[Mnator]

turvakoopiate tegemisel kiirusemured???
eespool näitena toodud pereandmete puhul pole mingit erilist vahet kas koopia saab valmis poole tunni või pooole päeva jooksul ja pealekauba saab ju kopeerida vaid uusi asju, vanad mis olemas on ju olemas
koopiate tegemine koormab kettaid vähe, seega ketta eluiga sõltub pigem sellest kui usaldusväärse tehnoöoogia produkt ta on ja selle suhtes hdd on igati konkurentsis endist viisi (v.a. heeliumkettad, millest aja jooksul heelium haihtub ka läbi raua ja mäletamis juba tootjad ise pakuvad elueaks kümme aastat)

[Vael]

HDD pealt saab ju ka hapuks läind ketta pealt andmeid kui väga tahta. SSD on kutu siis on kutu piilu.

[lightbluefox]

Just see viimane on mul ka natuke mureks, ostsin 2TB Samsung S7 Shield ketta, kuna 1TB üle USB 2.0 käis närvidele, aga ilmselt hakkan siiski SSD pealt tegema omakorda koopiaid vanale 7200 HDDle.
Kui SSD on paberi peal igati hüper-super, siis HDD plätter pealt võiks ikka midagi kunagi kätte saada, SSD kiibi pealt usun, et asi nii ilus ei ole.

[Mnator]

[napoleon]

Kui heeliumiga HDD seest heelium vaikselt jalga on lasknud, kas see lakkab siis töötamast või on lihtsalt pisut lärmakam ja/või võtab pisut rohkem voolu?

[Tomorrow]

napoleon, Ma ei kardaks seda heeliumit nii väga. Selleks ajaks kui selline oht tekib on see ketas moraalselt vananenud ja saab sama või odavama raha eest mitu korda mahukama HDD osta.
Serverites on heelimiga täidetud mudelid käinud päris pikka aega.

Consumer ketastel vähem aga ma pole kuulnud mingist massilisest suremisest.
Pealegi tänasel päeval kui sa ostad üle 8TB HDD, siis sul polegi mingit valikut. Suurima mahuga mitte heelium HDD on 10TB.

Mina loen selle usaldusväärseks tehnoloogiaks.

Sama lugu oli ju SSD'del alguses TLC NAND'ga. Aja jooksul seda täiustati ja tänasel päeval ei ole vastupidavus probleemiks. QLC ei ole samas jalgu alla saanud - hinnavahe on liiga väike ja TLC on isegi odavam masstoota.

[Mnator]

heeliumi puhul tekib küsimus, et kui ta õhtale juhtub minema kõige ebasobivamal momendil, kas sealt midagi ise ka taastada teisele kettale on võimalik või ainult ülikalli raha eest spetsialisti kaudu spetsseadmetega
ma ise eelistaks pigem jaotada turvakoopiad mitme väiksema ketta peale

[renx09]

sa oled vist heeliumi eesmärgist ketastes natuke valesti aru saanud

[Etz]

[napoleon]

Tomorrow, põmst NAS-s jah ilmselt vahetad ketta suurema/kiirema vastu enne kui see otsad annab. Mitte alati, mul siiski on ka kettaid surnud, selleks ka alati RAID1.
Aga kui keegi oma perepildid on kettale kopeerinud ja ketta kappi ära pannud, siis võib teemaks olla, et kui suur risk on et see riiulis niisama seistes hapuks läheb?
Muidugi ei tohiks see ketas kapis ainuke backup olla, aga noh nagu teame siis võid rääkida küll, aga ega seda enne väga ei kuulata kui miskit reaalselt juhtub.

[Mnator]

[kaabakas]

[renx09]

[Mnator]

praota neid seekord veidi

[laurx]

Panin just ühe backupimasina jooksma jälle. Mõlemas kummaski 2 suvaketast milles varundust kopeeritakse lihtsalt ketaste vahel + teine masin imeb selle endasse ja teeb enda sees koopia ka. Viimane koopia on mingil välisel kettal, millele ma ütlen korra kuus, et ejeckt.

[BA79]

Ma tegin katse. Proovisin tõsta Linuxi masinasse oma suure backup faili. Andsin alla, sest kiirus muutus "pudelikaelaks" ja tundus, et data ei liigu. Seda siis USB 3.0 pealt 5400 RPM HDD kettale. Kui tõsta sama fail NVMe kettale, siis läks asi ludinal lõpuni.
Mis turvakoopiate tegemisse puutub siis iga iteratsiooniga, kui varundatava kausta sisu läheb suuremaks, siis nõuab ka varukoopia rohkem andmemahtu. Jah, saab vanu koopiaid kustutada, et värsketele ruumi teha aga päris 100%-liselt turvalist varundamist pole võimalik tagada. WD 500GB 3.5" vana lauaka ketas ütles üles ilma ette hoiatamata. Proovisin elektroonilise osa vahetusega (identsed kettad), aga ei aidanud. Kettakontrollerit näeb aga ketast ei loe. 2.5" 1TBB vana sülearvuti ketta kohta ütleb SMART , et "Self Test failed". Siiski loetav, aga jah ilmselt mingil ajal saab otsa.
Kokkuvõttes 100% garantiid pole milleski. Küsimus on ajastuses, et millal ketas välja vahetada. Samas võib ka nii juhtuda, et tutikas ketas on vigane.

