Mul ei jäänud muud üle, kui tegin uue ticketi selle kohta, et ei saa vana ticketit avada ega sellele vastata, nagu seal viimases teates paluti. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Millegipärast olid seadmed wifi6 võrgust välja kolinud, ise ei kontrollinud ka. Jätkuvalt kenasti 230-270 alla üle wifi.
Wifi6? Eee, sellist tuge SL ei oma minuteada.
Starlinki enda junni ei kasuta wifi jaoks, ei soovita kellelegi seda jama. Levi olematu ja kiirused olematud.
Kusjuures ma siiski kasutan ja kui seade on 5 GHz võrgus, tuleb 200+ suht puusalt. Aga levi on tõesti kehvake.
Starlinki interneti kiirusele ta küll mingiks takistuseks ei ole tõepoolest. Ja vähemalt äpi kiirusetest näitab wifi kiiruseks telefoni ja ruuteri vahel >500Mbit/s kiiruseid, mida kohtvõrgus saaks kasutada (kui mul etherneti adapterist üle 30Mbit/s läbi käiks praegu )
_______________________
Väike areng Starlinki ethernetiühenduse parandamisel:
Laupäeval sain vastuse ticketile, kus küsisin, kuidas ma suletud ticketile vastama peaksin, kui vastamise/ticketi uuesti avamise nuppu näha ei ole.
Vastuseks sain, et tuleb ticketile vastata. Geniaalne, eks. Vist ei juhtunud kõige teravama pliiatsi peale.
Mul oli täpselt kirjeldatud, et vastata ei ole võimalik, lisatud screenshot, millel nupud puuduvad. Õnneks selle ticketi puhul oli re-open nupp olemas ja sain vastata - tegin enne veel screenshoti ja saatsin võrdluseks, kuidas selline ticket välja näeb, millele saab vastata.
Aga tundub et see vana ticket ongi kinni pandud sedasi, et vastata võimalik ei ole, kuigi viimases teates on palutud ticket uuesti avada, kui uus Etherneti adapter ei lahenda probleemi või on mingeid küsimusi.
Seega vana ticketiga jauramise asemel lihtsalt jätkasin selle uue ticketiga ja kirjeldasin põhjust, miks ma seda vana ticketit üldse avada tahtsin - et uuest adapterist oli just niipalju abi, et ühendus enam ei katke iga minuti tagant ja paketikadu on 10% asemel 2%, nii et sisuliselt ei ole seda märgata. Aga põhiprobleem, et ühendus on gigabiti asemel 100Mbit/s, millest reaalselt läbi käib vahelduva eduga 15-30Mbit/s, ei ole kuhugi kadunud. Et Wifi kiirus samal ajal on korras, siis järelikult Etherneti link ruuteri ja Dishy vahel töötab normaalselt ja ei tööta ruuteri-sisene teine port, mille otsa on see adapteritilbendis poogitud.
Screenshotid ja debug data sai ka lisatud.
Pühapäeval sain vastuseks, et saadavad uue ruuteri ja lisaks veel ruuteri ja Dishy vahelise kaabli ka.
Praegu liigub DHL-iga siiapoole igatahes.
Ja see viimane ticket nüüd ei ole vähemalt permanentselt suletud, uuesti avamise nupp on alles.
______________________
parandus:
Ruuter pole veel siiani postitatudki - on Starlinki poes "tellitud" staatuses ja postitamata. See pakk mis kohale tuli, oli ainult uus kaabel, mida mul tegelikult vaja ei ole vähemalt praegu.
Hea kui ta varuks on, aga seal pole praegu probleem ja selle vahetamisest poleks mingit tolku.
______________________
10.04.2023
Sain lõpuks uue ruuteri ka kätte. Posti pandi reedel, 8. apr - vähemalt siis tuli DHL-i teade. Starlink ise teatas postitamisest laupäeval. Tundub et neil oli mingi ruuterite tarnetõrge vist, et nii kaua ootama pidi seda.
