praegune kellaaeg 17.06.2024 00:34:00 |
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
sõnum   |
|
Rasmus
HV veteran
liitunud: 30.12.2002
|
20.07.2023 00:17:40
|
|
|
| sakinaga kirjutas: |
| Rasmus kirjutas: |
| sakinaga kirjutas: |
| Seda enam tuleks autostumise vastu samme ette võtta, kui see on kasvav trend. Juhiluba ei tähenda muidugi auto omamist. Endal on autojuhiluba, aga autot ei ole viimased pool aastat. Mootorsõiduk siiski on, mootorratas. |
Miks tuleks autostumise vastu samme ette võtta? Miks autostumine on halb? |
Põhiliselt sellepärast, et autodele eelisarendatud infrastruktuur on elu linnades halvemaks teinud. Suurem on müra, saasteainete hulk, tolm, halvem on elukeskkond. Arvestatav osa sõidukiomanikest ei näe probleemi, sest elatakse linnast väljas või äärelinnas, kus see ei ole probleem.
Lisaks liiguvad inimesed vähem. Varem naersime ameeriklaste üle, kes lähevad mõnesaja meetri kaugusele poodi autoga, nüüd on suur osa eestlasi ise nii kaugele jõudnud.
USA-s on värvikalt näha, kuhu piiramatu autostumine viib. Ise seal käinuna ei näe ma, kuidas selles suunas liikumine saaks olla midagi muud kui negatiivne, üsna kurb oli see. Rahvuspargid olid kaunid. |
Ma saan nüüd aru küll, et minu küsimus on rämedalt demagoogiline, aga miks need va rumalad inimesed siis aina rohkem ja rohkem sinna linna elama tahavad tulla, kui seal kõik asjad nii palju halvemaks on läinud?
Kustkohast on üleüldse tekkinud arusaamine, et linnatingimustes elamine peab olema väga roheline ja puhas jms? Äkki see läheb hoopis sinna kategooriasse, kus linnaelanik tahab saada kõiki mugavusi ja hüvesid (s.h. kiire transport jms, mis on autostumisega ja üleüldiselt sellega seotud), aga ta ei taha mõista, et nendel hüvedel ongi hind ja ei ole võimalik linnas niimoodi elada, et hommikul linnukesed laulavad ja kitsekesed söövad akna all rohtu? Ehk siis kui elada suure rahvastikutihedusega keskkonnas (linnas), siis paraku koormus keskkonnale ongi oluliselt kõrgem, kui me sooviksime.
Mis on need asjad, mida autod on inimese jaoks paremaks teinud? Eriti just tiheasustusaladel.
_________________
Rakvere parasiit |
|
| Kommentaarid: 50 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
 |
kjaups
MeesKesTuliMetsast
liitunud: 02.02.2005
|
|
20.07.2023 06:57:15
|
|
|
Kaotame jah (Tal)linnas autod ära.
2020-2022 tööle ca 38km. Autoga liikusin ideaalis 45 minuti kanti, kui kusalgi mingi lammas ristil polnud kellelegi tagant sisse sõitnud või pool teed 90 alas kellegi taga 50 km/h pidanud olema.
Ühistransport: Bussiga kaks ümber istumist, kuid vahepeal ca 1km jalutada ning lõpus ca 2-3km veel viimasest peatuses jalutama väravasse.
Ajakulu, fenomenaalne erinevus.
2022-2023 tööle ca 50km. Autoga ca 55-60 minutit, olenevalt liiklusoludest.
Ühistransport: Bussiga ei hakanud isegi mõtlema. Rong: viimased 15km pidi keegi autoga vastu tulema. Ajakulu: Baltasse saamiseks ca 30 minutit, tipptund, siis pane veel 10 otsa, rongisõit veel mingi 45 minutit ja siis sebi autot vastu.
Hetkel autoga tööle 13km, aeg joppamisele 20 minutit. Tipptund, olen saanud *2 ajakulu ja siis läks ka veel talutavalt.
Rataga proovinud sõita, kasutades maksimaalselt kergliiklusteid 50+ minutit (suhteliselt rihmaks sõit).
Bussiga, kaks ümberistumine ja ajakulu ilma tipptunnita 1h 
Kunagi naine samal suunal tööl käis iga päev bussiga, kuid lähemal, siis sai rekordiks ka poolteist tundi ühe ümberistumisega, kõigepealt pidi sõitma esimese bussiga vastassuunas.
_________________
SNAP pildipank
Mul võivad mõned asjad viitega tulla, prioriteedid paigas.
