[laurx]

Sai 1 dell upgradetud 1tb kingstoni nvme peale ja aku hakkas kiorelt tühjaks saama. Probleem akuga lahenes kui kingston välja läks masinast.

[Optimist]

Ilusam kui ventikaga Gen5 SSD lahendus aga sellist kolakat ma oma emaplaadil igasse m.2 slotti ära ei mahuta. Gen5 kontrolleritel on veel korralik arenguruum, Phison PS5026-E26 on tehtud TSMC 12nm peal. Näiteks 3nm peal võiks voolutarve palju mõitlikum olla, muidugi SSD kontrollerite tootmismahu juures ilmselt praegu ei tasu sellise kivi arendamine ära.

Spoiler

https://www.techpowerup.com/312995/gigabyte-reveals-the-aorus-gen5-12000-ssd

[Longero]

Ilmselt käib see ka SSD kohta. Pole öeldud , aga tõenäoliselt on silmas peetud ilma vooluta olekut.
How long does data last on a USB flash drive? https://www.pcworld.com/article/2037550/how-long-does-data-last-usb-flash-drive.html

[londiste]

ssd-de kohta on see teema ka üles tõstetatud aga pole vist mingit asjalikku pikemaajalist katsetust tehtud, vähemalt kuulnud ei ole.
nõuded ja spec rääkisid ssd-de kohta kuudest (pealkirjad olid vist a la 3-6 kuud), enterprise ja co kondeka-akuga variandid muidugi suudavad andmeif refreshida ja kauem hoida jne.

[miga]

Kas ja kui hea mõte on a la 2-4TB M.2 SSD peal talletada meediat (pildid, videod) ehk kas see erineb kuidagi HDD peal hoiustamisest ? Tegu oleks nö teise M.2 SSD-ga, mille ülesanne ongi meedia hoiustamine.

[Tomorrow]

[miga]

Oleks teise M.2-na masinas ja koormust saaks ainult siis kui sinna kooeerin või seal olevaid faile avan.

[Tomorrow]

miga, Siis on ok. Minul on OS esimese 1TB M.2 peal. Pildid jms andmed teise 2TB M.2 peal ja mängud kolmanda 4TB M.2 peal. Neljas on siis üksik 14TB HDD mille peal on ainult videod mis mahu tõttu oleksid liiga suured SSD jaoks.

[miga]

Väga hea! Mis 4TB sul kasutusel on ?

[Tomorrow]

miga, XPG Gammix S70 Blade. Ostuhetkel maksis see 260€. Hetkel 240€. Välismaal miskipärast kallim isegi.

Kuna kolmandas pesas kus kiirused max 6500MB/s, siis polnud kiirus kõige tähtsam kuigi vaatasin ikka, et oleks üle 6000.

[laurx]

M.2 on oma lisamise eemaldamise tõttu natuke habras. Pane 2 2,5" suvakat masinasse, raidida pole vaja ja liiguta mingi koodijupiga olulist kausta(u) mingi intervalliga ühelt teisele. Bakatöö hoia loomulikult pilves aga mingid titepildid elavad nii väga kaua. Kui tahad ketast aga sahtlis hoida siis mingi usb3 üleminek/karp. Hardcore meestel on keldris mingi zfs raid10 karp eraldi ..

[Tomorrow]

Samsung Announces 4 TB SSD 990 PRO Series
https://www.techpowerup.com/313293/samsung-announces-4-tb-ssd-990-pro-series

[miga]

Tomorrow, tänud info eest! Kõlab mõistlikult.
2.5" jätan vahele, pole neid kuskile toppida, sest uus klots UM790 Pro saabumas õige pea kuhu mahub 2tk M.2

[BA79]

Ma peaks ka mõtlema oma vana Linuxi masina HDD väljavahetamise peale 2.5" SSD-le. Pelgan seda, et ühel hetkel on HDD kutupiilu või liigselt "bad'e" täis ja ketas võib loetamatuks muutuda.. Üks WD 500GB läks selle nahka. Oli korras pikka aega ja järsku kõik, finito. Linuxiga on selles mõttes lihtsam, et ei pea kloonima opsüsteemi (Win puhul vaja disk-to-disk kloon aktiveerimisprotsessi tõttu). Aga 2TB SSD on ikkagi suht kallid veel.