Ühendasin vana ruuteri lahti ja uue külge - üllatus! Ikka "slow ethernet" ja läpakas näitab samuti, pärast väga vaevalist ühenduse kättesaamist 100Mbit/s linki.
Õnneks ilus ilm, viskasin redeli katusele ja uue kaabli dishy külge, maas teise otsa uude etherneti adapterisse ja selle otsa uude ruuterisse. Kui nüüd debug data lehekülge vaatasin äpis, oli kõik roheline.
Läpakas näitas ka 1GBit/s linki ja speedtesti äpp näitas kiiruseid 250-270Mbit/s DL ja ~15Mbit/s UL.
Seega kas vana kaabli pistikute või kaabli enda viga. Ja debug data selle kohta mitte midagi ei näidanud! Dishy ja ruuteri vaheline ühendus oli selle järgi korras ja kiire, wifi ju ka oli kiire?! Mida peeru?
Nüüd üritasin vana kaabli pistikute klemme ka puhastada P500 vesiliivapaberiga - USB-C ja micro-USB puhul on sellest abi olnud. Ja lasin uuesti MOTIP electro protect-i peale enne tagasiühendamist. Abi ei midagi.
Seega tundub, et vana kaabel ise on vigane kusagilt. Väntsuda ta eriti pole minu meelest saanud, kinnitustross on pingul, kaabel piisavalt lõdval ja otstes piisavalt pikalt paindele ruumi jäetud.
Mõtlen, et asendan kiulise CAT5E FTP-ga (mida mul on praegu vedelemas piisavalt), mille otstesse panen RJ45 varjega pistikud. Vanalt kaablilt lõikan otstest need Starlinki pistikutega jupid ja otsastan samuti RJ45 varjestatud pistikutega. Omavahel kokku ühendamiseks on mul varjega RJ45 jätkupesad juba varutud. Juurde on vaja õuepoole niiskuskindel karp panna, kuhu sisse see jätk siis jääb.
Ja kui vana kaabli otsast lõigatud juppidega tööle ei hakka, siis lõikan uue otsast. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
viimati muutis Dogbert 12.04.2023 17:18:21, muudetud 1 kord
Mul veits pikemalt, kui aint ennelõunat.. avasin tiketi supporti, 4minutiga vastus, et näevad "poor ethernet connectionit" ja panid uue kaabli ja ruuteri tulema Kiirus jääb kuskil 16Mbps kanti..
"poor ethernet connectionit" ja panid uue kaabli ja ruuteri tulema Kiirus jääb kuskil 16Mbps kanti..
Siis sul nähtavasti sama asi, millega mina jännanud olen teist kuud juba.
Kõigil teistel paistab support asjalikum ja kiirem olevat, kui need tropid kelle otsa mina olen sattunud. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Ma vaatan, et Starlink on oma kiiruseid kõvasti parandanud, kui enne jooksis 100-200 Mbit vahel, siis nüüd püsib 200-300 Mbit vahemikus. Igati tervitatav nähtus.
Ma vaatan, et Starlink on oma kiiruseid kõvasti parandanud, kui enne jooksis 100-200 Mbit vahel, siis nüüd püsib 200-300 Mbit vahemikus. Igati tervitatav nähtus.
Siin on pigem aeglasemaks jäänud. Õhtusel ajal nagu praegu pigem 160-190 vahel ja mõnikord vähemgi. Alla 130 pole küll veel juhtunud nägema.
Vist on siin kohalikus cell'is rohkem Starlinke üles pandud kui mul ainsana, cell'i kogukiirus jaguneb mitmepeale ära. Kuigi satelliite polaarorbiiditidel võrreldes aastataguse olukorraga on nüüd kogu aeg näha, nii et tegelikult summaarne kiirus peaks parem olema küll.
Pole imestada ka, see siinkandis suurele osale inimestele pidevat võimlemist vajava moblaneti ainus alternatiiv. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Keegi seda "Roam" paketti ka Eestis proovinud, kuidas autos liikumise ajal kiirused ja latentsus?
Kui kaugele rannast paadis töötab?