M: Nodi ja privas 3D Touch V3.2 15€ + varu nõelad 1€ tk |
|
| Kommentaarid: 160 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
3 :: |
130 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ricki
HV kasutaja
liitunud: 02.03.2003
|
|
20.07.2023 08:40:59
|
|
|
| ronny25 kirjutas: |
Linnas küll võiks pooltel auto olemata olla, selleks et korra aastas maale minna vms, sobib rendikas väga hästi.
Ma ise elan maal, tööl käin Pärnus. Vahetustega töö, 8-20 ja vastupidi. Seega ainus lahendus auto.
Aga jutu point see, et maal peab olema auto, ja ka tagavara, millega saab lõpuks (linna) tööle. |
| Rasmus kirjutas: |
| sakinaga kirjutas: |
Seda enam tuleks autostumise vastu samme ette võtta, kui see on kasvav trend. Juhiluba ei tähenda muidugi auto omamist. Endal on autojuhiluba, aga autot ei ole viimased pool aastat. Mootorsõiduk siiski on, mootorratas.
Lisaks liiguvad inimesed vähem. Varem naersime ameeriklaste üle, kes lähevad mõnesaja meetri kaugusele poodi autoga, nüüd on suur osa eestlasi ise nii kaugele jõudnud. |
Ma saan nüüd aru küll, et minu küsimus on rämedalt demagoogiline, aga miks need va rumalad inimesed siis aina rohkem ja rohkem sinna linna elama tahavad tulla, kui seal kõik asjad nii palju halvemaks on läinud?
Kustkohast on üleüldse tekkinud arusaamine, et linnatingimustes elamine peab olema väga roheline ja puhas jms? Äkki see läheb hoopis sinna kategooriasse, kus linnaelanik tahab saada kõiki mugavusi ja hüvesid (s.h. kiire transport jms, mis on autostumisega ja üleüldiselt sellega seotud), aga ta ei taha mõista, et nendel hüvedel ongi hind ja ei ole võimalik linnas niimoodi elada, et hommikul linnukesed laulavad ja kitsekesed söövad akna all rohtu?
Mis on need asjad, mida autod on inimese jaoks paremaks teinud? Eriti just tiheasustusaladel. |
Eks need ongi needsamad linnavurled, kes on linnulaulu ja kitsekeste pärast maale kolinud, aga korralikku maatööd teha ei viitsi/ei oska ja nüüd ohivad. 
Tegelikult peaks vähemalt kahel kolmandikul liiklejatest juhtimisõigus olemata olema. Teedel-tänavatel kohe ruumi rohkem, inimesed mõtleks roheliselt, kas on neid mõttetuid käike üldse ilmtingimata tarvis teha või saaks ka kuidagi teisiti?
Inimesed tulevad maalt linna ja käivad maal elades jätkuvalt linnas tööl seepärast, et on muutunud laisaks, lolliks ja mugavaks.
Maal jätkuks tegemist küll, poleks vajagi igapäev mitusada kilti linna ja tagasi kärutada, aga kesse siis viitsib. Tore ja lihtne on ju lips ette ja pintsak selga visata.
Samuti on see suure raha vajadus pseudoprobleem. Enamasti soetatakse selliseid asju, mida helbekestel pole igapäeva elutegevuseks üldsegi tarvis. Sisuliselt toimub asjade ületootmine ja ületarbimine.
Minu vanavanaisa käis esimese eesti ajal obusega maalt linnas ainult korra paari kuu jooksul.
Ostis tikke, soola, tsaid. Kõik muu eluks vajalik oli endal olemas.
Aeg kulus rõõmsasti igapäevast maatööd tehes ja hing oli õnnelik.
Igasugu rohemõtlejad peaks esmalt juurte ja lihtsa elustiili juurde tagasi pöörduma.
Tehnoloogia areng on küll muutnud inimesed lolliks ja laisaks, kuid inimese põhiolemus pole aastasadadega grammigi muutunud.
|
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
|
londiste
HV Guru
liitunud: 23.04.2003
|
|
20.07.2023 08:44:45
|
|
|
umbes kolm põlvkonda tagasi oli selline, kes oli hea kui oma vallast välja sai. paremal juhul käis mõni kord aastas linnas kui just linnast kaugel ei elanud.
aga kas see peaks olema eesmärk mille poole täna püüelda?
_________________
- londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks! |
|
| Kommentaarid: 238 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
213 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ricki
HV kasutaja
liitunud: 02.03.2003
|
|
20.07.2023 08:48:10
|
|
|
| londiste kirjutas: |
umbes kolm põlvkonda tagasi oli selline, kes oli hea kui oma vallast välja sai. paremal juhul käis mõni kord aastas linnas kui just linnast kaugel ei elanud.
aga kas see peaks olema eesmärk mille poole täna püüelda? |
A miks ka mitte? Mispärast on vaja iga hinna eest rabeleda ja kiirustada, nii et veri ninast väljas?
|
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
|
kyrvas
HV vaatleja
liitunud: 25.05.2005
|
|
20.07.2023 09:03:16
|
|
|
A miks sa arvad et su vanaisa poleks tahtnud omale kergemat elu?