Kui pikk on keskmiselt ühe 5400RPM SATA HDD eluiga? Installisin masinasse mingi 3 aastat tagasi. Hetkel näitab SMART ketta seisundiks OK.

[pppd]

kettakasti smart ütles kõige vanema ketta töötundide arvuks mingi 71k. Samas mõni ketas on surnud mõne päevaga. Loterii.

[BA79]

[Mnator]

värisemise asemel tee parem regulaarselt turvakoopiad

[BA79]

[bladerunner]

Suvaline väline USB dokk/kettakarp + ketas sinna vastavalt rahakotile.
Mingi odava kasutatud Synology kasti saad ka alla saja raha eest + ketas sinna.
Ei tundu nagu erilise investeeringuna...

Mul tiksub failide serveerijana endiselt DS2013j. UI on jah sigaaeglane aga sinna satun nii max 1 kord kuus, kui sedagi.
Tegelt on uus Syno ka juba mitu kuud olemas aga pole viitsinud hakata datat ringi pumpama. Kettad selleks saabusid ka alles sel nädalal.

[Auron]

Kui pilv välistada siis ainuke asi mis annab rohkem turvalisust on ikkagi kaks ketast raid1 konfis kus kui üks sureb saab teisepealt andmed uuele kettale kopida. Kahe ketta korraga suremine on äärmiselt vähetõenäoline - muidugi võimalik a'la äikse puhul vms.

Eks peab endalt küsima, et mis andmed on need kõige olulisemad - ilmselgelt mingid netist sikutatud seriaalid pole niiolulised kui näiteks 20 aastajooksul tehtud perepildid. Viimaste puhul võiks küsida, et kas need on piisavalt olulised, et nö. a'la paarisaja eurane väljaminek teha.

[Tomorrow]

[napoleon]

HDD hinnaga võrreldes veel on kallim. Kuigi 2TB HDD-d täna enam ei ostaks, mul NAS-s on 2x10TB ja 2x6TB ... need viimased vahetab mingi hetk vast 20TB isendite vastu välja.

[BA79]

Tänud kõigile vastukaja eest!

Tomorrow

Mul pole NASi. Jah, on nüüd olemas nii USB 3.1 liidesega 2.5" kettakarp, kus on praegu vanast sülearvutist üle jäänud 1TB HDD (Sellel on juba bad sektoreid omajagu, linuxi all on ümber mapitud). Ja on olemas ka NVMe kettakarp, milles olev 512GB SSD ketas on peaaegu täis sest on vanast arvutist. Win OSi olen kettalt ära kustutanud aga see vabastas ainult 27GB kettaruumi.
Ei saa hetkel igakuiselt investeerida arvutimajandusse. Aga ilmselt vanale Linuxi masinale teen selle hädavajaliku upgrade ära mingil ajal. Kiiremaks seda ei saa, ei toeta M2 kujuteguriga SSD kettaid (Pole PCIe pesa vaid Mini-PCI, kus on praegu Broadcomi Wifi kaart). Seetõttu pean leppima SATA3 2.5" SSD kettaga ja seda ka, saab ainult ühe panna. Seepärast ilmselt mõistlikum 2TB/4TB osta.
napoleon

Mõistlik, ma ka enam HDD-d ei taha, kui on olemas võrdlusmoment, kui kiired on NVMe kettad. NAS serverite puhul vanematel pole ka vist NVME liidest. Enamasti SATA ju, seega 2.5" SSD, kui vaja siis spetsiaalse mountkit'i abil 3.5 sahtlisse või osta 3.5" SATA3 HDD.

Auron
Minu jaoks on tähtis andmete terviklikkus. Replikatsioonide tegemiseks peab tõesti eraldi kasti vaatama, aga nagu bladerunner pakkus siis odavam on lihtsalt eraldi ketas (või mitu) osta ja sahtlisse jätta. Kui igapäevaselt ketast ei kasuta, peaksid andmed terviklikult ka säilima niisama. Seda enam, et SSD puhul pole mehhaaniliselt liikuvaid osi nagu HDD puhul on.

Ma jäin tegelikult mõtlema, et ma võiks mingi lahjema serveri ka tavalisse ATX kasti teha, nt TrueNAS baasil.