Ma olen Roaminud ilma paketita . Muidugi mitte päris üle Eesti, aga 50 km raadiuses pole probleemi tekkinud ja pole ka kiirusel vahet olnud. Latentsust pole mõõtnud, aga tuntavat erinevust pole märganud. Aga ega ma ei mängi ka... _________________ - censored -
Keegi seda "Roam" paketti ka Eestis proovinud, kuidas autos liikumise ajal kiirused ja latentsus?
Kui kaugele rannast paadis töötab?
Ma olen Roaminud ilma paketita . Muidugi mitte päris üle Eesti, aga 50 km raadiuses pole probleemi tekkinud ja pole ka kiirusel vahet olnud. Latentsust pole mõõtnud, aga tuntavat erinevust pole märganud. Aga ega ma ei mängi ka...
Päris huvitav tähelepanek.
Kas keegi on proovinud, kui kaugele kannatab minna "Roam" paketita ja veel ühendust saada talutavalt?
Ma arvan et talutav ühendus ei sõltu kaugusest, vaid siis kui cell'i piir ületatakse, on kriips peal ja veateade ees.
Kõlab loogiliselt, aga sõnastame siis küsimuse ümber - kui suur see 1 cell on?
Kiire google ei andnud vastust Eesti ala kohta vastust, et kuidas paikneb.
Ma arvan et talutav ühendus ei sõltu kaugusest, vaid siis kui cell'i piir ületatakse, on kriips peal ja veateade ees.
Looduses ei ole need piirid kunagi järsud, signaal pidi lihtsalt kehvaks muutuma ja seetõttu kiirus ka, kui satelliidid sulle määratud kiirt sinu vanasse cell'i suunavad ja sina asud naaber-cell'is. Mida kaugemale üle "oma" cell'i piiri, seda kehvemaks, kuni lõpuks ühendust ei saagi.
Samas saab iseteenindusest endale uued koordinaadid sisestada. Pidavat tunni jooksul kinnitatama, kui uus asukoht asub teeninduspiirkonnas ja seal on veel vabu kohti. Aga millal info satelliitideni jõuab, ei oska öelda. Arvatavasti ei võta palju aega.
Juhul kui asukohavahetus on ajutine, siis riskid sellega, et tagasi tulles ei pruugi algses asukohas enam vabu kohti olla, kui kliente on palju. Eestis ehk pole veel nii hull.
Cellide suurusest peaks ehk saama ülevaate Starlinki levikaardilt www.starlink.com/map
Praegu tundub olevat üks cell veidi väiksem kui Muhu saar ja suurem kui Vormsi. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Võibolla, kuid ma siinkohal ei taba kuidas nad seda cell'i nii teenindavad, sest minu meelest ei ole neil ju sateliit geostatsionaarne, nad liiguvad, neid on palju ja seetõttu mingi siiski suht kindla ruudu mahategemine on nagu küsitav. Geostatsionaari kiirt saab küll kenasti paigal hoida, kuigi ka need satid tilbendavad seal tegelikult ise mingis 100x100x100km kuubis. Aga on kuidas on, kasutaja vaates see ei ole nii tähts tegelikult (ta ei saa seda muuta).
Võibolla, kuid ma siinkohal ei taba kuidas nad seda cell'i nii teenindavad, sest minu meelest ei ole neil ju sateliit geostatsionaarne, nad liiguvad, neid on palju ja seetõttu mingi siiski suht kindla ruudu mahategemine on nagu küsitav. Geostatsionaari kiirt saab küll kenasti paigal hoida, kuigi ka need satid tilbendavad seal tegelikult ise mingis 100x100x100km kuubis. Aga on kuidas on, kasutaja vaates see ei ole nii tähts tegelikult (ta ei saa seda muuta).