Arvad et kui talle oleks mingi kuradi Passati närakas kätte antud siis oleks ära öelnud?
Või 24/7 sooja vett nautida, et su vanaema rõõmsama meelega küünis põske võtaks.
Oleks tal midagi selle vastu olnud, et traktoriga põllutööd kiiremini ära teha?
|
|
| tagasi üles |
|
|
rocky-b
Kreisi kasutaja
liitunud: 06.06.2010
|
|
20.07.2023 09:21:31
|
|
|
| ronny25 kirjutas: |
Linnas küll võiks pooltel auto olemata olla, selleks et korra aastas maale minna vms, sobib rendikas väga hästi.
Ma ise elan maal, tööl käin Pärnus. Vahetustega töö, 8-20 ja vastupidi. Hommikuseks vahetuseks saaks tööle isegi, buss läheb 06.50. Aga tagasi ei tule ühtegi bussi enam. Ja õhtuses vahtuses ei lähe ka ühtegi bussi enam, viimane linna poole läheb 16 ajal, tagasi koju pole ka võimalik saada holmmikul. Seega ainus lahendus auto. Kevadel viimase ootamatu -20 hommikul hangus uuemal igapäeva liikuril vist küte ära, igatahes 1.5 kildi pärast tee peale jäin. Paarsada meetrit korraga liikudes sain tagasi koju, rohkem liiga tark elektroonika ei lubanud liikuda. Kodus siis mõtlesin, et võtan kaubiku, aga sellel ka aku tühi, pold ammu kasutanud. Siis järgmiseks sai proovitud matkaautot, talv otsa seisnud, ka aku tühi. Tõstsin kuudi aku põhi aku asemele, see ka tühi. Mosset ei hakanud proovimagi, sellel suvekad all. Selle aja peale oli niipalju soojemaks läinud vms, Fordil error eest kadunud ja sain ikka tööle lõpuks.
Aga jutu point see, et maal peab olema auto, ja ka tagavara, millega saab lõpuks tööle. Kui nüüd maksu alla pannakse kõik autod on ikka nutune küll, mosset talvel ei kasuta, kaubikut ja matkaautot korra-paar. Ülejäänud aja olekski need arvelt maas, et mitte maksta makse, pole ju unustatud rondid, kõik omal kohal omal ajal..... Ma ju ei pea neid ajaviiteks, no okei, mosse on puhtalt hobiauto, aga ülejäänusi on vaja. |
Antud näide on veidi kehva, sest põhi auto altvedamisel selguse, et kõik teised ka ei läinud käima või olid muudmoodi kasutuskõlbmatud.
|
|
| Kommentaarid: 13 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
11 |
|
| tagasi üles |
|
|
ronny25
HV vaatleja
liitunud: 27.04.2007
|
|
20.07.2023 09:40:12
|
|
|
| Ricki kirjutas: |
Eks need ongi needsamad linnavurled, kes on linnulaulu ja kitsekeste pärast maale kolinud, aga korralikku maatööd teha ei viitsi/ei oska ja nüüd ohivad..... |
Kohe nähe, et linnavurle, kes maaelust teab vaid niipalju,kui vanaisa juures käinud on 
Minu piirkonnas kohapeal, et ilma autota tööl saaks käia, on kolm talunikku. Veisekasvataja saab oma perega hakkama, piimakarja kasvataja lõpetas ära, üks tööline tiksub küttepuid teha. Kolmas on viljakasvataja, sellel abi vaja ainult hooajal. Jääbki üle käia tööl kaugemal ja autoga, bussi ajad ei klapi nagunii. Buss liigub ka ainult linna suunas, mujale unista edasi. Talunike juures saad miinimum palka, tahaks kohe näha kuidas sa miinimum palgaga kasvatad üles kaks last ja hoiad oma elamise korras
_________________
Ma olen täiesti normaalne. Hääled peas ütlesid seda mulle... |
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
iceincube
HV veteran
liitunud: 18.11.2005
|
|
20.07.2023 10:26:01
|
|
|
| Rasmus kirjutas: |
| /--/ et hommikul linnukesed laulavad ja kitsekesed söövad akna all rohtu? /--/ |
Ma küsiks demagoogiliselt jälle- kus tuleb arusaamine, et see soviet linn mis meil praegu on- ongi parim mis olla saab? Asi on tahtmises ja läbiviimises. Kui paremat pole näinud või saanud ei oska tihti puudustki tunda.