[Tomorrow]

napoleon, Kuna hakkas huvitama siis võtsin HV järgi odavamad hinnad ja hinnavahe välja mahupõhiselt. Ei arvestanud mahte mis mõlemal salvestusmeedial ei ole eriti levinud nagu 6TB SSD.
Ühtlasi ilmselgelt SSD kiirus on tunduvalt suurem kui ükskõik milline HDD. Eriti märgatav on see kiiruse erinevus odavamas otsas.

250GB. HDD 28€. SSD 16€. Hinnavahe 12€ SSD kasuks.
500GB. HDD 39€. SSD 19€. Hinnavahe 20€ SSD kasuks.
1TB. HDD 35€. SSD 35€. Hinnavahe 0€.
2TB. HDD 45€. SSD 75€. Hinnavahe 30€ HDD kasuks.
4TB. HDD 73€. SSD 174€. Hinnavahe 101€ HDD kasuks.
8TB. HDD 130€. SSD 343€. Hinnavahe 213€ HDD kasuks.

Edasi ei vaadanud, kuna üle 8TB SSD on juba Enterprise kraam mis lööb hinnavahe absurdselt suureks, kuna HDD osas leiab isegi 22TB veel consumer (NAS) mudeleid samas kui 10TB+ SSD enam consumer mudeleid pole.
Ilmselgelt nendest numbritest on näha, et 1TB ja allapoole pole enam mingit mõtet HDD võtta, kuna see on parimal juhul sama hinnaga, halvemal juhul hoopis kallim. See tuleneb HDD BOM kulust samas kui SSD BOM on selles segmendis väiksem.

Üle 1TB hakkab hinnavahe suurenema kuigi ma ütleks, et 4TB peal on see veel talutav kui just hulgi ei osta. 8TB peal muidugi 3x rohkem maksta on juba ebavajalik hoiustamise jaoks.

[Mnator]

turvakoopiate tegemisel kiirusemured???
eespool näitena toodud pereandmete puhul pole mingit erilist vahet kas koopia saab valmis poole tunni või pooole päeva jooksul ja pealekauba saab ju kopeerida vaid uusi asju, vanad mis olemas on ju olemas
koopiate tegemine koormab kettaid vähe, seega ketta eluiga sõltub pigem sellest kui usaldusväärse tehnoöoogia produkt ta on ja selle suhtes hdd on igati konkurentsis endist viisi (v.a. heeliumkettad, millest aja jooksul heelium haihtub ka läbi raua ja mäletamis juba tootjad ise pakuvad elueaks kümme aastat)

[Vael]

HDD pealt saab ju ka hapuks läind ketta pealt andmeid kui väga tahta. SSD on kutu siis on kutu piilu.

[lightbluefox]

Just see viimane on mul ka natuke mureks, ostsin 2TB Samsung S7 Shield ketta, kuna 1TB üle USB 2.0 käis närvidele, aga ilmselt hakkan siiski SSD pealt tegema omakorda koopiaid vanale 7200 HDDle.
Kui SSD on paberi peal igati hüper-super, siis HDD plätter pealt võiks ikka midagi kunagi kätte saada, SSD kiibi pealt usun, et asi nii ilus ei ole.

[Mnator]

[napoleon]

Kui heeliumiga HDD seest heelium vaikselt jalga on lasknud, kas see lakkab siis töötamast või on lihtsalt pisut lärmakam ja/või võtab pisut rohkem voolu?

[Tomorrow]

napoleon, Ma ei kardaks seda heeliumit nii väga. Selleks ajaks kui selline oht tekib on see ketas moraalselt vananenud ja saab sama või odavama raha eest mitu korda mahukama HDD osta.
Serverites on heelimiga täidetud mudelid käinud päris pikka aega.

Consumer ketastel vähem aga ma pole kuulnud mingist massilisest suremisest.
Pealegi tänasel päeval kui sa ostad üle 8TB HDD, siis sul polegi mingit valikut. Suurima mahuga mitte heelium HDD on 10TB.

Mina loen selle usaldusväärseks tehnoloogiaks.

Sama lugu oli ju SSD'del alguses TLC NAND'ga. Aja jooksul seda täiustati ja tänasel päeval ei ole vastupidavus probleemiks. QLC ei ole samas jalgu alla saanud - hinnavahe on liiga väike ja TLC on isegi odavam masstoota.