Samamoodi nagu antenn liikuvat satelliiti vastu teenindab, kiirt fokuseeritakse sinna kuhu parasjagu vaja ja celli kaupa teenindada ilmselt lihtsam kui kliendi kaupa. Oletades et maa pole lapik, peaks kogu maakera ühtlaselt kaetud olema ja nähtavus sõltub pigem ekvaatori kaugusest kui et kui inimtühi mingi piirkond on. See mis alad lihtsurelikele avatakse on poliitika küsimus. _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Samamoodi nagu antenn liikuvat satelliiti vastu teenindab, kiirt fokuseeritakse sinna kuhu parasjagu vaja
Selles on see vahe, et kliendi maajaam on siiski ühe üksusena piagal, kuid sateliidid kerivad järjest eest läbi. Ilmselt peab siis järjekorras eelmine ütlema maajaamale, et vaata nüüd krutid end järgmist ootama, kuid maajaam ei saa dikteerida mille külge ta ühendub. Ühenduse initsialiseerimise faasis ta muidugi pröökab kõigile et "siin ma olen", aga kui ta jutule võetakse, määratakse talle parameetrid mida järgida. Kui tulla nüüd nn roamingu juurde, siis ilmselt on vahe kuidas cell'i äärealale satutakse, kas ütleme sõites või alustatakse sidet kuskil ääre peal. Kui allatulev kiir on kitsa vihuga, ja seda ta on kindlasti, siis nii saabki signaal väheneda sest ühendutakse kiirega mis läheb üha rohkem risti cell'i äärele liikudes, kvaliteetne signaal väheneb. Kui asuda kohas kus signaal on vähenenud, ja proovida initsialiseerimist, siis vast selguks kuidas "siin ma olen" heaks kiidetakse, kas võetakse jutule või mitte. Võibolla on vahe kas cell'i suurust jälgida liikuva jaamaga või seansi alustamise kaudu.
Sati vaates on kõik vastupidi, tema seisab paigal, maa ühes klientiga liiguvad. Nii et sisulist vahet pole, klient püüab eri satte ja sat kiirgab eri punktidesse. Cellideks jagamine ilmselt adminnimise lihtsustamiseks, ideeliselt saaks igale kliendile oma kiire saata. Ja riigipiirid täpsemalt välja joonistada. _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Ma vaatan, et Starlink on oma kiiruseid kõvasti parandanud, kui enne jooksis 100-200 Mbit vahel, siis nüüd püsib 200-300 Mbit vahemikus. Igati tervitatav nähtus.
Siin ka pigem kiiremaks läinud. Näinud kiiruseid üle 300 Mbit/s
Mingeid suuremaid katkestusi ei mäleta. Kui on olnud siis öösel. Paduvihm on küll mõned korrad ühenduse katkestanud, aga see ilmselt loogiline.
Samamoodi nagu antenn liikuvat satelliiti vastu teenindab, kiirt fokuseeritakse sinna kuhu parasjagu vaja
Selles on see vahe, et kliendi maajaam on siiski ühe üksusena piagal, kuid sateliidid kerivad järjest eest läbi. Ilmselt peab siis järjekorras eelmine ütlema maajaamale, et vaata nüüd krutid end järgmist ootama, kuid maajaam ei saa dikteerida mille külge ta ühendub. Ühenduse initsialiseerimise faasis ta muidugi pröökab kõigile et "siin ma olen", aga kui ta jutule võetakse, määratakse talle parameetrid mida järgida. Kui tulla nüüd nn roamingu juurde, siis ilmselt on vahe kuidas cell'i äärealale satutakse, kas ütleme sõites või alustatakse sidet kuskil ääre peal. Kui allatulev kiir on kitsa vihuga, ja seda ta on kindlasti, siis nii saabki signaal väheneda sest ühendutakse kiirega mis läheb üha rohkem risti cell'i äärele liikudes, kvaliteetne signaal väheneb. Kui asuda kohas kus signaal on vähenenud, ja proovida initsialiseerimist, siis vast selguks kuidas "siin ma olen" heaks kiidetakse, kas võetakse jutule või mitte. Võibolla on vahe kas cell'i suurust jälgida liikuva jaamaga või seansi alustamise kaudu.