Aga see selleks.
Mina mõtlesin oma sõnavõtus üldse transporti/infrat. Seal on palju asju parandada teiste liiklejate jaoks kui vaid soovi oleks. Tundus, et ka teised. Aga sa läksid oma jutuga kohe loodusesse kitsi karjatama.
|
|
| Kommentaarid: 39 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
37 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ricki
HV kasutaja
liitunud: 02.03.2003
|
|
20.07.2023 10:28:49
|
|
|
| ronny25 kirjutas: |
| Ricki kirjutas: |
Eks need ongi needsamad linnavurled, kes on linnulaulu ja kitsekeste pärast maale kolinud, aga korralikku maatööd teha ei viitsi/ei oska ja nüüd ohivad..... |
Kohe nähe, et linnavurle, kes maaelust teab vaid niipalju,kui vanaisa juures käinud on
Minu piirkonnas kohapeal, et ilma autota tööl saaks käia, on kolm talunikku. Veisekasvataja saab oma perega hakkama, piimakarja kasvataja lõpetas ära, üks tööline tiksub küttepuid teha. Kolmas on viljakasvataja, sellel abi vaja ainult hooajal. Jääbki üle käia tööl kaugemal ja autoga, bussi ajad ei klapi nagunii. Buss liigub ka ainult linna suunas, mujale unista edasi. Talunike juures saad miinimum palka, tahaks kohe näha kuidas sa miinimum palgaga kasvatad üles kaks last ja hoiad oma elamise korras |
No mis seal's on? Nii nagu juba sajandeid tagasi, tuleb isegi talunikuks hakata ja lapsed, niipalju kui neid ka on, sulastena tööle panna. 
PS Pole ma linnavurle midagi, tinglikult võiks nimetada kahepaikseks.
|
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
|
pppd
Kreisi kasutaja
liitunud: 21.06.2004
|
|
20.07.2023 10:35:31
|
|
|
| enamus neid viimase aja linnade "parandusettepanekuid" on küll olnud stiilis "olulised on ainult minu mugavused ja kõik teised võivad kõrt imeda", nii et pole ime et eksisteerib teatud skepsis kõigi nende parandajate vastu. Lihtsalt näiteks, eile sai lugeda mingi Pirita tegelase muret, et kui nüüd buss 5 peaks hakkama tulema Lasnamäelt, siis a) sealt lasnamäelt ei ole ju nagunii sõitjaid, ainult aega raistakse ja b) buss oleks tema juurde jõudes juba neid lasnamäe venelasi täis ja temal oleks halb. No lausa lust on lugeda nii hästi argumenteeritud kriitikat.
|
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
|
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
|
20.07.2023 10:44:05
Elukeskkonna, autostumise ja regionaalpoliitika teema |
|
|
| Rasmus kirjutas: |
 Spoiler
| sakinaga kirjutas: |
| Rasmus kirjutas: |
| sakinaga kirjutas: |
| Seda enam tuleks autostumise vastu samme ette võtta, kui see on kasvav trend. Juhiluba ei tähenda muidugi auto omamist. Endal on autojuhiluba, aga autot ei ole viimased pool aastat. Mootorsõiduk siiski on, mootorratas. |
Miks tuleks autostumise vastu samme ette võtta? Miks autostumine on halb? |
Põhiliselt sellepärast, et autodele eelisarendatud infrastruktuur on elu linnades halvemaks teinud. Suurem on müra, saasteainete hulk, tolm, halvem on elukeskkond. Arvestatav osa sõidukiomanikest ei näe probleemi, sest elatakse linnast väljas või äärelinnas, kus see ei ole probleem.
Lisaks liiguvad inimesed vähem. Varem naersime ameeriklaste üle, kes lähevad mõnesaja meetri kaugusele poodi autoga, nüüd on suur osa eestlasi ise nii kaugele jõudnud.