Varundamise põhitaktika: Koopiate koopiate koopiad ja seda niikaua, kuni algallikas ühel hetkel ise kättesaamatu on , nii et pead lootma koopiate terviklikkuse ja kirjutuskvaliteedi peale. Võib-olla ülereageering, aga välistada ju ei saa, et varundustarkvara ise kirjutab vigaselt ja kõige hullem variant on see, kui kopeeritav fail ise vigane on. Eriti oluline on andmete terviklikkus ja failisüsteemi seisund disk-to disk kopeerimisel. Vigasest koopiast pole kasu.

[laurx]

Kivis on krüpt. Protsessori pead reballima.

[von Wu]

Üks koopia võiks olla optilisel kettal.
Tavaline laserplaat ei pruugi kauem kesta kui kõvaketas, aga lahenduseks on M-Disc. http://www.microscopy-uk.org.uk/mag/indexmag.html?http://www.microscopy-uk.org.uk/mag/artsep16/mol-mdisc-review.html
Hind on muidugi iseasi. 500 GB 97€. https://www.digizone.ee/et/106/Arvutikaubad/119/Salvestusmeedia/453650/1x5-Verbatim-toorikud-M-Disc-BD-R-Blu-Ray-100GB-4x-Speed-inkjet-print-JC

[Dirty Harry]

[napoleon]

Kui optilist plaati just füüsiliselt ei kahjusta, siis see säilib kui normaalsetes tingumustes säilitada st. ei võta saualavale kaasa vms.
Kättejuhtuval kettal puhul on palju rohkem asjaolusid, mille tõttu võib sealt andmete kättesaamine keerukas, kallis või sootuks võimatu olla.

[von Wu]

Nii jah. Kõvakettaga võib mida iganes juhtuda. Optilist plaati peab tahtlikult lõhkuma.
Vahepeal leidsin, et Blu-Ray (v.a. LTH) plaatidel pole orgaanilist kihti, mis valguse mõjul laguneb, seega ka tavalised korraliku tootja Blu-Ray plaadid peavad kaua vastu.
DVD puhul olevat siiski oluline vahe M-Disci kasuks.

Kõige tavalisem DVD kestab ka, kui hoida iga plaat eraldi karbis ja sellises kohas, kuhu päike peale ei paista. Neid võiks iga 5 aasta tagant kontrollida ja ümber kirjutada.
Mul on 10 aasta vanused veel ilusti loetavad.

Mõne ebaolulise plaadi (tavaline DVD) jätsin prooviks aknalauale vedelema. Õhukestes karpides, mõnel oli paberileht ka sees, mõnel mitte. Paari kuu pärast olid põhimõtteliselt loetamatud. Mõnelt plaadilt üksikud asjad sai kätte.

[SKG]

Mul on 90-ndate lõpus kirjutatud CD-d veel täiesti loetavad, kõige rämpsumad K-arvutisalongi toorikud. Nii et, ~25 aastat and going...

[laurx]

Uv tapab cd.

[BA79]

Minu arusaamist mööda on optiliste ketaste puhul UV/päikesekiirguse kõrval vaenlaseks ka tolm, mis optilise meediumikandja väliskihti kriibib, sõrmejäljed ja plaadi puhastamisel tehtavad vead (100% tolmuvaba keskkonda tavatingimustes pole võimalik luua). Iga kord kui plaat lugejasse lükata, siis optilise ketta lugeja ei ole samuti 100% tolmuvaba sest see ei ole hermeetiliselt suletud ja CD lugeja sahtli avades õhuga kandub ka sisemusse tolmu, mis plaati rikub). Kõvakettad on hermeetiliselt suletud, mälukiibid ka- kogu tootmisprotsess tolmuvabas keskkonnas- lõppkasutaja kõvakettaid ja kiipe reeglina ei ava ka (mis on plussiks andmete säilitamiseks kõvakettal). Seetõttu ma arvan, et iga kord mil plaati lugejasse pista nt CD plaati muusika kuulamiseks, siis sellega tegelikult rikub plaati. Digitaalsete koopiate kasutamisel on plaadi rikkumise tõenäosus väiksem, sest plaat on oma ümbrises. Jah, ka DVD/CD plaadi välimisele kihile võib imbuda pika aja peale tolmu kui hoiustad cd-d oma karbis, aga kui ümbrist ei ava siis peaks säilima. Kui kaua, sõltub hoiustamistingimustest. Kõige paremini säilivad ilmselt avamata kilepakendis optilised meediumid aga siis ei saa neid kasutada. Minu teada on lubatud teha üks koopia isiklklikuks kasutamiseks ka autorikaitse reeglite järgi ja nii saab nt .mp3 vormingus plaatide sisu digitaalkujul kuulata arvutis või muus kaasaskantavas nutiseadmes nt telefonis ilma, et originaalplaati rikud. Originaalplaat jääb siis kandma sentimentaalset väärtust.

[Vondur]

BA79, kui optilise plaadi lugeja on korras, siis tolmu poolt tekitatavad mikrokriimud ei mõju lugemisele mitte kuidagi. Optilise kandja teeb lugematuks kahjustunud orgaanilise materjali kiht, millele nii öelda "bitid" on kirjutatud. Sinna tolm ei pääse. Küll aga pääsevad kõikesööv aeg, UV kiirgus ja kui plaadi serv on lakiga kehvalt kaetud, siis ka niiskus. Kriimud teevad plaadi vigaseks ainult siis, kui nad on trükitud poolel ja nii sügavad, et tungivad läbi värvikihi, kaitselaki kihi ja ulatuvad orgaanilise infokandja kihini. Seda aga tavaline olmetolm teha ei suuda.