Ma ei ole selles kindel, aga tõenäoliselt ei ole satelliitide trackimine taevas ja cellide oma maapinnal nii keeruline matemaatiline probleem, millega klientseadme või satelliidi sees olev protsessor murdosa sekundiga hakkama ei saaks, kui satelliitide orbiitide andmebaas ja "päevaplaan" igasse vastuvõtjasse alla laetakse ja cellide koordinaadid ning kliendibaasis iga vastuvõtja "päevaplaan" igasse satelliiti.
Aega võtab ikkagi vaid vastuvõtja bootimisel esimese satisignaali kinnipüüdmine ja sellega ühenduse saavutamine.
Lisaks teatab info äpis ja veebiliideses pärast bootimist, et stabiilse ühenduse saavutamiseks kulub kuni 15 minutit (tavaliselt siiski mitte üle 3-5) ja esimesed tunnid (oli see nüüd 6 või 12?) kogutakse infot taeva nähtavuse kohta konkreetses asukohas, st kaardistatakse kõik takistused, mida edaspidi vältida (st enne satelliidi liikumist takistuse taha aegsasti lülituda järgmisele nähtavale satelliidile). Kui taevas ei ole osaliselt nähtav, siis selle aja sees võib veel neist takistustest tingitud katkestusi esineda.
Võimalik, et pärast selle info kokkukogumist edastatakse seesama info ka keskhaldusele ja igale satelliidile, et need teaksid, millal ja millisele cellile üht oma raadiokiirtest fokuseerida. Vähemalt oleks see loogiline võrgu optimeerimise seisukohalt. Aga võib ka olla, et satelliidid seda täpselt ei tea, lihtsalt klientseade üritab enne eelmise satelliidiga ühenduse kaotamist uut ühendust üles võtta rohkem kui ühe nähtavas taevas asuva satelliidiga ja ühendus saadakse sellega, milline parajasti jutule võtab.
PS. Kas kellelgi veel on viimase paari nädala sees Androidi äpis autentimisega probleemid? Kui on, siis kas meiliaadress sisaldab "+" märki? Mina pääsen praegu oma kontole ainult brauserites. Tegin juba supporti ticketi selle kohta, sest kahes erinevas Droidis äpis autentimine ei toimi ja sisselogimist nõudvatele seadetele ligi ei pääse _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Ma ei ole selles kindel, aga tõenäoliselt ei ole satelliitide trackimine taevas ja cellide oma maapinnal nii keeruline matemaatiline probleem, millega klientseadme või satelliidi sees olev protsessor murdosa sekundiga hakkama ei saaks
Ma jõudluses ei kahtle hetkegi, küsimus on vaid selles kui täpselt cell'i piire järgitakse. Ja kas liikumisel cell'i äärele juhtub mis ning mis juhtub kui seal äärel proovida ühenduse intsialiseerimist. Kuna eri piirkondades on nähtavasti cell erineva suurusega, siis see võib tuleneda konkreetselt laius/pikkuskraadist või mingist muust üldiselt ebaolulisest seigast mille tausta me ilmselt ei saagi teadma ja ei peagi, aga huvitav oleks teada selle ulatust.
Cellide piirid tõenäoliselt ongi enam-vähem sellised nagu need levikaardil näha on, aga kindlasti ei jälgita klientseadme asukohta GPS koordinaatide järgi selliselt, et kui enda cellist välja läheb, siis lõpetatakse teenindamine hoobilt ära. Side töötab edasi, lihtsalt satelliidid saadavad oma vastused endiselt selle celli pihta, kuhu klientseade on registreeritud. Raadiokiir ei ole aga nii täpne, et väljaspool celli piire sidet edasi pidada ei oleks võimalik, lihtsalt satelliidid üritavad kiire fookust kindla celli pihta suunata ja signaali maksimum asub celli sees ning selle celli piires peab olema levi tagatud. Kui celli piiridest välja lähed, siis hakkab signaal pikkamööda nõrgenema kuni side katkemiseni, aga Starlink lihtsalt ei vastuta side kvaliteedi eest väljaspool registreeritud celli.