USA-s on värvikalt näha, kuhu piiramatu autostumine viib. Ise seal käinuna ei näe ma, kuidas selles suunas liikumine saaks olla midagi muud kui negatiivne, üsna kurb oli see. Rahvuspargid olid kaunid. |
Ma saan nüüd aru küll, et minu küsimus on rämedalt demagoogiline, aga miks need va rumalad inimesed siis aina rohkem ja rohkem sinna linna elama tahavad tulla, kui seal kõik asjad nii palju halvemaks on läinud? |
Tõenäoliselt peaasjalikult töökohtade ja teenuste parema kättesaadavuse tõttu.
| Rasmus kirjutas: |
| Kustkohast on üleüldse tekkinud arusaamine, et linnatingimustes elamine peab olema väga roheline ja puhas jms? Äkki see läheb hoopis sinna kategooriasse, kus linnaelanik tahab saada kõiki mugavusi ja hüvesid (s.h. kiire transport jms, mis on autostumisega ja üleüldiselt sellega seotud), aga ta ei taha mõista, et nendel hüvedel ongi hind ja ei ole võimalik linnas niimoodi elada, et hommikul linnukesed laulavad ja kitsekesed söövad akna all rohtu? Ehk siis kui elada suure rahvastikutihedusega keskkonnas (linnas), siis paraku koormus keskkonnale ongi oluliselt kõrgem, kui me sooviksime. |
Teiste riikide kogemus on näidanud, et parem elukeskkond on linnas võimalik, oleks narr mitte selle poole püüelda. Kui midagi on juba tehtud, siis see ei ole võimatu.
| Rasmus kirjutas: |
| Mis on need asjad, mida autod on inimese jaoks paremaks teinud? Eriti just tiheasustusaladel. |
Autod loodi pakkumaks inimestele liikumisvabadust. Probleem on aga selles, et autodega liikumisvabadust pakkudes on ära unustatud, et saab ka muudmoodi. Kui meil oleks kodulähedased lasteaiad, koolid, huviasutused, siis ei tekiks meil pärast iga koolivaheaega linna ummikud. Kui autota ei saa mugavalt liikuda, siis ei paku autod liikumisvabadust, vaid hoopis piiravad seda. Tuleb leida mõistlik tasakaal, kus iga väiksemat sõitu ei pea tegema autoga.
|
|
| Kommentaarid: 158 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
150 |
|
| tagasi üles |
|
|
Rasmus
HV veteran
liitunud: 30.12.2002
|
|
21.07.2023 00:56:49
|
|
|
| sakinaga kirjutas: |
| Rasmus kirjutas: |
Spoiler
| sakinaga kirjutas: |
| Rasmus kirjutas: |
| sakinaga kirjutas: |
| Seda enam tuleks autostumise vastu samme ette võtta, kui see on kasvav trend. Juhiluba ei tähenda muidugi auto omamist. Endal on autojuhiluba, aga autot ei ole viimased pool aastat. Mootorsõiduk siiski on, mootorratas. |
Miks tuleks autostumise vastu samme ette võtta? Miks autostumine on halb? |
Põhiliselt sellepärast, et autodele eelisarendatud infrastruktuur on elu linnades halvemaks teinud. Suurem on müra, saasteainete hulk, tolm, halvem on elukeskkond. Arvestatav osa sõidukiomanikest ei näe probleemi, sest elatakse linnast väljas või äärelinnas, kus see ei ole probleem.
Lisaks liiguvad inimesed vähem. Varem naersime ameeriklaste üle, kes lähevad mõnesaja meetri kaugusele poodi autoga, nüüd on suur osa eestlasi ise nii kaugele jõudnud.
USA-s on värvikalt näha, kuhu piiramatu autostumine viib. Ise seal käinuna ei näe ma, kuidas selles suunas liikumine saaks olla midagi muud kui negatiivne, üsna kurb oli see. Rahvuspargid olid kaunid. |
Ma saan nüüd aru küll, et minu küsimus on rämedalt demagoogiline, aga miks need va rumalad inimesed siis aina rohkem ja rohkem sinna linna elama tahavad tulla, kui seal kõik asjad nii palju halvemaks on läinud? |
Tõenäoliselt peaasjalikult töökohtade ja teenuste parema kättesaadavuse tõttu.
| Rasmus kirjutas: |
| Kustkohast on üleüldse tekkinud arusaamine, et linnatingimustes elamine peab olema väga roheline ja puhas jms? Äkki see läheb hoopis sinna kategooriasse, kus linnaelanik tahab saada kõiki mugavusi ja hüvesid (s.h. kiire transport jms, mis on autostumisega ja üleüldiselt sellega seotud), aga ta ei taha mõista, et nendel hüvedel ongi hind ja ei ole võimalik linnas niimoodi elada, et hommikul linnukesed laulavad ja kitsekesed söövad akna all rohtu? Ehk siis kui elada suure rahvastikutihedusega keskkonnas (linnas), siis paraku koormus keskkonnale ongi oluliselt kõrgem, kui me sooviksime. |
Teiste riikide kogemus on näidanud, et parem elukeskkond on linnas võimalik, oleks narr mitte selle poole püüelda. Kui midagi on juba tehtud, siis see ei ole võimatu.