[Mnator]

heeliumi puhul tekib küsimus, et kui ta õhtale juhtub minema kõige ebasobivamal momendil, kas sealt midagi ise ka taastada teisele kettale on võimalik või ainult ülikalli raha eest spetsialisti kaudu spetsseadmetega
ma ise eelistaks pigem jaotada turvakoopiad mitme väiksema ketta peale

[renx09]

sa oled vist heeliumi eesmärgist ketastes natuke valesti aru saanud

[Etz]

[napoleon]

Tomorrow, põmst NAS-s jah ilmselt vahetad ketta suurema/kiirema vastu enne kui see otsad annab. Mitte alati, mul siiski on ka kettaid surnud, selleks ka alati RAID1.
Aga kui keegi oma perepildid on kettale kopeerinud ja ketta kappi ära pannud, siis võib teemaks olla, et kui suur risk on et see riiulis niisama seistes hapuks läheb?
Muidugi ei tohiks see ketas kapis ainuke backup olla, aga noh nagu teame siis võid rääkida küll, aga ega seda enne väga ei kuulata kui miskit reaalselt juhtub.

[Mnator]

[kaabakas]

[renx09]

[Mnator]

praota neid seekord veidi

[laurx]

Panin just ühe backupimasina jooksma jälle. Mõlemas kummaski 2 suvaketast milles varundust kopeeritakse lihtsalt ketaste vahel + teine masin imeb selle endasse ja teeb enda sees koopia ka. Viimane koopia on mingil välisel kettal, millele ma ütlen korra kuus, et ejeckt.

[BA79]

Ma tegin katse. Proovisin tõsta Linuxi masinasse oma suure backup faili. Andsin alla, sest kiirus muutus "pudelikaelaks" ja tundus, et data ei liigu. Seda siis USB 3.0 pealt 5400 RPM HDD kettale. Kui tõsta sama fail NVMe kettale, siis läks asi ludinal lõpuni.
Mis turvakoopiate tegemisse puutub siis iga iteratsiooniga, kui varundatava kausta sisu läheb suuremaks, siis nõuab ka varukoopia rohkem andmemahtu. Jah, saab vanu koopiaid kustutada, et värsketele ruumi teha aga päris 100%-liselt turvalist varundamist pole võimalik tagada. WD 500GB 3.5" vana lauaka ketas ütles üles ilma ette hoiatamata. Proovisin elektroonilise osa vahetusega (identsed kettad), aga ei aidanud. Kettakontrollerit näeb aga ketast ei loe. 2.5" 1TBB vana sülearvuti ketta kohta ütleb SMART , et "Self Test failed". Siiski loetav, aga jah ilmselt mingil ajal saab otsa.
Kokkuvõttes 100% garantiid pole milleski. Küsimus on ajastuses, et millal ketas välja vahetada. Samas võib ka nii juhtuda, et tutikas ketas on vigane.

Varundamise põhitaktika: Koopiate koopiate koopiad ja seda niikaua, kuni algallikas ühel hetkel ise kättesaamatu on , nii et pead lootma koopiate terviklikkuse ja kirjutuskvaliteedi peale. Võib-olla ülereageering, aga välistada ju ei saa, et varundustarkvara ise kirjutab vigaselt ja kõige hullem variant on see, kui kopeeritav fail ise vigane on. Eriti oluline on andmete terviklikkus ja failisüsteemi seisund disk-to disk kopeerimisel. Vigasest koopiast pole kasu.

[laurx]

Kivis on krüpt. Protsessori pead reballima.

[von Wu]

Üks koopia võiks olla optilisel kettal.
Tavaline laserplaat ei pruugi kauem kesta kui kõvaketas, aga lahenduseks on M-Disc. http://www.microscopy-uk.org.uk/mag/indexmag.html?http://www.microscopy-uk.org.uk/mag/artsep16/mol-mdisc-review.html
Hind on muidugi iseasi. 500 GB 97€. https://www.digizone.ee/et/106/Arvutikaubad/119/Salvestusmeedia/453650/1x5-Verbatim-toorikud-M-Disc-BD-R-Blu-Ray-100GB-4x-Speed-inkjet-print-JC

[Dirty Harry]

[napoleon]

Kui optilist plaati just füüsiliselt ei kahjusta, siis see säilib kui normaalsetes tingumustes säilitada st. ei võta saualavale kaasa vms.
Kättejuhtuval kettal puhul on palju rohkem asjaolusid, mille tõttu võib sealt andmete kättesaamine keerukas, kallis või sootuks võimatu olla.