Sõltuvalt satelliidi orbiidist ja hetkeasukohast ning celli asukohast maapinnal raadiokiire läbimõõt muutub ja on vähem või rohkem pikliku kujuga, aga maapinna arbitraarne jagamine cellideks ei pea sellepärast erinema erinevatel laiustel, sest sateliidid on nii "tavalistel" ekvaatori suhtes mingi nurga all olevatel orbiitidel, mis käivad põhjas kõige kaugemal Poola kohal ära, kui ka sellega risti olevatel polaarorbiitidel, mis meil otse üle pea käivad, nii et raadiokiire kokkupuutepind maapinnaga on pidevalt ja kiiresti muutuv suurus, nagu valgustaksid taskulambiga mööduvat rekkat, või kui soovid, tsisternautot.
Lihtsalt "otse satelliidi all" on raadiokiir teravam, täpsem ja ringikujulisem, kusagilt silmapiiri kohalt saabuv kiir on maapinna suhtes laialivalguvam, välja venitatud ja ebatäpsem, selle maksimum sihitakse aga endiselt iga celli tsentrisse ja side celli piirides peab olema tagatud.
_____________________________
Supportist sain vastuse:
COMMENT FROM Jacob
Hello xxxxx,
Thank you for contacting Starlink customer support!
We are aware of an issue that is preventing some users from logging into the Starlink App. Engineering is actively working on a fix and we hope to have this resolved by next week. Here are some steps you can try in efforts to resolve:
Ensure your time is set correctly
In your device's settings, navigate to System > Date & time and make sure that "Set time automatically" is toggled on.
If issue persists after confirming time and app is up to date then you can use Starlink.com to manage your account while we work on a fix for the Starlink app. Thank you for your support and have a great day.
______________________________
Mul hakkab tekkima kahtlus, et sellel on seos suveajalt talveajale üleminekuga, kui see kellaaja korrektsusest sõltub Probleemid ju tekkisid just paar nädalat tagasi, kui suur üle-euroopaline tahakeeramine käis.
Palkasid Hiina või India progejad äppi treima ja need ei osanud suveaja olemasolu peale tullagi kindlasti. Mul auto kaamerad, ei vana ega uus ka ei tea sellest ööd ega mütsi.
_________________
Käsitsi kellaaja tunni võrra edasi lükkamine ega ajatsooni muutmine Türgi peale igatahes ei aidanud, rääkimata sellest, et ta varem oli kogu aeg automaatse peal ja õige.
Igatahes soovitusest starlink.com lehel konto alt seadistuse kallale minna oli veidi kasu - leidsin, et erinevalt varasemast saab sealtkaudu nüüd ka lumesulatust lülitada. Wifi seadistust muuta paraku mitte.
_________________
Täna (18.11.2023) ilmunud uuendus Starlinki äpile (v2023.29.0) tegi autentimise igatahes korda nagu lubati. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Tere, kuna üritan aru saada kui hea või halb/muretu või problemaatiline Starlinki lahendus on, et seda kas soovitada või mitte oma tuttavale, siis tegin ühe väikese polli ja loodan, et mõned teenuse kasutajad on valmis oma kogemust jagama. Vastamine võtab paar minutit ja hea meelega jagan vastuseid ka siin, kui kedagi teist mingi nö minikokkuvõte huvitab.
Kui kellelgi on ettepanekuid kuidas seda paremaks teha, pole ka vastu.
Ja tulenevalt Starlinki spetsiifikast, ei ole kindlat enam-vähem püsivat latentsust. See kõigub pidevalt päris laias vahemikus. Mõni miinimum on 35ms, aga samas võib tulla kümmekond sekundit 80-90ms täiesti suvalisel ennustamatul hetkel. Võiks öelda, et kusagil 2/3 ajast on küll 50 kandis. Äpist saab jooksvalt jälgida.