| Rasmus kirjutas: |
| Mis on need asjad, mida autod on inimese jaoks paremaks teinud? Eriti just tiheasustusaladel. |
Autod loodi pakkumaks inimestele liikumisvabadust. Probleem on aga selles, et autodega liikumisvabadust pakkudes on ära unustatud, et saab ka muudmoodi. Kui meil oleks kodulähedased lasteaiad, koolid, huviasutused, siis ei tekiks meil pärast iga koolivaheaega linna ummikud. Kui autota ei saa mugavalt liikuda, siis ei paku autod liikumisvabadust, vaid hoopis piiravad seda. Tuleb leida mõistlik tasakaal, kus iga väiksemat sõitu ei pea tegema autoga. |
Justnimelt. Töökohtade ja teenuste parema kättesaadavuse tõttu. Parem kättesaadavus tähendab suuremat ressursikulu. Suurem ressursikulu on suurem koormus s.h. ka keskkonnale.
Kodulähedased lasteaiad, koolid, huvikoolid jms võib hajaasustuse korral ära unustada. Selleks, et seda kõike ülal pidada peab olema piisavalt suur lokaalne rahvastikutihedus. Seda saavutataksegi tiheasutustes, ehk siis linnas. Meil ei ole lihtsalt nii palju ressurssi, et iga 100 elanikuga küla kohta seda kõike ülal pidada.
Ei tasu ära unustada, et autod on transpordiliik. Mitte ainult kaupade, vaid ka inimeste transpordiks. Ühistranspordil on oma võlu ja valu.
Linnakeskkonnas saaks autostumist vähendama hakata alles siis, kui alternatiivsed inimtranspordi jaoks vajaminevad võimalused on välja töötatud. Meie kandi üks suur murekoht on ka kliima. Pool kalendriaastast on kergliiklusvahendite kasutamine suht suur väljakutse s.t. jälle lisakoormus ja lisakulu.
_________________
Rakvere parasiit |
|
| Kommentaarid: 50 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
|
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
|
21.07.2023 01:22:02
|
|
|
| Rasmus kirjutas: |
| sakinaga kirjutas: |
| Rasmus kirjutas: |
Spoiler
| sakinaga kirjutas: |
| Rasmus kirjutas: |
| sakinaga kirjutas: |
| Seda enam tuleks autostumise vastu samme ette võtta, kui see on kasvav trend. Juhiluba ei tähenda muidugi auto omamist. Endal on autojuhiluba, aga autot ei ole viimased pool aastat. Mootorsõiduk siiski on, mootorratas. |
Miks tuleks autostumise vastu samme ette võtta? Miks autostumine on halb? |
Põhiliselt sellepärast, et autodele eelisarendatud infrastruktuur on elu linnades halvemaks teinud. Suurem on müra, saasteainete hulk, tolm, halvem on elukeskkond. Arvestatav osa sõidukiomanikest ei näe probleemi, sest elatakse linnast väljas või äärelinnas, kus see ei ole probleem.
Lisaks liiguvad inimesed vähem. Varem naersime ameeriklaste üle, kes lähevad mõnesaja meetri kaugusele poodi autoga, nüüd on suur osa eestlasi ise nii kaugele jõudnud.
USA-s on värvikalt näha, kuhu piiramatu autostumine viib. Ise seal käinuna ei näe ma, kuidas selles suunas liikumine saaks olla midagi muud kui negatiivne, üsna kurb oli see. Rahvuspargid olid kaunid. |
Ma saan nüüd aru küll, et minu küsimus on rämedalt demagoogiline, aga miks need va rumalad inimesed siis aina rohkem ja rohkem sinna linna elama tahavad tulla, kui seal kõik asjad nii palju halvemaks on läinud? |
Tõenäoliselt peaasjalikult töökohtade ja teenuste parema kättesaadavuse tõttu.
| Rasmus kirjutas: |
| Kustkohast on üleüldse tekkinud arusaamine, et linnatingimustes elamine peab olema väga roheline ja puhas jms? Äkki see läheb hoopis sinna kategooriasse, kus linnaelanik tahab saada kõiki mugavusi ja hüvesid (s.h. kiire transport jms, mis on autostumisega ja üleüldiselt sellega seotud), aga ta ei taha mõista, et nendel hüvedel ongi hind ja ei ole võimalik linnas niimoodi elada, et hommikul linnukesed laulavad ja kitsekesed söövad akna all rohtu? Ehk siis kui elada suure rahvastikutihedusega keskkonnas (linnas), siis paraku koormus keskkonnale ongi oluliselt kõrgem, kui me sooviksime. |
Teiste riikide kogemus on näidanud, et parem elukeskkond on linnas võimalik, oleks narr mitte selle poole püüelda. Kui midagi on juba tehtud, siis see ei ole võimatu.