[von Wu]

Nii jah. Kõvakettaga võib mida iganes juhtuda. Optilist plaati peab tahtlikult lõhkuma.
Vahepeal leidsin, et Blu-Ray (v.a. LTH) plaatidel pole orgaanilist kihti, mis valguse mõjul laguneb, seega ka tavalised korraliku tootja Blu-Ray plaadid peavad kaua vastu.
DVD puhul olevat siiski oluline vahe M-Disci kasuks.

Kõige tavalisem DVD kestab ka, kui hoida iga plaat eraldi karbis ja sellises kohas, kuhu päike peale ei paista. Neid võiks iga 5 aasta tagant kontrollida ja ümber kirjutada.
Mul on 10 aasta vanused veel ilusti loetavad.

Mõne ebaolulise plaadi (tavaline DVD) jätsin prooviks aknalauale vedelema. Õhukestes karpides, mõnel oli paberileht ka sees, mõnel mitte. Paari kuu pärast olid põhimõtteliselt loetamatud. Mõnelt plaadilt üksikud asjad sai kätte.

[SKG]

Mul on 90-ndate lõpus kirjutatud CD-d veel täiesti loetavad, kõige rämpsumad K-arvutisalongi toorikud. Nii et, ~25 aastat and going...

[laurx]

Uv tapab cd.

[BA79]

Minu arusaamist mööda on optiliste ketaste puhul UV/päikesekiirguse kõrval vaenlaseks ka tolm, mis optilise meediumikandja väliskihti kriibib, sõrmejäljed ja plaadi puhastamisel tehtavad vead (100% tolmuvaba keskkonda tavatingimustes pole võimalik luua). Iga kord kui plaat lugejasse lükata, siis optilise ketta lugeja ei ole samuti 100% tolmuvaba sest see ei ole hermeetiliselt suletud ja CD lugeja sahtli avades õhuga kandub ka sisemusse tolmu, mis plaati rikub). Kõvakettad on hermeetiliselt suletud, mälukiibid ka- kogu tootmisprotsess tolmuvabas keskkonnas- lõppkasutaja kõvakettaid ja kiipe reeglina ei ava ka (mis on plussiks andmete säilitamiseks kõvakettal). Seetõttu ma arvan, et iga kord mil plaati lugejasse pista nt CD plaati muusika kuulamiseks, siis sellega tegelikult rikub plaati. Digitaalsete koopiate kasutamisel on plaadi rikkumise tõenäosus väiksem, sest plaat on oma ümbrises. Jah, ka DVD/CD plaadi välimisele kihile võib imbuda pika aja peale tolmu kui hoiustad cd-d oma karbis, aga kui ümbrist ei ava siis peaks säilima. Kui kaua, sõltub hoiustamistingimustest. Kõige paremini säilivad ilmselt avamata kilepakendis optilised meediumid aga siis ei saa neid kasutada. Minu teada on lubatud teha üks koopia isiklklikuks kasutamiseks ka autorikaitse reeglite järgi ja nii saab nt .mp3 vormingus plaatide sisu digitaalkujul kuulata arvutis või muus kaasaskantavas nutiseadmes nt telefonis ilma, et originaalplaati rikud. Originaalplaat jääb siis kandma sentimentaalset väärtust.

[Vondur]

BA79, kui optilise plaadi lugeja on korras, siis tolmu poolt tekitatavad mikrokriimud ei mõju lugemisele mitte kuidagi. Optilise kandja teeb lugematuks kahjustunud orgaanilise materjali kiht, millele nii öelda "bitid" on kirjutatud. Sinna tolm ei pääse. Küll aga pääsevad kõikesööv aeg, UV kiirgus ja kui plaadi serv on lakiga kehvalt kaetud, siis ka niiskus. Kriimud teevad plaadi vigaseks ainult siis, kui nad on trükitud poolel ja nii sügavad, et tungivad läbi värvikihi, kaitselaki kihi ja ulatuvad orgaanilise infokandja kihini. Seda aga tavaline olmetolm teha ei suuda.

[olafsand]

BA79, Aamen