Samuti esinevad n-ö mikrokatkestused, mida neti kasutamisel enamasti ei ole märgata (0,1-2s). Neid loendab Dishy ise ja äpist saab viimase 12 tunni jagu neid vaadata soovi korral.
Märgata võib neid juhul kui üritad puhast tavalist standardse seadistusega ssh-d kasutada, st ainult TCP protokolliga. Kui sessioon on mitmeid minuteid pikk, siis katkeb mingil ajal kindlasti ära.
Kui kasutad läbi UDP VPN tunneli, siis püsib.
Vahel on ka üle 2s kestvaid katkestusi, aga juba aastajagu on enamus päevi neist vabad. Vahel harva on 10-15s katkestusi ka. Mul ei ole kasutamist otseselt seganud, st on juhtunud enamasti ajal kui midagi ei kasuta. Kord oli telekast striimimise ajal, siis segas küll.
Suht tihti teeb öösiti reboote, et tarkvara uuendada.
Kui mingi jupp komplektist hakkab tõrkuma, saab asenduse tasuta. Vana jupp jääb ka alles (Dishy enda kohta ei tea ainult). _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
1) Anomaalia, kahepäevast tsüklit ei ole täheldanud. Peale voolu kadumist läheb rohkem aega geneka töölepanemisega, kui netti pääsemisega.
2) Anomaalia
3) Minu puhul sama. 2 ruuterit ning leviala on veits sitt
4) Jah, lisavidinad on kallid (kõikjal sama hinnaga, usakatele vb ei ole nii kallis, kui eestlastele)
5) Äpisisene suhtlus, saab hakkama küll. Tunduvalt raskem on Elisaga suhelda
6) Kui dishy ei tööta, siis tuleb supportiga nõu pidada.
Kui antud kasutaja kasutuskohas on 5G olemas ja on hea leviala ning ei ole üle müüdud, siis ei näe põhjust üldse Starlinki kasutamiseks, see ongi mõeldud neti pakkumiseks sinna, kus seda ei ole
viimati muutis Leinö 28.01.2024 09:01:29, muudetud 1 kord
Nr 1 kas mingi kummaline anomaalia, sihilik FUD või kellegi teise kirjeldusest kokku pandud fiktsioon, mille puhul kõik kuuldud detailid sellest kellegi teise antud kirjeldusest ei jäänud õigesti meelde.
Voolukatkestusi on olnud nii "avariilisi", kui enda tekitatud, kokku kümneid (Starlinkil väljalülitamise nuppu ega shutdown käsku pole, ise tõmbad saba seinast - ehk ei erine voolukatkestusest absoluutselt).
Ühelgi juhul pole mingeid mitmepäevaseid ühenduse taastamisaegu. Tavaline bootimisaeg andmeside loomiseni on isegi lühem kui vana Telia Thompson modemiga ADSL-i ühenduse saamine: mõned sekundid üle ühe minuti.
Esimesed 6-12 tundi võib esineda tavalisest enam mõnesekundilisi katkestusi, peamiselt juhul kui antenni vaateväljas on füüsilisi takistusi (puud, majad, antennid), kuid sel ajal on internet täiesti tavaliselt kasutatav.
Ei ole ruuter ka kordagi ise lolliks läinud. Resetitud sai seda ainus kord siis kui kaablirikke tõttu viga otsisin. Bootimise ega side kättesaamise aeg sellest ei pikenenud, lihtsalt tuli uus seadistus teha (ja see on suht elementaarne)
Nõrk koht on kaabel. Ja kaabli viga võib põhjustada kõikvõimalikke anomaaliaid, mida kaabliga ei oska isegi seostada. Ma ei välistaks, et Redditi postituse kirjutajal võis ka kaabel vigane olla ja see põhjustada kõiki anomaaliaid.
Etherneti adapter ja kõik ametlikud lisajubinad on jah jaburalt kallid, kui neid Starlinki poest ostma hakkad, aga kui läheb katki, siis asendus on tasuta. Ja kui seesama adapter välja arvata, on kõik need pakutavad jubinad mõttetud või võimalik ise võileivahinnaga valmis teha tavalistest igapäevastest materjalidest.