| Rasmus kirjutas: |
| Mis on need asjad, mida autod on inimese jaoks paremaks teinud? Eriti just tiheasustusaladel. |
Autod loodi pakkumaks inimestele liikumisvabadust. Probleem on aga selles, et autodega liikumisvabadust pakkudes on ära unustatud, et saab ka muudmoodi. Kui meil oleks kodulähedased lasteaiad, koolid, huviasutused, siis ei tekiks meil pärast iga koolivaheaega linna ummikud. Kui autota ei saa mugavalt liikuda, siis ei paku autod liikumisvabadust, vaid hoopis piiravad seda. Tuleb leida mõistlik tasakaal, kus iga väiksemat sõitu ei pea tegema autoga. |
Justnimelt. Töökohtade ja teenuste parema kättesaadavuse tõttu. Parem kättesaadavus tähendab suuremat ressursikulu. Suurem ressursikulu on suurem koormus s.h. ka keskkonnale.
Kodulähedased lasteaiad, koolid, huvikoolid jms võib hajaasustuse korral ära unustada. Selleks, et seda kõike ülal pidada peab olema piisavalt suur lokaalne rahvastikutihedus. Seda saavutataksegi tiheasutustes, ehk siis linnas. Meil ei ole lihtsalt nii palju ressurssi, et iga 100 elanikuga küla kohta seda kõike ülal pidada.
Ei tasu ära unustada, et autod on transpordiliik. Mitte ainult kaupade, vaid ka inimeste transpordiks. Ühistranspordil on oma võlu ja valu.
Linnakeskkonnas saaks autostumist vähendama hakata alles siis, kui alternatiivsed inimtranspordi jaoks vajaminevad võimalused on välja töötatud. Meie kandi üks suur murekoht on ka kliima. Pool kalendriaastast on kergliiklusvahendite kasutamine suht suur väljakutse s.t. jälle lisakoormus ja lisakulu. |
Nüüd lähed küll rappa. Parem kättesaadavus ei tähenda tingimata suuremat ressursikulu. Linnades on parem teenuste kättesaadavus, ent ressursikulu on väiksem.
Maakoole suletakse, sest ressursikulu on liiga suur, postkontoreid suletakse maapiirkondades, sest ressursikulu on liiga suur. Üks kool 1000 õpilasele vs 25 kooli 1000 õpilasele, kumb on suurem ressursikulu. 1000 inimest 15 minuti kauguselt kooli minemas vs 1000 inimest kilomeetrite kauguselt maakooli minemas. Maal elamine on kaugelt suurema ressursikuluga kui linnas elamine, kuigi teenuste kättesaadavus on palju kehvem ja töökohti on vähem.
Täiesti nõus, alternatiive on vaja, Tartus õnneks sellega aktiivselt ka tegeletakse, Tallinna osas minul usk puudub, et seal midagi märgilist ära tehakse lähiajal. Lumekoristus sõiduteedelt on kaugelt ressursimahukam kui kergliiklusteedelt, kõik on prioriteetide küsimus. Eriti ressursimahukas on lumekoristus muidugi maapiirkondades.
Samas jääb mulle selgusetuks, mis on selle arutelu siht, mis küsimust me lahendame. Hea elukeskkond on linnades võimalik, seda näitavad linnad, mis on selle teekonna juba läbi teinud, see ei ole teoreetiline arutelu.
|
|
| Kommentaarid: 158 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
150 |
|
| tagasi üles |
|
|
Rasmus
HV veteran
liitunud: 30.12.2002
|
|
21.07.2023 08:31:01
|
|
|
Absoluutselt ei lähe rappa. Linnas on parem teenuste kättesaadavus seetõttu, et teenuse ühik per capita on kõrgema marginaaliga. Ressurss on ikkagi vaja paigutada, et teenust pakkuda.
1000 inimest kooli vaates ei ole hea näide, kuna nii suurte õpilaste arvudega koolid on vaid väga suurtes tõmbekeskustes. Eestis on ca 500 kooli. Üle 1000 õpilasega koole on neist vähem, kui 50. Enamik maakoole, mille kohal ripub sulgemiskirves on koolid, kus on vähem, kui 50 õpilast. Keskmine kulu õpilase kohta on sealsetes koolides ca 500-800€ kalendrikuus. Koolis, kus õpib rohkem, kui 200 õpilast on see kulu ca 150-200€ kalendrikuus.
Aga teema läheb väga liikluskultuuri kaugeks. Kahjuks ei saa ise splitti teha, kuid see tuleks tõsta kuskile mujale.
