 0, -1000 ) ehk siis seade näeb, et võrgu liiklus on 0 ja pole vaja midagi kas müüa või osta. Reaalselt aga 1kw ostetakse ja 1kw müüakse samal ajal. Teisel juhul vaadatakse liiklust iga faasi kaupa eraldi ja seade korrigeerib ise õigeks asja, nii et reaalselt olekski iga faasi peal liiklus näiteks 0 olenemata faasi koormusest.
3x ühefaasilist mõnes mõttes parem installida

[elukaz]

[degreal]

Samas loogiline sest -1000, 0, 1000 reaalselt kasutad võrku ja võrgu kasutamise eest tuleb tasuda. Samas kui selline tegevus lõppkokkuvõttes võrgus faase tasakaalustab siis elektrilevi peaks mulle tasuma mitte mina elektrilevile

[Janis]

Inverter on pooletoobine siis kui ei suuda nulli kõikide faaside liiklust viia sellises olukorras.

[rex]

https://www.err.ee/1609348434/mone-aasta-parast-tuleb-koigile-uutele-majadele-paigaldada-paikesepaneelid

[new1]

Akude kohapealt olen üldiselt kuulnud ,et nkon-st soovitatakse tellida, et seal enamvähem korralik kaup. Kui veidi ringi sobrasin, siis leidsin miski hakadibattery nimelise saidi, kus ka pakutakse palju rohkem neid erinevaid kandilisi elemente ja hinnad ka justkui soodsamad, mis sellest lehest arvata? Võibolla on mingi hetk neid 280Ah elemente 4tk tarvis ja mõtlen, kuskohast kõige soodsamalt leiaks kindlama kvaliteediga. Näiteks see element link , et tegin prooviks selle kadalipu seal läbi ostukorvi panekuga ja saatmistasu justkui pole ja saaksingi lingil toodud 4 elementi 316,71 eurikuga kätte? Justkui oleks euroopasisene kraam ja mingeid lisamakse ei kooritaks enam? kWh hinnaks tuleks sel juhul 88,37 euri grade A elementidele, mis tundub päris hea hind vist, või saaks kusagilt veel parema hinnaga?

[rmc]

Strandbergi seinalt FB-st:

[elukaz]

Mitu ruutmeetrit pinnast tuleb ümber keerata et saaks ühe ruutmeetri paneeli? Mitu % maismaast on selleks üldse sobiv?

Sama arvutus vesinikuinfra jaoks.

[new1]

Ilmselt suht vähe, vaadates, kui odavaks need paneelid läinud on. Kui ühe paneeli jaoks meeletult kaevetöid/tooret/energiat vaja oleks, siis see kajastuks ka vastavalt hinnas, ega keegi peale maksma nende müügist ei hakkaks, kui materjalide,energia ja kaevamise peale rohkem kuluks, kui müük+kasum hiljem tagasi tooks. Hetkel maksab näiteks kasvõi aia ehitamiseks vajaminev puidust plankaia materjal vaat et rohkemgi, kui sama aed paneelist ehitada, seega justkui puidu tootmine oleks ressursimahukamgi tegevus, kui paneelide tootmine, kui olukorda hinna põhjal tuletada.

[Ardo]

Ma tahaksin maale, sauna katusele, paigaldada paneelid, kuid ma ei tea neist mitte mõhkugi.

Valtsplekkkatus, mis iseenesest peaks paneelide mõistes olema igati sobilik. Päikesepoolset katusepinda on ca. 40m2. Ideaaltingimustes võiks lahendus ära katta valgel ajal hoone valgustuse + külmkapi + veel nipetnäpet (ruuter, muusika jms.).

Kust pihta hakata? On tänapäeval hiina ja lääne paneelil mingi vahe ka sees? Mis mul peale inverteri, akude, paneelide ja elektriku veel vaja on? Kui palju salvestusvõimsust on mõistlik planeerida? Kui palju võimsust paneelidest on lootust talvel välja pigistada (kui üldse?)?

[rmc]

https://teadus.postimees.ee/8092694/bmw-tehasele-paigutati-imetuulikud-neil-pole-uhtki-liikuvat-valist-osa-ja-need-on-tohusamad-kui-paikesepaneelid
"Aeromine sõnul nõuab iga nende turbiin, millel puuduvad nähtavad liikuvad osad, vaid 10% katusepinnast võrreldes päikesepaneelidega, tootes samas koguses energiat. Samuti väidab ettevõte, et nende süsteemid toodavad 50% rohkem energiat kui päikesepaneelid sama hinna eest."

"Aeromine'i tuulegeneraatorite peamine idee on täiendada katusel asuvaid päikesepaneele, mis toodavad energiat ainult siis, kui on päikesepaisteline ilm, nii et kogu süsteem oleks töökindlam. Kuna nad ei võta palju ruumi, jääb turbiinide vahele piisavalt ruumi ka päikesepaneelide paigutamiseks"

[rex]

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120331473/fotod-poiste-eluohtlik-koerustukk-laks-vanematele-maksma-pea-12-000-eurot

[rex]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120377631/usas-leiti-hiina-paikeseenergia-inverteritest-kahtlaseid-sideseadmeid-eesti-kliimaministeerium-probleem-on-reaalne