Teise Starlinki ruuteri ostmine meshi loomiseks on küll mõttetu. Mul on kaks ruuterit, kuna sain teise ruuteri etherneti pordi rikkekahtluse tõttu. Küllap teistel kahe ruuteri omanikel ja meshi katsetajatel suht samamoodi see teine ruuter saadud.
Kui on Wifit vaja laiendada, siis kasuta odavamaid ja paremaid teiste tootjate seadmeid.
PS. Ainus kord, kui bootimise aeg paarikümnele minutile ja side kättesaamine tundidepikkuseks venis, oli sel sügis-talvisel tormiööl, kui sadas jäidet ja mul ei olnud Dishy sulatus sisse lülitatud. Öösel kõva sajuga katkes ühendus ära ja ilma satelliidiühenduseta ei saa soojendust sisse lülitada, sest see nõuab sati kaudu autentimist. Jabur? Jah.
Side tuli tagasi, kui jää ära sulas järgmisel päeval. Siis sai automaatne soojendus sisse lülitatud ja rohkem ei ole soojendust välja ka lülitanud. Talvel muidu peab viimaks katusele ronima ja tuppa sulama tooma selle Dishy
Automaatne sulatus tundub toimivat, kuigi vahel tundub sisse lülituvat suht mõttetutel aegadel, kui temperatuur on mõni kraad üle nulli ja midagi isegi ei saja. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
viimati muutis Dogbert 28.01.2024 13:36:43, muudetud 1 kord
Kuulge, mis värk selle andmemahuga on?
Ma saan aru, et Priority annab sulle 1 TB mahtu, mis on jagatud kasutamise puhul prioriteetsem kui Standard (sellest ka nimi oletan), aga meil siin seda probleemi pole ilmselt.
Aga muidu on andmemaht piiramatu jah?
Kiiruse ei lähe alla ja/või peale maksma ei pea? _________________ Võib öelda, et ma olen liigselt enesekeskne, aga mind see ei häiri
Tulge kõik HV rahvaga jalkat mängima!|
Ei ole mingit mahupiirangut meil. Priority paketist ei tea midagi, pole uurinud.
Standardpaketil on upload piiratud 20Mbit/s peale. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
https://www.starlink.com/legal/documents/DOC-1400-28829-70
Standard peaks olema uploadiga kuni 20 ja priority kuni 40, aga nedne endi datasheet paneb kelbast vist nagu lingilt näha. _________________ Võib öelda, et ma olen liigselt enesekeskne, aga mind see ei häiri
Tulge kõik HV rahvaga jalkat mängima!|
Ei tea, veidrad numbrid seal jah. Kas on siis muudetud vahepeal neid vms?
Aga saab ju 30 päeva proovida ja kogu kola soovi korral tagasi saata ja raha tagasi, kui ei vasta soovitule või mingil muul põhjusel. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Uhke hind, aga noh, on olukordi kus see ennast õigustab.
Oleks oodanud et lubatud latents ei ole 99 ms, mis on ikkka üsna kõrge. _________________ Võib öelda, et ma olen liigselt enesekeskne, aga mind see ei häiri
Tulge kõik HV rahvaga jalkat mängima!|
tundub, et turutõrkepiirkonna ainus lahendus, mitte keegi ei suuda 5k eest netti panna, aga 1,5 milli eest juba saaks. _________________ Ära suurenda telia kasumit - lõpeta leping! 20/4 pole eriline max kiirus. 1992 kaaperdas telia neti
Seda 50 eurot kuus ja 250 MBit/s võid oma naabritega ka jagada, lihtsalt suundantenniga wifi kaudu. Siis on 25 euri ja kui veel ühega, siis veel vähem sul maksta. _________________
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
. Muidugi mitte päris üle Eesti, aga 50 km raadiuses pole probleemi tekkinud ja pole ka kiirusel vahet olnud. Latentsust pole mõõtnud, aga tuntavat erinevust pole märganud. Aga ega ma ei mängi ka...