_________________
Rakvere parasiit |
|
| Kommentaarid: 50 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
21.07.2023 08:34:32
|
|
|
Ma võin splittida. Mis uue lõime nimeks võiks saada?
_________________
HV valuutakalkulaator |
|
| Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
| tagasi üles |
|
|
Rasmus
HV veteran
liitunud: 30.12.2002
|
|
21.07.2023 08:35:55
|
|
|
| Tanel kirjutas: |
| Ma võin splittida. Mis uue lõime nimeks võiks saada? |
Teema keskendus korraks haridusele, aga tegelikkuses on see regionaalpoliitika s.h. sisepoliitika ja majanduse teema.
_________________
Rakvere parasiit |
|
| Kommentaarid: 50 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
47 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
| Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
| tagasi üles |
|
|
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
|
21.07.2023 17:54:31
|
|
|
| Rasmus kirjutas: |
Absoluutselt ei lähe rappa. Linnas on parem teenuste kättesaadavus seetõttu, et teenuse ühik per capita on kõrgema marginaaliga. Ressurss on ikkagi vaja paigutada, et teenust pakkuda.
1000 inimest kooli vaates ei ole hea näide, kuna nii suurte õpilaste arvudega koolid on vaid väga suurtes tõmbekeskustes. Eestis on ca 500 kooli. Üle 1000 õpilasega koole on neist vähem, kui 50. Enamik maakoole, mille kohal ripub sulgemiskirves on koolid, kus on vähem, kui 50 õpilast. Keskmine kulu õpilase kohta on sealsetes koolides ca 500-800€ kalendrikuus. Koolis, kus õpib rohkem, kui 200 õpilast on see kulu ca 150-200€ kalendrikuus.
Aga teema läheb väga liikluskultuuri kaugeks. Kahjuks ei saa ise splitti teha, kuid see tuleks tõsta kuskile mujale. |
Ressurssi kulub linnas per capita vähem.
Koolid koolideks, jääme detailidesse kinni, maal kulub rohkem ressurssi teehooldusele, päästeametile jne. Arusaamatuks jääb, mis selle arutelu sisu on.
Faktiks jääb, et linnas saab pakkuda paremat elukeskkonda kui täna Eestis pakutakse, sh kõiki vajalikke teenuseid, üks ei välista teist. Eeskujud on olemas, küsimus on tahtes.
|
|
| Kommentaarid: 158 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
150 |
|
| tagasi üles |
|
|
Winterwind
One
liitunud: 19.05.2002
|
|
21.07.2023 18:01:14
|
|
|
Maal enamus pääste juba ammu vabatahtlikud ju.. teede hooldusest.. vaevalt maal rohkem raha kulub, kruusateid heal juhul paar korda aastas hööveldatakse,
ašfaltil lapitaks poole suve peal auke. Talvel lume lükkamisega ka vaevalt rohkem kulub kui linnas lolliks soolatades ja lund välja vedades.
Üldiselt maal elavad need kes endaga ise kuidagi hakkama saavad.. kui ei saa siis surevad pigem varem kui hiljem välja.
|
|
| Kommentaarid: 1007 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
1 :: |
727 |
|
| tagasi üles |
|
|
avrn
Kreisi kasutaja
liitunud: 16.02.2007
|
|
21.07.2023 18:45:27
|
|
|
| Mis pereheitmine see siin nüüd jälle on siis?
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
5 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
| Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
| tagasi üles |
|
|
rocky-b
Kreisi kasutaja
liitunud: 06.06.2010
|
|
26.07.2023 10:18:44
|
|
|
| Suht lamp tuua ühte lausesse automaksu ja suurenenud huvi üürikorterite vastu. Normaalse auto aastamaks moodustab vaid 1/6 hetkel enam-vähem normaalse eluaseme laenu kuumaksest.
|
|
| Kommentaarid: 13 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
11 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
26.07.2023 10:20:31
|
|
|
Mõte on ju siiski muu. Eriti kui pererahval olude sunnil mitu autot on...
| tsitaat: |
| Vara omamise asemel tüüritakse rahvast rohkema üürimise ja tellimise poole. |
_________________
HV valuutakalkulaator |
|
| Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
| tagasi üles |
|
|
londiste
HV Guru
liitunud: 23.04.2003
|
|
26.07.2023 10:46:42
|
|
|
keegi võiks riigikogule pähe istutada idee, et (lühi)autorendifirmade rohkem kasutatavad-reostavad autod võiks olla oluliselt kõrgemalt maksustatud.
huvitav kui kiiresti automaksu mõte maha maetaks?
_________________
- londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks! |
|
| Kommentaarid: 238 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
213 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
| lisa lemmikuks |
|
 |
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
